Jevgeni Šapošnikku süüdistatakse selles, et tema 01.05.2002 kella 19.00 ajal, olles alkoholijoobes ja viibides Pirita jõe ääres Peterburi tee 58a Tallinnas asuva toidubaari Nehatu kõrval, pani toime tahtliku teo, mis jämedalt rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, mis oma sisult on eriti jõhker, sellega, et teadmata konflikti sisu, koos K.T, R.H, Maksim A.A ja S.Z-iga läks appi N.B-le, kes ilma põhjuseta ründas huligaansel ajendil A. D ja A. Z-d ja sai A. D-lt vastuseks rusikalöögi näkku, millest N.B kukkus maha ning A. D ja A.Z püüdsid ära joosta ning Jevgeni Šapošnik jõudis koos sõpradega A. D-le ja A. Z-le järele ja peksis neid rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse, kusjuures Jevgeni Šapošnik läks koos S.Z-i ja Maksim A.A-ga N.B juurde, kes lõi maaslamavat A. Z-d, misjärel S.Z , Maksim A.A ja Jevgeni Šapošnik hakkasid A. Z-id peksma, seejärel N.B koos S.Z-iga jooksis A. D-le järele. Jevgeni Šapošnik lõi A. Z-d paar korda põlvega kõhtu ja üks kord jalaga selga. Seega oma tahtliku tegevusega pani Jevgeni Šapošnik toime huligaansuse, so tahtliku tegevuse, mis jämedalt rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu,
Samuti tema 01.05.2002 kella 19.00 ajal, olles alkoholijoobes ja viibides Pirita jõe ääres Peterburi tee 58a Tallinnas asuva toidubaari Nehatu kõrval ja pärast seda kui N.B , S.Z ja Maksim A.A hakkasid kaklema A. Z-ga, märkas, et kakluse käigus kukkus alaealise A. Z jope taskust välja I. Z-le kuulunud mobiiltelefon №kia 3110 väärtusega 1000 krooni, koos SIM-kaardiga Smart väärtusega 1150 krooni ning võttis selle telefoni üles, pannes toime võõra vara salajase varguse, misjärel andis varastatu üle Maksim A.A-le. Seega oma tahtliku tegevusega pani Jevgeni Šapošnik toime võõra vara salajase varguse,
Maksim A.A süüdistatakse selles, et tema 01.05.2002 kella 19.00 ajal, olles alkoholijoobes ja viibides Pirita jõe ääres Peterburi tee 58a Tallinnas asuva toidubaari Nehatu kõrval, pani toime tahtliku teo, mis jämedalt rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, mis oma sisult oli eriti jõhker sellega, et teadmata konflikti sisu, koos K.T , R.H, Jevgeni Šapošniku ja S.Z-iga läks appi N.B-le, kes ründas põhjuseta ja huligaansel ajendil A. D-i ja A. Z-d ja sai A. D-lt vastuseks rusikalöögi näkku, millest N.B kukkus maha ning A. D ja A. Z püüdsid ära joosta ning Maksim A.A jõudis koos sõpradega A. D-le ja A. Z-le järele ja peksis neid rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse, kusjuures Maksim A.A läks koos S.Z-i ja Jevgeni Šapošnikuga N.B juurde, kes lõi maaslamavat A.Z-d, misjärel S.Z, Maksim A.A ja Jevgeni Šapošnik hakkasid A. Z-d peksma, seejärel N.B koos S.Z-iga jooksis A. D-le järele. Maksim A.A lõi A. Z-d mitu korda rusikaga kõhtu ja näkku. Seega oma tahtliku tegevusega pani Maksim A.A toime huligaansuse, so tahtliku tegevuse, mis jämedalt rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu,
Samuti tema 01.05.2002 kella 19.00 ajal, olles alkoholijoobes ja viibides Pirita jõe ääres Peterburi tee 58a Tallinnas asuva toidubaari Nehatu kõrval, sai Jevgeni Šapošnikult I. Z-le kuulunud mobiiltelefoni №kia 3110 väärtusega 1000 krooni koos Sim-kaardiga Smart väärtusega 150 krooni, milline oli kakluse ajal välja kukkunud A. Z taskust ning mille Jevgeni 5 Šapošnik oli maast üles võtnud ja varastanud, millist telefoni hoidis enda juures kuni see samal päeval politsei poolt ära võeti. Seega Maksim A.A pani toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise,
K.T süüdistatakse selles, et tema 01.05.2002 kella 19.00 ajal, olles alkoholijoobes ja viibides Pirita jõe ääres Peterburi tee 58a Tallinnas asuva toidubaari Nehatu kõrval, pani toime tahtliku teo, mis jämedalt rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, mis oma sisult oli eriti jõhker sellega, et teadmata konflikti sisu, koos Maksim A.A, R.H , Jevgeni Šapošniku ja S.Z-iga läks appi N.B-le, kes ründas põhjuseta ja huligaansel ajendil A. D-i ja A. Z-d ja sai A. D-lt vastuseks rusikalöögi näkku, millest N.B kukkus maha ning A. D ja A. Z püüdsid ära joosta ning K.T jõudis koos sõpradega A. D-le ja A. Z-le järele ja peksis neid rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse, kusjuures Maksim A.A, S.Z ja Jevgeni Šapošnik läksid N.B juurde, kes lõi maaslamavat A. Z-d, misjärel S.Z , Maksim A.A ja Jevgeni Šapošnik hakkasid A. Z-d peksma, seejärel N.B koos S.Z-iga jooksis järele A. D-le, kelle R.H maha paiskas. K.T lõi A. D-i mitu korda jalaga kehasse ja rusikaga näkku. Seega oma tahtliku tegevusega pani K.T toime huligaansuse, so tahtliku tegevuse, mis jämedalt rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu,
