2 p. 2 järgi Süüdistatav H.I Kaitsja Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 7-l korral, neist ei ole arhiveeritud: 1) 04.02.1998.a. Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi mõistetud rahatrahv 4400 krooni; 2) 29.08.2003.a. Tartu Maakohtu otsusega
Tartu Maakohtu otsusega
2 p. 4 - § 25 lg. 2 järgi mõistetud vangistus 1 aasta
alusel tingimisi katseajaga 3 aastat; väärteomenetluses karistatud 2 korral: 1) 29.10.2004.a. NPAS § 151 järgi rahatrahv 3000 krooni; 2) 29.10.2004.a. NPAS § 151 järgi rahatrahv 6000 krooni Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld Tõkend - vahistamine - kohaldatud 07.04.2005.a. vahistamismäärusega, kahtlustatavana kinni peetud 05.04.2005.a., vabastatud 27.03.2007.a. vandeadvokaat Anu Pärtel 1 RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 306 ja § 309 lg. 3 Süüdi tunnistada H.I
2 p. 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 02.02.2005.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 (üheteist) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva võrra ning mõista H.I liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.04.2005.a. – 27.03.2007.a., s.o. 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva ning mõista H.I kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust hakata arvestama alates H.I vanglasse saabumise päevast. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada H.I karistuse kandmisele asumisel.
MS § 126 lg. 3 p. 2 alusel tagastada 32 (kolmkümmend kaks) krooni ja 70 senti H.I-le ning jätta tema valdusse tagastatud mobiiltelefon №kia 2600, IMEI 353774005481513, mis vabastada asitõendi staatusest kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 126 lg. 3 p. 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel pulbriline aine amfetamiin ja minigripp kotid. Välja mõista H.I-lt 23 930 (kakskümmend kolm tuhat üheksasada kolmkümmend) krooni ja 20 senti riigtuludesse menetluse kulude katteks. Menetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtuotsuse tervikteksti menetlusosalistele kättesaadavaks tegemisele järgnevast päevast arvates. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast arvates. Kirjaliku apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsuse terviktekst menetlusosalistele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 20.aprillil 2007.a. 2 Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistust arutas H.I süüdistatakse selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 29.08.2003.a. otsusega karistatud väikeses koguses narkootilise aine käitlemise eest
kella 06.30 ajal Tartus Annelinnas T-Marketi juures, mis asub aadressil Tartu Kalda tee 32, andis edasi Vitalij Otniakinile kaks valget värvi krooni logoga narkootilise aine ecstasy e. metüleendioksümetamfetamiini tabletti, mille ta oli eelnevalt tuvastamata ajal ja isikult edasiandmise eesmärgil omandanud; - 05.04.2005.a. valdas ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil väikeses koguses, s.o. 2,97 grammi narkootilist ainet amfetamiini, milles puhast amfetamiini oli 0,177 grammi, oma elukohas Tartus Mõisavahe 13-9 ja enda juures ning andis ebaseaduslikult edasi Vitalij Otnijakinile 05.04.2005.a. Tartus Mõisavahe 13 maja ees väikeses koguses umbes 1 g narkootilist ainet amfetamiini, mille oli eelnevalt tuvastamata ajal ja isikult edasiandmise eesmärgil omandanud. Sellega pani H.I toime
korduva väikese koguse narkootilise aine edasiandmise eesmärgil ebaseadusliku valdamise, omandamise ning edasiandmise. