Obsah (24)

§ 296§ 294§ 22§ 298§ 344§ 199§ 74§ 299§ 64§ 68§ 73§ 66§ 418§ 209§ 75§ 288§ 58§ 57§ 56§ 301§ 83§ 181§ 180§ 72

1-06-6984 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2007.a. Tartu kohtumajas Tartu, Kalevi 1, Kriminaalasja number 1-06-6984 (05260101018) Kohtukoo

§ 296lg.

2 p. 1; § 418 lg. 1; § 418 lg. 2; § 22 lg. 2, 3 - § 344 lg. 1; § 209 lg. 2 p. 1 järgi; I.M-i süüdistuses

§ 294lg.

2 p.1; § 299 lg. 1; § 344 lg. 1 järgi; OÜ Vasara Autokool süüdistuses

§ 294lg.

4 järgi; Z.N süüdistuses

§ 22lg.

3 - § 294 lg. 2 p. 1 järgi; J.F-i süüdistuses

§ 298lg.

1 järgi; Arno Mäesepa süüdistuses

§ 296lg.

1 järgi; Z.L-i süüdistuses

§ 298lg.

1 järgi ja Rita Kompuse süüdistuses

§ 344lg.

1 järgi Toivo Loik Kaitsja Kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, vahistamine – Tartu Maakohtu 02.12.2005.a. vahistamismääruse alusel, kinni peetud 30.11.2005.a. kuni 06.10.2006.a. Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 20.02.2002.a. Jõgeva Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1 alusel 5000.- kroonise rahalise karistusega, Väärteomenetluses karistatud 1-l korral: 06.07.2005.a. LS § 7419 järgi 9000.- kroonise rahatrahviga Advokaat Aivar Hint Kriminaalasi Süüdistatav I.M kahtlustatavana kinni peetud ajavahemikul 30.11.-01.12.2005.a. Varasem karistatus puudub Kaitsja Vandeadvokaat Leanika Tamm Süüdistatav OÜ Vasara Autokool Asukoht: Tartu, Vasara 48, registrikood: 10241957, juhatuse liige I.M, isikukood XXX Vandeadvokaat Leanika Tamm Varasem karistatus puudub Süüdistatav Z.N isikukood: XXX, töökoht: OÜ Wärdi LWT Kohaldatud tõkend – elukohast klahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud ajavahemikul 30.11.-01.12.2005.a. Varasem karistatus puudub Kaitsja Jurist Kalle Voogla Süüdistatav J.F Kohaldatud tõkend – elukohast klahkumise keeld Kaitsja Varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 2-l korral: 1) 04.08.2005.a. Tartu Maakohtu otsusega

§ 199lg.

2 p. 4, 7, 8 järgi vangistusega 5 kuud tingimisi

§ 74alusel katseajaga 2 aastat; 2) 17.11.2005.a.

Tartu Maakohtu otsusega

§ 199lg.

2 p. 4, 7, 8 järgi vangistusega 5 kuud tingimisi

§ 74

alusel katseajaga 2 aastat; väärtegude toimepanemise eest karistatud 26-l korral, viimati 06.12.2005.a. LS § 74 1, 35 alusel 12-päevase arestiga Vandeadvokaat Anu Pärtel Süüdistatav Arno Mäesepp kahtlustatavana kinni peetud ajavahemikul 25.-26.01.2006.a. Kaitsja Advokaat Eve Laine Süüdistatav Z.L Varasem karistatus puudub Kaitsja Süüdistatav Advokaat Eve Laine Ruta Kompus Varasem karistatus puudub Kaitsja Vandeadvokaat Anne Tammer RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 306 Süüdi tunnistada I.M

§ 294lg.

2 p.1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Süüdi tunnistada I.M

§ 299lg.

1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, s.o. 10 250 (kümme tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Süüdi tunnistada I.M

§ 344lg.

1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, s.o. 10 250 (kümme tuhat kakssada viiskümmend) krooni.

§ 64lg.

1 alusel suurendades üheliigilistest üksikkaristustest raskeimat mõista I.M-i liitkaristuseks rahaline karistus 70 päevamäära ulatuses, s.o. 14 350 (neliteist tuhat kolmsada viiskümmend) krooni.

§ 68lg.

1 alusel arvata katseaja hulka I.M-i eelvangistuses viibitud aeg 30.11.01.12.2005.a., s.o. 2 (kaks) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Süüdi tunnistada Z.N

§ 22lg.

3 - § 294 lg. 2 p. 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68lg.

1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.11.-01.12.2005.a., s.o. 2 (kaks) päeva ning mõista Z.N ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Süüdi tunnistada Z.L

§ 298lg.

1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 73

alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui I.M , Z.N ja Z.L 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. I.M-ile mõistetud rahaline liitkaristus viia täide iseseisvalt. Süüdi tunnistada OÜ Vasara Autokool

§ 294lg.

4 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 80 000 (kaheksakümmend) tuhat krooni. Süüdi tunnistada Arno Mäesepp

§ 296lg.

1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 220 päevamäära ulatuses, s.o. 11 000 (üksteist tuhat) krooni.

§ 68lg.

1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.-26.01.2006.a., s.o. 2 (kaks) päeva, mis vastab 6 (kuuele) päevamäärale ning mõista Arno Mäesepa ärakandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 214 (kakssada neliteist) päevamäära, s.o. 10 700 (kümme tuhat seitsesada krooni. Süüdi tunnistada Ruta Kompus süüdistuses

§ 344lg.

1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 120 päevamäära ulatuses, s.o. 6000 (kuus tuhat) krooni.

§ 66lg.

1 ja 2 alusel määrata Arno Mäesepa ja Ruta Kompuse rahalise karistuse tasumine ositi igakuiste maksetena Arno Mäesepal vähemalt 900 (üheksasaja) krooni ulatuses ja Ruta Kompusel vähemalt 500 (viiesaja) krooni ulatuses iga kuu hiljemalt 15. kuupäevaks kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust arvates kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Süüdi tunnistada J.F

§ 298lg.

1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Õigeks mõista Toivo Loik

§ 418lg.

1 ja

§ 418lg.

2 järgi. Süüdi tunnistada Toivo Loik

§ 296lg.

2 p. 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Toivo Loik

§ 22lg.

2, 3 - § 344 lg. 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Toivo Loik

§ 209lg.

2 p. 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64lg.

1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat mõista Toivo Loiki liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68lg.

1 alusel arvata katseaja hulka Toivo Loiki eelvangistuses viibitud aeg 30.11.2005.a. kuni 06.10.2006.a., s.o. 10 (kümme) kuud ja 7 (seitse) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.

§ 74lg.

1, 2, 3 alusel ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui J.F 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel ja Toivo Loik 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja mõlemad täidavad nõuetekohaselt neile katseajaks täitmiseks määratud

§ 75lg.

1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

1. elab kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;
2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 17.11.2005.a. ja 04.08.2005.a. Tartu Maakohtu otsuseid täita J.F-i suhtes iseseisvalt. I.M, OÜl Vasara Autokool, Arno Mäesepal ja Ruta Kompusel rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
6. I.M on võimalik rahaline karistus tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Toivo Loiki, Z.N ja J.F-i tõkendid – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 126 lg. 3 p. 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõendiks tunnistatud dokumendid: - kviitung-orderid nr 446, nr 390 ja nr 392; - J.F-i , Z.L-i , Toomas Joroneni ja Gerdo Kutti Vasara Autokooli astumise avaldused; - õpingukaardid nr ÕK 077597, nr ÕK 083852 ja õpingukaart nr ÕK 083897; - autokooli eksamite protokollid nr 169, nr 219 ja nr 226; - mootorsõiduki koolituskursuse tunnistused AK 066491, AK 077268 ja AK 077272; - esmaabikursuse tunnistused THEA 2013, THEA 2388, THEA 2384, THEA 2059, THEA 2176, THEA 2458, THEA 1871, THEA 1330, THEA 1837, THEA 1899, THEA 1105, THEA 1867, THEA 2108 ja THEA 0379; - sõiduki registreerimistunnistused nr EB 037579, nr EA 056887, nr EA 208253, nr EE 963403, nr EA 039895, nr EE 386709, nr EE 536886 ja nr EE 544567; - vestluste ja mobiiltelefoni pealtkuulamise helisalvestused. Välja mõista OÜ-lt Vasara Autokool (registrikood: 10241957) 21 632 (kakskümmend üks tuhat kuussada kolmkümmend kaks) krooni ja 90 senti, I.M-ilt 25 412 (kakskümmend viis tuhat nelisada kaksteist) krooni ja 90 senti, Ruta Kompuselt 7888 (seitse tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaheksa) krooni ja 40 senti, J.F-ilt 14 286 (neliteist tuhat kakssada kaheksakümmend kuus) krooni ja 40 senti, Z.L-ilt 12 349 (kaksteist tuhat kolmsada nelikümmend üheksa) krooni ja 85 senti, Arno Mäesepalt 11 129 (üksteist tuhat ükssada kakskümmend üheksa) krooni ja 90 senti, Z.N-ilt 10 145 (kümme tuhat ükssada nelikümmend viis) krooni ja 60 senti ning Toivo Loikilt 12 000 (kaksteist tuhat) krooni riigtuludesse kriminaalmenetluse kulude katteks. KrMS § 180 lg. 3 ja 181 lg. 1 alusel võtta riigi kanda Toivo Loiki menetluskulusid 15 412 (viisteist tuhat nelisada kaksteist) krooni ja 84 senti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
7. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi
8. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtuotsuse tervikteksti menetlusosalistele kättesaadavaks tegemisele järgnevast päevast arvates. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast arvates. Kirjaliku apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsuse terviktekst menetlusosalistele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 08.märtsil 2007.a. Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistusi arutas Toivo Loiki süüdistatakse selles, et tema - 2004.a. II poolel võttis Tartus Tähe linnaosas Arno Mäesepalt vastu 5000 krooni sularaha ja J.F-i autokoolitunnistuse saamiseks vajalikud dokumendid ning edastas need Z.N kaudu OÜ Vasara Autokool juhatajale I.M-ile selleks, et OÜ Vasara Autokool ja selle äriühingu juhataja I.M väljastaksid J.F-ile autokoolitunnistuse ilma, et J.F oleks läbinud juhi esmaõpet; - 26.05.2005.a. võttis Tartus T. 13a asuva maja keldris autokoolitunnistust soovivalt Toomas Joronenilt vastu 5000 krooni sularaha ja autokoolitunnistuse saamiseks vajalikud dokumendid ning edastas need Z.N kaudu OÜ Vasara Autokool juhatajale I.M-ile selleks, et OÜ Vasara Autokool ja selle äriühingu juhataja I.M väljastaksid Toomas Joronenile autokoolitunnistuse ilma, et Toomas Joronen oleks läbinud juhi esmaõpet; - 2005.a. kevadel võttis Tartus T. ja Linda tänava nurgal sõiduautos BMW 525 autokoolitunnistust soovivalt Z.L-ilt vastu 5000 krooni sularaha ja autokoolitunnistuse saamiseks vajalikud dokumendid ning edastas need Z.N kaudu OÜ Vasara Autokool juhatajale I.M-ile selleks, et OÜ Vasara Autokool ja selle äriühingu juhataja I.M väljastaksid Z.L-ile autokoolitunnistuse ilma, et Z.L oleks läbinud juhi täiendusõpet. Seega pani Toivo Loik toime

§ 296lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

altkäemaksu vahendamise vähemalt teist korda. Toivo Loiki süüdistatakse selles, et tema rikkudes Relvaseaduse § 32 lg 1 ja lg 2 nõudeid omandas relvasoetamisluba omamata kindlakstegemata ajal ja kohast ning hoidis ebaseaduslikult kuni 13.12.2005.a. Tartus T. 13a talle kuuluvas keldris ja kuuris 7 püstolipadrunit kaliibriga 9 mm Makarov, 1 automaatrelvapadrunit kaliibriga 7,62x39 mm, ühte sileraudse püssi padrunit kaliibriga 16 ja ääretulepadrunit kaliibriga 22 LR. Seega pani Toivo Loik toime

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Toivo Loik rikkudes Relvaseaduse § 20 lg 4 p 6 nõudeid omandas kindlakstegemata ajal ja kohast ning hoidis ebaseaduslikult kuni 13.12.2005.a. Tartus T. 13a talle kuuluvas kuuris sõjaväerelvalaskemoona - 2 automaatrelvapadrunit kaliibriga 7,62x39 mm. Seega pani Toivo Loik toime

§ 418lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

laskemoona ebaseadusliku käitlemise, mis on toime pandud sõjaväerelvaks oleva tulirelva laskemoonaga. Toivo Loik isikuna, kes on varem toime pannud varguse, juunis 2004.a. Tartus Ringtee tänava tehnoülevaatuse punktis pettis V.P. välja 500.- krooni esitledes ennast tehnoülevaatuse punkti töötajana ja lubades teostada V.P. sõidukile SAZ 3507 reg nr XXX XXX tehnilise ülevaatuse. Seega sai Toivo Loik tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kasu 500.krooni. Seega pani Toivo Loik toime

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Toivo Loiki süüdistatakse veel selles, et tema ajavahemikul suvi 2004 kuni kevad 2005 kihutas Tartus Kotka 14 Ruta Kompust võltsima sõidukite registreerimistunnistusi ja aitas kaasa Ruta Kompuse poolt sõidukite registreerimistunnistuste võltsimisele andes Ruta Kompusele A-4 paberil ARK ülevaatuse pitsati nr F341 jäljendi, mille alusel Ruta Kompus tegi tehnoülevaatuse pitsati trükimatriitsi ja seejärel edastas Toivo Loik Ruta Kompusele sõidukite registreerimistunnistused ning ütles talle, milline ülevaatuse tegemise aeg ja märke number tuleb sõiduki tehnilisele passile kirjutada. Ruta Kompus asetas temale toodud registreerimistunnistusele lahtrisse „märge ülevaatuse kohta“ võltsitud pitsati F341 jäljendi, märke numbri ning kirjutas allkirja. Sel viisil võltsis Ruta Kompus järgmisi sõidukite registreerimistunnistusi: EE 386709 (GAZ 52-03 reg nr 187 GAE), EA 039895 (Audi 80 reg nr 798 TEA), EA 056887 (Volvo FL614 reg nr 658 TEK), EE 544567 (Ford Sierra reg nr 704 TAJ), EE 536886 (SAZ 3507 reg nr 774 TCK), EA 208253 (Chevrolet Luminareg nr 10ZBC), EE 963403 (Toyota Hiace reg nr 061ABJ), EB 037579 (KAMAZ reg nr 416FAL)ja EE 059382 (GAZ reg nr 988 OAD). Võltsitud dokumendi alusel saadi õigus sõidukite kasutamiseks. Seega pani Toivo Loik toime

§ 22lg 2, 3 - 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisele kihutamise ja kaasaaitamise. I.M süüdistatakse selles, et tema võltsis ajavahemikul mai 2003.a. kuni september 2005.a. Tartus Vasara 48 asuvates OÜ Vasara Autokool ruumides esmaabikursuste tunnistusi allkirjastades neid lektor L.S. (Sõdur’i) nimel järgmiselt: - esmaabitunnistust nr THEA 0379 (väljastatud Alar Agarmaale) kuupäevaga 29.05.2003.a., - esmaabitunnistust nr THEA 1105 (väljastatud Maiko Johansonile) kuupäevaga 21.01.2004.a., - esmaabitunnistust nr THEA 1330 (väljastatud Janar Meigasele) kuupäevaga 17.03.2004.a., - esmaabitunnistust nr THEA 1871 (väljastatud Enno Võsule) kuupäevaga 11.10.2004.a., - esmaabitunnistust nr THEA 1837 (väljastatud Joel Mäseppale) kuupäevaga 11.10.2004.a., - esmaabitunnistust nr THEA 1867 (väljastatud Ragnar Jaskale) kuupäevaga 11.10.2004.a., - esmaabitunnistust nr THEA 1899 (väljastatud Marek Rannele) kuupäevaga 15.10.2004.a., - esmaabitunnistust nr THEA 2059 (väljastatud Erli Urbanovitsile) kuupäevaga 14.02.2005.a., - esmaabitunnistust nr THEA 2108 (väljastatud Allan Järvele) kuupäevaga 04.03.2005.a., - esmaabitunnistust nr THEA 2176 (väljastatud Rait Rätsepale) kuupäevaga 07.04.2005.a., - esmaabitunnistust nr THEA 2388 (väljastatud Toomas Joronenile) kuupäevaga 28.07.2005.a., - esmaabitunnistust nr THEA 2458 (väljastatud Triin Roosele) kuupäevaga 19.09.2005.a. Esmaabitunnistus annab õiguse ARK-s juhtimisõiguse taotlemiseks. Seega pani I.M toime