R.H süüdistatakse selles, et tema 01.05.2002 kella 19.00 ajal, olles alkoholijoobes ja viibides Pirita jõe ääres Peterburi tee 58a Tallinnas asuva toidubaari Nehatu kõrval, pani toime tahtliku teo, mis jämedalt rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, mis oma sisult oli eriti jõhker sellega, et teadmata konflikti sisu, koos Maksim A.A, K.T , Jevgeni Šapošniku ja S.Z-iga läks appi N.B-le, kes ründas põhjuseta ja huligaansel ajendil A. D-i ja A. Z-d ja sai A. D-lt vastuseks rusikalöögi näkku, millest N.B kukkus maha ning A. D ja A. Z püüdsid ära joosta ning K.T jõudis koos sõpradega A. D-le ja A. Z-le järele ja peksis neid rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse, kusjuures Maksim A.A, S.Z ja Jevgeni Šapošnik läksid N.B juurde, kes lõi maaslamavat A. Z-d, misjärel S.Z , Maksim A.A ja Jevgeni Šapošnik hakkasid A. Z-d peksma, seejärel N.B koos S.Z-iga jooksis järele A. D-le, kelle R.H maha paiskas. R.H lõi A. D-i mitu korda rusikaga näkku. Seega oma tahtliku tegevusega pani R.H toime huligaansuse, so tahtliku tegevuse, mis jämedalt rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu,
Samuti tema 05.02.2005 kella 07.00 ajal, olles alkoholijoobes ja viibides korteris, häiris teiste korteris viibivate isikute rahu sellega, et väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud isikutevahelise reeglistiku vastu, lüües K.T noaga kehasse, tekitades temale kergeid tervisekahjustusi, mis ei olnud eluohtlikud. Seega R.H rikkus raskelt avalikku korda vägivalda kasutades, st pani toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. S.Z-i süüdistatakse selles, et tema 01.05.2002 kella 19.00 ajal, olles alkoholijoobes ja viibides Pirita jõe ääres Peterburi tee 58a Tallinnas asuva toidubaari Nehatu kõrval, pani toime tahtliku teo, mis jämedalt rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, mis oma sisult oli eriti jõhker sellega, et teadmata konflikti sisu, koos Maksim A.A, K.T, Jevgeni Šapošniku ja R.H-ga läks appi 6 N.B-le, kes ründas põhjuseta ja huligaansel ajendil A. D-i ja A. Z-d ja sai A. D-lt vastuseks rusikalöögi näkku, millest N.B kukkus maha ning A. D ja A. Z püüdsid ära joosta ning S.Z jõudis koos sõpradega A. D-le ja A. Z-le järele ja peksis neid rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse, kusjuures Maksim A.A, S.Z ja Jevgeni Šapošnik läksid N.B juurde, kes lõi maaslamavat A. Z-d, misjärel S.Z , Maksim A.A ja Jevgeni Šapošnik hakkasid A. Z-d peksma, seejärel N.B koos S.Z-iga jooksis järele A. D-le, kelle R.H maha paiskas. S.Z lõi A. D-i mitu korda rusikaga kehasse. Seega oma tahtliku tegevusega pani S.Z toime huligaansuse, so tahtliku tegevuse, mis jämedalt rikkus avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu,
Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatavate käitumisele antud kriminaalõiguslik ja karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, seejuures kahtlustatavatena üle kuulatud N.B, J.Šapošniku, Maksim A.A, K.T , R.H , S.Z-i , kannatanute I. Z, A. Z, A. D ütluste, kohtuarstliku ekspertiisi aktides nr 956 ja 945 antud eksperdiarvamuste, tunnistajate A. K, J. G, D. K, O. Š, R. K, G. V ütluste, asitõendi vaatlusprotokolli, võetuse protokolli, asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeliga on süüdistatavatele inkrimineeritavate süütegude toimepanemine tõendamist leidnud süüdistuse täies mahus, mistõttu nõustub kohus süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse kohta. