lg 2 p 1, § 201 lg 1, § 121 järgi lühimenetluses Süüdistatav I.U (isikukood xxx) Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada I.U:
lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust; -
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust;
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, lugeda 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu I.U ei pane talle kohtu poolt määratud 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid:
Samuti tema, korteri omaniku teadmisel ajavahemikul 27.08.2004.a. – 21.09.2004.a. suulise üürilepingu alusel ühte tuba üürinud H. A-lt sai tagatisena 1500,- krooni, mille pidi H.A-le tagastama korterist väljakolimisel, kuid ei tagastanud ja omastas. Seega I.U pani toime omastamise s.o. valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, mis on
Samuti tema, 24.12.2004.a. kella 20.30 ajal elukohas ja P. P-lt saamata jäänud võlgnevuse nõudmise käigus rebis P. P juustest ja tõukas teda diivanile, tekitades P. P-le valu ning küünistas J. K näopiirkonnast tekitades J. K-le valu ja tervisekahjustusi. Seega I.U teise inimese tervist kahjustanud ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemisega, pani toime kehalise väärkohtlemise mis on
11.07.2006.a. esitas I.U taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. Kohtus kinnitas I.U , et on talle esitatud süüdistustest aru saanud, tunnistas end süüdi osaliselt. Tunnistas süüdi kehalise vigastuste tekitamises täielikult. Korteri edasiüürimisega H. A käest raha summas 1500 krooni ei ole omastanud , vaid on seda raha edastanud omanikule. Samuti ei tunnista, et M. K-lt ettemaksu 7000,- krooni sai. Kõikides teistes episoodides tunnistas süüd ja seletas, et on osaliselt raha tagasi maksnud. Toimepandut kahetses, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning andis kohtuistungil ütlusi nende episoodide kohta milles ta ei tunnista oma süüd. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning I.U poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kannatanu P. P andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt peksmise episoodiga materiaalseid pretensioone tal ei ole. Kannatanud T. K, M. A, E. H, K. B, P. P, R. H, H. T, P. R, H. J, H. H, E. P, M. K, I. R, K. B, K. L, H. A, M. F, M. O, J. K ja „A“ OÜ esindaja G. K kohtusse ei ilmunud. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava I.U süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel, mis olid avaldatud kohtuistungil (köide I t.l.237 – 242, köide II, tl. 84 – 89, 142 – 144, 172 – 173 ). ka: - - - Kannatanu T. K 30.08.2004.a. ja 03.12.2004.a. ülekuulamise protokollidega, mis olid avaldatud kohtuistungil (köide I , tl. 6 – 7, 12 – 13), kus ta seletas, et otsis maikuust üürituba. Leidis koos elukaaslasega mai lõpus „Kuldse Börsi“ kaudu kuulutuse üüritakse tuba. Korterit tutvustas ja näitas I.U . Korter sobis ja leppisime kokku, et 21. juunist võime sisse kolida. Paar päeva peale kohtumist sain I.U käest korteri võtmed ja maksin talle ettemaksu, mille ta hiljem tagastas, kui ei soovinud välja üürida eraldi tuba. Helistasin I.U-le ja avaldasin soovi terve korteri üürimiseks. Esimesena maksin ülekandena 1000,- krooni arvele. 10 juulil saime kokku I.U-ga ja kirjutasime alla üürilepingule, maksime ettemaksuna 3500,- krooni sularahas. I.U soovis kokku saada 9000,- krooni ettemaksu. Ta ei soovinud, et ülekannetes mainitakse korterit. Üürilepingut sõlmides ei soovinud I.U oma passi näidata, kuid nõudmise peale tegi seda. Kokkusaamiste jooksul ei maininud ta kordagi, et ta pole korteri omanik ning ei oma volitusi korteriga seotud tehinguteks. Lasime teha kinnistusraamatu registrisse päringu, mille tulemus saabus 12.juuli, kus oli korteri omanikuks märgitud M. K. I.U väitis et korteri omanik on tema sugulane. Meie nõudsime kokkusaamist ja lepingu sõlmimist omanikuga. Kokku lepitud päeval helistas I.U ja lükkas kokkusaamise edasi. Me otsustasime loobuda selle korteri üürimisest ja soovisime oma ettemaksu 4500,krooni tagasi. I.U kandis esialgu 500,- krooni ja seejärel 1500,- krooni ja lubas ülejäänud raha samal päeval tagasi kanda. Ülekannet ei tehtud ja mõni päev hiljem tema telefonid olid välja lülitatud. Peale avalduse esitamist on I.U mulle ülekandnud 500,- krooni. Võtmed olen I.U-le tagastanud. Esitasin tsiviilhagi 2000,- krooni nõudes. Kannatanu M. A 10.08.2004.a. ja 09.09.2004.a. ülekuulamise protokollidega, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide I, tl. 202 – 203), kus ta seletas, et üürileping sõlmiti I.U ja E. H vahel. Ülekanne I.U pangakontole on tehtud E. isa poolt, aga sealhulgas on 3100,- krooni minu ja 3100 E. raha. Oleme elukaaslased ja rahad on meil ühised, mistõttu võime kumbi teineteist esindada. Mina kolisin korterisse sisse 06.07.2004.a. paiku. I.U jättis oma telefoni nr , mille peale valdavalt pidin saatma sms-e sest ta ei soovinud vahetult kunagi suhelda. Jäädavalt kadus ta ära juuli keskel. Meile korterit vahendanud maakler G. R maksis maakleritasu tagasi. I.U on tänaseni võlgu 6200,- krooni. E-ga sõlmitud lepingus on käskirjaline tekst täidetud maakleri käega. Ma ei oska öelda, miks maakler ei kontrollinud korteri omandi juriidilist poolt. Käesoleva ajani puuduvad igasugused kontaktid I.U-ga. Kannatanu E. H 13.08.2004.a. ja 30.12.2004.a. (Köide I, tl 24 – 25, Köide II tl. 82 – 83) ütlustega eeluurimisel, kus ta seletas, et juuli kuu alguses 2004.a. leidsid