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused. Kohtuistungil H.I ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Tunnistaja Vitalij Ontiakin andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta on tarvitanud narkootilisi aineid: amfetamiini ja ecstasyt. Tal on politseis tuvastatud narkojoove. Ta on saanud narkootikume H.I käest. See oli paar aastat tagasi, kevadel, aprillikuus, kui ta sai H.I käest amfetamiini ja kaks ecstasy tabletti. Amfetamiini ja tabletid sai erinevatel kordadel. Korraga sai amfetamiini 1 grammi või isegi vähem, ei tea palju seal oli. Ta küsis 1 grammi, aga palju seal oli, seda ei tea. Amfetamiini tarvitas ta ära. Sel korral vist tuvastatigi tal joove politseis. Amfetamiini tarvitas ta nuusutades, mõnikord süstis läbi veeni süstlaga. Tablette ta ei tarvitanud, kaotas ära. Ei tarvitanud neid ega saanud neist kasu. Nende ainete eest ta maksis 200-250 krooni, ei mäleta täpselt. Maksis nii tablettide kui ka amfetamiini eest, üks tablett maksab umbes 100 krooni. Amfetamiini 1 gramm maksab 200-250 krooni. Narkootikume tarvitas ta stressi maha võtmiseks mõnikord, sõltuvust polnud. Kusagilt sai ta teada, et H.I käest saab narkootikume ja ta ise võttis H.I-ga ühendust. Tablettide saamine toimus Tartus Annelinnas. Amfetamiini sai mingi elumaja juures, kus H.I elas või oli külas seal. Tunnistaja väidab, et annab kohtuistungil ütlusi vabalt, ilma sunnita. Ta on kinnipidamiskohas 2006.a. juunikuust. Tema tervisega on kõik korras, ka mäluga. Ta ei soovi H.I-le halba. Pärast politseile ütluste andmist tunnistaja kahetses, et inimene läks kinni. Ta mäletab, et oli narkojoobes, talle näidati H.I pilti. Kohal oli neli inimest, kes suunasid teda, seal oli palju rahvast, kes asjast teadsid. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema juurest leiti amfetamiini. Ta omas seda ainet enda tarbeks, tarvitamiseks. Ta ise tarvitas amfetamiini mitte iga päev, aga tarvitas ikka nädalas mitu korda, tarvitas süstimise teel. Süüdistatav ei mäleta, kelle käest ta amfetamiini hankis. Ta ei ole narkootilisi aineid kellelegi edasi andnud, ei amfetamiini ega ecstasyt. 3 H.I tunneb Vitalij Ontiakinit lühikest aega. Võib-olla on teda näinud ja kuulnud, aga otseselt tutvus siis, kui ta läks tööle OÜ-sse PriMar Trans, lühikest aega enne süüdistuses kirjeldatud sündmusi. See oli kuu või kaks nädalat enne kinnipidamist 2005.a. aprillis. H.I väidab, et tal on tunnistaja vastu vihavaen, mille põhjuseks on asjaolu, et tunnistaja tarvitas süüdistatava tööandja bussi kolimise eesmärgil. Tagasi tõi ta selle kolm päeva hiljem. Süüdistatava tööriistad, drell kadus seal ajal bussist ära. Peale seda ütles süüdistatav, et ta tahab seda drelli tagasi saada ja ei taha rohkem tema nägu näha. Ütles, et drell oleks tagasi toodud või poest uus ostetud, muidu lööb tal pea lõhki. Asju ta tagasi ei saanud. H.I käis selle autoga tööl, mille tööandja ise Vitalij Ontiakinile kasutada andis. Vitalij Ontiakinil oli tööandja luba kasutada seda autot, aga H.I hakkas mõjutama, et ta ei annaks. Ta ei tahtnud, et seda autot kasutas teine. Süüdistatav väidab, et tunnistaja ütlused jäid talle arusaamatuks. Ta arvab, et tunnistaja eeluurimisel antud esimesed ütlused on valed sellepärast, et tunnistaja oli vahi all. Nüüd on ta jälle kinni ja sellepärast annab valeütlusi. Praegu on nii, et ennetähtaegselt saab vangistusest vabastada. Aga kui ta ei räägi täpselt nii kui vaja, siis prokurör saab takistada ennetähtaegset vabastamist. See tundub absurdne, pool aastat on prokurör uurinud seda asja, et süüdistatav müüb mööda linna. Selle ajaga pole leitud kedagi teist, kes oleks rääkinud, et ta müüb. Ühtede ütluste alusel väidetakse seda. Kui ta oleks millegagi tegelenud, müünud, siis oleks rohkem neid inimesi, kes ütleksid, et müüb. Dokumentaalsed tõendid. Läbiotsimisprotokolli 05.04.2005.a. andmetel (tl. 4-7) toimus läbiotsimine H.I elukohas Tartus, Mõisavahe 13-9 korteris. H.I andis enne läbiotsimise algust vabatahrlikult tema seljas olnud teksapükste taskust sulguriga (minigrip) kilekoti roosakat värvi pulbriga (pakend nr. 1). Tema jope taskust leiti sularaha 432,70 krooni, mobiiltelefon №kia 2600. Korteri koridori välisukselt vaadates paremat kätt tagumises toa kapi ja kirjutuslaua vahelt rohekast spordikotist võeti läbiotsimisel ära kolm minigrip kilekotti valget värvi pulbrilise ainega (pakend nr. 4). Pakendites 1 ja 4 olnud kottidesse pakendatud aine saadeti 06.04.2005.a. ekspertiisimäärusega