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku tunnistada süüdi ja karistada süüdiststavaid alljärgnevalt: N.B süüdi tunnistada KrK § 195 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 80 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 4000 krooni. Jevgeni Šapošnik süüdi tunnistada KrK § 195 lg 1 ja 139 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja karistada teda KrK § 195 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 80 miinimumpäevamäära ulatuses ja KrK § 139 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega, mõista liitkaristuseks rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 5000 krooni. Maksim A.A süüdi tunnistada KrK § 195 lg 1 ja 203 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda KrK § 195 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 80 miinimumpäevamäära ulatuses ja KrK § 203 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega, mõista liitkaristuseks rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 5000 krooni. K.T süüdi tunnistada KrK § 195 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 80 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 4000 krooni. R.H süüdi tunnistada KrK § 195 lg 1 ja KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda KrK § 195 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 80 miinimumpäevamäära ulatuses ja KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses. KarS § 64 lg 1 7 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega, mõista liitkaristuseks rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 5000 krooni. S.Z süüdi tunnistada KrK § 195 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 80 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 4000 krooni. Kriminaaltomikust nähtuvalt on I. Z esitanud tsiviilhagi 950 krooni nõudes ning tsiviilhagi sisaldab endas kadumaläinud Sim kaardi maksumust 150 krooni ulatuses, peksmise tulemusena rikutud ja kasutamiskõlbmatuks muutunud teksaspükste maksumust 300 krooni ulatuses ning rikutud ja kasutamiskõlbmatuks muutunud jope maksumust 500 krooni ulatuses. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et esitatud tsiviilhagi oleks hüvitatud. Kriminaalasja menetluse käigus oli küll leitud ka kaduma läinud Sim kaart, kuid kuivõrd see saadi kätte alles poole aasta möödudes, siis oli selle kaardi kasutustähtaeg möödunud ning ta oli muutunud kasutamiskõlbmatuks. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd A. Z peksmises osalesid kõik süüdistatavad, siis leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi A. Z rikutud riiete osas kuulub väljamõistmisele kõigilt süüdistatavatelt solidaarselt. Mis puudutab aga Sim kaardi kaotsiminekuga tekkinud varalist kahju, siis kuulub see väljamõistmisele Jevgeni Šapošnikult, kuivõrd varaline kahju 150 krooni ulatuses tekkis Jevgeni Šapošniku kuritegeliku käitumise tulemusena. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Seejuures lähtub kohus süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegude iseloomust ja raskusest, süü suurusest ja asjaolust, et süüdistatavatele inkrimineeritud tegude puhul on üldjuhul tegemist kuritegudega, millised on toime pandud üle kolme aasta tagasi, mistõttu on välistatud karistuse määramine suhteliselt lühikese aja jooksul pärast inkrimineeritud teo toimepanemist. Seega on avalik huvi kohaldatava sanktsiooni vastu ära langenud ning kohus leiab, et taolistel asjaoludel puudub vajadus sellise karistuse koahldamiseks, mis tingiks isiku vabadust piirava karistuse kohaldamise. R.H on küll ka pärast inkrimineeritavat tegu toime pannud uue samalaadse kuriteo, kuid tegemist on perekonna ringis tekkinud konfliktiga, mis väljus isikliku tüli piiridest, mistõttu samuti puudub avalik huvi isiku vabadust piirava karistuse kohaldamise vastu. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on ka kõigil süüdistatavatel majanduslik olukord selline, mis võimaldab neil tasuda rahalist karistust, mille kohta on nad ka esitanud vastavasisilised avaldused. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et prokuröri ettepanek karistuste liigi ja määra kohta on põhjendatud ja vastab süüdistatavatele inkrimineeritud süütegudes süü suurusele ning kohus nõustub esitatud karistusettepanekuga. Märt Toming kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.