MS § 431 alusel jätta rahuldamata B.J taotlus temale Tallinna Linnakohtu 05.05.2005.a. kohtuotsusega mõistetud ja reaalselt ärakandmisele kuuluva 9 kuu ja 28 päevalise vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Jätta läbi vaatamata B.J-i taotlus temale Tallinna Linnakohtu 05.05.2005.a. kohtuotsusega mõistetud vangistusest tingimisi vabastamiseks. Määruse ärakiri väljastada B.J-ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Määruse motiivid: B.J mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 05.05.2005.a. otsusega
MS §-le 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel raskema karistuse suurendamise teel mõisteti liitkaristus 1 aasta vangistust, millest loeti kantuks Tallinna Linnakohtu 09.12.2003.a. otsusega mõistetud karistus 2 kuud. Ärakandmisele kuulus karistus 10 kuud. Sama kohtuotsusega tunnistati B.J-i süüdi
MS §-le 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust, millest
– 25.02.2005.a. eelvangistuses viibitud aeg s.o. 2 päeva, karistusaja hulka. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 9 kuud ja 28 päeva. Karistusaja alguseks loeti karistuse kandmisele asumise aeg ja kohustati B.J ilmuma karistuse kandmisele hiljemalt 31.12.2005.a. Tallinna Linnakohtu 11.11.2005.a. määrusega lükati B.J-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramine edasi kuni 31.01.2006.a. seoses B.J tervisliku seisundiga, kuna B.J oli rase ja vajalik oli ravi jätkamine. Harju Maakohtu 23.01.2006.a. määrusega lükati B.J-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramine edasi kuni 31.12.2006.a. seoses B.J vastsündinud lapsele määratud ravi jätkamise vajadusega. Harju Maakohtu 10.11.2006.a. määrusega lükati B.J-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramine edasi kuni tema lapse Olga B.J kolmeaastaseks saamiseni ja kohustati teda asuma 22.12.2008.a. vangistuse kandmisele. Harju Maakohtu 19.07.2007.a. määrusega jäeti rahuldamata B.J-i taotlus temale Tallinna Linnakohtu 05.05.2005.a. otsusega mõistetud vangistusest tingimisi vabastamiseks. B.J esitas 24.09.2007.a. kohtule taotluse temale Tallinna Linnakohtu 05.05.2005.a. otsusega mõistetud vangistusest tingimisi vabastamiseks või mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. B.J põhjendab esitatud taotlust sellega, et süütegude toimepanemine oli seotud narkootiliste ainete tarvitamisega. Ta kahetseb juhtunut ja avaldab, et karistus on teda mõjutanud. Ta on oma elu ja sotsiaalset toimetulekut muutnud. Ta on saanud emaks ja koos elukaaslasega nad kasvatavad tütart ning elustandard on muutnud positiivseks. Tema käitumine peale kohtuotsuse tegemist on näidanud positiivsete muutuste toimumist ja püsimist. Lisaks on hüvitatud rahalised nõuded kannatanutele – Ljudmilla B.J-ile ja AS Prisma Peremarketile. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega, selle juurde lisatud materjalidega ning kriminaalasja toimikuga, asub seisukohale, et B.J taotlus tuleb vangistusest tingimisi vabastamise osas jätta läbivaatamata ning üldkasuliku tööga asendamise osas jätta rahuldamata. Kohus on oma 19.07.2007.a. määrusega võtnud seisukoha B.J aotluse – jätta vangistus tingimisi kohaldamata – suhtes. Nimetatud kohtumäärust ei ole B.J vaidlustanud ning see on jõustunud. B.J taotluses osas, mis puudutab mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga peab kohus vajalikuks märkida järgmist:
lg 1 kohaselt võib kohus, mõistes kuni kaheaastase vangistuse, asendada selle üldkasuliku tööga. Üldkasulik töö seisneb asenduskaristusena vangistuse alternatiivis, mille eesmärk on vähendada vangistuse kui kõige kahjulikuma karistusliigi osa riigi karistuspoliitikas. Üldkasulik töö paigutub oma võrdlevalt raskuselt sanktsioonisüsteemis vangistuse ja tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.06.2003.a. lahend 3-1-1-84-03). B.J on süüdi mõistetud Tallinna Linnakohtu 05. mail 2005.a otsusega. B.J tema suhtes tehtud otsust ei vaidlustanud ning tema suhtes tehtud kohtuotsus jõustus 23.05.2005.a. B.J mõisteti süüdi ajal, mil kehtis karistusseadustik, mille § 69 andis kohtule võimaluse mõistes B.J-ile kuni kaheaastase vangistuse asendada see üldkasuliku tööga. Kohus ei ole pidanud karistuse asendamist üldkasuliku tööga kohtuotsuse tegemisel vajalikuks. Kohus on pidanud vajalikuks määrata B.J-ile karistuseks osaliselt ärakandmisele kuuluv vangistus. Tegu on jõustunud kohtuotsusega, mida ka kohus oma suva kohaselt muuta ei saa. Karistuse täitmisele pööramisel tuleb asuda reaalselt ellu viima kohtuotsuse resolutiivosas sisalduvat ning järelikult ei saa enam tõusetuda küsimus karistuse asendamisest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.06.2003.a. lahend 3-1-1-84-03). Pärast jõustunud kohtuotsusega määratud vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga, muudaks kohus sama või kõrgema astme kohtulahendit karistuse osas, selleks aga ei ole kohtul aga pädevust.
asub
-i 4. peatükis, mis sätestab karistuse kohaldamise. Sellest tuleneb loogiliselt, et karistuse asendamine üldkasuliku tööga otsustataksegi praktikas karistuse kohaldamisel, see on kriminaalasja kohtulikul menetlusel, mitte pärast kohtuotsuse jõustumist. Lähtudes eeltoodust ja
MS § 431 leiab kohus, et B.J aotlus temale mõistetud ja reaalsele ärakandmisele kuuluva vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga tuleb jätta rahuldamata. Anne Ennok täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.