ajalehest kuulutuse korteri üürile andmise kohta. Saime kokku maakleriga G. R-ga, kes pakkus üürida korterit. maakleri juuresolekul sõlmimise kirjalikult üürilepingu korteri omanikuga I.U-ga . Ta kinnitas oma allkirja, et on korteri omanik. Lepingu järgi pidime maksma 6200,- krooni, millest 3100,- krooni oli ettemaks ja 3100,krooni tagatisraha. See summa on makstud ülekandega kohe peale lepingu sõlmimist. Nädal aega hiljem tuli K nimeline meesterahvas, kes väitis, et üürileping on sõlmitud tema ja I.U vahel. Lepingu järgi üüris tema korterit samal ajal kui meie ja maksis Katrinile raha ka. Umbes 10 päeva peale sissekolimist , kui R. E teatas, et tema on korteriomanik ja I.U on korteriüürnik, kellel puudus õigus üüri edasiandmiseks. Katrin paidre korduvalt kinnitas et korter on tema oma ja korteris kõik asjad kuuluvad samuti temale. Meie otsustasime korterist lahkuda, kuna meid - - peteti. Kui meie välja kolisime võtsime tagatiseks külmkapp Samsung, voodi koos voodikappidega. Tagastame kõik asjad. Käesoleva ajani pole korteri ettemaksu 3100 krooni ulatusega I.U tagastanud. I.U helistas hiljuti ja rääkis nendest esemetest, mis me korterist garantiiks kaasa võtsime, et need kuuluvad talle ja kuna ta pole neid tagasi saanud, siis soovis esemete ja ettemaksu osas tasaarvestust teha. Meie käest võttis politsei esemed ära ja tagastas need omanikule R.E-le. Kannatanu K. B 09.09.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide I, tl. 215 - 217), kus ta seletas, et minult peteti korteri üürimisega. Sama ajavahemiku osas koostas üürileandja lepingu ka minu tuttava M-ga. Sain „Kuldse Börs“ kuulutuse peale teada, et on üürida korter. Kuulutus oli juuni 2004.a. lehes, täpselt kuupäeva enam öelda ei oska. Lehekuulutuses oli maakleri telefon. Helistasin talle j aolin huvitatud sellest korterist. Ma ei läinud ise korterit üle vaatama, vaid seda tegi M. E. Kui rääkisin telefoni teel korteri omanikuga, siis küsis ta minu käest kohe ettemaksu 3200,- krooni. Ma polnud talle raha niisama maksma. Otsustasin korteri üürida M. sõnade alusel, sest tema jutu järgi see mulle sobis. M. kohtus korteris korteriomanikuga ja maakleriga. M-l ei tekkinud kahtlust, et tegemist ei ole korteriomanikuga. Samuti ei tekkinud seda kahtlust minul, kui I.U sõnul soovib ta teha enne üürileandmist remonti ja üürib korteri välja seetõttu, et asub ise elama kusagile Paldiski mnt-le. Kuna I.U käis tungivalt peale, et ta soovib siiski raha ette, siis nõustusin enne lepingu sõlmimist tasuma vaid 500,- krooni. Andsin talle selle summa üle juuli 2004.a. esimestel päevadel. „Eks Kaubamaja“ ees. Seejärel nõudsin kiiret lepingu sõlmimist. I.U väitis, et tal on sõbranna maakler, kelle juures arvutis saaks ta teha lepingu valmis. 06.07.2004.a. tuli I.U minu töökohta kus allkirjastasime lepingu üürimiseks. 12.07.2004.a. kuni 30.01.2005.a. Lepingul käsikirjas täidetud kohad on minu poolt tehtud kuupäeva, minuga koos elama asuvate isikute ja minu nime ja allkirja osas. I.U kirjutas oma nime ja allkirja minu juuresolekul. Samas andsin talle üle veel 5500 krooni (mille kohta andis ta minu poolt varem koostatud allkirjale raha kätte saamise kohta allkirja). I.U soovis raha ülekandmist pangaarvele, aga kuna ma lihtsalt niisama ei nõustunud talle raha üle kandma, siis sai ta raha sularahas. Edaspidi pidi üüriraha hakkama laekuma tema pangakontole. Pangakonto andmeid ma aga ei jõudnud veel saada, sest kui umbes 10- 12.07.2004.a. paiku püüdsin teda telefoni teel kätte saada, kuid telefon oli kogu aeg levist väljas. Seejärel otsustasin minna I.U otsima tema korterist. See võis olla 12.07.2004.a. kui läksin korterisse ja siis selgus, et seal elab samasuguse üürilepinguga nagu on minul sees M. koos oma elukaaslasega. Sellest ajast saingi tundma M-t. M-ga asjaoludest rääkides sain aru, et nimelt on raha välja petetud. Rääkisin M-ga juttu elutoas, kui jäi mööbliesemetest mulle meelde diivan ja teler. Teistes ruumides ma ei käinud. Siiamaani on I.U kadunud inimene ja võlgneb mulle 6400,- krooni. Kannatanu P. P 13.09.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide I, tl. 226, 231 - 233), kus ta seletas, et 30.08.2004.a. sõlmis I.U minuga üürilepingu aastaks korterile, mille omanikuna ta esines. Ettemaksuna sai ta 3000,krooni minult, kuid korterisse elama asuma ma ei saanud. Otsisin Tallinnasse korterit. Leidsin „Kuldse Börsi“ kuulutuse korteri üürimisest. Sain kokku ühe naisterahvaga, kes nimetas ennast korteri omanikuks ja soovis vaid üürile aastaks anda ühte tuba. Teise tuppa pidi ta ise elama jääma. 23.08.2004.a. käisin tuba vaatamas ja ma olin nõus seda aastaks üürima. Omanik, I.U avaldas soovi, et ma temaga lepingu kiiresti sõlmiks ja talle raha pangakontole kannaksin. Selles korteris oleksin ma üürinud elutuba, s.o. läbikäidava toa. Sellise surve avaldamist tõendavad tema korduvad SMS-d minu telefonile. 25.08.2004.a. sõlmisin temaga samas korteris - - - üürilepingu, mille ainueksemplari andis ta mulle. Teist eksemplari talle ei jäänud. Lepingu osa, mis puudutab minu andmeid, täitsin ise, tema pool oli varem täidetud. Pidin korterisse sisse kolima 30.08.2004.a. ja siis saama temalt võtme. 25.08.2004.a. kandsin tema pangakontole ettemaksu. 