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. I.M olles OÜ Vasara Autokool juhataja, s.o. isik, kellele on pandud haldamis-, järelevalveja juhtimisülesanded ning varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded s.t. olles ametiisik

§ 288

mõttes, võltsis ja väljastas Tartu linnas, Vasara 48 asuvates OÜ Vasara Autokool ruumides järgmisi dokumente: mootorsõiduki koolituskursuse tunnistuse AK 066491, väljastades selle tunnistuse 12.01.2005.a. J.F-ile vaatamata sellele, et J.F reaalselt tunnistusel näidatud ajavahemikul 08.11.2004 kuni 11.01.2005 Vasara Autokoolis ei õppinud ega sooritanud ka autokoolieksamit: mootorsõiduki koolituskursuse tunnistuse AK 077272, väljastades selle tunnistuse 16.08.2005.a. Toomas Joronenile vaatamata sellele, et Toomas Joronen reaalselt tunnistusel näidatud ajavahemikul 30.05.2005 kuni 15.08.2005 Vasara Autokoolis ei õppinud ega sooritanud ka autokoolieksamit; mootorsõiduki koolituskursuse tunnistuse AK 077268, väljastades selle tunnistuse 16.08.2005.a. Z.L-ile vaatamata sellele, et Z.L reaalselt tunnistusel näidatud ajavahemikul 02.05.2005 kuni 15.08.2005 Vasara Autokoolis ei õppinud ega sooritanud ka autokoolieksamit. Seega pani I.M toime

§ 299lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

ametiisiku poolt dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi välja andmise. I.M olles OÜ Vasara Autokool juhataja, s.o. isik, kellele on pandud haldamis-, järelevalveja juhtimisülesanded ning varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded s.t. olles ametiisik

§ 288

mõttes võttis Toivo Loiki vahendusel ja Z.N kaasaaitamise tulemusena altkäemaksu järgmiselt: võttis 2004.aasta II poolel Tartus Vasara 48 OÜ Vasara Autokool ruumides vastu 5000.- krooni vastutasuna selle eest, et ta väljastaks J.F-ile mootorsõiduki koolituskursuse tunnistuse ilma, et J.F oleks läbinud OÜ-s Vasara Autokool ettenähtud juhi esmaõpet; võttis ajavahemikul 26.05.-08.06.2005.a. Tartus Vasara 48 OÜ Vasara Autokool ruumides vastu 5000.- krooni vastutasuna selle eest, et ta väljastaks Toomas Joronenile mootorsõiduki koolituskursuse tunnistuse ilma, et Toomas Joronen oleks läbinud OÜ-s Vasara Autokool ettenähtud juhi esmaõpet; võttis 2005.a. kevadel Tartus Vasara 48 OÜ Vasara Autokool ruumides vastu 5000.- krooni vastutasuna selle eest, et ta väljastaks Z.L-ile mootorsõiduki koolituskursuse tunnistuse ilma, et Z.L oleks läbinud OÜ-s Vasara Autokool ettenähtud juhi täiendõpet. Seega pani I.M toime

§ 294lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

ametiisiku poolt vara vastuvõtmise vastutasuna selle eest, ametiisik paneb edaspidi oma ametiseisundit kasutades toime seadusega mittelubatud teo, vähemalt teistkorda. OÜ-t Vasara Autokool (registrikood 10241957) süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kellele on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded ja varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded s.o ametiisikuks

§ 288

mõttes võttis Toivo Loiki vahendusel ja Z.N kaasaaitamise tulemusena altkäemaksu järgmiselt: võttis 2004.aasta II poolel Tartus Vasara 48 vastu 5000.- krooni vastutasuna selle eest, et ta väljastaks J.F-ile mootorsõiduki koolituskursuse tunnistuse ilma, et J.F oleks läbinud OÜ-s Vasara Autokool ettenähtud juhi esmaõpet; võttis ajavahemikul 26.05.-08.06.2005.a. Tartus Vasara 48 OÜ Vasara Autokool ruumides vastu 5000.- krooni vastutasuna selle eest, et ta väljastaks Toomas Joronenile mootorsõiduki koolituskursuse tunnistuse ilma, et Toomas Joronen oleks läbinud OÜ-s Vasara Autokool ettenähtud juhi esmaõpet; võttis 2005.a. kevadel Tartus Vasara 48 OÜ Vasara Autokool ruumides vastu 5000.- krooni vastutasuna selle eest, et ta väljastaks Z.L-ile mootorsõiduki koolituskursuse tunnistuse ilma, et Z.L oleks läbinud OÜ-s Vasara Autokool ettenähtud juhi täiendõpet. Seega pani OÜ Vasara Autokool toime

§ 294lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

ametiisiku poolt vara vastuvõtmise vastutasuna selle eest, et on alust arvata, et ametiisik paneb edaspidi oma ametiseisundit kasutades toime seadusega mittelubatud teo, vähemalt teist korda ja juriidilise isiku poolt. Z.N süüdistatakse selles, et tema osutas füüsilist kaasabi OÜ-le Vasara Autokool ja OÜ Vasara Autokool juhatajale I.M-ile altkäemaksu võtmisel sellega, et: 2004.a. II poolel edastas Toivo Loiki käest saadud sularaha 5000.- krooni ja autokoolitunnistuse jaoks vajaminevad dokumendid I.M-ile ja OÜ-le Vasara Autokool selleks, et I.M ja OÜ Vasara Autokool väljastaksid J.F-ile B-kategooria mootorsõiduki koolituskursuse tunnistuse ilma et J.F oleks läbinud OÜ-s Vasara Autokool ettenähtud juhi esmaõpet; ajavahemikul 26.05.-08.06.2005.a. edastas Toivo Loiki käest saadud sularaha 5000.- krooni ja autokoolitunnistuse jaoks vajaminevad dokumendid I.M-ile ja OÜ-le Vasara Autokool selleks, et I.M ja OÜ Vasara Autokool väljastaksid Toomas Joronenile B-katekooria mootorsõiduki koolituskursuse tunnistuse ilma et Toomas Joronen oleks läbinud OÜ-s Vasara Autokool ettenähtud juhi esmaõpet; kevadel 2005.a. edastas Toivo Loiki käest saadud sularaha 5000.- krooni ja autokoolitunnistuse jaoks vajaminevad dokumendid I.M-ile ja OÜ-le Vasara Autokool selleks, et I.M ja OÜ Vasara Autokool väljastaksid Z.L-ile C-kategooria mootorsõiduki koolituskursuse tunnistuse ilma et Z.L oleks läbinud OÜ-s Vasara Autokool ettenähtud juhi täiendõpet. Seega pani Z.N toime

§ 22lg 3 - 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

aitas kaasa ametiisiku poolt vara vastuvõtmisele vastutasuna selle eest, et on alust arvata, et ametiisik paneb edaspidi oma ametiseisundit kasutades toime seadusega mittelubatud teo, vähemalt teist korda. Arno Mäeseppa süüdistatakse selles, et tema 2004.aasta II poolel sai Tartus Kreutzwaldi 34 J.F-ilt 5500.- krooni ja andis sellest rahast 5000.- krooni Tartus Tähe linnaosas Toivo Loikile selleks, et Toivo Loik edastaks saadud raha I.M-ile ja OÜ-le Vasara Autokool selle eest, et I.M ja OÜ Vasara Autokool väljastaksid J.F-ile B-kategooria mootorsõiduki koolituskursuse tunnistuse ilma et J.F oleks läbinud OÜ-s Vasara Autokool ettenähtud juhi esmaõpet. Seega pani Arno Mäesepp toime

§ 296lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

altkäemaksu vahendamise. J.F süüdistatakse selles, et tema 2004.a. II poolel andis Tartus Kreutzwaldi 34 Arno Mäesepale 5500.- krooni selleks, et Arno Mäesepp edastaks saadud raha I.M-ile ja OÜ-le Vasara Autokool vastutasuna selle eest, et I.M ja OÜ Vasara Autokool väljastaksid J.F-ile B-kategooria mootorsõiduki koolituskursuse tunnistuse ilma et J.F peaks läbima OÜ-s Vasara Autokool ettenähtud juhi esmaõpet. Seega pani J.F toime

§ 298lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

altkäemaksu andmise. Z.L-i süüdistatakse selles, et tema kevadel 2005.a. andis Tartu linnas T. ja Linda tänava nurgal Toivo Loikile kätte 5000.- krooni selleks, et Toivo Loik edastaks saadud raha I.M-ile ja OÜ-le Vasara Autokool selle eest, et I.M ja OÜ Vasara Autokool väljastaksid Z.L-ile C-kategooria mootorsõiduki koolituskursuse tunnistuse ilma et Z.L oleks läbinud OÜ-s Vasara Autokool ettenähtud juhi täiendõpet. Seega pani Z.L toime

§ 298lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

altkäemaksu andmise. Ruta Kompust süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul suvi 2004 kuni kevad 2005 võltsis Toivo Loiki kihutamisel ja kaasaaitamisel Tartus Kotka 14 sõidukite registreerimistunnistusi asetades temale toodud sõidukite registreerimistunnistustele lahtrisse „märge ülevaatuse kohta“ tema poolt eelnevalt võltsitud pitsati F341 jäljendi, kirjutades märke numbri ning allkirja. Sel viisil võltsis Ruta Kompus järgmisi sõidukite registreerimistunnistusi: EE 386709 (GAZ 52-03 reg nr 187 GAE), EA 039895 (Audi 80 reg nr 798 TEA), EA 056887 (Volvo FL614 reg nr 658 TEK), EE 544567 (Ford Sierra reg nr 704 TAJ), EE 536886 (SAZ 3507 reg nr 774 TCK), EA 208253 (Chevrolet Luminareg nr 10ZBC), EE 963403 (Toyota Hiace reg nr 061ABJ), EB 037579 (KAMAZ reg nr 416FAL)ja EE 059382 (GAZ reg nr 988 OAD). Võltsitud dokumendi alusel saadi õigus sõidukite kasutamiseks. Seega pani Ruta Kompus toime

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused. Kohtuistungil süüdistatav Toivi Loik ei tunnistanud süüd

§ 209lg.

2 p. 1 ja § 418 lg. 1, 2 järgi.

§ 296lg.

2 p. 1 ja § 22 lg. 2, 3 - § 344 lg. 1 järgi esitatud süüdistuses tunnistas süüd täielikult. Süüdistatav I.M tunnistas ennast süüdi. Ka OÜ Vasara Autokool võttis süü omaks. Süüdistatav Z.N tunnistas süüdi, aga väidab et mitte detailselt. Süüdistatavad J.F , Arno Mäesepp, Z.L ja Ruta Kompus tunnistasid ennast süüdi täielikult. Kannatanu V.P. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta on Toivo Loikiga paar korda kohtunud. Vihavaenu ei ole tema vastu. Kannatanu seisis Bussipargis ülevaatuse järjekorras, kui tema juurde tuli Toivo Loik (kannatanu tundis kohtuistungil isiku ära, osutab Toivo Loikile), kes ütles, et täna ei jõua nagunii ülevaatust tehtud, et saab lihtsamalt ka, 500 krooni läheb maksma. Ta ei öelnud enda nime. Kannatanu sai aru, et tema juurde tulnud isik töötab selles ülevaatuspunktis. Kannatanu soovis ülevaatust teha veoautole SAZ

