järgi lühimenetluses Prokuröri abi Maksim Kink Süüdistatav P.U isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidusega, ei tööta, elukoht: XXX, Tallinn, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld alatas 05.02.2007.a., Varasem karistus Varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimane karistus Harju Maakohtu otsusega 30.01.2007.a
alusel vangistus 2 kuud katseajaga 18 kuud; Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil Juhindudes
§-dest 74 lg 4,5; 69; 75 KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada P.U
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda tähtajalise vangistusega 4 (neli) kuud. 2. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt P.U-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. 3.
lg 2 alusel liita mõistetud karistusele P.U-le Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 30.01.2007.a otsusega mõistetud karistus – vangistus 2 kuud ning liitkaristuseks mõista P.U-le vangistus 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. RESOLUTSIOON 4. Juhindudes
§-st 74 lg 5; § 69 asendada P.U-le mõistetud vangistus 140 päeva üldkasuliku tööga 280 (kakssada kaheksakümmend) tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 12 (kaksteist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et P.U peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama aadressil XXX Tartu; ilmuma Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. 5.
lg 1 ja 69 lg 4 alusel määrata P.U üldkasuliku töö sooritamise ajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 6. Välja mõista P.U-lt riigituludesse menetluskuluna: Sundraha summas 5400.- krooni; määratud kaitsjale makstud tasu summas 1292,10 krooni. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas arve nr XXX või Hansapangas konto nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXXning selgitus „P.U 1-07-7352 sundraha“ ja „P.U 1-07-7352 kaitsjatasu“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. SÜÜDISTUS P.U on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes 04.02.2007.a kella 09.00 paiku Tallinnas XXX asuvas korteris peretüli käigus tiris juustest ja viskas vastu diivani seljatuge oma elukaaslase ÜN’i ning viskas ÜNi keha piirkonda jalanõuga – plätuga, millega põhjustas ÜN’ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi – vasaku labakäe verevalum ja kriimustused vasakul õlavarrel ja paremal säärel, ning samuti P.U kägistas kõrist ÜN’i alaealist last RM kui viimane läks appi oma emale ÜN’ile, millega põhjustas RM füüsilist valu. Seega P.U pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, see on
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistatav P.U selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end temale inkrimineeritud kuriteos tunnistab osaliselt süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud. On nõus sooritama üldkasulikku tööd 2 tööst vabal ajal ning nädalavahetusel, kuid ainult Tartus. P.U kaitsja hinnangul on süüdistatava süü talle inkrimineeritavas kuriteos tõendatud. Kohus kontrollis järgmisi kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: ÜN poolt eeluurimisel kannatanuna antud ütlusi selle kohta, et 4ndal veebruaril, aadressil XXXalates 9-st tema ärkas ja ta elukaaslane P.U hakkas talt nõudma 200.