← Eesti

1-06-11371\13

1-06-11371 K O H T U D.Z EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus D.Z-i tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus 19. juuni 2007.a Tallinn 1-06-11371 Eesistuja Meelika Aava, l

§ 11

lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad.

§ 76kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvese tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisega pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisega pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. 5.

  1. Eeltoodut arvesse võttes nõustub kohtukolleegium kaitsjate apellatsioonide väitega, et tegemist on tsiviilõigusliku kokkuleppega A. Le ja perekond Ade vahel, millest ei tulene D.Z-ile ega A. Kõndile mingeid kohustusi R. A ega tema pere liikmete ees. Perekond Ad on lepingule alla kirjutanud ja sellega kinnitanud, et teine lepingupool, s.o. A. L on oma kohustuse, s.o. 150 000 krooni sularaha üleandmise, täitnud. Juhul, kui R. Al või teistel kokkuleppele alla kirjutanud isikutel oleks olnud pretensioone lepingu täitmise suhtes, siis oleks neil tekkinud nõudeõigus mitte D.Z-i ja A. Kõndi, vaid lepingu teise poole A. Le vastu. Kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et D.Z ja A. Kõnd oleks viinud lepingu sõlmimisega perekond Ad eksitusse, et perekond Ade vara oleks vähenenud ning et D.Z ja A. Kõnd oleks saanud sama summa võrra varalist kasu. 5.
  2. Kohtuotsuse kohaselt on R. ja L. A vanemaealised inimesed, kes ei pruukinud kõigust juriidilistest nüanssidest aru saada ning seetõttu on neid kerge eksitusse viia. Samas nõustub 4

(5)kohtukolleegium kaitsjate apellatsioonidega, milles peetakse arusaamatuks, kuidas võisid R. ja L. A pidada eksituse tõttu elamut XX xxx enda omaks, kui L. A oli oma osa selles juba 1995.aastal ära müünud; kuidas R. A kirjutas notari juures lepingule alla, kus kinnitas, et on Rohuneeme 144 kinnistu eest 280 000 krooni kätte saanud seda tegelikult saamata (kusjuures selle eest ei ole ka kedagi kriminaalvastutusele võetud) või kuidas kogu perekond kirjutas alla kokkuleppele, mis nende hilisemate väidete kohaselt ei vastanud tegelikkusele. Kohtukolleegium nõustub kaitsjate väitega, et pärast nii mitme fiktiivse dokumendi allkirjastamist R. A poolt tuleb tema paljasõnalistesse ütlustesse 95 000 krooni üleandmises A. Kõndile ja 50 000 krooni andmises D.Z-ile suhtuda kriitiliselt. Apelleeritud kohtuotsuses viidatakse küll R. A pangakonto väljavõtetele 95 000 ja 50 000 krooni sularaha väljavõtmise kohta, kuid see ei tõenda kas ja kellele R. A raha üle andis. 5.6.

§ 95

lg 1 kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitungi). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. Sama paragrahvi lõige 6 sätestab, et kui võlausaldaja või kolmas isik, kellele kohustus tuleb täita, keeldub kviitungit välja andmast, võib võlgnik oma kohustuse täitmisest kuni kviitungi saamiseni keelduda. Sel juhul loetakse võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitanuks. R. A ei ole esitanud uurimisasutusele ega kohtule kirjalikku tõendit selle kohta, et ta oleks D.Z-ile ja A. Kõndile raha üle andnud. 5.

  1. Ringkonnakohtu veendumuste kohaselt ei domineeri karistus– ega kriminaalmenetlusõigus õigussuhete reguleerimisel teiste õigusharude üle, vaid kuulub kohaldamisele rangelt karistusseadustikus karistatavana kirjeldatud teo tunnuste kindlakstegemise järel. Muudel juhtudel tuleb õigussuhte korraldamisel pöörduda teiste õiguslike regulatsioonide poole, millede kohaldamine otse ning oluliselt vähem võib isiku õigusi ja vabadusi riivata. Eeltoodule tuginedes leiab kohtukolleegium, et käesolev vaidlus poolte vahel sõlmitud lepingute täitmise ning selle järelmite üle on lahendatav tsiviilkohtupidamise korras. 5.
  2. Seega kohtukolleegium nõustub kaitsjate apellatsioonide väitega, et kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis võimaldaksid tõsikindlalt väita, et D.Z ja A. Kõnd on toime pannud KarS § 209 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalmenetluses valitseva põhimõtte kohaselt tuleb tõlgendada kõik kahtlused süüdistatava kasuks. 5.
  3. KrMS § 310 lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtupidamise korras. Seega on kannatanul R. Al õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtupidamise korras. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2 ja § 340 lg 2 p 1 kohtukolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu
  4. aprilli 2007.a süüdimõistev kohtuotsus D.Z-i ja A. Kõndi suhtes tuleb tühistada ja nad süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2,3 järgi õigeks mõista. Meelika Aava Julia Katškovskaja Ivi Kesküla 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.