1. Sõiduk oli tehniliselt korras, oli suur järjekord lihtsalt. Tal oli viimane kuupäev ülevaatust teha. Isik ütles, et tehakse ülevaatus ära aga peab maksma natuke rohkem. Ta andis tehnilise passi ja järgmisel päeval või mõne päeva pärast said nad kokku uue silla juures, täpset aadressi ei mäleta. Kannatanu andis 500 krooni ning Toivo Loik andis talle dokumendid tagasi ja ülevaatuse kleepeka. Dokumentide kätteandmise ajal ütles, et ta on Toits. Kui kannatanule pilti näidati politseis, tundis ära tema isiku. Kannatanu sõitis pool aastat nii, et ei teadnud sellest midagi, et see märge ülevaatuse kohta ei ole õige Kui peeti kinni politsei poolt ja võeti dokumendid ära, siis sai teada. Kannatanu oli nõus maksma 500 krooni, sest oli kiire ja ta ei oleks sellel päeval jõudnud teha enam ülevaatust, kuna oli suur järjekord. Ta ei oleks enam sõita saanud järgmisel päeval. Isik ütles, et 500 krooni läheb ülevaatuseks. Ülevaatus maksis tegelikult siis 350-380 krooni. Tunnistaja A.J. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta tunneb Toivo Loiki, kelle poole pöördus mitu korda seoses autode tehnilise ülevaatusega. Neid tutvustati ja seepärast teadis tema poole pöörduda. Tunnistaja ei tea seda, kas Toivo Loik töötas tehnilise ülevaatuse punktis. Tunnistajale anti telefoni number ja ta helistas, küsis, et kas on võimalik teha ülevaatust või mitte. Tunnistaja pöördus tema poole ainult 2 korda ja tegi sellisel moel tehnilist ülevaatust kolmele autole. Kui ta helistas ja küsis, et kas on võimalik tehnilist ülevaatust teha, siis teisel pool vastas, et võib. Tunnistaja helistas jälle, leppis aja kokku. Hommikul viis dokumendid: tehnilise passi ja õhtul sai tagasi. Lisaks tehnilisele passile andis ka raha, 500 krooni ühe ülevaatuse eest. Dokumentide üleandmine toimus tänaval Toivo Loiki maja juures, endise Kasekese restorani lähedal. Dokumendid andis ta Toivole ja temalt sai ka dokumendid tagasi. Toivolt tagasisaadud dokumentidele oli pandud pitsat, nagu ette nähtud ja numbrikleebised. Tunnistaja andis Toivo Loikile järgmiste autode tehnilised passid: Volvokonteinerveok, Audi 100 ja GAZ
2. Tunnistaja S.E. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta on Toivo Loiki ühel korral näinud. Tunnistaja sõitis koos A.J. tema juurde koju, et ta aitaks teha ülevaatust Adelani firma prügiautole. Tunnistaja ei tea täpset aadressi, võib näidata. See asub suure silla juures umbes. Maja, mille juurde nad autoga sõitsid ja kohtusid Toivi Loikiga, ei olnud ametlik tehnilise ülevaatuse tegemise asukoht. Nad mõlemad teadsid seda, et sinna Toivo Loiki juurde on võimalik pöörduda sellise palvega, Aleksander ütles tunnistajale. Ülevaatuse tegemine nägi välja nii, et nad jätsid auto ja tehnilise passi sinna ja õhtul võtsid tagasi. Firma A. maksis ülevaatuse tegemise eest sularahas. Ükskord andis tunnistaja veel ka D.K. sõiduki tehnilise passi A.J. kaudu tehnilise ülevaatuse tegemiseks. Tunnistaja on käinud autoga tehnilisel ülevaatusel ja ta pidi sõidukit näitama. Kui ta viis sõidukite tehnilised passid Toivo Loikile, siis sõidukeid ei näidanud. Tunnistaja V.L. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta ei tunne Toivo Loiki, kuid on temaga kohtunud kaks korda. Toivo Loigi juurde teadis tunnistaja minna ühe poisiga kaudu, kellega koos töötas kunagi Autovedudes. Ta ütles, et mingu ja küsigu sealt keldrist. Esimesel korral ei olnud seal kedagi, teisel korral anti telefoninumber, et helistaks. Toivo Loik oli see mees, kes ütles, et ta ise ei tee ülevaatust ja andis telefoninumbri. Tunnistaja tahtis teha ülevaatust GAZ 52-le. Tunnistaja helistas saadud numbril. Tuli üks noormees Anne sauna juurde ja ütles, et maksku raha, et tema teeb ülevaatuse. Tunnistaja ütles, et võib ka autot näidata, aga noormees ütles, et ei ole vaja, ta teeb Pärnus. Esimest korda läks tunnistaja Õnne või T. tänaval asuvasse keldrisse ja nägi seal Toivo Loiki. Teine kord oli siis kui ta andis tunnistajale dokumendid tagasi. Esimesel korral ei olnud dokumentide üleandmist, läks küsima lihtsalt, et kas keegi teeks ülevaatuse. Tunnistaja ei läinud ametlikult ülevaatusele seepärast, et tehnilises ülevaatuses öeldi, et CO tase ei ole selline nagu on vaja ja ei saanud ülevaatust. Mootor on vana, aga masin on tehniliselt normis. Dokumendid andis tunnistaja sellele mehele, kes tuli BMW–ga Anne sauna juurde. Ta andis talle ka raha 500 krooni ja sai temalt tagasi dokumendid, mis olid ümbrikus. Dokumentide juures ei olnud kviitungit, et CO test on läbi läinud. Küsis talt, ta ütles, et tema ei tea midagi. Helistas sellel numbril, aga keegi ei vastanud. Tehnilise ülevaatuse läbimise kohta oli tempel. Tunnistaja M.K. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tunneb Toivo Loiki 10-12 aastat. Umbes 2 aastat tagasi Toivo helistas ja palus ühe sõidu teha. Ta sõitis Ford Scorpioga Anne sauna juurde parklasse, kus sai kokku mehega, kes tuli auto peale ja andis ümbriku, mille sisu ei tea. Seejärel ta läks supilinna, Marja poe juurde, kus üks naine tuli juurde ja ta andis talle ümbriku läbi lahtise akna. Süüdistatav Toivo Loik andis kelmuse süüdistuses ütlusi selle kohta, et Bussipargis on ta käinud ainult ühel korral 1999.a. Ta ei ole seda teenust kannatanule pakkunud ega esitlenud juunis 2004.a. ennast kui tehnilise ülevaatuse töötajat Hakkasid vastuolud, kui politsei ta kinni pidas. Süüdistatava teada ei ole seal ülevaatusel järjekordi. Süüdistatava arusaamise järgi tuli kannatanu kuu alguses tema juurde paluma, et kas saab ametlikult ülevaatust. P tuli koos Jegoroviga, see on kõik üks punt. Tema nägu meelde ei tule. Loik väidab, et ta ei oleks ise olnud võimeline sellel asjal sinna tehnilise ülevaatuse punkti minema. Magas kodus, oli palju joonud aastaid juba, iga päev. Kutseline autojuht oleks pidanud teadma, et peab olema vaheleht ja autot peab näitama. Ta ütles P, et saab templijäljendi ainult, et registrisse ei kanta ja nii ka oli. Kannatanu andis passi, ta viis selle Ruta Kompusele ja kannatanu sai passi koos templiga kätte 3 päeva pärast. Rohkem Toivo Loik kannatanut näinud ei ole. Süüdistatav ei ole kindel, et on kohtunud V.P.. Passid toodi talle koju keldrisse. Ei meenu, et P käis talle passi toomas või passil järel. Loik tõmbas enda autolt, mida naine kasutas, kleepsud maha ja andsin need. Süüdistatav väidab, et ta ei ole kedagi petnud. Sai öeldud kõigile, et kui tahavad siis sõitku, ise vastutavad. Sellist juhtumit ei olnud, et ta tutvustas ennast ülevaatuse töötajana. Ta sai sellest teada eeluurimise käigus. Enamasti Jegorov käis passidega tema juures. Inimene oli teadlik, et on võltstempel. Oli nõus 500 krooniga. Ise ei ole ta seda teenust pakkunud. Toivo Loik andis ütlusi ka selle kohta, et sai Ruta Kompusega tuttavaks läbi tema elukaaslase. Autode tehnilistesse passidesse ülevaatuse märgete tegemine toimus järgmiselt. A.J. tuli Toivo Loiki juurde ja ütles, et aita, on vana auto, et ükskõik mis tempel. Vastas, et vaatab, mis teha saab. Nägi Rutat, ta töötas trükikojas. Küsis, kas saab templit. Läks aega, käis Rutale peale. Andis Rutale passi, ütles talle, mis täht ja number kirjutada. Arvab, et ütles kas A või B tähe ja suvalise numbri. Kompus tegi templi ära 2-3 päeva jooksul. Loik sai passi templiga kätte, maksis 100 krooni Rutale ja andis passi omanikule edasi. Omanikud olid kõik teadlikud, et registris ei kajastu see, vähemalt Jegorov oli teadlik, ei tea kas omanikud olid. Neid tehnilisi passe käis tema käest läbi 8 vist, üks anti tagasi. Kõik passid sattusid tema kätte läbi Jegorovi, kes oli nende inimestega kaasas kogu aeg. Inimesed teadsid, et see ei ole kompuutris sees. Inimesed ise pakkusid talle selle eest 500 krooni, 100-150 krooni jäi talle, Rute Kompusele maksis 100-150 krooni, olenevalt taksoarvetest. Käis taksoga kogu aeg. Toivo Loik väidab, et kõik teavad teda, töökohta tal ei ole. On töötanud miilitsas ja politseis kokku 14 aastat. Ta oli purjus ja inimene palus, seepärast nõustus selliseid teenuseid osutama. Ta tuli neile vastu, selgitas neile, et trahvid on suuremad. Ei teadnud, et asi nii hull on, et see on võltsimine, ebaseaduslik tegevus. Kuna ta ei oska ise templit teha, kaasas oma tuttava, kes joonistada oskab. Toivo Loik väidab, et ei tahtnud ise kasu saada, pigem tuli inimestele vastu. Möönab, et kasu muidugi sai, aga raha vaja ei olnud. Ta elas pensionist, jalg ei kannata tööl käia. Kõik ülevaatuse templid said alguse sellest, et Jegorov tõi dokumendid. Jegorov tuli kellegagi koos jutuga, et Loikil on tutvusi, kuna on politseis töötanud. Esimest korda tuli Jegorov ja ütles, et tal on vaja ülevaatust hädasti. Martin Raud andis Kamazi ja Zili dokumentid, politsei andis Zili passi tagasi inimesele. Süüdistatav Ruta Kompus andis kohtuistungil ütlusi ka selle kohta, et ta tunneb 10 aastat Toivo Loiki, kellega tutvus kunagise elukaaslase kaudu. 2004.aastal pöördus Toivo Loik tema poole sooviga, et aitaksite teda jäljendi tegemisel. Ta tahtis templit autoülevaatuse kohta tehnilisse passi. Oli jutt, et see on ajutine, kuni see auto korda tehakse ja et seda autot kasutatakse harva, ainult külavahel. Sai aru, et see on ajutine lahendus probleemile. Mingi paberi peal pidi see kujutis olema, teisiti ei saanud tegema hakata. Toivo näitas mingit dokumenti, kus pitsat oli olemas. Tal oli seda vaja, et saada isiku tehnilisse passi jäljendit. Toivo rääkis, et tegemist on sõbraga, kelle auto ei lähe ülevaatusel läbi ja seda autot ei ole võimalik remontida. Ruta Kompus tegi paberilt koopia läbipaistvale materjalile ja sellest matriitsi ja selle abil tegi jäljendi, selle „F numbritega“. Kui matriits oli valmis, tegi ta sellega jälje ka reaalselt dokumendile, rohkematesse kui ühte dokumenti. Süüdistatav ei mäleta täpselt, kui palju neid dokumente oli, mitte rohkem kui
3. Saab aru küll, et autot millel ülevaatust ei ole, ei saa kasutada. Ta sai Toivo käest need dokumendid kuhu jäljendi pani. Passi pidi märkima ka kuupäeva ja allkirja taolise asja. Süüdistatav ise ei oma autot ja lube, ei tea mis seal peab olema. Kuupäeva Toivo ütles või kirjutas talle. Kui jäljend oli dokumenti pandud ja kirjad kirjutatud, siis Toivo tuli järgi. Ta tasus selle töö eest. Alguses sai 400 krooni, kui tegi jäljendi tegemiseks matriitsi, küsis vist 500 krooni, aga sai 400 krooni. Edaspidi sain 100-150 krooni iga jäljendi eest. Rumalusest nõustus neid jäljendeid passidesse panema. Toivo on abivalmis inimene alati olnud ja kui ta küsis, et on vaja tema tuttavat aidata, kuna inimene ei saa edasi tegutseda, sest ei ole tehnilist ülevaatust, siis ta lasi endale augu pähe rääkida. Ei mäleta miks lõpetas selle tegevuse. 2005.a. millalgi Toivo helistas ja ta sai aru, et selle asjaga on midagi kehvasti, et politsei on käinud küsimas midagi. Siis Ruta Kompus põletas matriitsi. Peale seda Loik küsis, kas veel saaks teha aga ta ütles ei. Kahetseb, et ei mõelnud piisavalt, mida teeb. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Toivole Loikile esitatud süüdistus kelmuses ning Toivo Loigile ja Ruta Kompusele esitatud süüdistus dokumentide võltsimises on tõendatud. Mõlema süüdistatava süüd omaksvõtvad ütlused autode tehnilistesse passidesse andmete võltsimises on tõendatud tunnistajate ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega. Mõte kuritegu toime panna oli Toivo Loikil ja seda teostas Ruta Kompus. Kogutud tõendite kohaselt leidis kliendid Toivo Loik, kes edastas dokumendid Ruta Kompusele, kes võltsis ülevaatuspunkti templi, kuupäeva ja allkirja. Süü on leidnud tõendamist ka kirjalike dokumentidegaekspertiisiaktidega, millest nähtuvalt on kriminaalasja materjalide juures olevatel autode registreerimistunnistustel olevad templi jäljendid võltsitud. Ekspert on andnud arvamuse selle kohta, et märked ülevaatuse läbimise kohta on kirjutanud Ruta Kompus. Tunnistajate Jegorovi, Estrini ja Levini ütlustega on tõendatud asjaolu, et dokumente tagasi saades oli lisatud sinna tempel ülevaatuse läbimise kohta ja dokumentide kättesaamisel andsid nad raha. Lisaks tunnistajate ütlustele on dokumentaalsed tõendid, äratundmiseks esitamise protokollid (II kd., tl 106-107, 145-146,149-150). Nad on Loiki ära tundnud fotodelt. Nimetatud tõendid tõendavad teo toimepanemist Toivo Loiki poolt. Tunnistaja M.K. kinnitab Vladimir Levini ütlusi selles, et ta toimetas dokumente edasi Toivo Loiki teadmisel. On leidnud tõendamist, et Loik ja Kompus panid toime süüdistuses toodud kuriteo. Loik kihutas kuritegu toime panema Kompust ja aitas ka kaasa, andis pitsati jäljendiga dokumendi, mille alusel Kompus tegi trükimatriitsi ja seejärel dokumentidele jäljendid. Loik ütles Kompusele kuupäevad ja numbrid, mis Kompusel tuli tunnistustele kanda. Kompus kandis andmed dokumentidele omakäeliselt, tema valmistatud matriitsi abil. Seda asjaolu tõendavad dokumentaalsed tõendid: sõiduki registreerimistunnistused nr EE 386709 (II kd tl 68), EE 963403 (II kd., tl 77), EE 544567 (II kd., tl 70), EE 056887 (II kd tl 65), EE 039895 (II kd tl 60), EE 059382 (II kd tl 68), EB 037579 (II kd tl 114-115) ja EE 208253 (II kd., tl 98); asitõendi vaatlusprotokollid koos fototabelitega (II kd tl 56-70) ning ekspertiisiaktides nr DK-0170-05/2490 (II kd tl 32-34), nr DM-0171-05/2491 (II kd tl 37-41) ja nr DK-0059-06/696 (II kd tl 51-55) antud dokumendi ja käekirja ekspertide arvamused. Kompuse poolt võltsitud dokumentidega oli isikutel võimalik omandada õigusi, kuna ilma kehtiva ülevaatuseta ei ole isikutel võimalik sõidukit kasutada. LS § 13 lg. 1 järgi lubatakse liikluses osaleda ainult tehnoülevaatuse läbinud sõidukitel. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise ja tehnoseisundi kontrollimise eeskirjad ning nõuded tehnoseisundile ja varustusele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Võltsitud registreerimistunnistused seonduvad ka Toivo Loigile esitatud süüdistusega kelmuse toimepanekus. Kannatanu V.P. kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Toivo Loik ei eita tema käimist Bussipargis, kuid eitab seda 2004.a. juunis. Kannatanu ütlusi ei ole teiste tõenditega ümber lükatud. Süüdistatava ütlused ei välista süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemise aega ja kohta, kui kannatanu seisis ülevaatuse järjekorras Ringtee bussipargis. Tema juurde tuli Toivo Loik valitud ajal, päeva lõpus ja järjekorra olemasolul. Tema ütlused, et kannatanu ei jõua sel päeval ülevaatust ära teha ja ta on nõus abistama olid kannatanule usutavad ka seetõttu, et lisaks nimetatud asjaoludele lõppes tal auto ülevaatuse tähtaeg. Asjaolude kokkusattumise tõttu andis P tehnilise passi ja 500 krooni Toivo Loikile teadmisega, et viimane korraldab talle tehnilise ülevaatuse järjekorrata. Paari päeva pärast sai ta passi tagasi koos märkega tehnilise ülevaatuse kohta. Kannatanu ütlustega ja dokumentaalse tõendiga: äratundmiseks esitamise protokolliga (II kd., tl 128-129) on tõendatud teo toimepanija, Toivo Loik, kes viis kannatanu eksitusse sellega, et tekitas kannatanus arusaama temast kui ülevaatuspunkti töötajast, kel on õigus ülevaatust teostada ja teha selle kohta märge. Eksimuse tõttu Loik sai kannatanult varalist kasu, 500 krooni pettuse teel. Märke tehnilise ülevaatuse kohta tegi Loik eelkirjeldatud viisil. Seda kinnitab asjaolu, et ta andis dokumendid tagasi paari päeva pärast. Loik ei töötanud selles tehnilise ülevaatuse punktis ja tal ei olnud õigust seda ülevaatust teha. Seepärast ei saanud ta ka dokumente vastava märkega samal päeval tagasi anda, vaid ta pidi kasutama Ruta Kompuse abi. Seda asjaolu tõendavad dokumentaalsed tõendid: sõiduki registreerimistunnistus EE 536886 (II kd., tl 69), ekspertiisiaktides nr DM-0171-05/2491 (II kd., tl 3741) ja nr DK-0059-06/696 (II kd., tl 51-55) antud dokumendi ja käekirjaekspertide arvamused. Ükski tõend ei kinnita Toivo Loiki ütlusi selles, et V.P. kuulunud sõiduki dokumendid tõi talle Jegorov. Toivo Loiki teo toimepanemise aegne eluviis, vajadus alkoholi järele, mis nõudis rahalisi vahendeid, annab alust järeldada tahtlust pöörata enda kasuks võõrast vara. Matriits oli kelmuse toimepanemise ajaks juba olemas ja võimaldas tal pettust realiseerida. Tegu on õigesti kvalifitseeritud kelmusena Karistatuse õiendist nähtub, et 2002.a. veebruaris on Toivo Loiki karistatud varguse toimepanemise eest, milline karistus oli kustumata. Seetõttu esineb koosseisuline vastutust raskendav asjaolu

§ 209lg 2 p 1 järgi.