30.08.2004.a. helistasin talle oma telefoninumbrilt, mida ta teadis ja sellele ta ei vastanud. Seejärel helistasin talle võõralt numbrilt, millele ta teatas, et tegi nädalalõpus avarii ja on haiglas. Ta lubas paari päeva jooksul teatada, kui kauaks ta haiglasse jääb. Peale seda ta minu telefonilt valitud numbritele ei vasta. Saan ta kätte vaid võõrastelt numbritelt. Ähvardasin teada politseisse andmisega. 01.09.2004.a. lubas ta, et õde kannab raha mulle tagasi, et vaevalt ma nõustuksin ootama, kui ta haiglast välja saab. Järgmiseks päevaks sain Hansa- ja Ühispanga kaudu oma raha tagasi, võlgu on ta mulle veel 500,- krooni. Kuna otsin aktiivselt korterit edasi, siis leidsin I.U kontakttelefoni alt jällegi uue kuulutuse sama korteri üürimiseks. Sellise asjaoludega on I.U poolt raha minult välja petetud. Ma ei usu, et ta oli haiglas. Täpsustan, et ettemaksu tegin 1500,krooni osas sularahas, 1500,- krooni kandsin pangakontole. Kannatanu R. H 24.09.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide I, tl. 262, 266 - 267), kus ta seletas, et 02.07.2004.a. sõlmisin I.U-ga korteri üürilepingu, mille alusel tegin ettemaksuna 300,- krooni, kuid lepinguobjekti ei saanud. Otsisin koos H. T-ga elamispinda, et seda koos üürida. Leidisme internetiportaalist „City 24“ kuulutuse. Maakler N. kaudu sain I.U telefoni numbri, kellega kohtusime, et ta näitaks korterit. K.paidre küsis minu käest 3000,krooni, mille tasusime H-ga pooleks. Peale raha laekumist I.U kontole sain korterivõtmed, kuid sisse pidime kolima 06.07.2004.a.. Lepingu sõlmisime 02.07.2004.a. , kuid teine kord kui korteris käisin, võis olla 30.06.2004.a.. olid korteris ära lõhutud WC-pott, klaasuksed ja vannitoaplaadid. I.U selgitas, et ta abikaasa oli siin märatsenud ja kuna politsei on korteri kinni pitseerinud, siis sisse kolida ei saa. Jäime siiski mõneks ajaks lootma, et me selle korteri ikkagi saame. Kuna 06.07.2004.a. me lepingujärgselt ikkagi sisse kolida ei saanud, hakkasin talle pidevalt helistama. Siis tekkisid probleemid tema kätte saamisega, sest telefon oli väljas. Said suhelda temaga vaid SMS-ide kaudu. Nendega lubas I.U, et maksab raha tagasi, kuid tal oli ema ära surnud ja tal praegu polevat kohe anda. Minu meelest jäi I.U võlgu 1000,- krooni. Enne 02.07.2004.a. üürilepingu sõlmimist Rakvere, sest I.U oli siis seal tasusime H-ga kahasse maaklerile 2000,- krooni. Raha andsime talle autos. Viimati nägin I.U lepingu sõlmimise päeval. Kannatanu H. T 15.12.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide I, tl. 268 - 270), kus ta seletas, et otsis 2004.a. suve alguses Tallinnas elamispinda. Pidin korteri üürima koos oma sõbra R. H-ga. Seetõttu maksime ka raha kahepeale. Mina maksin 1500,- krooni ettemaksu. Tagasi on saamta 1000,- krooni, millest 500,krooni on minu ja 500,- krooni R. oma. Käisin korterit vaatamas alguses enne lepingu sõlmimist koos venelannast maakleriga. Ma ei mäleta enam selle korteri üürinud naise nime ega telefoninumbrit, kuid see oli SIMPEL kõnekaart, mis oli vahepeal välja lülitatud. Naine suhtles ainult SMS-ide tel. naine oli pärit Rakvere kandist. Peale viimast raha laekumist suvel 2004.a., pole mina mingeid kontakte korteri üürinud omanikuga olnud. Soovin 500,- krooni kahju hüvitamist. Kannatanu P. R 24.09.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide I, tl. 278, 281 - 282), kus ta seletas, et 29.08.2005.a. sõlmisin I.U-ga üürilepingu, millega tegin ettemaksu 2000,- krooni, kuid lepingu objekt jäi saamata. Otsisin enne kooli üüripinda Tallinnasse. „City 24“ leidsin kuulutuse ja kohtusin I.U-ga , kes näitas korterit. I.U jutu põhjal pidi korter kuuluma tema onule ja teises toas elavad väidetavalt vee üürilised. Nemad pidid elama ühes toas ja - - - kolima välja 29.08.2004.a.. kandsin I.U a/a nr peale kohe 2000,- krooni, mia ta ettemaksuna küsis, sest tahtsin veel enne kooli algust 30.08.2004.a. sisse kolida. I.U nõudis minult veel 1000,- krooni, kuid ma ütlesin, et annan selle siis, kui saan võtmed. 30.08.2004.a. tuli sõnum tekstiga “Olen haiglas“. Hakkasin muret tundma, kus ma elama hakkan ja tahtsin haiglasse võtmete järel minna. Ta andis lubaduse, e peale 1000,- krooni ülekannet saan järgmisel esmaspäeval kolida. Siis helistades sain teada, et ta on ikkagi haiglas ja ma ütlesin lepingust lahti. Hakkasin oma raha tagasi nõudma. Nädala keskel sain 1000,- krooni tagasi. Ta väitis, et on kõik üle kandnud. Nõudsin ikka oma raha, mille peale ta tahtis väga isiklikult kokku saamist. Suure hilinemisega tuli ta „Magistrali“ keskuse juurde, maksis 1000,- krooni ära ja tahtis lepingut tagasi saada. See oli mul Kohtla – Järvel. Ta käskis lepingu ära visata. Käesoleva ajani olen raha tagasi saanud. Kannatanu H. J 27.09.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide I, tl. 284, 286 - 289), kus ta seletas, et 19.08.2004.a. pettis I.U minult külmiku, vaiba ja tolmuimeja müümise ettekäändel 2300,- krooni, kuid esemeid ega raha pole ma saanud. Juunis 2003.a. kolisin ta korterisse. Katrin selgitas, et ta sai Kirsi tn korteri oma vanatädilt ja et tema on omanik. Augustis 2004.a. käisin Katrini juures korteris. Katrin selgitas, et korter kuulub tema praegusele elukaaslasele. Samal päeval pakkus Katrin mulle oma esemetest müüa külmikut, vaipa ja tolmuimejat. Kuna olin just saanud korteri ka vajasin sisustust, oli nõus. Külmikut olin varem näinud, sest selle kolisin. See oli „Samsungi“ külmik ja garantiiga ja hind 1000,krooni oli mulle sobiv. Vaiba ja tolmuimeja kohta ütles ta, et need on täiesti uued. Esemed pidin kätte saama samal päeval kui kandsin tema pangaarvele 2300,- krooni. Ootasin teda õhtul aga ta ei tulnud ja telefon oli väljas. Siis tuli SMS, et ta ei saa korterisse, kuna võtmed on elukaaslase käes. Järgmisel päeval küsisin millal asjad saan. Siis tõi ta põhjenduseks oma õe M. sünnituse. Ootasin veel mõne päeva, kuna põhjendused tundusid objektiivsed. Seejärel teatas ta et asjad on tema kodukohta Saksi viidud ja et õemees toob need linna. 