ekspertiisi Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusesse. Narkootilise aine ekspertiisi eksperdiarvamuse andmetel (ekspertiisiakt nr. AN-337-05/2124 12.04.2005.a., tl. 23, 24) ühes minigrip kilekotis olnud valge pulbriline aine massiga 0,76 g sisaldas 8,5 % amfetamiinsulfaati ja seega on pulbris 0,047 g amfetamiini. Kolmes minigrip kilekotis olnud valge pulbriline aine kogumassiga 2,21 g sisaldas 8,3 % amfetamiinsulfaati ja seega on pulbris 0,13 g amfetamiini. Trassoloogia ekspertiisi eksperdiarvamuse andmetel (ekspertiisiakt nr. TR-068-05/2125 19.04.2005.a., tl. 26 - 28) ekspertiisiks esitatud pakendis nr. 1 olnud minigrip kilekott võib pärineda ühest partiist pakendis nr. 4 esitatud kahe suurema minigrip kilekotiga. Ekspertiisiks esitatud pakendis nr. 4 olnud väiksem minigrip kilekott ei pärine ühest partiist ekspertiisiks esitatud ülejäänud kilekottidega. DNA ekspertiisi eksperdiarvamuse andmetel (ekspertiisiakt nr. GE-0869-05/2123 16.05.2005.a., tl. 30,31) pakendis nr. 4 minigrip kilekottidelt DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Minigrip kilekottidelt nr. 1 ja 2 võetud segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada H.I-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides, kuna nendes segaproovides on kõigis analüüsitud DNA lookustes esindatud ka kõik H.I esinevad DNA alleelid. Minigrip kilekotilt nr. 3 saadud segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa teha usaldusväärseid 4 järeldusi H.I-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldusmise kohta selles segaproovis. Äratundmiseks esitamise protokolli 28.07.2005.a. andmetel (tl. 38-40) on foto H.I-st koos kahe teise isiku fotoga esitatud äratundmiseks tunnistajale Vitalij Otnjakinile. Fotodel olevad isikud sarnanesid üldise välimuse poolest üksteisele. Tunnistaja tundis fotol nr. 2 olevas isikus ära enda tuttava Maidu. Joobeseisundi tuvastamise akti nr. 0000564 05.04.2005.a. andmetel (tl. 45-47) H.I bioloogiliste vedelike uuringu tulemusena narkootilist ainet ei leitud. Uuritav avaldas arstile, et ta tarvitas amfetamiini umbes 1 aasta tagasi. Joobeseisundi tuvastamise akti nr. 0000563 05.04.2005.a. andmetel (tl. 115-117) Vitalij Otniakinil bioloogiliste vedelike uuringu tulemusena tuvastati narkootilise aine tarvitamise toimest põhjustatud joove (uriinist leitud anfetamiini). Uuritav avaldas arstile, et ta tarvitas amfetamiini samal päeval. Tartu Maakohtu 29.08.2003.a. otsusega on H.I süüdi tunnistatud
8791). Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et H.I süü temale
2 p. 2 järgi esitatud süüdistuses on tõendatud. Kuriteo toimepanemise aeg ja koht on tõendatud tunnistaja Vitalij Otniakini ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega. Tunnistaja ütluste järgi sai ta narkootilisi aineid Tartus Annelinnas. Anfetamiini sai ta H.I elukohaks oleva maja ees. Läbiotsimisprotokoll 05.04.2005.a. kinnitab narkootilise aine - anfetamiini leidmist H.I juures ja tema elukohaks olnud korteris, Mõisavahe 13-
Karistatus on kustumata. Kohus ei tuvastanud H.I süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud H.I
§-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on kriminaalkorras varem karistatud korduvalt. Karistusregistri andmetel (tl. 58-60) on arhiveerimata kaks raskendavatel koosseisulistel asjaoludel toimepandud varguste eest mõistetud karistust ja üks narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses käitlemise eest mõistetud karistus. Väärteomenetluses on H.I karistatud kahel korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 lg. 1 alusel. Arhiveeritud on nelja kuriteo eest mõistetud karistused. 6 Karistusregistri arhiveerimata andmetel on süüdistatava varasemate kuritegudega kahel korral kahjustatud õiguskorraga kaitstud õigushüve, milleks on omand. Ühel korral on kahjustatud õiguskorraga kaitstud õigushüve – rahvatervist, s.o. sama õigushüve, mida kahjustab lahendatav süüdistus. Rahvatervis on kollektiivne õigushüve: kaitsmisväärseks on tunnistatud määratlemata hulga isikute tervis.