- krooni, mida tema – ÜN olevat talt ära varastanud. Tema – ÜN ütles talle, et tema ei ole raha varastanud vaid ta ise andis selle talle eelmisel õhtul. Nad vaidlesid tükkaega. Siis P.U võttis tema musta koti, kuna arvas, et see raha on seal sees. Kui Reiol on raha, siis ta kulutab selle kohe alkoholi ostmise peale. Tema – ÜN tahtis P.U-lt kotti ära võtta, kuna seal sees oli tal mobiiltelefon ja isiklikud dokumendid ning, kuna joobes olekus on ta võimeline asjad puruks viskama või aknast välja loopima. Tema – ÜN poeg RM tuli talle appi, et elukaaslase käest kätte saada. Seepeale läks elukaaslane agressiivseks, üritas tema poega kägistada. Sellepeale poiss tõmbas tagasi, kuna kartis haiget saada. Mingil hetkel sai tema – ÜN koti kätte ja poiss peitis ära. Reio käis kotti poisi toas otsimas aga ei leidnud. Siis ta vihastas veel rohkem ja tuli tema – ÜN’ile kallale, tõmmates teda juustest ning visates vastu diivani seljatuge. Käsikähmluse käigus vigastas ta parema käe sõrme, tekitades paremale käele verevalumid. Samuti olid verevalumid vasakul käel ja parema jala põlve piirkonnas. Enesekaitseks tema – ÜN küünistas Reie P.U. Kuna tema – ÜN vihastas P.U peale, siis andis ta talle võimaluse ära minna, hakates tema asju pakkima. Sellepeale vihastas ta veel rohkem, hakates asju laiali loopima. Siis mingil hetkel tema – ÜN põgenes naabrite juurde korterisse nr. XXX. Naaber kutsus politsei, sest Reio on temale öelnud, et kui ta politseisse läheb teda üles andma, siis ta teeb tal elu põrguks. Kui Reio on kaine, siis ta käitub väga mõistlikult ja saab tema kolme lapsega hästi läbi. Kui Reio on alkoholijoobes, siis ta karjub, sõimab ja loobib asju või siis pigistab teda – ÜN’i nii kõvasti, et järgi jäävad sinised plekid ja muutub väga kiuslikuks. Tema ÜN’ile tekitati füüsilist valu. Tema – ÜN soovib, et Reio võetaks vastutusele sest rahatrahv Reio’le ei aita ja ta ainult naerab selle peale, samuti oleks hea, kui teda saaks saada sundviinaravile; (kd. I tl. 3-4, 6-8) RMpoolt eeluurimisel kannatanuna antud ütlusi selle kohta, et mingil ajal sellel aastal, see oli umbes kella 11.00 ajal hommikul küsis tema ema sõber Reio emalt raha, miks ta seda küsis ta ei tea. Ema vastas Reiole, et ei anna talle raha. Reio võttis seejärel emal juustest kinni ja nõudis ikka raha,, seda, kas ta ema juustest tiris, ta ei tea. Ema karjus Reio’le, et lasku juustest lahti, kuid Reio ei teinud seda vaid hoopis ropendas rumalate sõnadega. Reio oli sel hetkel purjus. Ema ja Reio olid sel hetkel toas, kui tema läks kööki. Kui ta köögist tagasi tuli, siis Reio ikka tiris ema juustest. Siis ühel hetkel Reio lasi emal juustest lahti ja hakkas toas olevaid asju vastu põrandat puruks loopima. Reio on ka eelnevalt nende kodus asju vastu põrandat puruks loopinud. Seejärel Reio suundus kööki ja hakkas riideid aknast välja loopima. Ema püüdis Reiot koguaeg aknast eemale tirida ja riided enda kätte saada, mida Reio tahtis aknast välja visata, ema karjus koguaeg Reiole, et ärgu visaku, pangu aken kinni. Tema - RMläks emale kööki appi. Samuti läks ta õue jopedele järgi, millised Reio oli aknast välja visanud ja tõi need tuppa. Kui ta oli tagasi jõudnud, siis ta nägi, kuidas ema üritas Reiolt oma käekotti ära võtta., kuid Reio ei lasknud lahti. Tema läks samuti emale appi ja hakkas Reio’lt ema käekotti ära tirima. Ühel hetkel said nad emaga Reio’lt käest käekoti kätte ja ema käskis tal käekoti peita tema – RM’i tuppa, mida ta ka tegi. Kui ta enda toast tagasi tuli, siis ema ja Reio kaklesid juba köögis. Reio tiris ema juustest ja lõi teda rusikaga keha piirkonda. Ema karjus appi. Tema läks Reio’t emast eemale tirima. Äkki Reio lasi emast lahti, vaatas tema poole kurja näoga ja võttis talt kõrist kinni ja pigistas 3-4 sekundit ja lasi siis lahti. Reio teda eriti kõvasti ei pigistanud ja seetõttu ta ka ei kartnud, et ta võiks talle 3 suuremat viga teha, kuid tal oli natukene valus. Reio sõimas teda