Seega on Toivo Loik süüdi

§ 22lg 2, 3 - 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o.

dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisele kihutamises ja kaasaaitamises. Seega on Ruta Kompus süüdi

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o.

dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimises. Seega on Toivo Loik süüdi

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o.

varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Tunnistaja A.M. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tunneb Toivo Loiki, I.M ja Z.N . I.M on tööandja Vasara Autokoolis, kus tunnistaja töötab autoõpetajana 1997.a. novembrist. Tunnistaja annab sõidutunde. Vasara Autokoolis jagatakse sõidutunnid ära. Kui keegi avaldab soovi konkreetse õpetajaga sõita, siis arvestatakse seda. Sõidutunni kohta peab vormistama ka dokumendi, sõidukaardi, mille täidab õpetaja. Sõidukaardile kantakse andmed, mis tunnis tuleb teha, kas ristmiku- või platsiharjutused. Vastavalt programmile- peatumine, parkimine, parklates sõit jne., märgitakse veel hinded. Sõidukaardile kantakse kuupäev ja sõidukaart allkirjastatakse iga tunni järel. Õppesõidu kestus ja kohustuslik tundide arv oleneb kategooriast. Sõiduautol on 40 korda 25 minutit. Sõiduõpetaja võib otsustada, et isik ei vaja 40 sõidutundi. See otsustus fikseeritakse õpingukaardil. Tavaliselt läheb rohkem kui 40 tundi. Kuni 15-ne tunnini ei tohi üle 15 minuti korraga teha. Sõiduõpetaja peab hindama õpilase võimekust. Selleks antakse marsruut linna peal, kui selle läbib on koolitus tehtud. Peale koolieksamit läheb õpilane ARK-sse riigieksamile. Sõiduõpetajal on õpilase hindamise ainuõigus. Tunnistaja on ühel korral sõidukaarte alla kirjastanud ilma, et oleks tunde andnud. Kolleeg ütles, et ta tunneb õpilast, et ta oskab sõita. Tunnistaja sai aru, et ta sõitis temaga laupäevadel, kui tunnistaja puhkusel oli. Tunnistaja ei mäleta, kelle õpingukaardi nii täitis. Kolleeg Z.N palus kaarti täita. Ta ise tegeles suurte autodega, tunnistaja väikestega. Oli vaja väikeste autode tundi. Seepärast ei täitnud kolleeg kaarti ise. Laupäeval võttis ta tunnistajalt auto, tegi tunde. Sekretär tegeles sellega, kelle nimele väljastatakse iga isiku õpingukaart. Tunnistaja väidab, et 2004.aastat ei mäleta nii pika aja taha ja seetõttu ei tea J.F-i nimelist isikut, kas on temale sõidutunde andnud. Kui kompetentne sõiduõpetaja väidab, et isik oskab sõita ja on sõitnud temaga on tal veendumus neid allkirju andes. Ta usaldas kolleegi. See ei ole tavaline, et kolleeg palub selliseid teeneid. Ei ole rohkem olnud sellised probleeme. Kaardil oli tunnistaja nimi, seepärast kolleeg ise ei saanud allkirja anda. Seda saab ka muuta, aga tunnistaja väidab, et kui oli juba tema nimi, siis ta nõustus. On ka selliseid juhtumeid, et õpilane jätab autokooli pooleli. 25 inimese kohta tuleb üks selline, kes saab aru, et temast ei saa asja. Tunnistaja kinnitab, et ta täitis J.F-i õpingukaardil lahtrid ja seal on tema allkirjad (I kd., tl. 144). Dokumendi vasakul üleval on kirjutatud „lubatud õppesõidule“. Tunnistaja väidab, et seal on I.M-i allkiri. Seda kohta ei täida alati I.M . Veel on õigus selleks tunnistajal endal, sõiduõpetajal, kui vaatab, et suudab väljaspool platsi liigelda. See koolieksami õigus anti on sõiduõpetajatele natuke üle aasta tagasi. Tunnistaja L.S. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta tunneb I.M hästi. Aastatel 2003-2005 on tunnistaja korraldanud ja läbi viinud esmaabi kursusi Vasara Autokoolis. Esmaabi kursust on vaja autkooli jaoks, lubade jaoks. Talle helistab autokooli sekretär ning siis tuuakse teda kohale. Ta on professionaalne meedik ja teeb neile kõigepealt teooriatunde. Peale tunde teeb testi, selle alusel trükitakse tunnistused ja tunnistaja allkirjastab need. On ette nähtud kindel tundide arv, tavaliselt 3 korral, kas 4,5-5 tundi korraga, oleneb inimeste hulgast. Tunnistused allkirjastas tunnistaja ja I.M . Tunnistus väljastatakse ainult neile isikutele, kes osalevad reaalselt ka kursustel. Seda kontrollib tunnistaja. Meedikutel lubatakse mitte käia koolis. Sel juhul peab olema vastav diplom, töötama arstina. Samuti on lubatud mitte käia kursustel parameedikud, kellel on vastav diplom. Nad peavad näitama diplomit. Kui on vastav tõend, siis võib jutule tulla ka sõjaväe- ja politseiametnik, kes ei pea esmaabi kursustel osalema. Mõni tahab ikka loenguid kuulata, kuigi on diplom. Tunnistaja on väljastanud tunnistuse isikutele, kes on läbinud koolituse, omades mingit muud diplomit või tunnistust, kui on vastavat tunnistust omav meedik või parameedik. Kursused on ühekordsed ja maksavad 200300 krooni. Tunnistajale ei ole kunagi pakutud raha nende tunnistuste kirjutamiste eest. Tunnistaja Toomas Joronen andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et Toivo Loik aitas tal organiseerida autokooli pabereid. Ta sai Toivo Loikiga kontakti sõbra kaudu. Tunnistaja sõitis Saksamaa vahet