22.09.2004.a. tuli Katrin minu tööjuurde, tal oli suur rahapakk käes. Küsisin sellest rahast, et ta maksaks mulle võla ära, sest esemetest olin ma juba loobunud. Katrin lubas, et ta ema kannab võla mulle. Tänaseni pole ma oma raha saanud. Kannatanu H. H 29.09.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide I, tl. 290, 292 - 293), kus ta seletas, et 10.09.2004.a. kella 13 – 14 paiku peteti korteris minult üürilepingu sõlmimise ettekäändel välja 3100,- krooni, kuid lepingu objekt jäi saamata. 10.09.2004.a lugesin lehest üürile andmise kuulutust. I.U esines korteri omanikuna ja soovis ettemaksu kui olen kindel üürnik. Maksin talle 3100,- krooni sularahas ära. Kuna kuulutuses pakuti korterit alates 20.09.2004.a. sisi pidime kirjaliku lepingu sõlmima ka alles siis kui sisse kolin. Korteri pidin üürima 1 aastaks. Mõne päeva pärast helistasin I.U telefonile, mis oli välja lülitatud. Sain ta kätte 18.09.2004.a. asi tundus kahtlane ja uurisin kinnistusregistrist, et kes on korteri omanik, kui selguski pettus, et tegelikult on omanik S. K. Korterivõtmeid mul ei ole. Raha on mul tänaseni tagastamata. Kannatanu E. P 08.10.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide I, tl. 295 - 298), kus ta seletas, et 22.09.2004.a. kella 14.00 paiku sõlmis I.U minuga üürilepingu korterile, millega sai ettemaksu 8200,- krooni, kuid lepingu objekt jäi saamata. 13.09.2004.a. lugesin kuulutust lehes. Läksin korterit vaatama. I.U tutvustas end korteriomanikuna. Ta ütles, et kui täna kohe ettemaksu 3100,krooni üle kannan, siis võin juba 24.09.2004.a. Kuna korter sobis kandis minu õde tema a/a nr kohe 3100,- krooni, sest I.U andis otsustamiseks vaid 2 tundi aega. 22.09.2004.a. I.U helistas ja kutsus mind lepingut sõlmima. Kell 14.00 paiku - - - läksin tema korterisse kus ta täitis valmis trükitud blanketil tühjad kohad ära. Samas küsis ta minult kahe kuu üüri ette ja maksin talle ära veel 5100,- krooni. 2000 krooni saamise osas kirjutas ta lepingule alla. Leppisime kokku, et 28.09.2004.a. kolin sisse. I.U kohale ei tulnud, telefon ei vastanud. I.U-lt õnnestus tagasi saada 5700 krooni, mille ta kandis minu õe pangakontole. 07.10.2004.a soovis I.U kokku saada tingimusega, et tagastab raha kui annan lepingu talle tagasi. I.U nõue oli, et ülekandes ei oleks märgitud viide üürile või korterile. Kannatanu M. K 15.10.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide I, tl. 302 - 307), kus ta seletas, et 01.10.2004.a. sõlmisin I.U-ga suulise üürilepingu korterile, mille eest tasusin 7000,- krooni ettemaksuna, kuid lepingu objekt jäi mul saamata. Lugesin kuulutust oli üürile anda üks tuba. Sain I.U-ga kokkuleppele. Kirjalik üürileping polnud minu jaoks vajalik. Kolisin sisse umbes mai 2004.a. mina kasutasin korterist tagumist tuba. I.U elas teises toas oma pojaga. Enne kui sisse kolisin tasusin I.U-le ettemaksuna tema sõnul garantiiks vähemalt 1300,- krooni sularahas. Lisaks selle maksin tema nõudmisele ette ka 1 kuu üüri sularahas 3000,- krooni. Järgmise kuu alguses maksin üüri vist 1300,- krooni. Sisse kolides sain temalt võtmed. Korterist välja kolisin umbes 2 kuud peale sisse kolimist. Põhjuseks oli see, et ta abikaasa käis korteris laamendamas ja I.U ise teatas, et ma ei saa kauemaks jääda. Tagastasin siis võtmed. I.U jätkas minuga kontakti otsimist. Ta pakkus mulle plasmatelereid, mis pidavat toodama tollist ja ta vajas nende väljaostmiseks raha. Kokku on I.U minult veel laenanud raha 2-3 korral. Need summad olid iga kord umbes 6000 – 7000 ,- krooni, täpselt ei mäleta , sest need summad on ta tagastanud. 01.10.2004.a. pakkus välja mulle üürimiseks terve korteri. Olin sellega nõus ja andis talle 7000,- krooni sularahas, mis oli 2 kuu üür ette. 04.10.2004.a. sain I.U-ga kokku sest soovisin tagasi saada talle varem antud laene. Tema eesmärk oli aga saada veel 15 000,- krooni, ma ei olnud nõus. Võlgu on ta mulle veel korteri ettemaksuna antud 7000,- krooni, sest korterit ma ei saanud. I.U-ga seoses on pretensioon ka käendusleping, millega nõustusin juunis 2004.a.. I.U soovis laenufirmast saada 12 000,- krooni laenu. Ma hakkasin talle käendajaks ja nõue on pööratud minu vastu, sest I.U pole paar kuud kohustusi täitnud. Kannatanu I. R 26.10.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide I, tl. 313, 317 - 319), kus ta seletas, et 28.06.2004.a. sõlmisin „A „K I.U-ga üürilepingu, mille eest sai ta ettemaksu 5000,- krooni, kuid lepingu objekt jäi saamata. 2004.a. juunis lugesin kuulutust „City 24“. Kuulutuse oli avaldanud maakler S. K. 28.06.2004.a. läksime korterit vaatama. I.U esines korteri omanikuna. Samal ajal oli kaks naist väikese lapsega korterit vaatama. Kuna oli ka teised soovijad, siis kujunes otsustamine kiireks ja otsustasime korteri võtta. Läksime kohe „A“lepingut sõlmima. I.U soovis ettemaksuna kokku 5000,- krooni, millest osa sisaldas garantiiraha. Maksime 5000,- kooni sularahas maakleri juuresolekul ära. Sisse pidime kolima 05.07.2004.a. ja siis saama võtmed. Nädalavahetusel tuli I.U-lt SMS, et ta sooviks veel 2 kuu üüri ette kuna tal avanes võimalus Saksamaale sõita. Siis tuli uus SMS, et korteri üleandmine lükkub edasi reedese päeva peale. Maakleri kaudu saime teada, et tegelikult oli korteris I.U endine abikaasa lõhkumas käinud. Seejärel kandis I.U 2 osas raha minu pangarvele tagasi. Maaklerile antud vahendustasu 3000,- krooni me tagasi ei saanud, vaid tegi praeguse korteri eest tasaarvestuse. Kannatanu K. B 04.11.