roppude sõnadega. Seejärel läks tema – RM oma tuppa ja Reio tuli talle sinna järele ema käekotti otsima. Kuna Reio ema käekotti ei leidnud, siis ta ähvardas ka tema asju aknast õue visata. Ühel hetkel Reio loobus otsimisest ja läks tema toast minema kuhugi teise tuppa ja rahunes vist maha. Reio on ka varem tema emale kallale läinud ja samuti on Reio tihti kodus purjus. Tema saab Reioga hästi läbi, aga siis, kui tal on joomise järgne pohmell kipub ta karjuma ja asju loopima; (kd. I tl. 9-11) PI poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et veebruaris ühel päeval, täpset kuupäeva ei mäleta, olles koos partrullis MK’uga said nad väljakutse Tallinn, XXX korterisse, kus pidi olema perevägivald. Jõudes kohale Tallinn, XXX aadressile, avas ukse naisterahvas, kes nuttis ja oli väga ärritunud ning, kes väitis, et sai peksa oma elukaaslase käest. Elukaaslane oli teda tirinud juustest ja väänanud näppu. Naisel olid juuksed sassis ja maas oli juuksesalk. Korteris olid laiali paisatud riideesemed ja mööblisahtlid olid lahti. Ühes tubadest viibis poisslaps, kes oli luku taga ja ei avanud ust. Teises toas oli pikali joobesolekus meesterahvas, kes ütles, et naisega tekkis tüli, kuna naine oli temalt rahakotist varastanud 300.- EEK’i mille ta oli jätnud endale hommikuks, et osta peaparandust. Kohapeal tegid nad kindlaks isikute isikuandmed ning meesisiku, kes oli joobes tõid jaoskonda kainenema. Naisele selgitasid nad, et ta peab minema traumapunkti, võtma sealt tõendi ja seejärel tulema osakonda avaldust kirjutama; (kd. I tl. 12-14) TH’i poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et sellel aastal mingil kuupäeval, täpset kuupäeva ta ei mäleta, tema meelest oli see veebruaris tuli tema juurde temaga ühes trepikojas elav majanaaber – naisterahvas, tema nime ta ei tea, sest see naisterahvas on selles majas uus elanik. Naisterahvas helistas tema korteri ukse taga ja, kui ta ukse avas, siis naisterahvas ütles talle, et kutsuge politsei, ta tahab teda ära tappa. Naisterahvas ei täpsustanud, kes teda tahab ära tappa. Naisterahvas oli öösärgis. Tema andis naisterahvale telefoni ja ütles talle, et kutsugu välja, kuid naisterahvas ehi hakanud helistama vaid ütles, et tema juurde nad nagunii ei tule, et kutsugu tema. Seejärel tema helistaski politseisse. Naisterahvas oli kuni politsei tulekuni tema korteris Tallinna, Mustamäe tee 147208. Muud ei oska tema selle kohta midagi öelda. Kuid hommikul alates kella 09.00-st saadik oli selle naisterahva korterist Tallinn, XXX või XXX kostnud lärmi ja ukse paugutamist. Samuti samast korterist keegi loopis aknast välja riideid nii meeste kui ka naiste omasid. Samast korterist on tema ka ennem kuulnud tülitsemist, ta kuulnud seda, kuidas naine ei taha meest korterisse lasta. Meesterahvast, kes seal korteris elab on maganud purjus peaga koridoris ja urineerinud koridori; (kd. I tl. 15-19) P.U poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et tema tunnistab oma süüd kuriteo, millises teda kahtlustatakse. Selgitades, et 04.02.2007.a. tõusis tema kella 09.00 ajal üles ja tahtis minna poodi endale tööriistu ostma. Kui ta üles tõusis, siis ta oli ka veidi pohmellis. Enne, kui ta hakkas poodi minema, kontrollis, kas rahakotis on raha. Eelmisel päeval oli ta endale rahakotti pannud 200.- krooni, rahakoti oli pannud jope põuetaskusse. Kui ta rahakotti vaatas, siis seal ei olnud enam 200.- krooni. Seejärel küsis ta oma elukaaslase ÜN’i käest kus on tema 200.