1. aasta jaanuarist alates. Tal ei olnud lubasid, jäi politseile vahele. Voltsi-nimeline sõber soovitas, et pöördu Toivo Loiki poole, kes organiseerib juhiload. Ta võttis Toivo Loikiga ühendust telefoni teel, ei mäleta telefoninumbrit, kustutas numbri ära. Tunnistaja helistas Toivo Loikile ja küsis, kas on võimalik autokool läbi teha teoreetiliselt ja lubasid saada. Ta ütles, et saame kokku, et kõik on võimalik. Tunnistaja käis Toivo Loiki pool kodus, tänavat ei mäleta, Kuu Pandimaja lähedal. Telefoni teel oli juttu rahast, et palju maksab. Esialgu autokooli dokument maksis 4 tuhat krooni, juhilubadega kokku 78 tuhat krooni. Toivo Loiki juures nad arutasid, palju miski maksab ja millal raha tuua. Leppisid kokku raha üleandmise. Tunnistaja ütles, et maksab algul pool summast koolitunnistuse eest ja muu raha hiljem. Aga tema tahtis kogu summat. Sel korral raha ei maksnud. Nädala pärast kohtusid uuesti Toivo Loiki kodus. Tunnistaja andis talle raha sularahas ja isikuandmed: passiandmed ja elukoha. Kirjutas andmed paberile. Paar nädalat hiljem küsiti arstitõendit. Tunnistaja käis komisjonis ja sai arstipaberi. Dokumentidest oli veel vaja fotosid ja passikoopiat. Toivo Loik pidi dokumendid andma autokooli. Tunnistaja ei tea mis temalt saadud rahaga tegi. Tunnistaja ei tea, kas tema oli ainus isik, kes sellise probleemiga Toivo Loiki poole pöördus. Kui raha ja dokumendid olid üle antud, ei läinud ta autokooli, sõitis Saksamaa vahet. 3 kuud oli kooli läbimise tähtaeg, pidin selle aja ootama ja siis sai paberid kätte. Selleks läks ta Toivo Loikiga ARK-sse ja seal Loik viis teda kokku õpetajaga. Nad läksid sekretäri juurde. Tunnistaja kirjutas paberitele alla ja talle anti üle dokumendid: autosõidu tunnistus, et läbinud õppesõidu jne. Oli hulga pabereid. Tunnistaja ei käinud teooria loengutel ega õppesõidul. Ei käinud ka esmaabikursustel. Tunnistaja ei tea, kes oli autosõiduõpetaja, kellega koos dokumentidele järgi läks. Sõiduõpetaja oli 40-50-aastane, lühikest kasvu, keskmise kehaehitusega. Enne sõiduõpetajaga kokku saamist Toivo Loik helistas kellelegi, aga tunnistaja ei tea kellele. Tunnistaja maksis Toivo Loikile raha 500 kupüürides kokku 4 tuhat krooni. Tunnistaja Toomas Joronen väidab, et nägi I.M autokoolis, nimepidi ei tunne teda. Ta käis autokoolis ühe korra, kui paberid sai ja siis suhtles I.M-iga . Tunnistaja väidab, et tunneb Liikluseeskirju, oskab autoga sõita ja ütles seda ka Toivo Loikile. Ta põhjendas autokoolis mittekäimise soovi tööga, Saksamaal käimistega. Ta tahtis kiiremini eksamit teha. Tunnistaja on mehhanisaator, tal on traktoristi juhitunnistus, autojuhtimise õigust ei ole kunagi olnud. Enne lubade väljastamist ei kontrollitud tema juhtimisoskust. Politsei võttis teda kinni ja vahistas, kui tunnistaja dokumendid kätte sai. Ta ise ei pöördunud politseisse. Süüdistatav Z.L andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et kunagi käis Toivo Loik tema juures auto viga parandamas. Ta on Toivo Loiki ainult 3 korda näinud. Z.L soovis saada autokooli tunnistust, C kategooriat, kui jäi politseile vahele. Ta otsis selle telefoninumbri välja, mis Toivo andis ja helistas talle ning küsisin, et mis süsteem on. Toivoga oli jutuks, et tahab autokooli minna. Toivo ütles, et on võimalus. Tuli mõte, et võiks vaadata, mis tuleb. Ta tahtis ka autokooli minna, mõlemat üritas. Mõtles, et oskab ju sõita, mis seal koolis ikka käia. Toivo Loiki poole pöördus, sest kunagi oli selline jutt ja ta mõtles, et proovib. Helistamise järel said nad Toivo Loikiga kokku ja ta ütles, et on vaja pilte, arstitõendit, passi koopiat. Hiljem said nad jälle kokku ja ta andis Toivo Loikile need dokumendid ja raha 5000 krooni. Loik ütles, et ajab asja korda. Seejärel ta korra helistas Loikile ja nad said kokku. Rohkem ei ole kohtunud. Loik ütles, et peab minema Vasara Autokooli
2. korrusele ja sealt saab dokumendid kätte. See oli 3 kuud hiljem. Z.L sai Vasara tänavalt kätte autokooli tunnistuse, mis võimaldas tal riiklikule eksamile minna. Kui ta dokumentide järel käis, siis autokooli raha ei maksnud. Ta suhtles seal mingi naisterahvaga. Ta läks sinna, ütles oma nime ja et tuli dokumentide järgi, andis kooli paberitele allkirja. Sel ajal, kui dokumendid Toivo Loiki käes olid, ta ei käinud teoorialoengutes, esmaabi kursustel ega võtnud sõidutunde. Sõidueksamit ja teooriaeksamit ei teinud, sõiduõpetajaga ei suhelnud. Keegi ei tundnud huvi selle vastu, kas ta oskab sõita. Tal on 20 aastat load olnud, ei ole põhjust huvi tunda selle vastu. Raha maksis ta sellepärast, et mitte käia tundides. Nagunii riiklikule eksamile tuleb minna, seal kontrollitakse oskusi täielikult. Riikliku eksami järel oleks saanud C kategooria load, kvalifikatsioon oleks kõrgem olnud. Süüdistatav J.F andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta teab süüdistatavatest Arno Mäeseppa. J.F oli soov autokooli minna, et tunnistust saada. Ta uuris, kust saaks lube ilma koolis käimata ja sai teada Arno Mäesepa kaudu, et on selline võimalus. Et tunnistust saada andis ta oma dokumendid- arstitõendi Arno Mäesepale. Veel andis ta Arno Mäesepale 5500 krooni raha. Mäesepp pidi organiseerima talle load. 3 kuu pärast umbes sai J.F autokooli tunnistuse. Ta käis sellel ise Vasara tänaval Vasara Autokoolis järel. Ta helistas Arno Mäesepale ja sai teada, et peab tunnistusele järele minema. Autokooli läks ta sisse üksi, ütles oma nime ning sai paberid. Ta suhtles sekretäriga, sai esmaabi kursuse tunnistuse, koolitunnistuse. Midagi oli veel, ei mäleta. Autokoolitunnistusele andis ta allkirja. Autokoolis raha ei maksnud. Kogu raha, mis tunnistuste eest maksis andis alguses Arno Mäesepa kätte. Ta tahtis omandada B kategooria juhtimisõigust. Ta ei käinud teoorialoengutes, esmaabi kursustel ja õppesõidus 3 kuu jooksul, mis oli sellest hetkest kui andis dokumendid Arno Mäesepale. Eksameid ei andnud. J.F ei tea kelle kaudu Arno Mäesepp selle tunnistuse sai. Toivo Loiki nimi ei ütle talle midagi Autokoolis käimiseks ei olnud tal aega, need 3 kuud tegi tööd. Tal ei ole juhtimisõigust. Tagantjärgi on kõik targad, oleks võinud koolis käia. Riiklikule eksamile on ta läinud 3 korda. Teooriaeksamit ei ole õnnestunud ära teha. J.F väidab, et ta sõita oskab, aga need küsimused on eksamil nii imelikud. Süüdistatav Arno Mäesepp andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et süüdistatavatest tunneb J.F ja Toivo Loiki. Ta on mingis mõttes aidanud J.F hankida autkooli tunnistust. Viis inimesed kokku, kes suudaks J.F aidata. J.F soovis saada tunnistust ilma autokoolis käimata. Toivo Loik oli isik, kes oli võimeline teda aitama. Ta teab Loiki, elavad suviti maal lähestikku, mängivad võrkpalli. Küsis Loikilt ega ta ei tea, kes saaks aidata seda noormeest. Ta pidi uurima seda asja ja helistas, et on võimalik. Asi toimis. Mäesepp helistas J.F-ile , et saab tunnistuse, aga on vaja dokumente ja 5500 krooni. J.F tõi dokumendid ja raha, mis Mäesepp viis Toivo Loiki juurde ja andis talle üle dokumendid ja 5000 krooni. 500 krooni jättis endale. Ta kohtus Toivo Loikiga Linda tänaval vist, ta tuli õue vastu. Pärast Toivo Loikile dokumentide ja raha üleandmist pidid nad ühendust võtma. Läks pikka aega mööda ja J.F küsis temalt ja ta ise võttis ühendust Toivo Loikiga. Selgus, et oligi asi valmis. Ta andis J.F-ile Toivo Loiki telefoninumbri ja ei tea kust ja kelle kaudu J.F sai dokumendid autokoolist kätte. On kahju, et selles asjas osales, aga kuna see poiss oli tuttav tema naisterahva tütrega ja ta teadis, et ta sõidab ja lube ei ole, siis otsustas aidata. Arno Mäesepp ei tea milles seisnes J.F-i võimetus autokoolis käia, teab, et ta on eksamil käinud korduvalt ja täiega läbi kukkunud. Süüdistatav Toivo Loik andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tunneb Z.N ja Arno Mäeseppa. Z.L rääkis, et ei ole aega koolis käia, sõita oskab, et kas ei oleks võimalust. Toivo Loik ütles, et uurib asja. Uuris ja nad said kokku. Ta ütles mida vaja tuua ja et tahab ka midagi saada selle eest, on telefoni kõned ja bensiini kulud jne. Z.L tõi 5000 krooni ja dokumendid. Loik küsis Z.N-ilt palju läheb maksma, andis talle raha, kooli hinna, ülejäänud jättis endale. Rohkem ei tea, mis edasi sai. Ta andis Z.N-ile dokumendid ja selle raha, mis läks maksma autokool. Ei mäleta seda summat. Raha ja dokumentide üleandmisel ütles, et kas kuidagi saaks kergemini paberid korda. Ta ütles, et üritab. Kui paberid hakkasid valmis saama, andis ta Z.N-ile ka Z.L-i kontaktandmed. See ei olnud tema asi mis paberid olid, läbi Ennu teadis neist. Nad said ise kokku juba. Tema ainult andis paberid Ennule ja raha, rohkem nad ei rääkinud. Ei tea, millal Z.L dokumendid tagasi sai, teda juures ei olnud. Järelikult teatati temale, et dokumendid on valmis. Ta tunneb ainult Z.N, kes võis ka teatada. Nad on naabrid, võib-olla käis Enn tema pool kodus. Loik ise ei käinud dokumentidel autokoolis järel. Z.L pidi helistama ja helistas talle, sai infot dokumentide valmimise kohta. Tema küsis Ennult, kuigi nad pidid omavahel rääkima. Loik ei tea kas Z.L sõitma ka pidi minema. Arvab, et andis Z.L-ile Z.N telefoninumbri. Arno Mäesepalt sai ta raha ja dokumendid autokooli tunnistuse saamiseks samamoodi. Ei mäleta rahasummat, oli kogu aeg purjus. 5000 krooni võis olla, kui ta nii ütleb. Need dokumendid andis ta Z.N-ile üle, ka raha niipalju, kui kool maksab. Ülejäänu jättis endale. Dokumendid ja raha andis üle Z.N-ile põhjusel, et inimesel ei ole aega autokoolis käia. Autokooli tunnitust tahtis see inimene. Tema edastasin need dokumendid Ennule, ei tea mis edasi sai. Arno Mäesepp pidi helistama ja siis ta jälle küsis kas need dokumendid on valmis. Toivo Loik väidab, et ta ei ole autokoolis ühelgi dokumendil järel käinud. Ta andis Mäesepale info edasi dokumentide valmimise kohta. Ta on ka Toomas Joronenilt saanud raha ja dokumendid. Ei mäleta kui palju raha, ta käis mitu päeva järjest, tõi viina ja ütles, et on sõita vaja. Loik võttis vastu, ütles talle, et mingu ise eksamitele, miks maksta rohkem. Joronen andis 4000 krooni, mille ta andis Z.N-ile ja dokumendid ka. Ta ütles Z.N-ile , kellele edastas dokumendid ja raha, et need isikud omavad teadmisi autosõidust ja nimetas neid isikuid enda tuttavateks. Tahtis saada samamoodi kooli tunnistust. Siis, kui need dokumendid andis üle, ei tea kas reaalselt töö nendes õpingugruppides autokoolis toimus. Oli jutt, et ei saa iga päev käia ja et läheb 2-3 kuud. Ei oska öelda, kas neil isikutel oli võimalus selle raha eest koolis käia, mis nad andsid. Z.N-ile ütles palju maksab autokool, ülejäänud raha jäi Loikile. Ta ei tea kas Toomas Joronen sai autokooli tunnistuse. Kui dokumendid olid valmis Joronen helistas ja Loik ütles, et mingu autkooli. Kuna Loikil oli sinna asja, siis läks Joroneniga kaasa. Seal kõrval on Kummipost. Koolis sees ta ei käinud. Ei mäleta kas viis Toomas Joroneni kokku kellegagi autkooli töötajatest. Küsimusele kuidas need inimesed oskasid tema poole pöörduda autokooli tunnistuste saamiseks, vastab Toivo Loik, et ei tea, tuleb neilt küsida. Võib-olla keegi tuttava tuttav oli teda näinud autokooli juures autot remontimas. Ta tuli inimestele vastu, see 3 kuud on mõttetu aeg. Z.L-i ta teab. J.F-i kohta ütles Mäesepp, et oskab sõita. seepärast teadis, et inimesed oskavad sõita. Seda ta ei teadnud, kas need isikud liikluseeskirju tunnevad. Tema neid paberid ei andnud kätte, seal oleks pidanud küsima. Süüdistatav Z.N andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tunneb Toivo Loki ja I.M . Ta on saanud Toivo Loikilt raha ja dokumente, passi koopiaid kolmel korral. Raha oli nii palju kui kursus maksis. B kategooria- 3800 krooni, C kategooria maksab rohkem, ei mäleta palju. Toivo Loik tõi talle selle raha ja dokumendid, et inimesed saaksid autokooli minna. Ei tea miks inimene otse ei läinud registreerima ennast autokooli. Z.N kirjutas avalduse, et see isiku vastu võtta autokooli. Arvab, et see isik pandi autkooli gruppi. Pani see, kes korraldas gruppe. Siis pidi algama õppetöö. Kõigil ei olnud võimalik osaleda õppetööl. Juba siis sai ta teada sellest, et mõned ei käinud õppetööl. Taheti B kategooriat, Toivo jutust sai ta aru, et nad oskasid sõita. Kui inimene pöördus autkooli ja ütles, et oskab sõita ja tunneb liiklust, ei väljastata talle tunnistust. Koolis peab käima, et autokooli tunnistust saada. On ettenähtud sõidutunnid. Z.N töötab sõiduõpetajana, kelle ülesanne on sõidu õpetamine. Sellest oleneb see, kas õpilane selle tunnistuse saab. Õpetaja kinnitab allkirjaga, et need sõidutunnid on läbi viidud. Sõiduõpetaja peab selles ise veenduma, et isik oskab autot juhtida. Kui Z.N oli raha ja dokumendid kooli viinud, küsis hiljem Toivo Loik, et kas kursus on läbi. Z.N küsis kontorist, kas selle isiku autokool on lõpetatud ja andis Toivole teada. Võis olla ka, et ta palus sõiduõpetajal kirjutada kaardile allkirju, et isik on sõidutunnis käinud aga tegelikult ei olnud. J.F ei ole talle tuttav. Ta ei ole talle nädalavahetustel teinud õppesõitu. Palus Arvo Merbachil kirjutada kaardile, et on tehtud õppesõitu nädalavahetustel, et saaks koolitunnistuse välja kirjutada. See tõendab, et isik oskab sõita. Ta soovis autokooli tunnistust, seepärast palus kolleegilt allkirja. Ei tea, kas see inimene esmaabi kursustel käis. Ei tea seda, kuidas toimus dokumentide vormistamine. Võib-olla ta ütles I.M-ile , et ehk saaks lihtsamalt kuidagi, et on vaja autkooli tunnistust, aga isik koolis ei saa käia. Z.N väidab, et on ka teistel tuttavatel täitnud avaldusi autokooli astumise kohta. Kui ei jõua registreerimise ajaks kohale ja palub tal täita. Z.L-ile ta sõidutunde reaalselt ei andnud, täitis õpingukaardi. Andmed kirjutas suvaliselt, teemad on ette antud. Autokooli eksami läbimise kohta koostatakse protokoll, sellele kirjutab alla sõiduõpetaja. Ei mäleta, kas protokoll koostatakse nii teooria kui ka sõidueksami kohta. Z.L ei ole andnud eksameid. Ajavahemikul, kui Z.N sai Toivo Loikilt raha ja dokumendid kuni tunnistuse saamiseni, ei käinud reaalselt õppetööd. Ta ei teatanud ka Toivo Loikile, et neil isikutel on võimalus reaalselt osaleda õppetööl. Avaldused on blanketil. Kui seda avaldust ei tehta autokooli astumiseks, siis ei registreerita õppegruppi, avalduse põhjal registreeritakse õppegruppi. Õppegrupi andmed tuleb ilmselt ka kellelegi edastada. Sõiduõpetaja teab, kuidas õpilane sõidab. Panen talle hinde lihtsalt. On vahetatud ka õpilasi, et teine õpetaja kontrolliks. Seda ei tehta alati, mingit eeskirja ei ole. Sõiduõpetaja edastab andmed autokoolile eksami sooritamise kohta. Kui Z.N oli õpetaja, siis edastas tema. Arvab, et neil 3 korral ta kinnitas autokooli juhatusele, et need isikud oskavad sõita. Arvab, et tundmatu isiku eest ei oleks seisnud. Usaldas Toivo Loiki, et nad ikka oskavad sõita. Autokooli ei ole raske õppima minna. Tuleb kirjutada avaldus ja minna kohale. Vahel saab järgmisse gruppi, kui on palju õpilasi. Süüdistatav I.M andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et süüdistatavatest tunneb Z.N . Ta ise töötas aastatel 2003-2005 Vasara Autokoolis, juhatajana. Alates 1996 kuni siiani töötab Vasara Autokoolis. Vasara Autokool tegevusala kinnisvara rent, mootorsõiduki juhtide ettevalmistamine. Vasara Autokool asus aastatel 2003-2005 Vasara 48, Tartus. Ta täitis juhataja ülesandeid, vajadusel pidas ka loenguid ja tegi õppesõite kui oli mõni õpetaja haige. Olid erandjuhud. Kui inimene avaldab soovi õppida autokoolis, siis peab esitama dokumendid: juhiload, kui on kvalifikatsiooni tõstmine. Muidu isikut tõendav dokument, arstitõend ja pildid. Õppimine on tasuline, õppemaksu ei mäleta peast. Kui isik on otsustanud õppida ja toob dokumendid, siis registreeritakse ta gruppi ja hakkab õppima. Kui soovib esmast õpet, B kategooriat, siis toimub juhi esmaõpe. On 2 varianti. Esimene: kui käib kogu aeg kohal, teine: on individuaalõpe, kui õpib kellegi juhendaja käe all. Testid on jooksvalt ja õppe lõpus. On vaja teha sõidueksam, õpetaja võtab selle vastu. Kursuste läbimise kohta peab kool arvestust, on õppepäevikud, mida täidab õpetaja. Sõltub inimesest: kui vastav arv loenguid ja õppesõite on läbitud, kas siis tehakse eksam. Kui on piisavalt õppinud, siis saab oma tahtmise. Eksami tulemus vormistatakse protokolli kujul, sooritatud või mittesooritatud. Õpilased registreerivad sobivale päevale esmaabi kursustele, on 2 kursust. Esmaabikursusi korraldatakse autokoolis, sealsamas klassis, kohapeal. Kursuste läbimise kohta väljastatakse tunnistus, mille allkirjastavad I.M ja L.S. . Tunnistus väljastatakse nimekirja alusel. Tuleb välja, et oli ka neid, kes ei osalenud reaalselt kursustel, kuid neile väljastati tunnistused. I.M on allkirjastanud tunnistusi ka L.S. nimel, kui viimane oli maal, Võnnu kandis ja õpilane tuli järgi tunnistusele, siis pani mingi suvalise konksu alla S allkirja kohale. Tunnistusel on 2 allkirja kohta.S Autkooli tunnistust oli võimalik saada nii, et koolis ei käinud. I.M väidab, et teda „tõmmati haneks“. Talle öeldi, et oskab sõita ja ta usaldas alluvat. Võib-olla öeldi ka, et on läbinud teooria ja praktikatunnid. Sel teemal suhtles temaga Z.N. Ta ütles isiku kohta, et on pädev sõitma. Tema isiklikud tuttavad olid kõik. Ta on õppesõidu õpetajana allakirjastanud õpingukaardi, ilma, et oleks sõidutunde andnud. Kui õpetajal on sõidutunnid andmata ja on puhkusel, siis on allkirja andnud. Z.N ütles, et selle õpilasega on sõidetud, aga kaart on I.M-i nimel ja on allkirja vaja. Ka temal endal kui õpetajal on moraalne vastutus kaardi täitmise õigsuse eest. Oleks pidanud veenduma, et isik oskab sõita. Ei mäleta täpselt, vist ütles keegi, et isik oskab sõita. Autokoolis allkirjastas tunnistused I.M protokolli alusel. Sekretär täitis ja tema allkirjastas. Täpselt näpuga järge ei ajanud, usaldas töötajaid. I.M väidab, et kui paber näitab, siis ta on võtnud Toomas Joronenilt vastu teooria ja sõidueksami. Ise ei mäleta, nägi teda esimest korda kohtus. Väideti, et ta oskab sõita. Kui talle seda öeldakse, et oskab, siis usub. Ei veendunud kas isik sõita oskab, kuigi oli märgitud õpingukaardile kui õpetaja. Z.N ütles, et oskab. Ta ei kontrollinud, kas neil inimestel, kes koolis ei ole käinud ja tunnistust soovivad, ka raha on makstud autokoolile. Väidab, et raha peab olema makstud tunnistuse väljastamise ajaks. Isikud maksvad õppemaksu õppimise eest. Kontrollib see, kes kirjutab paberid välja. Vasara Autokoolile on laekunud rahasummad Toomas Joronenilt. Võimalik, et on laekunud ka J.F-ilt, ei mäleta nimesid kõiki. Joroneni nimi jäi meelde, sest on omapärane nimi. Üks kursus oli maksimaalselt 25 inimest, pikkus oleneb kategooriast. Vahel on aastas 12 kursust, teisi kategooriaid ei oska öelda. Sõiduõpetaja võttis sõidueksameid vastu. I.M väidab, et temal kui juhatajal on kohustust kontrollida, kas õpetaja on vastu võtnud eksami. See nähtub õpingukaardilt. Kui taotletakse, on väljastanud esmast õpet läbivatele isikutele ka individuaalse õppe võimaluse. See tähendab, et õpilane tuleb ja hakkab tegelema konkreetse õpetajaga, on erandkorras seda lubatud. Sinna gruppi kuuluvad sõiduõpetaja tuttavad. Esmaõppe puhul on see lubatud. Z.L tahtis C kategooriat. See ei olnud esmaõpe. Kui isik ei olnud läbinud kooli teooriaeksamit, siis ta ei tunne liiklusreegleid, ei saa ta liikluses osaleda. Peab tundma liikluseeskirju. Seepärast oli põhjust uskuda, et sõidus oli tema teadmisi kontrollitud. Kui isik on tasunud kursuste eest ja kukub läbi, kuid ta tunneb, et on vaja teadmisi, siis on võimalik siis kooli tagasi tulla. Teooriaõppes käivad vahel mitu aastat. Kordavad pidevalt. Sõiduõppes on 40 sõidukorda paika pandud. Ta juhatajana leidis, et see on vähe ja kehtestas korra, et kes ei puudu tundidest saavad 6 tasuta sõidutundi. See on õppemaksu sisse planeeritud. Individuaalõppes kehtis üldjuhul sama hind. I.M väidab, et ta ei ole isiklikult saanud mingit tulu seoses nende kolme isiku autokooli tunnistuste väljastamistega. Autokooli tunnistust, mis on valesti kirjutatud näpuvea tõttu, on võimalik ka tühistada. ARK teostab järelkontrolli selle üle, kas koolitunnistus on asjakohane. Inimene valib kuhu tahab minna eksamile. Kui esineb läbikukkumisi, siis tuleb ARK kooli kontrollima. Vasara Autokooli on kontrollitud seoses läbikukkumistega. Vasara Autokoolis tehakse ära eksamitest 90 % teoorias ja 80 % sõidus. ARK-i kodulehel on need üleval. Autokooli registreeritakse inimeste autokooli astumise avalduste alusel, koostatakse kursuse nimekiri. See edastatakse ARK-sse ja seal kontrollitakse inimesi, kas on piiranguid. Varasemal ajal läks juhataja taotlusega politseisse ja liikluspolitsei tegi märke peale, kas on ilma karistuseta ja pani kommentaarid selle kohta, kui keegi on vahele jäänud politseile, trahvid makstama jne. Kui isik ei teinud avaldust õigeaegselt, siis läheb järgmisse gruppi. Inimesi, kes registreerisid aga õppes ei käinud, on palju, panevad kirja ja hiljem ei võta osa. Nad viisid sisse sisseastumismaksu, et ei tekiks koha äravõtjaid. Soovijaid on palju. Et vältida uisapäisa tulekuid, tehti sisseastumismaks. On olnud ka õpilasi, kes ei käi teooria loengutes aga tulevad eksamit sooritama, need on just individuaalõppe raames. Eksamikomisjon on oma kooli liikmetest suvaline kogum inimesi. Kas üks või rohkem inimesi. Autokooli tunnistuse väljastanud eksamikomisjoni esimees on juhataja, I.M . Komisjoni ülesanne on võtta vastu teooriaeksameid. I.M ei tea, miks on blanketil eksamikomisjon, piisaks ühest allkirjast. Protokoll koostatakse selle alusel, kes on eksami teinud. Temale ei esitata selle kohta paberit, kus on tulemused kirjas, öeldakse, et on käinud eksamil lihtsalt. Süüdistatava OÜ Vasara Autokool esindajana andis I.M kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta on OÜ Vasara Autokooli juhatuse liige. Ta eitab, et OÜ Vasara Autokool on saanud J.F-ilt ja Toomas Joronenilt 2004.aastal 5000 krooni. Teab, et tehti kassaväljavõte, J.F-i nimi oli seal olemas. OÜ Vasara Autokool on 2004.aastal saanud raha J.F-ilt. Mingi raha on saanud OÜ Vasara Autokool ka Toomas Joronenilt. 2005.a. kevadel sai autokool Z.L-ilt 6500 krooni. OÜ Vasara Autokool sai need rahasummad selle eest, et õpilased õpiksid ja saaksid kooliharidusega ühele poole. Tuleb välja, et need 3 isikut ei õppinud OÜ-s Vasara Autokool. Tuleb välja, et OÜ Vasara Autokool ja tema töötajad ei õpetanud neile liikluseeskirju ja sõiduoskust. OÜ Vasara Autokool tegelikult kindlasti ei veendunud, kas need isikud oskavad sõita ja tunnevad liikluseeskirju, õpetaja sõnade järgi veendus. Ühe isiku õpetaja olite tema ise. Tuleb välja, et OÜ Vasara Autokool sai need summad ei millegi eest. OÜ Vasara Autokool on väljastanud autkooli tunnistused nendele 3 isikule. See tunnistus tähendab, et vastavat litsentsi omav isik on kontrollinud isiku teadmisi. Ilma selle tunnistuseta ei saa minna ARK-sse eksamit sooritama. See on nii umbes 10 aastat. I.M väidab, et AKR büroo teostab järelevalvet tunnistuse vastavusele teadmistega. Teab noormeest, kes käis ARK-s eksamil 10 korda. Seal teda juba tunti ja öeldi, et vana sõber. Ta ei ole kuulnud, et autkoolile järgneb probleem, kui isikud ei soorita järjest eksamit. Kui hakkab läbikukkumiste protsent suureks minema, siis nad tulevad kontrollima. 50 %-lisele läbikukkumisele võib järgneda kontroll. See on kusagil seaduses kirjas. Raha, mis see kassasse võeti, oli mõeldud kursuste läbimise eest. Ei ole erinevusi, kas on tegemist rühma või individuaalõppega, hind on kõigile üks. Isikud, kes tasuvad, aga jätavad õppe pooleli, on palju. Vastavalt lepingule saavad nad tagasi selle osa, mis on kasutamata, tunnid sõitmata. Vasara Autokoolis on hinnad kehtestatud turusituatsiooni järgi, on juhataja käskkiri. Kõik autokooli töötajad võivad raha vastu võtta, üldjuhul tuuakse kontorisse. Seletatakse ära, et ei pea kõike korraga tooma. Paneme nime kirja ja makstud summa. On selline kast kuhu isik saab panna raha, lisab oma nime. Väljastatakse ka kviitung. Alati saab kätte kviitungi ja muud dokumendid. Sekretär peab arvestust. Süüdistatavate Z.L-i ja J.F-i süüd omaksvõtvad ütlused altkäemaksu andmise kohta ning Arno Mäesepa süüd omaksvõtvad ütlused altkäemaksu vahendamise kohta on tõendatud kaassüüdistatavate Toivo Loiki, Z.N ja I.M-i ütlustega, tunnistajate Toomas Joroneni ja Arvo Merbachi ütlustega, samuti dokumentaalsete tõenditega: läbiotsimisprotokollidega (I kd tl 101-103, 109-111); OÜ Vasara Autokool kviitung-orderitega nr 466 08.12.2004.a. ja nr 390 08.06.2005.a. (I kd tl 137); J.F-i, Toomas Joroneni ja Z.L-i avaldustega (I kd tl 139, 140, 141); J.F-i, Toomas Joroneni ja Z.L-i õpingukaartidega (I kd tl 143, 144, 145); Autokooli eksamite protokollidega nr 169 12.01.2005.a. (I kd tl 147), nr 226 16.08.2005.a. (I kd tl 146) ja nr 219 16.08.2005.a. (I kd tl 148); mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistustega AK066491 (I kd tl 150), AK077272 (I kd tl 149) ja AK077269 (I kd tl 150); tunnistustega THEA 2013 29.11.2004.a. (I kd tl 151), THEA 2388 28.07.2005.a. (I kd tl 152), THEA 2384 28.07.2005.a. (I kd tl 153); äratundmiseks esitamise protokolliga (III kd tl 94-96). 01.12.2005.a. OÜ Vasara Autokooli ruumides, Tartus, Vasara 48, toimunud läbiotsimistel käigus leiti ja võeti ära autokoolitusega seotud dokumendid, nende hulgas J.F-i , Toomas Joroneni ja Z.L-i avaldused ja õpingukaardid, tunnistused THEA seeriast, kviitung-orderid 3800.krooni tasumise kohta J.F-i ja Toomas Joroneni poolt, autokooli eksamite protokollid ja mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistused. Dokumentide vaatluse tulemused on kirjeldatud asitõendite vaatluse protokollis. Autokooli eksamite protokollide ja mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuste andmetel on J.F ja Toomas Joronen vajanud mootorsõiduki B kategooria ning Z.L C kategooria koolitust. Kriminaalmenetluses on tehtud ka jälitustoiminguid, mis on tõenditena jälitusprotokollides – kuriteo matkimine ja vestluse salajane pealtkuulamine (I kd tl 23-27); vestluse salajane pealtkuulamine (I kd tl 28-34), telefonikõnede salajane pealtkuulamine (I kd tl 35-43), vestluse salajane pealtkuulamine (I kd tl 44-70), kõneeristused (I kd tl 71-76). Jälitustoimingute käigus on salvestatud Toivo Loiki ja Toomas Joroneni vestlusi erinevatel aegadel, Toivo Loiki vestlusi kolmandate isikutega, Toomas Joroneni vestlusi kolmandate isikutega. Vestlused on toimunud telefoni teel ja ARK-is. Kõneeristuste analüüsist nähtuvalt on telefonikõned toimunud erinevatel aegadel Z.L-i , Toivo Loiki, Z.N vahel, Toomas Joroneni ja Toivo Loiki vahel ning Toivo Loiki ja Z.N vahel. Äratundmiseks esitamise protokolli andmetel tunneb J.F ära Arno Mäesepa, kes teda vahendas asjaajamisel autokooliga. Kohus ei tuvastanud jälitustegevuse käigus tõendite kogumisel menetlusnormide rikkumist. Nimetatud tõenditega on tõendatud kuritegude toimepanemise aeg, koht ja viis, samuti teo toimepannud isikud. J.F ja Z.L andsid altkäemaksu selleks, et saada mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistust ilma, et nad vastavat õpet peaksid läbima. J.F vahendas altkäemaksu andmisel Arno Mäesepp. Toomas Joronen ja Z.L maksid Toivo Loigile 5000 krooni ja autokooli tunnistuse saamiseks vajalikud dokumendid. J.F maksis Arno Mäesepale 5500 krooni, millest viimane jättis 500 krooni endale, ülejäänu edastas Toivo Loikile. Dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et Toivo Loikile antud rahast edastas ta 3800 krooni OÜ Vasara Autokoolile ja ülejäänu jättis endale. Joronen, J.F ja Z.L ei käinud autokoolis, ei käinud teooriatundides, ei läbinud õppesõitu ja esmaabikursusi. Keegi ei veendunud nende juhtimisoskuse olemasolus. Nad keegi ei soovinud või ei viitsinud erinevatel põhjustel autokoolis käia ja kursustel osaleda. Nad olid nõus selle eest maksma. Tunnistajate ja süüdistatavate ütlused on omavahel kooskõlas ja kooskõlas dokumentaalsete tõenditega. Toivo Loik edastas vajaliku osa rahast Z.N-ile, kellelt sai infot millal tunnistus valmis on. Loik vahendas eelnevalt loetletud isikutel saadud raha Z.N-ile. Süüdistatavate Z.N , I.M-i ja OÜ Vasara Autokooli ütlused altkäemaksu võtmises on tõendatud kaassüüdistatavate Z.L-i , J.F-i , Arno Mäesepa ja Toivo Loiki ütlustega, samuti eelpoolnimetatud dokumentaalsete tõenditega. Z.N töötas sõiduõpetajana Vasara Autokoolis. Ta oli Toivo Loikile naaber ja nad tundsid teine-teist hästi. 3 korral sai ta raha Toivo Loigilt, et oleks võimalik saada isikutel autokoolitunnistus. Dokumentide ja raha saamisest mõne aja möödudes uuris Z.N järgi, kas vastavad kursused on lõppenud ja andis info Loikile. Ta ei teatanud Loikile, et isikutel on võimalik reaalselt õppetöös osaleda ja reaalset õppetööd nende isikute puhul ei toimunud. Raha ja dokumentide autokooli toomisel ta informeeris sellest ka I.M ja küsis kas on lihtsamalt võimalik tunnistust saada. I.M kirjutas autokoolitunnistused välja. Z.L-i õpingukaardilt nähtub, et Z.N on olnud tema sõiduõpetajaks ja ta on läbinud õppesõidutunde. J.F-i õpingukaardile on sõiduõpetajana märgitud Arvo Merbach, kes ühel Z.N palvel korral allkirjastas kaardi ilma, et oleks reaalselt tunde andnud. Joroneni õpetajaks on märgitud I.M, kes on õpingukaardile andnud oma allkirjad ja teinud kanded õppesõidu läbimise kohta. Ka Joronen ei ole õppesõite saanud ja keegi ei ole veendunud tema sõiduoskuses. Süüdistatavate Z.N ja I.M-i ütlused on kooskõlas selles, et süüdistatavatelt ja Joronenilt saadud raha andis Z.N edasi Vasara Autokooli kassasse ja informeeris sellest I.M . Raha kassasse vastuvõtmist kinnitavad dokumentaalsed tõendid. I.M-i näol on tegemist ametiisikutega