1 järgi narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise või vahendamise eest, samuti selle väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest edasiandmise eesmärgil – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
2 järgi sama teo eest, kui see on toime pandud: 1) grupi poolt; 2) isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
sätestatud karistamise aluseid arvestades on süüdistatavat võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest sanktsiooni raskemaliigilise karistusega. Maksuameti andmetel 20.04.2005.a. seisuga ei ole H.I 2002. ja 2003.a. tuludeklaratsiooni esitanud. Andmed süüdistatava elatustaseme kohta puuduvad. Süüdistatava ütluste kohaselt kestis tema töösuhe OÜ-ga PriMar Trans lühikest aega enne kinnipidamist. Seega ei ole kohtul usaldusväärseid andmeid, millest järeldada, et rahalise karistuse kandmine on võimalik. Vaatamata varasemale karistusele
järgi toimepandud kuriteo eest on H.I jätkanud samasuguste kuritegude toimepanemist. Sel põhjusel on raskemaliigilise karistusega karistamine kõige enam õiguskorra kaitsmise huvisid arvestav. Kuriteo asjaolusid arvestades võib karistus olla alla keskmise määra miinimumi lähedal. H.I on kuriteo toime pannud katseajal, mis talle määrati 02.02.2005 Tartu Maakohtu otsusega
2 p. 4 - § 25 lg. 1, 2 järgi mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel. Seetõttu tuleb
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust eelnimetatud otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 11 kuud ja 27 päeva vangistuse võrra ning sel teel mõista liitkaristus. H.I peeti kahtlustatavana kinni 05.04.2005.a. 07.04.2005.a. vahistamismäärusega andis eeluurimiskohtunik loa kahtlustatava vahistamiseks. H.I oli tõkendiga vahi all tema kinnipidamisest kuni 27.03.2007.a., s.o. 1 aasta 11 kuud ja 23 päeva (tl. 1, 2, 50, 195).
1 alusel tuleb eelvangistus arvestada karistusaja hulka. Eelvangistuse mahaarvamise järel kandmisele kuuluva karistusaja algust tuleb hakata arvestama alates süüdlase karistuse kandmisele asumise päevast. Asitõendid ja nende suhtes kohaldatavad abinõud Kriminaalasjas on asitõendiks järgmised ained ja esemed: - pulbriline aine, mis pakendati sulguriga (minigrip) kilekotti, pakend 1 ja kolm minigrip kilekotti pulbrilise ainega, pakend 4. - sularaha 432,70 krooni, pakend 2 on kantid Lõuna Politseiprefektuuri arvele 17.05.2005.a. (kviitungorder nr. 16, tl. 9) - mobiiltelefon №kia 2600, IMEI 353774005481513 on tagastatud H.I-le. 7 Pakendites 1 ja 4 olnud minigrip kilekottidesse pakendatud aine saadeti ekspertiisi Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusesse ja jäeti keemia- ja bioloogiaosakonda siseministri 24.10.1997.a. määruse alusel. Ekspertiisist tagasi saadetud minigrip kilekotid asuvad kahte ümbrikusse pakendatuna kriminaalasja juures. Vaidlust ei ole selles, et H.I-lt läbiotsimisel äravõetud mobiiltelefon ja 432,70 krooni sularaha kuulub temale. Seetõttu on telefon põhjendatult tagastatud omanikule KrMS § 126 lg. 3 p. 2 alusel. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb telefon vabastada asitõendi staatusest. On tõendatud, et narkootilise aine edasi andmine toimus raha eest ja H.I sai 400 krooni. Kuriteo toime panemise ajal kehtinud
lg 1 järgi kohus võib kohaldada tahtliku teo toimepanemisega saadu konfiskeerimist. Kohtuotsuse tegemise ajal on võimalik konfiskeerimist kohaldada
Nimetatud alusel tuleb konfiskeerida tahtliku kuriteoga saadud 400 (nelisada) krooni. Ülejäänud sularaha 32,70 krooni tuleb KrMS § 126 lg. 3 p. 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel H.I-le samal alusel. Kohtuotsuse jõustumisel hävitada väärtust mitteomavad pulbriline aine amfetamiin ja sulguriga (minigrip) kilekotid. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg. 1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg. 1 p. 2 järgi 5400 krooni. KrMS § 175 lg l p 3 alusel makstud ekspertiisi tegemise kulud on kokku 6777,32 krooni, sellest 229,32 krooni joobeseisundi tuvastamine (tl. 48), 1208.- krooni narkootilise aine ekspertiis (tl 25), trassoloogia ekspertiis 960.- krooni (tl 29), DNA ekspertiis 4380.- krooni (tl 32). KrMS § 175 lg l p 4 alusel määratud korras kaitsjale makstud advokaaditasu on kokku 11 599.40 krooni (tl. 16, 20, 51, 125, 159, 186 . KrMS § 175 lg l p 5 alusel toimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 35.50 krooni. KrMS § 175 lg. 1 p. 10 alusel kohtu täituri tasu on 118.- krooni (tl. 57). Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetavate kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Kriminaalmenetluse kulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi 1. Eelnimetatud tähtajal kulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus kriminaalmenetluse kulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.