lg 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Natalia Lebed Süüdistatav B.G - isikukood XXX, kodakondsuseta; kesk-eri haridusega, elukoht: XXX; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 17.01.2003.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 140 lg 1 järgi rahalise karistusega 1500 krooni; 2) 08.06.2004.a. Tallinna Linnakohtu otsusega
Tallinna Linnakohtu otsusega
lg 2 p 4,7 - § 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud, liitkaristus 1a 2k algusega 25.01.05.a.; 4) 03.08.2006.a. Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 4 järgi vangistusega 6 kuud algusega 01.08.06.a.; tõkend – vahistamine alates 05.04.2007.a. (kahtlus-tatavana oli kinni peetud: 04.04.2007.a.) Kaitsja advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada B.G
MK § 238 lg 2 alusel vähendada seda kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub 4 kuud vangistust. 2
lg 1 alusel lugeda mõistetud 4-kuuline karistus kaetuks ja kantuks karistusega (6 kuud vangistust), mis B.G-le mõisteti Harju Maakohtu otsusega 03.08.2006.a. 2. Süüdi tunnistada B.G
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 aasta 2 kuud) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2(kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. Tõkend – vahistamine- jätta muutmata;
lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ja vangistuse alguseks lugeda 04.04.2007.a..
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivallaga võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 2006.a. juunist – juulini, Tallinnas, Mahtra tänaval omastas A M’ile kuuluva mobiiltelefoni SamsungD600, maksumusega 5490 krooni, võttes kannatanult telefoni helistamiseks, kuid telefoni ei 3 tagastanud, vaid jooksis sellega minema, tekitades oma sellise tegevusega kannatanule kahju 5490 krooni. Selle tegevusega pani B.G isikuna, kes on varem toime pannud varguse, toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. Süüdistatav B.G kohtuistungil tunnistas oma süüd mõlema kuriteo toimepanemisel ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja T.Vaske pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et B.G süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud:
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos: 15.03.2007.a aset leidnud episoodis: - kannatanu A K ütlustega (tl. 3-6; 7-11), millest nähtub, et 11.03.2007.a. kella 22.00 ajal õhtul kõndis ta mööda Läänemere teed, kui ootamatult tundis lööki seljatagant, kukkus; peale selle löödi veel korduvalt näo ja keha piirkonda, jopetaskust võeti ära mobiiltelefon Siemens 65 C, maksumusega 450 krooni, pükste taskust rahakott, maksumusega 150 krooni, rahakotis olnud Sampo panga kaart, sularaha 10 krooni. Isikuid oli kaks vene rahvusest meesterahvast, täpselt neid ei näinud, kuna rünnati selja tagant. Isikuid ära ei tunneks, pöördus traumapunkti, peksmine ja röövimine toimus Läänemere tee 12 maja juures. Korduval ülekuulamisel täpsustab, et liikudes mööda Läänemere teed tundis ta tugevat lööki või tõuget vastu pead, mille tulemusena kukkus kõhuli ja tundis mitut lööki vastu pead ja keha; näib, et kaotas mõneks ajaks teadvuse. Kui toibus, tõusis püsti ja avastas, et taskust on kadunud asjad; pärast seda sõitis koju, blokeeris mobiiltelefoni kaardi ja pangakonto ning pöördus traumapunkti; mitu inimest peksis, ta öelda ei oska. Kuna mobiiltelefon on tagastatud, on hüvitamata kahju 160 krooni. Kohtuistungil kannatanu loobus oma tsiviilhagist. - patsiendikaardiga (tl. 12), millest nähtub, et 11.03.2007.a. kella 22.48 ajal on