§ 288tähenduses.

Ta oli OÜ Vasara Autokooli juhatuse liige, Vasara Autokooli juhataja, tal on ametiseisund. Osaühing on eraõiguslik juriidiline isik TsÜS § 25 lg. 1 järgi ja seega laieneb talle

§ 288mõistes.

Ametiisikuks on OÜ Vasara Autokool, kuna LS § 28 lg 1, 2, 4 ja LS § 32 lg 2 alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevalt on pandud talle järelevalve ülesanne. Vastavalt teede ja sideministeeriumi määrusele teostavad juhi ettevalmistust eraõiguslikud juriidilised isikud. On leidnud kinnitust, et I.M ja Vasara Autokool võtsid vastu sularaha- vara ja on tuvastatud, et vara võeti vastu ebaseadusliku teo toimepanemise eest, et nad väljastasid autokooli tunnistusi, kuigi isikud reaalselt autokoolis ei käinud. I.M ja Vasara Autokool rikkusid kehtivaid seadusi ja nende alusel kehtestatud õigusnorme, mis reguleerivad autokoolitunnistuste väljaandmise korda. Z.L-i makstud rahasumma on tõendatud 5000 krooni ulatuses, mida Z.L kinnitas kohtuistungil. Kuigi I.M ja OÜ Vasara Autokool on esitanud dokumendid, et kursuste läbiviimine maksis 6500 krooni ja et 6500 kroonise summa kandis I.M kassasse Z.L-i nimel, on Z.L-i ütlused rahasumma osas usaldusväärsemad teiste süüdistatavate ütlsutest. Kõrvutades Z.L-i ütlusi teiste tõenditega ei ole põhjust kahelda. J.F-i, Z.L-i, Joroneni ütlustest nähtub, et tavapäraseks summaks mis maksti oli 5000 krooni. Summa suuruse ütles isikutele Toivo Loik. OÜ-s Vasara Autokool vormistati dokumendid vastavuses kehtiva korraga. Z.N, I.M-i ja Vasara Autokooli süüdistuses altkäemaksuna võetud rahasumma on tõendatud ulatuses, mida kinnitavad dokumentaalsed tõendid ning Toivo Loiki ja Z.L-i ütlused. Altkäemaksu võeti erinevatel aegadel mitmel korral ja see on koosseisuline vastutust raskendav asjaolu. J.F, Z.L-ilt ja Joronenilt tasu võtmise muudab ebaseaduslikuks asjaolu, et selle tasu eest ei antud neile vastavat teenust mootorsõiduki juhi koolitust. Kellelgi nimetatud isikutest ei olnud vastava kategooria õpet ka varem läbitud. Sõiduki juhtimiseks mingisuguse praktilise kogemuse olemasolu ei tähenda ega eelda vastavate teadmiste olemasolu ja nende praktikas kasutamise oskusi. Altkäemaksu andjad ja vahendajad teadsid, et antava raha eest saavad nad soovitava tulemuse, mootorsõiduki koolitustunnistuse õppimiseks aega kulutamata ja teadmisi saamata. Ei ole oluline, millises vormis altkäemaksu antakse, kas salaja või seaduslikult vormistatava tehinguna. Asjaolu, et hinnakirja alusel dokumenteeriti saadud raha koolitustasuna OÜ-s Vasara Autokool, ei välista altkäemaksu koosseisu. Seda just ametiisikute õigusvastaste tegude tõttu. Toivo Loigi ja Arno Mäesepa tegevus on õigesti kvalifitseeritud altkäemaksu vahendamisena. Korduvus toob Toivo Loikile kaasa vastutust raskendava koosseisulise asjaolu. Z.N puhul tegemist kaasaaitajaga altkäemaksu võtmisele. Ta toetas ja soodustas altkäemaksu võtmist sellega, et Edastas raha I.M-ile ja OÜ-le Vasara Autokool, allkirjastas õpinguraamatus sõidutundide läbiviimist, kuigi reaalselt ei andnud tunde. I.M-i ja OÜ Vasara Autokool atkäemaksu võtmisel on vastutust raskendavaks koosseisuliseks asjaoluks korduvus. Kohtuistungil kaitsja esitatud täiendavad OÜ Vasara Autokooli käskkirjad 2003, 2004, 2006 aastast millega on pandud paika hinnakirjad, Vasara Autokooli õiendid, millele on lisatud kviitungid ja ARKsse tehtud järelpärimine selgitamaks, kas need isikud on teinud autokooli eksamit, ei välista süüteokoosseisu eelpooltoodud põhjustel. Kohus leiab, et I.M-i ja OÜ Vasara Autokool poolt kuritegude toimepanemine sai võimalikuks seetõttu, et nende tegevuse üle puudus vajalik kontroll, mis sõltus ARK-is riikliku eksami läbimisest. Ülevaade selle kohta oli autokoolide lõikes olemas teabega ARK-i internetileheküljel. I.M-i ütlusi koolitunnistuste väljaandmise kohta J.F-i, Toomas Joroneni ja Z.L-i nimele kinnitavad nimetatud süüdistatavate ja tunnistaja ütlused, samuti dokumentaalsed tõendid: autokooli eksamite protokollid, mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistused AK066491, AK077272 ja AK077269 ning Toomas Joroneni õpingukaart. Isikud, kelle I.M vormistas ja allkirjastas mootorsõidukijuhi koolituskursuste tunnistused, ei õppinud autokoolis ja ei sooritanud eksameid. Vastava koolituse läbimiseta ei tekkinud alust koolitunnistuste väljaandmiseks neile. Tunnistused on väljastatud. Toomas Joroneni puhul on I.M märgitud õpingukaardile kui õpetaja. I.M oli teadlik, et isikule, kes ei ole läbinud reaalselt õppesõitu, ei ole õigust tunnistust väljastada. Süüdistatavate J.F ja Z.L ning tunnistaja Toomas Joroneni ütlused tõendavad, et eksameid sooritamata on eksamiprotokollides märgitud andmed fiktiivsed. I.M-i näol on tegemist ametiisikuga, mida on eespool põhjendatud. Ta on toime pannud intellektuaalse võltsimise. I.M oli õigus mootorsõidukijuhi koolituskursuste tunnistusi välja anda, kuid mitte isikutele, kes pole läbinud koolitust ega sooritanud eksameid. Ise koolitust andmata ja sellega koolitatava oskustes ja teadmistes veendumata tegutses ta teadmisega, et andmed dokumentides ei vasta tegelikkusele. Süüteokoosseisu subjektiivse tunnuse tõendamiseks piisab kaudsest tahtlusest. I.M teadis, et dokument, mille ta allkirjastamisega valmistab, läheb õiguskäibesse. Võltsitud dokumendid on antud õiguskäibesse ehtsa dokumendi pähe. Nimetatud tunnistused andsid õiguse minna ARK-sse ja avaldada soovi registreeruda eksamitele ja omandada juhtimisõigus. I.M-i eelkirjeldatud teos puuduvad vastutust raskendavad asjaolud. I.M-i ütlusi õiguste omandamist võimaldavate dokumentide võltsimises kinnitavad tunnistaja L.S. kohtuistungil antud ütlused ja dokumentaalsed tõendid: esmaabitunnistused seerias THEA erinevate numbritega ning käekirjaeksperdi arvamus. Tõenditena on esitatud ja uuritud 12 esmaabitunnistust, mis on välja antud ajavahemikus 29.05.2003.a. - 19.09.2005.a. I.M võttis süü süüdistuse selles osas osaliselt omaks ja tunnistab, et on teatud juhtumitel allkirjastanud L.S. nimel esmaabitunnistusi kirjutades S allkirja. Ta tegi seda nii enda antud ütlustes kui ka dokumentidel allkirju võrreldes. Dokumentidel olevatest allkirjadest tunnistab I.M ütluste järgi võib olla tema allkiri lektori kohal tl.

