lg 1 p 2 järgi kandis kinnipeetav vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ära 16. novembriks 2006.a. 30.04.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. N.F on varem kriminaalkorras Eesti Vabariigis karistamata, kuid teda on karistatud Hispaania Kuningriigi Malaga provintsikohtu poolt 12.04.2003.a. narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning teda karistati 5aastase vangistusega. Tartu Vangla toetab N.F tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab N.F tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja on märkinud, et N.F käitumist vabaduses võib hakata mõjutama impulsiivne käitumine, kinnipeetaval on raskusi probleemide äratundmisega ja lahenduste leidmisega, kriminaalne tegevus nii Eesti vabariigis kui ka väljaspool. Prokurör ei toeta N.F-i ennetähtaegset vabastamist põhjendusel, et N.F on varem kriminaalkorras Eesti Vabariigis karistamata, kuid teda on karistatud Hispaania Kuningriigi Malaga provintsikohtu poolt 12.04.2003.a. narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning teda karistati 5-aastase vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 413 korras kuuluvad Hispaania Kuningriigis ja Eesti vabariigis mõistetud karistused liitmisele. Tartu Ringkonnaprokuratuuris on käesoleval hetkel liitmise taotluse kohtule esitamise materjalid ettevalmistamisel. Seega eksisteerib tõenäosus, et kinnipeetava vangistusaeg võib oluliselt pikeneda ning ennetähtaegne vabastamine võib antud momendil osutuda ennatlikuks.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. N.F on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kuus kuud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vanglas koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipidamise ajal on isik suhelnud viisakalt, probleeme käitumisega pole olnud. Agressiivset käitumist ei esine. Tal on normaalne enesehinnang, kuid kinnipeetava probleemide äratundmisvõime on üsna madal ning sellest tulenevalt kasutab puudulikke lahendusstrateegiaid. Samas leitakse, et aastane käitumiskontroll tagaks sotsiaalse kohanemise kriminaalhoolduse ja selle poolt pakutavate võimaluste näol. Kohtunik leiab, et N.F vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist ei ole hetkel põhjendatud: kinnipidamise aluseks oleva kriminaalasja menetlemine oli pikka aega peatatud, kuna N.F oli kuulutatud tagaotsitavaks. N.F oli lahkunud välismaale ja asja materjalidest nähtub, sooritas ta Hispaania Kuningriigis kuriteo, mille eest mõisteti talle 5-aastane vangistus. Eesti Vabariigis toime pandud teo eest oli võimalik kohtumenetlus läbi viia alles 2006.a., mil N.F-ile mõisteti ka EV-s reaalne vangistus. Kriminaalmenetluse seadustiku § 413 korras kuuluvad Hispaania Kuningriigis ja Eesti Vabariigis mõistetud karistused liitmisele. Praegusel hetkel on Tartu Ringkonnaprokuratuuris liitmise taotluse kohtule esitamise materjalid ettevalmistamisel. Seega eksisteerib tõenäosus, et kinnipeetava vangistusaeg võib oluliselt pikeneda ning ennetähtaegne vabastamine võib antud momendil osutuda ennatlikuks. Lisaks N.F on näidanud oma käitumisega, et ta ei ole usaldusväärne isik vabastamaks teda tingimisi enne tähtaega. Ka vangistuses viibides ei ole N.F osalenud programmides, mis soodustaksid tema resotsialiseerumist. Seega risk uute kuritegude toimepanemiseks on kõrge. Seega leiab kohtunik, et N.F-i vabastamine antud momendil oleks ennatlik. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Annemarie Gerassimov Kohtunik 21.05.2007.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.