A. K pöördunud Ida- Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda, kus on avaldanud, et sai peksa vastu pead, parem näopool on turses, põse peal lõikehaav, antud esmaabi (haav õmmeldud); - Ida – Tallinna Keskhaigla vastusega nõudekirjale (tl. 14), millest nähtub, et A. K on viibinud erakorralisel vastuvõtul 11.03.2007.a. kell 22.48 ja temal on diagnoositud näo põrutushaav ; - tunnistaja A K ütlustega (tl. 15-19), millest nähtub, et 11.03.2007.a. ajavahemikul kella 21 ja 22.00 vahel, kui läks koju, kohtas Andrei nimelist tuttavat, kes küsis, et kas teab, kust saaks narkootikume. Ta andis Andreile andmed ja viimane leppis kokkusaamise Kivila ja Läänemere vahelisel jäätmaal. Sinna minnes seisis seal ka üks tundmatu vene noormees. Pärast astus Andrei juurde noor tütarlaps nimega Katrin, kes müüs narkootikume. Nad läksid Läänemere tee poole. Andrei hakkas äkki võõrale noormehele järele jooksma ja hakkas teda peksma, noormehe näol oli näha verd. Ta tassis Andrei eemale ja käskis lõpetada. Pärast läksid Andreiga esimese ettejuhtuvasse trepikotta, kus Andrei narkootikumid sisse võttis, ei näinud, et Andreil võõraid asju; - jälitusprotokolliga (tl. 21) millest nähtub, et mobiiltelefoni Siemens 65 C , IMEI kood 4 35476300169765, omanik on A K ja mobiiltelefoni on Tele 2 AS võrgus ajavahemikul 11.03.2007.a. kella 21.08 kuni 13.03.2007.a. kella 15.50 –ni kasutanud abonent 058242954, mille omanik on B.G , ik. XXX; sama mobiiltelefoni on ajavahemikul 14.03.2007.a. kella 11.57 kuni 16.03.2007.a. kasutanud abonent 058122146, mille omanik on V S; abonent 058163354, mille omanik on Sergeii B.G on kasutanud mobiiltelefoni 11.03.2007.a. kella 20.28; - tunnistaja S I ütlustega (tl. 22 - 25) millest nähtub, et B.G on vend, elavad ühes korteris. 2007.a. märtsis palus vend Andrei mitmel korral SIM kaarti, selgitades, et tahab kontrollida, kas mobiiltelefon töötab; millist mobiiltelefoni Andrei kontrollis, ei tea; SIM kaart oli numbriga 58163354; - tunnistaja V S ütlustega (tl. 26-30) millest nähtub, et Laagna turuhoonesse, kus ta müüb riideid, tuli noormees, kes pakkus tööstuskaupade müüjale müügiks mobiiltelefoni. Ta ise soovis mobiiltelefoni ära osta. Kaugemal seisis veel üks noormees. №ormehe nimi, kes mobiiltelefoni müüs oli Marko. №ormees nimetas hinnaks 150 krooni ja andis kohe mobiiltelefoni üle, noormees seletas veel, et kodus on temal ka selle mobiiltelefoni laadija ja kokku koos mobiiltelefoniga soovis saada 170 krooni. Kolmekesi koos sõideti bussiga nr 67 Kärberi tänavale 9-korruselise maja juurde, kus Marko jäi alla, teine noormees tõi pakendis laadija. Ta andis Markole üle 170 krooni, pärast mida läksid lahku; - asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeliga (tl. 31-33) millest nähtub, et mobiiltelefon Siemens 65 C imei kood puudub, korpud on halli –sinist värvi, plastmassist klaviatuur, standart battery Siemens; musta värvi telefoniaku FOR SIE-C55. - kahtlustatava B.G ütlustega (tl. 97-102; 116-121) milles tunnistab, et on kuriteo toime pannud. 11.03.2007.a. kella 19-20 vahel tahtis narkootikume osta, oli koos A K’ga. Koos temaga läksid jäätmaale, mis asub Kivila tänava ja Läänemere tee vahel. Seal oli ka tundmatu noormees. Tuli tütarlaps, keda, kellelt ostis narkootikume. Narkootikume ostis ka tundmatu noormees. Nägi, et noormehel on mobiiltelefon ning rahakott ja otsustas ta paljaks röövida. Sellest ta A. K’le ei rääkinud. Läks üksinda võõrale noormehele järele, tõukas teda ja kui noormees maha kukkus, lõi teda rusikaga näkku. Siis otsis läbi noormehe seljas olnud jope