1. Tl. 154, 155, 156, 157, 158, 159 ei ole ta kindel, et on L.S. eest alla kirjutanud. Dokumentidel allkirju võrreldes ei tunnista L.S. kõiki tema nimel antud allkirju omaks. Tunnistaja L.S. ei kinnita oma allkirja I kd., tl. 163 ja kahtleb tema allkirjas dokumentidel tl. 156, 158 ja
2. Teised allkirjad on tema omad. Käekirjaeksperdi arvamuse järgi ei ole võimalik määrata, kas esmaabitunnistust nr THEA 2388 (väljastatud Toomas Joronenile) kuupäevaga 28.07.2005.a., on kirjutatud L.S. poolt. Samas on viiteid, et kirjutajaks võib olla mitte L.S., vaid mõni muu isik (I kd., 125-126, 128). Kohtuliku uurimise ajal teostatud käekirja komisjonilise ekspertiisi tulemusena on eksperdid jõudnud järeldusele, et pole võimalik öelda, kas esmaabitunnistustel L.S. allkirjad on kirjutanud L.S. . Samuti ei ole võimalik öelda, kas need allkirjad L.S. nimel kirjutas I.M (IV kd., tl. 170-172, 174). Süüdistatava ja tunnistaja L.S. ütlused nende allkirjade õigsuses ei ole samasisulised ja seetõttu ei ole süüdistatava ütlused allkirjade osas tõendatud. Kõiki kahtlusi süüdistatava kasuks tõlgendades jõuab kohus seisukohale, et 12 esmaabitunnistusest on tõendatud ainult ühel L.S. allkirja võltsimine I.M-i poolt, s.o. esmaabitunnistus nr THEA 2388, mis on väljastatud Toomas Joronenile 28.07.2005.a. kuupäevaga. Selle dokumendi osas on süüdistatava ütlusi tõendavaks tõendiks ka käekirjaeksperdi arvamus, mis ei välista I.M-i allkirja S nimel. On tõendatud, et I.M võltsis ühel tunnistusel L.S. allkirja. Esmaabitunnistused on vajalikud isikutel, kes soovivad saada autokoolitunnistust ja omandada juhtimisõigust. Ilma selle tunnistuseta ei ole õigust tunnistust saada Teede- ja sideministeeriumi 13.03.2001.a. määrus nr. 17 § 8 lg 9 kohaselt. Dokumendi alusel, millel I.M võltsis L.S. allkirja oli võimalus omandada õigusi. Kohus ei tuvastanud süüdistatavate eelpoolkirjendatud kuritegudes süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Vastavalt Liiklusseaduse §-le 28 lg 1 antakse juhtimisõigus Eesti kodanikule, kelle alaline elukoht on Eestis, ja elamisloa alusel Eestis viibivale välismaalasele, kui nende vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kui nad on saanud vastava ettevalmistuse ning edukalt sooritanud nõutavad liiklusteooria- ja sõidueksami. LS § 28 lg 2, 4 kohaselt kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded. Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise, eksamineerimise ning talle juhtimisõiguse andmise eeskirjad ja riiklikud õppekavad kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. LS § 28 lg 4 alusel on majandus- ja kommunikatsiooniminister 29.07.2004.a. määrusega nr 169 kehtestanud Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskirja ning juhiloa vormid. Selle määruse § 4 lg 1 kohaselt lubatakse juhtimisõiguse taotlemise eksamile isik, kes on Liiklusseaduse § 34 lõikes 1 toodud nõuetele vastava koolitaja juures lõpetanud taotletava kategooria mootorsõiduki juhi õppekavakohase koolituskursuse ja omab selle kohta juhi koolituskursuse tunnistust. Määruse § 4 lg 3 p 6 kohaselt tuleb ARK büroole juhiloataotluse vormistamisel esitada tõend esmaabikoolituse lõpetamise kohta. LS § 28 lg 4 ja 32 lg 2 alusel on teede- ja sideminister 20.04.2001.a. määrusega nr 42 kehtestanud Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskirja ja mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse vormi ning väljaandmise korra, mille § 2 lg 5 kohaselt teostavad juhi ettevalmistamist eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ning riigi- ja munitsipaalharidusasutused, kes on kantud äriregistrisse või seaduse alusel teise registrisse ja kellel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba. OÜ Vasara Autokool oli kuriteo toimepanemise ajal koolitaja vastava koolitusloa alusel. Eeltoodud määruse § 3 kohaselt jaguneb juhi esmaõpe alg- ja lõppastmeks ning § 4 lg 1 kohaselt määratakse juhi esmaõppe algastme sisu ja maht mootorsõiduki kategooriale vastava riikliku õppekavaga. B-kategooria omandamiseks on ettenähtud minimaalselt 41 liiklusteooria õppetundi ja 40 õppesõidu korda. Määruse § 4 lg 8 kohaselt peab õpilasel õppesõidul olema kaasas õpilase koolituskursuse õpingukaart, millele õpetaja peab märkima õppesõidu kuupäeva ja õppesõidukordade arvu. Õpingukaardi sissekannete õigsust kinnitavad õppesõidukorra lõpus õpilane ja õpetaja oma allkirjaga. Määruse § 4 lg 9 ja 10 sätestavad, et juhi esmaõppe algaste lõpeb koolitaja liiklusteooria- ja sõidueksamiga. Juhi esmaõppe algastme läbimist tõendab koolitaja poolt väljastatav mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus. Enne koolitaja eksamit peab õpilane olema läbinud sotsiaalministri poolt kehtestatud nõuetele vastava esmaabialase väljaõppe, mida tõendab selle kohta väljastatud kehtiv tunnistus. Määruse § 7 lg 2 ja 4 kohaselt tuleb juhi täiendusõppe läbiviimisel järgida § 4 lõigetes 2–8 toodud nõudeid ning juhi täiendusõpe lõpeb koolitaja liiklusteooria- ja sõidueksamiga. Täiendusõppe läbimist tõendab koolitaja poolt väljastatav lisa 3 kohane mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus. Seega on Z.L süüdi

§ 298lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o.

altkäemaksu andmises. Seega on J.F süüdi

§ 298lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o.

altkäemaksu andmises. Seega on Arno Mäesepp süüdi

§ 296lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o.

altkäemaksu vahendamises. Seega on Toivo Loik süüdi

§ 296lg 2 p.

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. altkäemaksu vahendamises korduvalt. Seega on Z.N süüdi

§ 22lg 3 - 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o.

aitas kaasa ametiisiku poolt vara vastuvõtmisele vähemalt teist korda vastutasuna selle eest, et on alust arvata, et ametiisik paneb edaspidi oma ametiseisundit kasutades toime seadusega mittelubatud teo. Seega on I.M süüdi

§ 294lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o.

ametiisiku poolt vara vastuvõtmises vähemalt teist korda vastutasuna selle eest, ametiisik paneb edaspidi oma ametiseisundit kasutades toime seadusega mittelubatud teo. Seega on OÜ Vasara Autokool süüdi

§ 294lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o.

ametiisiku poolt vara vastuvõtmises juriidilise isikuna vähemalt teist korda vastutasuna selle eest, et on alust arvata, et ametiisik paneb edaspidi oma ametiseisundit kasutades toime seadusega mittelubatud teo. Seega on I.M süüdi

§ 299lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o.

ametiisikuna dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi välja andmises. Seega on I.M süüdi

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o.

võltsis dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi. Süüdistatav Toivo Loik andis ütlusi ka selle kohta, et ei tea kas tema kodus T. 13-5, Tartus läbiotsimise käigus võeti ära laskemoona. Esimesel korral ei leitud midagi. Teisel läbiotsimisel sai naiselt teada, et võeti ära laskemoona. Ta ei tea, kust see laskemoon pärines, tal ei ole olnud laskemoona. Kui töötas politseis, siis oli ainult teenistusrelv. See oli ammu. Ta kasutab keldrit, kuuri ei kasuta. Lapsed ja naine käivad puude järel kuuris, kuna ta ei või tõsta raskusi. Ta elab seal ammu, vähem kui 10 aastat, alates 1997.aastast. Ta arvab, et politsei pani selle laskemoona sinna. Võeti ainul padrunid, mis olevat olnud pudelis. Võeti padrunid aga pudelit ei võetud, kuigi oleks saanud sealt sõrmejäljed võtta. Miks esimesel korral ei leitud midagi? Kuidas hiljem leiti? Keldrist padruneid ei leitud esimesel korral? Relvade vastu ei ole tal kunagi huvi olnud. Ta tegi taotluse relva saamiseks aga leppisin siis naisega kokku, et ei osta relva. Miks pidi neid kuuris hoidma? Keldrit kasutas ta viina võtmiseks, kodus toas viina ei joo. Keldrit on paar aastat kasutanud, enne oli seal puutöökoda. Seal on 4 perekonda ja kelder jaotati ära. Enne teda olid keldriruumis kapid, kust leiti jahirelvapadrunid. Naine ostis korteri, 3 aastat tagasi sai keldri kasutamiseks. Kui ta sai keldri enda kasutusse, olid seal mingid kapid, kus oli igasugust rämpsu. Ta ei tea, kas jahirelva padrun oli seal, see tekkis hiljem, läbiotsimise käigus. Omanikke oli eelnevalt palju, ei tea, kas eelnevast keldri kasutajast võis see padrun sinna jääda. Tema käis kuuris kord aastas. Kui puid toodi, aitas ta neid kuuri sisse panna. Puid tõid tuppa naine ja lapsed. Kuur lukku ei käinud. Nii nagu tema mäletab, oli uks avatav kõrvalistele isikutele. Ta teab, et puid varastati. Ta ise ei ole märganud kuuris padruneid. Dokumentaalsed tõendid, läbiotsimisprotokollid (I kd., tl 92-94, 96-98) tõendavad, et 13.detsembril 2005.a. leiti T. 13a maja keldriruumist kapist jahirelva padrun Baltika 16 ja kuuri ukse kohalt puitkarkassi pealt leiti üks ilma märgistuseta spordipüssi padrun, 6 tühja padruni kesta märgistusega 32;69, 3 automaatrelva padrunit märgistusega 61 72, 2 tükki ja 1 märgistusega 311 94 ning püstoli padruneid erinevate märgistustega. Ekspertiisiaktis nr TB-374-05/9060 (I kd., tl 131-132) antud eksperdi arvamusega järgi olid ekspertiisi esitatud 7 püstolipadrunit, 2 automaadipadrunit, sileraudse jahipüssi padrun ja ääretulepadrun laskekõlblik tulirelva laskemoon. Üks automaatpadrun kaliiber 7,62x39 mm ei moodusta tulirelva laskemoona ja ei ole laskekõlblik heitgaasilaengu puudumise tõttu. Lõuna Politseiprefektuuri teatise andmetel (I kd., tl 77) ei ole Toivo Loiki nimele väljastatud relvaluba ja teadaolevalt ei ole ta esitanud ka taotlust soetamisloa väljastamiseks. Kohus on uuritud tõendite alusel jõudnud järeldusele, et Toivo Loik süüdistus

§ 418

lg 1, 2 järgi laskemoona ebaseaduslik käitlemises ei ole tõendatud subjektiivse külje tõendamatuse tõttu. Dokumentaalsed tõendid, läbiotsimisprotokollid kinnitavad padrunite olemasolu Toivo Loiki elukoha maja keldris ja kuuris. Ekspertiisiaktis antud ballistikaeksperdi arvamuse kohaselt olid leitud padrunid, v.a. üks laskekõlblik tulirelva laskemoon. Loik eitas selle kuriteo toimepanemist väites, et ei tea padrunitest midagi, et tema ei ole neid keldrisse ega kuuri pannud. Toivo Loik kinnitab ütlustes, et ruumid, kust padrunid leiti, olid tema kasutuses. Seda tõendavad ka teised tõendid, tunnistajate ja kaassüüdistatavate ütlused, kes viisid registreerimistunnistused, kui ka raha ja dokumendid Loikile sellel aadressil olevatesse keldriruumidesse. Padruni asukohaks olevate ruumide kasutamisel Toivo Loiki poolt ei ole otsest põhjuslikku seost kasutaja teadmises padrunite olemasolus. Ruumide valdaja on korduvalt muutunud. Loigi ütlused, selle kohta, et padrunid on tema ruumidesse politsei poolt paigutatud on paljasõnalised. Jääb arusaamatuks, miks peaksid politseinikud ise paigutama sündmuskohale asju. Süüdistatav ise oma ütlustega andis kohtule tõendi tema teadmisest padrunite päritolust ja sellega ka asukohast. Paljasõnaliste ütlustega, mille usaldusväärsus on seatud kahtluse alla, ei ole alust tõendada kuriteokoosseisu subjektiivset külge. Kohtus uuritud dokumentidega on tõendatud, et Loigil puudus luba tulirelva ja laskemoona omandamiseks ja hoidmiseks. Loik eitab ka ise huvi puudumist relvade vastu, mis omakorda kinnitab kuriteokoosseisu subjektiivse külje puudumist. Süüdistuses on asutud seisukohale, et 2 automaatrelva padruni osas on tegemist sõjaväe laskemoonaga, raskema kuriteoga. Ekspertiisiakti kirjeldavast osast nähtub, et selliseid padruneid on võimalik kasutada nii automaatides kui tsiviilkäibes lubatud relvades. Ei saa öelda, et olid ainult sõjaväe relvades kasutatavad padrunid. Tuleb asuda seisukohale, et ka neid kahte padrunit on võimalik kasutada tsiviilkäibes olevates relvades. Sellest tulenevalt oli süüdistuses

§ 418lg 2 järgi kvalifitseeritud põhjendamata.

