MS § 180 lg-st 1, §-st 254 o t s u s t a s: 1. Tunnistada süüdi J.
järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära, arvestades miinimumpäevamäära 50 krooni on rahaline karistus 1500.- krooni / üks tuhat viissada krooni ja 00 senti/ KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi võrdsetes osades 5 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, see on igakuuliselt tasuda 300.- krooni . Esimene osa tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber 4100064939 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, s.o. 1 500 krooni. Kohaldades KarS § 66 lg 1 sätteid, määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. 5 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist võrdsetes osades, ehk 300 krooni igas kuus. Kohtu seisukoht: Tõendamiseseme asjaolud on selged esitatud tõenditega: • Kannatanu M. K ütlustega, et 24.07.2006.a bussipeatuses tekkis tüli mingite tuttavatega, seepärast, et urineerinud tänavale. Temalt nõuti tänava koristamist. Kuna ta seda ei teinud ähvardas vanem mees talle peksa anda. Üks noormeestest noormees jooksis talle järele, kui sõimamise peale üritas ära joosta ja lõi rusikaga näkku. Seejärel löödi teda mitme isiku poolt veel jalgadega näkku /tl. 2-6/ • Isikuläbivaatuse protokolli kohaselt 24.07.2006.a Ida-Harju Politseijaoskonnas on konstaabel S. S fikseerinud M. K vigastused- verevalumid seljal, paremal kaelal, vasakpoolse silmaalune verevalumis, nina paistes, vasakul õlal kriimustused, rõivad verised. ja lisanud fototabeli /t.l. 7-12/ • Tunnistaja P. A ütluste kohaselt olid 24.07.2006.a kella 05.30 ajal peatuses tuttavatega, kellega oli alkoholi tarvitatud.. Nägi, kui K. pühkis teelt oma uriini. Kui aga Meelis küsis ta käest õlut, vastas viimane ebatsensuurselt ning ta lükati pikali kraavi. Kui ta tõusis püsti ja ära läks, läksid osa noormeestest talle järele. /tl. 13-14/ • Tunnistaja G. A ütlustega, et tol öösel oli kogu seltskond joobes bussipeatuses. M. K urineeris tee peale ja Meelis sundis teda koristama. Meelis lükkas K. kraavi ja pärast oli M.K õlg verine. Kaklust ei näinud. /tl. 15-17/ • Tunnistaja I. A ütlustega, et millegi pärast Magnus hakkas M. K-t kätega vastu nägu peksma, selle eest et viimane oli tänavale urineerinud. /tl. 18-19/ • Tunnistaja H. S ütlustega, et nägi kui M. K ooma särgiga kuivatas tänavat, kuhu ta oli ise urineerinud. Kuid tema kutsele ära minna, M. K ei reageerinud. Tema läks koju ja tund hiljem tuli M. K ja ütles, et need mehed olid teda peksnud. M. M vanaisa helistas politseisse. /tl. 22-25/ • Kahtlustatavad M. K ja M. E on tunnistanud, et tarvitades koos Magnusega bussipeatuses õlut ja viina, nägid kui võõras mees urineeris tänavale. Kui tal kästi see ära põhkida, vastas ta ropult ja ta tõugati kraavi. Nad käskisid tal seda teha ja lõid lahtise käega näkku. Kuid Magnus läks hoogu ja nad pidid Magnust noormehest eemale tirima, sest Magnus hüppas talle peale, kui viimane kukkus ja hakkas vastu nägu taguma.. /tl. 26-27, 34-35/ • Kahtlustatav J.K Magnus aga on selgitanud, et oli purjus, mäletab, et kui M. kraavist tõusis, siis lõi teda rusikaga mitu korda näkku ja kui M. püüdis ära joosta, hüppas talle selga nii, e viimane kukkus, misjärel ta lõi teda veel rusikaga näkku, Siis jättis järele ja läks viina võtma edasi. 3 Seega on J.K teadlikult ja tahtlikult kannatanu korduva löömisega näkku täitnud KarS § 121 kuriteo- kehalise väärkohtlemise objektiivse külje. M. K korduv löömine ja pikali tõukamine on toime pandud otsese tahtlusega väärkohtlemiseks, seega on subjektiivne külg tuvastatud objektiivse küljega.. Tegemist on alkoholijoobes isikute konfliktiga, kuid igasugune teise isiku löömine on õigusvastane tegu, mistõttu nii õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud J.K tegevuses puuduvad. Kuriteole on antud õige karistusõiguslik hinnang. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga. J.K pole varem kuritegusid toime pannud. Puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Tekitati füüsiline ja moraalne kahju. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p-des 4, 9 sätestatud menetluskulud (määratud kaitsjatasu ja sundraha) Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2007.a on kuupalga alammäär 3600.- krooni, seega sundraha II astme kuriteos 5400 krooni. Katrin Puhkason Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.