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide I, tl. 322, 325 - 327), kus ta seletas, et 09.09.2004.a. sõlmisin I.U-ga suulise üürilepingu korterile, millega tasusin 3000,- krooni ettemaksu, kuid lepingu objekt jäi saamata. Leidsin lehest kuulutuse ja sain kokku I.U-ga . Mulle jäi mulje, et - - - I.U alaliselt selles korteris ei elanud. Ta andis mulle ise täitmiseks ühe üürilepingu, mis oli täidetud ühe meesterahva andmetega, et ma ise teeksin selle põhjal üürilepingu enda andmetega ja siis selle ühiselt allkirjataksime. Leppisime kokku et esmaspäeval kolin sisse ja saan võtmed. Tema tingimus oli, et pean kohe sisse maksma ettemaksu 3000,- krooni. Kandsin I.U pangaarvele 3000,- krooni. Reedel sain I.U-lt SMS-i, et ta soovib sisse kolimise aega edasi lükata, sest on äsja tulnud haiglast. Sain I.U esmaspäeva hommikul kätte ja nõudsin lepingu katkestamist ning raha kohe tagasi. Andsin talle aega 2 päeva, muidu lubasin kaasata politsei. 09.09.2004.a. õhtuks sain kogu raha tagasi. Kannatanu K. L 19.11.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide I, tl. 328 – 329, 332 - 334), kus ta seletas, et 19.06.2004.a. sõlmisin üürilepingu I.U-ga kes sai ettemaksuna 6000,- krooni, kuid lepingu objekt jäi saamata. Leidsin kuulutuse lehest, helistasin ja nubrile vastas maakler S. 17.06.2004.a. läksin korterit vaatama. Maakler tutvustas I.U kui korteri omanikku. Saime I.U-ga kokku majakõrval asuvas Tiina Pizzas kokku, kus sõlmisime lepingu ja maksin 5000,- krooni. I.U kirjutas lepingule omakäeliselt, et on sellise raha minult saanud ja mina kirjutasin omakäeliselt, et olen sellise summa andnud. Mõlemale jäi oma eksemplar. Samal päeval sain ka korteri võtmed. Sisse pidin kolima 24.06.2004.a. ja siis ülekandega veel maksma 1500,- krooni. 23.06.2004.a. saatis I.U sõnumi, et laenaks 500,- krooni, ei nõustunud. Kuna minul raha ei olnud tegi minu õde K. L 23.06.2004.a. ülekande 1000,- krooni I.U-le. 23.06.2004.a viisin asjad korterisse. Kolimise ajal käis korteris oma võtmega üks eesti keelt kõnelev meesterahvas. 24.06.2004.a. sain I.U-lt SMS tekstiga „Täna ma linna ei jõua, kontonumber on mul olemas, kannan raha kõik tagasi“. Otsige uus koht, tänu teile ähvardab maakler mind politseiga. 24.06.2004.a. tassisime asjad ukse taha. I.U väitis, et olevat raha juba minu õe arvele üle kandnud, kuid raha ei laekunud. 25 või 26.06.2004.a. helistas I.U ja ütles, et tal on Hansapangas 2700 krooni ja et ta kannab selle siis õe arvele. Arvele laekus 2700,- krooni, kuid 3300,- krooni ei ole siiamaani saanud. 23.06.2004.a. tegin 2 lisavõtit 160 krooni eest. Kogukahju on 3460,krooni Kannatanu H. A 23.09.2004.a. ja 31.12.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide II, tl.56 - 62), kus ta seletas, et otsisin enne koolialgust üürikorterit Tallinnasse. Lehest leidsin kuulutuse ühe toa üürimiseks. 27 või 28.08.2004.a. käisin korterit vaatamas. Naisterahvas jättis minu valida millise toa ma võtan. Samas andis ta mulle korterivõtmed. Naisterahvas pakkus võimaluse koostada kirjalik üürileping, aga kuna tahtsin tuba mitte rohkem kui 1 kuu polnud minu jaoks kirjalik leping oluline. Suulise lepingu tingimuseks oli, et maksan üüri 1500,- krooni ette ja sama summa tagatiseks ja ta lubas korterisse sisse kolida alles siis kui kogu raha on tema pangakontole üle kantud. Andis oma nime ja kontonumbri, kuhu kandsin paari päevaste vahedega 3000,- krooni. Poole rahast kandis minu isa H. A. Tagatis raha pidin saama tagasi kui välja kolin. Kolisin sisse 02 või 03.09.2004.a. võtmed tagastan omanikule Pr. K-l, kes tuli ja rääkis, et Katrini tegusid uurib politsei. Soovin tagasi saada tagatisraha 1500,- krooni. Kannatanu M. F 21.10.2004.a. ja 29.12.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide II, tl.64 - 67), kus ta seletas, et 2004.a aprillis helistas I.U ja soovis laenu, kuna läheb rinnavähi tõttu operatsioonile. Nõustusin hakkama talle pangalaenu taotlemisel käendajaks. Tean, et teise käendajana võttis ta M. S. 30.04.2004.a. käisin AS Balti Investeeringute Grupi Tallinna büroos, käenduslepingut sõlmimas. Laenu kogusumma olu 13454,48 krooni ja maksmine pidi toimuma maksegraafiku järgi. Graafiku esimene maksekuupäev oli 17.05.2004.a. ja viimane - - - kuupäev on 16.05.2005.a.. Igakuiseks maksesummaks on 1100,- krooni. Esimesed maksed tegi Katrin ise. 30.07.2004.a tuli mulle AS BIG-ilt kiri, kus paluti mind, kui krediidisaajat kohustuse täitmise eest vastutavat isikut tasuda juuli makse, intress, viivise ja võla sissenõudmisega seotud kulud, mis tegi kokku 1400,- krooni. Püüdsin Katrinile helistada, aga ei saanud kätte. Katrini ema lubas helistada AS BIG-i ja maksta ise kuumakse ära, mida ta ka tegi. 19.08.2004.a. tuli uus meeldetuletus, et augustikuust on maksmata. 31.08.2004.a läksin I.U töökohta . I.U lubas AS BIG-ile ära maksta mida ta ei olnud järgmine päev teinud. 02.09.2004.a maksin ise võla ära. I.U kandis 04.10.2004.a üle vaid 500,- krooni, kuid oleks pidanud maksma 1500,- krooni. 