- krooni. ÜN vastas talle aga, et tema ei tea rahast midagi. Tema võttis sellepeale ÜN’i käekoti, et vaadata ega seal tema raha ei ole, sest ta arvas, et ÜN võis taha raha ära võtta, kuna ta on seda enne teinud. Ü käekoti võttis ta sellepärast, et Ü ei kasuta rahakotti, vaid hoiab raha lahtiselt käekotis. Kuid Ü hakkas oma käekotti tema käest oma kätte tagasi tirima. Kui Ü nägi, et tema – P.U jõud käib koti tirimisest tema omast üle,, siis ta kutsus endale appi oma poja RMi. Lõpuks, kui Ü ja R käekoti oma kätte said, siis R võttis Ü käekoti oma kätte ja jooksis sellega oma tuppa. Võibolla selle rüseluse käigus ta lükkas ja tõukas Üt, ta ei tea ja ei mäleta seda täpselt. Samuti ei mäleta tema seda, kas ta haaras Renel kalast kinni ja pigistas. Ta oli niivõrd häiritud sellest raha kaotsi minekust ja samuti sellest, et mida Ü seal kotis nii väga peitis, et võitles selle koti 4 eest nagu emalõvi. See tekitas temas – P.U väga tugevat kahtlust, et selle raha võis siiski ära võtta Ü. Ühel hetkel Ü läks toast välja naabrinaise juurde abi kutsuma. Mingi aja möödudes tuli politsei ja ta viidi ära. Vahepeal, täpset aega ta ei mäleta, kõik asi käis nii kiiresti selle rüseluse käigus loopis ta ka mingeid riideid aknast välja, sest kui tema asjadega käitutakse halvasti, siis võib ka tea seda teha. Ta kahetseb väga oma tegu ja lubab, et läheb viinaravile ning võtab ennast käsile. Ta tahab hakata koos ÜN’iga elama, eelnevalt on nad koos elanud 2 aastat; (kd. I tl. 20-22) Regionaalhaigla poolt 04.02.2007.a. ÜN nimele väljastatud patsiendikaarti nr. 5945, millisest nähtub, et ÜN pöördus 04.02.2007.a. kella 11.48 ajal SA PER Mustamäe korpuse korralise meditsiini üksuse poole kuna elukaaslane tungis talle kallale; (kd. I tl. 5) Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna juhtivkonstaabel K. Parts poolt P.U suhtes 04.02.2007.a. koostatud joobeseisundist isiku kainenemisele toimetamise protokolli, millisest nähtub, et P.U on 04.02.2007.a. kell 11.05 toimetatud kainenema Rahumäe tee 6, olles eelnevalt olnud vägivaldne oma elukaaslase suhtes ja alkoholijoobes; (kd. I tl. 23) Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava P.U poolt kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, nimelt kannatanute ÜN ja RMpoolt eeluurimisel antud ütlustega, tunnistajate PI ja TH poolt eeluurimisel antud ütlustega, erakorralise meditsiiniüksuse patsiendikaardiga nr. 5945 ja joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga on P.U süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
P.U on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. P.U pani tahtlikult toime teise astme kuriteo temale eelmise Harju Maakohtu 30.01.2007.a. otsusega määratud 18 kuulise katseaja kestel. Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine, millise eest näeb seadusandja karistuse liigina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Vastutust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Vastutust kergendavaks asjaoluks peab kohus süüdistatava poolt oma süü tunnistamist ja kahetsemist.
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ei pea kohus otstarbekaks P.U karistamist rahalise karistusega, sest süüdistatavale on korduvalt väärtegude ja kuritegude eest mõistetud karistuseks rahatrahve, kuid need on tasumata, mistõttu rahalise karistuse mõistmine süüdistatavale oleks ilmselgelt eesmärgipäratu. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et süüdistatavat tuleb karistada reaalse tähtajalise vangistusega, kuid
lg 5 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras. Kohtukulud ja kaitsjatasu kuuluvad väljamõistmisele süüdistatavalt. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 311; 312; 313; Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.