Nende tegude eest lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Seda karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse võrra, kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 aastat ja 2 kuud vangistust. Z.B tunnistati süüdi kindlakstegemata ajal 2006.a. oktoobris Rapla maakonnas Rapla vallas x ühiselamu koridoris A. A kahel korral rusikaga näkku löömises, 15.11.2006.a. kella 19 ajal sama ühiselamu toas nr. 7 J. E ühel korral rusikaga näkku löömises ning kindlakstegemata ajal 16.11.2006.a. sama ühiselamu toas nr. 6 S.G 4-5 korral rusikaga näkku löömises. Need teod kvalifitseeriti kehalise väärkohtlemisena. Veel tunnistati Z.B süüdi vastastikuse tüli käigus 16.11.2006.a. kella 20 ajal Rapla maakonnas Rapla vallas x A. P (kohtuotsuses ekslikult nimetatud P) eluohtlike kehavigastuste tekitamises- noaga kõhtu, rindkeresse ja kaela piirkonda löömises. Maakohtu arvates polnud selles situatsioonis tegemist hädakaitseseisundiga nagu väideti kohtus, varasematel ülekuulamistel pole süüdistatav ega ükski teine sündmuskohal viibinud isik seda väidet kinnitavaid ütluseid andnud. See tegu kvalifitseeriti eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisena. Apellatsioon ja taotluse sisu Z.B palub ta süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi õigeks mõista, sest ta eita kannatanu A.P löömist noaga, kuid see oli ajendatud viibimisest hädakaitseseisundis, mis välistab teo õigusvastasuse. Maakohus on käsitanud üksnes apellandi poolt varasematel ülekuulamistel antud ütluseid, mil ta noaga löömist ei tunnistanud ega rääkinud hädakaitsest ja võrrelnud neid teiste isikute ütlustega. Samas aga jättis kohus tähelepanuta tema hilisemad ütlused, et kannatanu haaras tal kõrist ja hakkas teda kägistama, ta haaras laualt noa ja lõi. Ka tunnistaja Andis Z.B kinnitas tüli kestmist meeste vahel umbes tunni aja 2 vältel ja apellandi kägistamist kannatanu poolt. Kaebaja kaelal leiti kägistamisele viitavaid jälgi. Kannatanu oli nii purjus, et ei osanud isegi öelda, kes teda noaga lõi ja ta ei soovinud süüdistatava karistamist. See oleks aluseks karistuse kohaldamisele alla seaduses sätestatud alammäära. Veel palub kaebaja tunduvalt vähendada talle mõistetavat karistust, sest kannatanuid A.A ja J.E ta tahtlikult ei löönud, apellanti häiris x Sotsiaalmajas valitsev ebaterve olukord. Ka pole kohus karistuse mõistmisel arvestanud nende kannatanute eelnevat õigusvastast käitumist. Ringkonnakohtu seisukoht Maakohus jätab käesoleva kriminaalasja lahendamisega mulje, et asjas on langetatud kaks kohtuotsust, mille lõpposa kannab kuupäeva 25.05.2007.a. ja otsuse terviktekst kuupäeva 01.06.2007.a. Ringkonnakohtu arvates on selline praktika vastuolus esiteks õigusemõistmise loogikaga, et (kui pole materjalid eraldatud omaette menetlusse) iga süüdistuse kohta langetatakse üks kohtulahend, ning teiseks kriminaalmenetluse seadusega, mille kohaselt võib kohus kuulutada üksnes selle resolutiivosa, selgitades suuliselt kohtuotsuse olulisemaid põhjendusi (
lg 4) ja teatades aja, millal on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav (
Sellest ajast alates (vahialusel alates kohtuotsuse kättesaamisest) algab kulgema
lg 1 nimetatud aeg, et teatada otsuse teinud kohtule soovist esitada edasikaebus. Kui selle tähtaja jooksul nimetatud teadet ei esitata, märgitakse kohtuotsuses üksnes
§-des 311, 313 või 314 sätestatu st.