24.09.2004.a. tuli kolmas kiri. Käisin AS BIG kontoris ja leppisime kokku et maksan 01.10.2004.a. ära 1400,- krooni ja kui reisilt tagasi siis 640,- krooni hiljemalt 12.10.2004.a.. seega olen Katrini eest maksnud 3040,- krooni, maksta on jäänud veel 8800,- krooni. Järgmine makse on 18.10.2004.a. Kannatanu M. O 17.12.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide II, tl. 70 - 73), kus ta seletas, et 2004 aastal saatis I.U mobiilile sõnumi. Sõnumi sisu oli järgnev, mul on väga suur häda, kas sa saaksid mind aidata, mulle laenu käendajaks olla, mu poeg vajab kiiresti operatsiooni. Seejärel helistas ta mulle ja rääkis täpsemalt, mis tema pojaga oli. Ütlesin, et saan teda aidata laenukäendajana. Katrin saatis mulle 04.07.2004.a. sõnumi, et mine Rakverre BIG-i kontorisse ja sõlmi käendusleping. Läksin ja sõlmisingi. Augustis 2004.a. keskel tuli esimene tähitud kiri BIG-ist. 04.07.2004.a. kui käisin lepingut sõlmimas, tuli välja, et Katrini poolt võetud laenu summa on 20 000 krooni. Kirjas oli, et I.U on lepingut rikkunud ja pole tähtpäevaks maksnud 2235,- krooni. Helistasin Katrinile, ta ütles, et tal on makseraskused ja müüs oma korteri maha ja kandis BIG-ile võla ära. Ma jäin teda usukuma. BIG-ist tuli uus kiri, kuid oli juba topelt summa. Mina maksin ära 4994 krooni septembri lõpus. Kõik kokku on Katrin mulle võlgu 6100,- krooni. Oktoobri lõpus kandis mulle 1000 krooni ülekandega. Kannatanu P. P 29.12.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide II, tl. 133, 135 - 137), kus ta seletas, et 24.12.2004.a. kella 12.30 paiku olin oma korteris koos poja K – K. P ja J. K-ga ja istusime kõik kolmekesi köögis. Kuulsime, et avanes korteri uks ja nägime uksest sisenemas I.U, kes ei koputanud uksele, kõndis läbi toad ja seejärel sisenes kööki isegi jalanõusid jalast ära võtmast. Ta hakkas minu käest nõudma raha, mille oli temale võlgu minu ema. Teadsin et raha on makstud. J. K lahkus. Katrin hakkas minu poega mõnitama. Laps hakkas nutma paluime mõlemat, et ta lahkuks. 15 minuti pärast tuli J. K tagasi. Katrin tõusis püsti haaras kapi pealt J. toodud kaks pudelit ning tahtis nendega uksest välja minna. J. läks temale järgi ja neil tekkis omavahel kähmlus. Selle käigus Katrin kriimustas J-t näopiirkonda. Siis tõusin mina ja sain Katrini käest pudelid kätte ja peitsin suurde tuppa ära. Katrin tuli minu järel , haaras juustest kinni ja viskan mind juustest kinni hoides diivani peale nii, et küljega lõin end vastu lauda, mis oli diivani ees. Peale seda läks Katrin suurest toas telekas juurde, et seda kaasa haarata. Hüüdsin J-le kööki, et helistaks politseile, mille peale Katrin pani teleka tagasi. Katrin on ka ennem mind ähvardanud telefoni teel sõnumite saatmisega. Kannatanu J. K 29.12.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide II, tl. 139 - 140), kus ta seletas, et 24.12.2004.a. kella 12.30 paiku olin külas P. P-l , kus oli ka tema alaealine poeg K – K.P. Istusime kolmekesi köögis kui avanes uks ja nägime sisenemas I.U. Köögis hakkas ta P. käest nõudma raha. Mina lahkusin korterist ja läksin Tapale. Katrin jäi sinna. Umbes 15 minuti pärast tulin tagasi ja nägin, et P. ja tema poeg nutsid ja laua taga istus ka Katrin. Köögis kapi peal oli minu toodud 4 pudelit. Katrin tõusis püsti ja haaras kapi pealt pudelid ja tahtis - - - - uksest välja minna. Läksin temale järgi. Katrin ei tahtnud mulle pudeleid tagastada ning ta tuli mulle kallale ja kriimustas mind näopiirkonda. P. tuli appi ja sai pudelit Katrini käest kätte. Katrin läks seejärel P-le järele haaras kinni tema juustest ja viskas pille juustest kinni hoides diivani peale pikali. Kannatanu G. K 14.01.2005.a. ja 06.04.2005.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide II, tl. 157 – 158, 178 - 179), kus ta seletas, et meie firmal oli korterit vaja rentida Rakvere linnas. Ajalehes oli kuulutus helistasin ja Katrini nimeline naisterahvas kutsus korterit vaatama. 28.12.2004.a. käisin korterit vaatamas. Katrin täitis lepingu ja mina kirjutasin ainult alla. Lepingu koostamise ajal rääkis Katrin, et tal on raha kohe tee vaja ja soovis 2500,- krooni. Ma olin sellega nõus ja palusin selle kohta lepingu lõppu kirjutada märge. Selle summa maksin sularahas. Leppisime kokku, et ta toob võtmed meie firma hulgilattu . Päeva möödudes helistas Katrin ja rääkis, et kuna meie oleme firma, siis ta tahab tagatisraha. Sellega nõus ma ei olnud. Lõpuks ütlesin talle, et ta tooks meie raha tagasi ja me anname talle üürilepingu tagasi. Ta ei olnud meile raha toonud. 10.01.2005.a. helistasin, et ta raha tagastaks. I.U ütles, et ta on haige ja soovis raha tagastamiseks arvenumbrit. Andsin arvenumbri ja ta lubas raha üle kanda. 40 minutit helistas ta ise ja ütles, et raha on üle kantud. Ma ütlesin talle, et ta tooks kviitungi ja saab meilt tagasi üürilepingu. Peale seda ei ole saanud ühendust temaga ja mingit raha firmale arvele ei laekunud. Korteri eest on saamata 1800,- krooni. Kui politseis uurija juures käisin saime I.U kätte ja ma sõitsin M-le , kus ma sain talt 700,- krooni. Tunnistaja R. E 09.08.2004.a. ja 03.12.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide I, tl.14, 16 – 17, 341 - 342), kus ta seletas, et umbes augusti – või septembrikuus 2003.a. kolis sisse I.U . Antud korter kuulub M. K-le, kuid mina olen volitatud isik. I.U-ga on sõlmitud üürileping minu nimel. Antud lepinguga ei olnud tal õigus edasi üürida korterit. I.U käis ise üüri raha mulle maksmas. 