Seega tuleb Toivo Loik õigeks mõista nii

§ 418

lg 1 kui ka

§ 418lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo süüdistuses.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada iga süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud süüdistatavatel

§ 58sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid.

Karistust kergendavaks asjaoluks on J.F , Arno Mäesepal, Z.L ja Ruta Kompusel

§ 57lg.

1 p. 3 ettenähtud puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatavatest on kriminaalkorras varem karistatud varguse eest Toivo Loiki rahalise karistusega ja J.F vangistusega tingimisi. Viimast on karistatud pärast lahendatavas asjas kajastatava kuriteo toimepanemist. Teised süüdistatavad on karistamata. Süüdistatavate kuritegude ühiseks tunnuseks on kaitstav õigushüve, mis seisneb isikute usus riiklike funktsioonide kandjate äraostmatusse ja seeläbi ka riiklikke otsuste õiguspärasusse. Täpsemalt on kaitstavaks õigushüveks isikute usaldussuhe riigi esindajate vastu ning usk ametiisiku erapooletusse, objektiivsusesse ja äraostmatusse.

§ 344lg.

1 ettenähtud kuriteoga kaitstav õigushüve on dokumendi puutumatus, selle kaudu aga dokumendiga seotud õiguskäibe valdkond. Toivo Loiki

§ 209lg.

1 ettenähtud kuriteoga on kaitstavaks õigushüveks vara.

§ 56

sätestatud karistamise aluseid arvestades on süüdistatavaid I.M , Arno Mäeseppa ja Ruta Kompust võimalik karistada teise astme kuritegude eest rahalise karistusega. Nad on varem karistamata ja kahel viimasel esineb karistus kergendav asjaolu. Neil on võimalik rahalist karistust reaalselt kanda. I.M ei ole probleeme rahalise karistuse tasumisega. Arno Mäesepp ja Ruta Kompus paluvad nende varalist seisundit arvestada ja määrata tasumine ositi. Ositi tasumine on lubatud

§ 66

järgi ning kohus määrab tasumiseks sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksimaalse tähtaja. Süüdistatav I.M on toime pannud mitu teise astme kuritegu. Arvestades temal varasema karistatuse puudumist, on teda võimalik mõjutada teise astme kuritegude eest kergemaliigilise karistusega, rahalise karistusega. Samaliigilistest karistustest on võimalik mõista liitkaristust samal põhjusel karistustest raskeima suurendamise teel. Ka Toivo Loik, Z.L ja J.F on toime pannud teise astme kuriteod. Z.L-i ja J.F-i kuritegude eest ettenähtud

§ 298lg.

1 sanktsioon ei võimalda alternatiivseid karistusi. Arvestades teo asjaolusid ja nende süü astet, on võimalik neile mõlemale mõista karistus sanktsiooni alammääras. Z.L on varem karistamata ning seetõttu on võimalik teda karistusest vabastada tingimisi

§ 73alusel käitumiskontrollile allutamata.

J.F ei ole karistusregistri andmetel karistuste täitmisest möödunud Karistusregistri seaduse § 25 lg. 1 p. 5 sätestatud tähtaega. Kuriteo toimepanemise ajal oli ta karistamata. Arvestades Loiki varasemat karistust ja asjaolu, et karistusregistri andmetel ei ole karistuse täitmisest möödunud Karistusregistri seaduse § 25 lg. 1 p. 4 sätestatud tähtaega, samuti vahendite puudumist kergemaliigilise karistuse kandmiseks tuleb Toivo Loiki karistada kõigi kuritegude eest raskemaliigilise karistusega. Ka Toivo Loiki ja J.F on võimalik tingimisi karistusest vabastada, kuid nende varasemat karistatust arvestades tuleb nad

§ 74alusel allutada käitumiskontrollile.

Z.N ja I.M on veel toime pannud esimese astme kuriteo, mille eest

§ 294lg.

2 ettenähtud sanktsioon ei võimalda alternatiivseid karistusi. Arvestades nende varasema karistatuse puudumist, on võimalik neile mõlemale mõista karistus sanktsiooni alammääras. Sama asjaolu arvestades on mõlemaid võimalik tingimisi karistusest vabastada

§ 73alusel käitumiskontrollile allutamata.

Ka juriidilise isiku kuritegu on esimese astme kuritegu, mille eest

§ 294lg.

4 ettenähtud sanktsioon võimaldab alternatiivseid karistusi: rahaline karistus ja sundlõpetamine. Arvestades varasemate karistatuste puudumist peab kohus võimalikuks OÜ Vasara Autokooli karistada kergemaliigilise karistusega. I.M-i ja Toivo Loiki eelvangistuse aeg tuleb arvestada karistusaja hulka

§ 68lg.

1 alusel. Tsiviilhagi ja selle lahendamine Toivo Loik tekitas kuriteoga varalist kahju V.P., kohtueelses menetluses esitas tsiviilnõude haginõuet täpsustamata (II kd., tl 127). Kohtuistungil V.P. väitis, et temal ei ole enam varalisi nõudmisi. Alguses jäi ta ilma dokumentidest ja tal ei olnud tööd, seepärast esitas tsiviilhagi, nüüd ei nõua enam midagi (IV kd., tl. 82 keskel, 83, ülevalt 3. lõik). Kannatanu V.P. loobus kohtuistungil tsiviilnõudest. Kohus leiab, et nõudest loobumine on kannatanu vaba tahe ja võtab loobumise vastu. Konfiskeerimise kohaldamise kaalutlused Vastavalt

§ 301peab prokurör vajalikuks konfiskeerida altkäemaksuobjektiks olnud vara.

Ta palub konfiskeerida Arno Mäesepalt 500 krooni, Toivo Loigilt 2400 krooni, ka need rahasummad, mis on jõudnud OÜ-ni Vasara Autokool, kuid tänase seisuga on tagastatud vastavatele isikutele - J.F-ilt 5000 krooni, Z.L-ilt 3800 krooni, Toomas Joronenilt 3800 krooni. Kohus leiab, et konfiskeerimine ei ole vajalik ja jätab

§ 301

kohaldamata.

§-des 294, 296 ja 298 sätestatud süüteod, mille järgi süüdistatavad, välja arvatud Ruta Kompus, süüdi tunnistatakse, on

§ 301

mõjualas ja kohus võib süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemed konfiskeerida vastavalt

§ 83sätestatule.

Nii

§ 83kui ka § 301 alusel kohus võib, kuid ei ole kohustatud konfiskeerimist kohaldama.

Kriminaalmenetluse käigus süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud raha tagastati ja sellega taastati endine olukord. Süüdlased, kellele raha on tagastatud, kahetsevad süüd puhtsüdamlikult. Seetõttu kohus leiab, et konfiskeerimine ei ole vajalik. Asitõendid ja nende suhtes kohaldatavad abinõud Kriminaalasjas on asitõendiks tunnistatud järgmised dokumendid ja esemed: - kviitung-orderid nr 446, nr 390 ja nr 392 asuvad kriminaalasja juures eraldi ümbrikus; - J.F-i , Z.L-i , Toomas Joroneni ja Gerdo Kutti Vasara Autokooli astumise avaldused asuvad kriminaalasja juures eraldi ümbrikus; - õpingukaardid nr ÕK 077597, nr ÕK 083852 ja õpingukaart nr ÕK 083897 asuvad kriminaalasja juures eraldi ümbrikus; - autokooli eksamite protokollid nr 169, nr 219 ja nr 226 asuvad kriminaalasja juures eraldi ümbrikus; - mootorsõiduki koolituskursuse tunnistused AK 066491, AK 077268 ja AK 077272 asuvad kriminaalasja juures eraldi ümbrikus; - esmaabikursuse tunnistused THEA 2013, THEA 2388, THEA 2384, THEA 2059, THEA 2176, THEA 2458, THEA 1871, THEA 1330, THEA 1837, THEA 1899, THEA 1105, THEA 1867, THEA 2108 ja THEA 0379 asuvad kriminaalasja juures eraldi ümbrikus; - sõiduki registreerimistunnistused nr EB 037579, nr EA 056887, nr EA 208253, nr EE 963403, nr EA 039895, nr EE 386709, nr EE 536886 ja nr EE 544567 asuvad kriminaalasja juures eraldi ümbrikus. Vestluste ja mobiiltelefoni pealtkuulamise helisalvestused asuvad nelja ümbrikusse pakendatuna kriminaalasja juures. KrMS § 126 lg. 3 p. 1 alusel tuleb asitõendiks tunnistatud dokumendid jätta kriminaalasja juurde Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg. 1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg. 1 p. 1 järgi 9000 krooni OÜ Vasara Autokoolil, I.M ja Z.N ning KrMS § 179 lg. 1 p. 2 järgi 5400 krooni Toivo Loikil, Z.L, Arno Mäesepa, J.F ja Ruta Kompusel. KrMS § 175 lg l p 3 alusel makstud ekspertiisi tegemise kulud on kokku 8965 krooni, sellest 6840.krooni käekirjaekspertiis (I kd., tl 127; II kd., tl. 35, 54; IV kd., tl. 173, 175-177), 1225.- krooni ballistikaekspertiis (I kd., tl 133), dokumendiekspertiis 900.- krooni (II kd., tl 41). KrMS § 175 lg l p 4 alusel määratud korras kaitsjale makstud advokaaditasu on OÜ-l Vasara Autokool 12 124,50 krooni, I.M 12 124,50 krooni, Z.N 637,20 krooni, Toivo Loikil 18299,45 krooni, Z.L 6441,45 krooni, Arno Mäesepa 5221,50 krooni, J.F 8378.- krooni. KrMS § 175 lg l p 5 alusel toimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 458.40 krooni igal süüdistataval. KrMS § 175 lg. 1 p. 10 alusel kohtus kriminaalasja menetlemisega seotud posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on kokku 399,80 krooni. KrMS § 180 lg. 3 tulenevalt taotlevad kaitsjad Toivo Loiki ja J.F-i menetluskulude osalist riigi kanda võtmist. Põhjenduste kohaselt käib J.F tööl ja tema ülalpidamisel on laps. Ta toetab ja oma elukaaslast. Arvestades tema rahalisi kohustusi riigi ees, siis kõikide kulude väljamõistmise korral satuks ta äärmiselt raskesse olukorda. Seadus lubab kohtul KrMS § 180 lg 3 alusel arvestada varalist seisundit, jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Toivo Loik menetluskulude vähendamisel palub kaitsja arvestades seda, et Loik on olnud eelvangistuses ja on 70% töövõimekaotusega isik. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetavate kanda KrMS § 180 lg 1 alusel, tehes erandi Toivo Loiki menetluskulude hüvitamisel. Sundraha suurus oleneb kuriteo raskusastmest.

§ 294lg.

2 ja lg. 4 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on esimese astme kuriteod, teised on teise astme kuriteod. Määratud korras kaitsjale makstud advokaaditasu erinevus sõltub advokaadi menetlustoimingutest osavõtust eeluurimisel ja kuriteo raskusastmest sõltuvast koefitsiendist. Posti ja kutsete kättetoimetamise seotud kulud on tehtud kohtumenetluses ja jagunevad süüdistatavate vahel võrdselt, igaühel 50 krooni. Ekspertiisitasud jagunevad erinevalt sõltuvalt sellest, kelle süüdistuse tõendiga on tegemist. Dokumendi- ja käekirjaekspertiisid ( II kd., tl 35, 41, 54) kokku 3960 krooni on seotud Toivo Loikile ja Ruta Kompusele esitatud süüdistusega. Nimetatud ekspertiisitasu jaguneb võrdselt Toivo Loiki ja Ruta Kompuse vahel, kummalgi 1980 krooni. Käekirjaekspertiisid (I kd tl 127; IV kd., tl. 173) kokku 3780 krooni on seotud I.M-ile esitatud süüdistusega ja tuleb tervikuna kanda temal. Ballistikaekspertiis 1225 krooni on seotud Toivo Loikile esitatud süüdistusega (I kd tl 133). Kuna süüdistuse selles osas on Toivo Loik mõistetud õigeks, tuleb menetluskulu selles osas jätta riigi kanda KrMS § 181 lg. 1 alusel. Toivo Loiki menetluskulude summa on 27 412,85 krooni, millest kohus jätab riigi kanda 12 tuhat krooni. Toivo Loikilt väljamõistetavate menetluskulude sees on sundraha, käekirja- ja dokumendiekspertiisitasu, toimikust koopiate tegemise kulud ja postikulud kohtumenetluses, kokku 7888,40 krooni. 4111,60 krooni jääb advokaadikulude katteks. Riigi kanda jäävate advokaadikulude hüvitamiskohustusest vabastamisel arvestab kohus asjaoluga, et Toivo Loik mõisteti õigeks esimese astme süüdistuses. Esimese astme kuriteo eest on kaitsjatasu arvestamisel kohaldatav koefitsient suurem. Kuna kaitsjatasu ei ole arvestatav süüdistuse episoodide järgi, vaid aja kulu ja koefitsiendi kasutamisega, ei ole esimese astme kuriteos õigeksmõistmisel

§ 181lg.

1 alusel riigile jääva menetluskulu täpne arvestamine võimalik. Samuti arvestab kohus Toivo Loiki menetluskuludest osa riigi kanda jätmisel süüdlase osalisest töövõimetusest tulenevat varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Toivo Loiki menetluskulude riigi kanda võtmiseks on kaks alust:

§ 180lg.

3 ja § 181 lg. 1. riigi kanda jääb Toivo Loiki menetluskulusid 15 412 krooni ja 84 senti. Mitte millegagi ei ole põhjendatud kaitsja taotlus arvestada menetluskulude hüvitamisesest vabastamisel eelvangistust. J.F-i menetluskulude hüvitamisest vabastamiseks ei leia kohus mõjuvaid põhjusi. J.F on suur maksekoormus varasematest väärteomenetluses mõistetud tasumata rahatrahvidest. Kohus nõustub sellega, et J.F on tema varalist seisundit arvestades raske taluda täiendavat rahalist kohustust. Samal ajal tulenesid varasemad väärteokaristused süüdlasest endast, tema õigusvastasest käitumisest. Tasumata rahatrahve on võimalik täitevmenetluses asendada

§ 72

alusel arestiga ja sel viisil vabaneda karistusena määratud rahalistest kohustustest. J.F on töövõimeline iseseisva sissetulekuga isik. Arvestades tema varasemat eluviisi ei näe kohus tema kohustuste vähendamisega võimalusi J.F-i seniste eluviiside muutmiseks. Kohustuste vähendamine ei avarda ka resotsialiseerumisväljavaateid. J.F kaasnesid pere suurenemisega suuremad materiaalsed ja mittemateriaalsed kohustused, kuid sellest iseenesest ei järeldu, et menetluskulude täies ulatuses tasumine käib temale ilmselt ülejõu. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Kriminaalmenetluse kulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi
2. Eelnimetatud tähtajal kulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus kriminaalmenetluse kulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts Kohtunik Heino Gottlob rahvakohtunik Linda Mertsina rahvakohtunik