nimetatud kohtuotsuse põhiosata (
Kui aga näidatud tähtajal selline teade esitatakse, tuleb viieteistkümne päeva jooksul koostada kohtuotsus tervikuna st. ka
Tervikliku kohtuotsuse koostamine hiljem kui kohtuotsuse kuulutamise päeval ei tähenda, et tehakse uus otsus või otsus, mis kannab kuulutamise päevast erinevat kuupäeva. See tähendab, et menetlusosalise taotlusel koostatakse juba kuulutatud otsus tervikuna k.a. põhiosa. Seega tuleb käesoleva apelleeritud kohtuotsuse kuupäevaks lugeda selle kuulutamise päev 25.05.2007.a. Kuna süüditunnistamist KarS § 121 järgi pole apellatsioonis vaidlustatud, siis ringkonnakohus ei pea vajalikuks nende tegude tõendatusel peatuda. Need teod olid toime pandud tahtlikult, ehkki ajendatud erinevatest motiividest. Vaieldamatult on kindlaks tehtud, et A.P oli tekitatud eluohtlikke noahaavu. Õue visatud noa käepidemelt leitud bioloogiline materjal pärines valdavas osas 3 süüdistatavalt Z.B-lt (tl. 43). Neljandal päeval peale kõnesolevaid sündmusi fikseeriti süüdistatava põsesarnal, kaelal ja paremal põlvel kriimustused. Selle kuriteo menetlemisel on vastuvaidlematult kindlaks tehtud, et kõik sündmuskohal viibinud isikud olid purjus. Osaliselt sellest põhjustatult on ütlused vastuolus omavahel, samad isikud on oma ütluseid muutnud. Lisaks sellele kinnitas süüdistatav Z.B, et ta on käesoleva asja menetlemise käigus andnud teadvalt valeütluseid. Apellant Z.B eitas ülekuulamisel kahtlustatavana oma süüd nii episoodides teiste kannatanutega kui ka episoodis A.P, ehkki A.P oli teda köögis kägistanud, kannatanu A.P lõi apellandi tuttav A (tl.73). Kägistamist vist köögis ja vist seistes kinnitas ta ka 26.03.2007.a., tema arvates lõi noaga kannatanut talle appi tulnud vend Andis Z.B (tl.104). Järgmisel päeval- 27.03.2007.a.enda poolt noaga löömist kinnitades väitis süüdistatav, et tema kägistamise ajal ta istus köögis või elutoas (tl. 110). Kannatanu kinnitas vigastuste tekitamisele järgneval päeval, et ta ei tea, kumb mustlastest (Z.B või Andis Z.B) teda lõi, löömise hetkel viibiti elutoas, lööja ja löödav seisid püsti (tl. 2-3). Ülekuulamisel 22.11.2006.a. kinnitas kannatanu kindlalt, et talle äratundmiseks esitatud isik (Z.B) teda ei löönud (tl. 80), kuid hiljem vastastamisel kinnitas, et ta ei oska eristada, kumb mustlane teda lõi (tl. 107). Tunnistaja Andis Z.B kinnitas järjekindlalt, et kõnesolev kägistamine leidis aset väiksemas toas pikali olles, verd siis polnud näha, peale teineteisest lahutamist läksid kaklejad sõimeldes suurde tuppa, tunnistaja nägi verd umbes 5 minuti pärast läks ka tema suurde tuppa, suure toa põrandal igal pool oli A.P veri, nuga oli elutoas laua peal (tl.99, 104-105). Maakohus arutas kriminaalasja lühimenetlusena, istungil süüdistatav kinnitas noaga löömist, sest A.P kägistas teda, tal polnud õhku ja ta lõi esimese kättejuhtunud esemega. Kannatanu kinnitas, et juhtunut täpselt ta ei mäleta. Ringkonnakohtu istungil kinnitas süüdistatav, et rüselus kannatanuga leidis aset tagumises väiksemas toas, see lõppes vist venna vahelesekkumise tõttu. Seejärel mindi elutuppa, kus kannatanu hakkas teda kägistama, selle hetkel oli ta surutud vastu diivani seljatuge poollamavasse asendisse. Ta haaras laual olnud noa ja lõi. 4 Need tõendid on aluseks järeldusele, et elutoas A.P noaga lüües ei olnud süüdistatava Z.B elu või tervis ohustatud, sellekohane versioon tekkis süüdistataval kriminaalasja uurimise käigus. Tüli purjus meeste vahel kestis suhteliselt pikka aega, ütluste kohaselt umbes üks tund. Selle käigus kanduti väiksemasse tagatuppa, kus kušetil A.P pigistas Z.B kaela. Sama rüseluse ja kaelast pigistamise käigus võisid tekkida kriimustused, mis süüdistataval hiljem tuvastati. Peale seda kui tülitsejad lahutati teineteisest, mindi uuesti suuremasse elutuppa, kus olevalt laualt Z.B võttis noa ja lõi sellega kannatanut. Kägistamine teistes ruumides kui tagatoas pole usaldusväärselt tõendatud. Kannatanu kinnitus menetluse käigus, et kindlasti ei löönud teda süüdistatav, on ilmses vastuolus süüdistatava ütlustega ja ajendatud soovist uurimist eksitada. Karistuse mõistmine on õigusemõistmise pädevus ja sõltumatu menetlusosalistesealhulgas kannatanu- seisukohtadest. Maakohtus Z.B-le mõistetud karistus vastab toimepandud tegude raskusele ning kaevatud kohtuotsuses nimetatud süüdlase isikuandmetele ja karistust kergendavatele asjaoludele, ehkki sisuliselt pole põhjendatud maakohtu otsuses nimetatud karistust kergendav asjaolu, et süüdlane puhtsüdamlikult kahetseb A.P kehavigastuste tekitamistenda süüditunnistamist selle eest ta ei tunnistanud maakohtus ega ka apellatsiooni kohaselt- kuid sellekohase apellatsiooni puudumise tõttu ei saa ringkonnakohus süüdistava olukorda omal initsiatiivil raskendada. Süüdistatavale on mõistetud nii raskema arutuseloleva kuriteo kui ka kuritegude kogumi eest minimaalseim seaduses ettenähtud karistus. Kriminaalasjas puuduvad erandlikud asjaolud karistuse mõistmiseks alla seaduses ettenähtud sanktsiooni alammäära. Kohtuotsus tuleb
Jüri Paap Ivi Kesküla Malle Preimer 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.