15.07.2004.a. pidi Katrin uuesti raha maksma, kuid temal oli mobiil väljas ja mina läksin korterisse, kus ma avastasin, et korteris elavad hoopis teised inimesed. Kui selgus, et Katrin pettis neid otsustasid nad välja kolida. 22.07.2004.a. läksin korterisse ja vastasin, et korterist puuduvad külmkapp, voodi, voodikapp. Korterisse jõudis ka maakler G. R, kes oli vahendajaks I.U ja üürnike vahel üürilepingu sõlmimisel, kes nägi samuti et korterist puudusid osad asjad. M. ja E. ütlesid et võtsid asjad Katrini võlakatteks, sest nemad said Katrini pärast kannatada. Asjad on minule tagastatud. Tunnistaja S. K 22.09.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide I, tl.252 - 254), kus ta seletas, et peale juunis 2003.a. seisis korter tükk aega tühjana. korterile hakkasin otsima üürilist sugulaste kaudu. 25.08.2004.a. sõlmisin I.U-ga kirjaliku üürilepingu mõlema toa kasutamiseks allüürimise õiguseta. Üüri tasumise kuupäevaks sai 07-s kuupäev. Lepingu kuupäeval tal raha ei olnud ja maksis 16.09.2004.a. Tunnistaja G R 13.08.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide I, tl. 18 - 21), kus ta seletas, et töötab FIE-na ja osutan teenuseid eluruumide rentimisel. Juuni alguses 2004.a. helistas I.U ja ütles, et tahab korterit anda üürile. sõlmisime temaga suulise kokkuleppe mille alusel ma otsisin kliente. 2 nädala pärast pöördus minu poole M. A ja E. H, kes tahtsid korterit üürida. Kirjalik leping vormistati ja E. maksis 6200,- krooni I.U-le. 6 päeva pärast kolisid nad sisse aga umbes 10 päeva pärast tuli korterisse R. E nimeline mees, kes on korteri omaniku ametlik esindaja. Mina olin korteris kui M. ja E. välja kolisid siis külmkappi, pesumasinat, voodit kapiga ja magnetofoni korteris juba ei olnud. - - - - - - - Tunnistaja N. V.29.11.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide I, tl.273 - 277), kus ta seletas, et pöördus firmasse „V R“ naine, kes soovis anda üürile 2 aastaks korteri. Perenaine soovis saada kohe 6000,- krooni (3000,- krooni ühe kuu eest ja 3000,- krooni tagatisraha). 07.08.2004.a. helistasin Katrinile ja küsisin mida teha, sest tema abikaasa lõhkus ära korteris WC. Kuna pooled leppisid kokku ilma minuta, siis mina selle probleemiga ei tegelenud. Peale neid poisse, minu abi, keegi korterit ei ole näinud. Tunnistaja S. K 19.10.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide II, tl. 45 - 48), kus ta seletas, et 28.04.2004.a.saabus minu mobiiltelefonile sõnum: Tere, on anda üürile 2 toaline kõigi mugavustega möbleeritud korter, Katrin. kohtusime I.U-ga. Kes avaldas, et on korteri omanik. Jutu käigus selgus, et I.U üürib korteri 3000,- krooni kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksud. Otsustasime, et sõidame „A“ lepingut sõlmima. Palusin I.U kaasa võtta dokumendid ja korteridokumendid. Kontoris nõudis ootamatult I.U garantiiraha 2000,- krooni, millest varem juttu ei olnud. Klient nõustus ja maksis talle 5000,krooni sularahas. Maakleri vahendustasu 3000,- krooni maksis I.R kohe ära. Võtmed pidid saama 5-ndal kuupäeval. Mõlemad pooled said ühe lepingu eksemplari. 03.07.2004.a. helistas I.U mulle ja teatas, et tal on õnnetus juhtunud ja sellega seoses on üürnikele korteri kätte andmine raskendatud. I.U helistas mulle, et üürnikud ei ole sisse kolimise pikendamisega nõus, aga helistasin mina, olid nad nõus ootama. Kuna kliendid avaldasid I.U-le palju survet, siis ta kandis neile makstud raha tagasi. Minule makstud vahendustasu jäi neile teise korteri vahendustasu kompensatsioonina. Tunnistaja K. K 11.11.2004.a.antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide II, tl. 12 - 13), kus ta seletas, et olen I.U kooliõde . Nõustusin talle hakkama käendajaks. Kuni augustikuuni maksis I.U ise igakuised summad ära, kuid augustist tuli mulle BIG-ist teade, et pean ise Katrini summa ära maksma. Tunnistaja A. V 11.10.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide II, tl. 14 - 17), kus ta seletas, et I.U oli töökaaslane. 02.04.2004.a. saatis ta SMS mulle, et kas ma nõustuksin hakkama talle 14 000,- krooni laenu käendajaks. Teatasin, et pean mõtlema. 06.04.2004.a laenas minult 500,- krooni. Veel laenasin Katrinile 4000,- krooni. Algul tagastas Katrin minu pangaarvele 1600,- krooni, 1000,krooni ja 500 krooni. Katrin on võlgu mulle veel 1400,- krooni Tunnistaja R. M 11.10.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide II, tl. 18 - 19), kus ta seletas, et töötasin I.U-ga koos. Esimest korda küsis ta raha minult 2003.a. sügis ja andsin talle 1300,- krooni. Ta ütles mitmel korral, et on raha tagasi kandnud. Sain osade kaupa raha tagasi poole aasta jooksul. Katrin küsis kas ma olen nõus käendajaks olema. Olin nõus ja leppisime kokku, et 9000,- kroonist saan mina omale 3000,- krooni. Laenuleping lõppes august 2004.a. maksmisega probleem ei olnud. Paralleelselt käendusega vormistasin Katrini palvel talle teleri liisingu. Käesoleva ajani on teleri eest võlgu Katrin 411 krooni. Tunnistaja K. V 24.09.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide I, tl. 258 - 260), kus ta seletas, et asusin aprillis 2004.a. korterisse elama. Oli kirjalik üürileping korteri omanikuga S. K-ga. Mulle helistas juuni 2004.a. Katrin. Järgmisel päeval ta kolis omaniku teadmisel sisse. Hakkasime ühiselt iga kuu 25-ks kuupäevaks üüri maksma. Mina kolisin korterist välja 26.08.2004.a. jättis Katrinile mõlemad komplektid võtmetest, mille mina olin saanud omanikult. Tunnistaja M.E 24.11.2004.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide I, tl. 221 - 222), kus ta seletas, et juuli 2004.a. käisin K. palvel vaatamas korterit. Sain kokku maakleriga, kus korterit tutvustas omanik I.U. Vastuse kas korteri - - - - - võtame pidime otsustama tunni jooksul. I.U andis oma telefoni numbri, et otse temaga edasi rääkida, sest raha teemal vaidlesime me palju. Käesoleva ajani on Keijol makstud raha tagastamata. Tunnistaja A. R 15.03.2005.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide II, tl. 164 - 165), kus ta seletas, et minu naisele S. R-le kuulub korter . Naine tegi oma vennale S. S-le volikirja korteri üürileandmiseks. Katrin, kellele S. korteri üüris, oli läinud andma kuulutust, et üürib välja korterit ja nimetas end S. R-ks. Elukaaslane ei olnud midagi öelnud, kuigi teadis, et see ei ole S. R ja kuulutus oligi lehte läinud. Tunnistaja S.S 15.03.2005.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide II, tl. 166 - 167), kus ta seletas, et minu õele S. R-le kuulub korter . 2004.a. novembrikuus tegi õde volikirja selle korteri välja üürimiseks. Panin kuulutuse, millele vastas I.U . Sõlmisin temaga üürilepingu. Minu elukaaslane E. L töötab kuulutuste vastuvõtjana ning tema võttis I.U-lt vastu kuulutuse korteri üürile andmise kohta. I.U eitas esialgu, et sellise kuulutuse lehte pani. Soovisin I.U-ga üürilepingu lõpetada. 21.02.2005.a. lõpetasime lepingu. Tunnistaja E. L 21.03.2005.a. antud ütlused, mis olid avaldatud kohtuistungil (Köide II, tl. 169 - 170), kus ta seletas, et ajavahemikul 21 – 23.12.2004.a., kui R. nimeline naisterahvas soovis avaldada ühekordse kuulutuse korteri üürile andmise kohta. See avaldati 24.12.2004.a.. Minu elukaaslane S.S õde S. R on teinud 2004.a. lõpul S-le volikirja korteri välja üürimiseks. Rendi ja üürilepingute koopiatega R.E ja I.U ning S.K ja I.U vahel (Köide I, tl. 243, 255); Üürilepingute koopiatega E.H-ga 01.07.2004.a., K.B-ga 06.07.2004.a., P.P-ga 29.08.2004.a., R.H-ga 02.07.2004.a., P.R-ga 29.08.2004.a., E.P-ga, I.R-ga 28.06.2004.a., G.K-ga 28.12.2004.a. (Köide I, tl. 9 – 10, 204 – 205, 218 – 220, 228 – 229, 263 – 264, 283, 299, 314 – 315 ja Köide II, tl 159 – 162); Võlakirja koopiatega 19.06.2004.a., 10.09.2004.a. ja 13.09.2004.a. (Köide I, tl. 294, 300, 330); Arvega 23.06.2004.a., maksekorralduste ja P.P allkirjaga (Köide I, tl. 335, köide II, tl. 90 – 84); Pankade väljavõtete ja maksekorralduste koopiatega (köide I, tl. 11, 205, 244, köide II tl. 35); Laenulepingute koopiatega (köide I, tl. 105 – 196); Ajalehe „Kuldne Börs“ väljavõtetega (köide I, tl. 247 – 250); Haigekassa ja pärimiste vastustega 13.10.2004.a. (köide II, tl. 37 – 39); Traumapunkti tõenditega 29.12.2004.a. (köide II, tl. 138, 141); Ajalehekuulutuse blanketiga (köide II, tl. 171). Kohtunik asub seisukohale, et I.U on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistustes süüdi tunnistanud (välja arvatud kannatanute M.K ja H.A episoodid), tema, kannatanute ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning I.U süü on tõendamist leidnud. Kannatanu M.K episoodis prokurör kohtus loobus süüdistusest, I.U ei tunnistanud end antud episoodis süüdi, kogu süüdistus rajanes vaid kannatanu M.K vastuolulistel ütlustel, teisi tõendeid antud episoodis pole kogutud, seega kohus leiab, et selles osas tuleb I.U õigeks mõista. Kannatanu H. A episoodis, vaatamata sellele, et I.U end süüdi ei tunnistanud, (seletades, et tema sai küll tagatisena 1500 krooni H.A-lt, kuid andis selle raha korteri omanikule) tema süü raha omastamises on tõendatud nii kannatanu H.A kui ka tunnistaja S.K eeluurimisel antud ütlustega, mis olid avaldatud kohtus, samuti I.U enda kohtus antud seletustega, kus ta kinnitas, et tal on kavatsus H.A-le tagastada 1500 krooni tagatisraha lähiajal. Kuna I.U on korduvalt toime pannud kelmusi, so. varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, samuti kannatanu H.A episoodis omastas ta, so. pööras enda kasuks tema valduses oleva võõrast vallasasja, samuti pani ta toime kannatanu P.P ja kannatanu J.K suhtes kehalise väärkohtlemise, kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik I.U isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. I.U on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, omab kindlat elukohta ja töökohta, tal on ülalpidamisel väike laps, oma süüd ta tunnistab osaliselt, I.U karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine, puhtsüdalik kahetsus, tekitatud kahju vabatahtlik osaline hüvitamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et I.U-le tuleb karistuseks mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga ta on varem kohtulikult karistamata, töötab, tal on laps, võib esialgu jätta mõistetud karistuse täielikult täitmisele pööramata ning tema suhtes kohaldada
Kannatanute T.K, M.A, E.H, K.B, H.J, H.H, E.P, K.L, H.A, M.F, M.O, ja G.K poolt esitatud tsiviilhagid on tõendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Kannatanu M.K poolt esitatud tsiviilhagi summas 7000,-krooni tuleb jätta läbi vaatamata, kuna prokurör kohtus loobus süüdistusest antud episoodis, I.U ei tunnistanud end antud episoodis süüdi, kogu süüdistus rajanes vaid kannatanu M.K vastuolulistel ütlustel, teisi tõendeid antud episoodis pole kogutud. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole . Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.