taskud ning võttis ära sinist värvi mobiiltelefoni Siemens ning rahakoti, kus oli mõni kroon. Raha võttis ära, rahakoti viskas minema. Samuti viskas minema telefonis olnud SIM kaardi. A. K peksmisest osa ei võtnud. Kodus ütles vend S’ile, et ostis mobiiltelefoni ja küsis temalt SIM kaarti, et kontrollida, kas mobiiltelefon töötab. Vend andis SIM kaardi nr 58163354, selle kaardi pani röövitud mobiiltelefoni ja tegi ühe kõne. Veendunud, et mobiiltelefon töötab, ostis kioskist SIM kaardi ja kasutas telefoni mõne päeva. Kuna oli raha vaja, müüs mobiiltelefoni Mustakivi turul koos laadijaga. Laadija oli varem ise ostnud. Mobiiltelefoni ja laadija müüs 300 krooni eest. Täiendaval ülekuulamisel jääb varasemate ütluste juurde, kuriteod on toime pannud ja kahetseb seda siiralt. - vastastamisprotokolliga (tl. 105-110) millest nähtuvalt tunnistaja A. K kinnitab B.G ütlusi ning kahtlustatav B.G kinnitab A. K ütlusi. - vastastamisprotokolliga (tl.111-115) millest nähtuvalt tunnistaja V S kinnitab, et tema vastas istuv noormees oli 2007.a. koos Marko nimelise noormehega, kes müüs temale mobiiltelefoni ja laadija. Kahtlustatav B.G kinnitab, et palus Marko nimelisel noormehel müüa mobiiltelefon koos laadijaga.
lg 1 sätestab vastutuse vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohus, hinnates kogutud tõendeid kogumis, leiab, et B.G poolt toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud
Mobiiltelefon Siemens 65C, maksumusega 450 krooni ja rahakott koos seal olnud asjade ja sularaha ning Sampo pangakaardiga kuulusid 5 kannatanule A. K’le ja olid seega B.G jaoks võõrad vallasasjad. B.G, märganud ülalnimetatud asju A.K käes, otsustas need endale saada ja oma mõtte teostamiseks kasutas vägivalda kannatanu suhtes, lüües ta eelnevalt pikali, seejärel rusikaga näkku, ning võttis ära kannatanu jope taskus olnud mobiiltelefoni ja rahakoti koos seal olnud sularahaga. B.G tegutses kavatsetult. Tema poolt vägivalla kasutamine A.K suhtes oli vajalik kannatanu valduses olevate asjade enda kätte saamiseks. Kuna B.G puudus seaduslik alus omandada A.K’le kuuluvaid vallaasasju, tuleb nende vallasasjade omandamine B.G poolt lugeda ebaseaduslikuks.
juunist – juulini omastamise episoodis: - kannatanu A M ütlustega (tl. 37-41; 42-46) millest nähtub, et 2006.a. juunis, kella 23.20 ajal palus noormees nimega Andrei mobiiltelefoni helistamiseks; mobiiltelefon oli Samsung D-600, IMEI kood 358223001522339, väärtusega 5490 krooni, umber 5056568; mobiiltelefoni Andrei ei tagastanud. Täiendaval ülekuulamisel lisab juurde, et hiljem Andrei vabandas ja ütles, et viis telefoni Mustakivi tänaval asuvasse pandimajja, kuna temal olid rahalised probleemid. Andrei lubas mobiiltelefoni tagastada, kuid ei teinud seda. - äratundmiseks esitamise protokolliga (tl. 47-51) millest nähtub, et kannatanule A. M’ile on äratundmiseks esitatud B.G , kelles ta tunneb ära isiku, kes temalt 2006.a. juunis võttis ära mobiiltelefoni Samsung D-600 ja kadus sellega ära; - kahtlustatava B.G ütlustega (tl. 52-56; 116-121)selle kohta, et küsis noormehelt mobiiltelefoni, et helistada. №ormees andis mobiiltelefoni. Pärast noormehe kauplusesse sisenemist otsustas ta koos mobiiltelefoniga ära minna. Mobiiltelefoni müüs samal päeval Mustakivi turul tundmatule meesterahvale 2000 krooni eest. Raha kulutas kohe. Tehtut kahetseb sügavalt. Hilisemal ülekuulamisel jääb varem antud ütluste juurde, et kuriteod on toime pannud, kahetseb seda siiralt.
lg 2 p 1 sätestab vastutuse isikule usaldatud võõra vallaasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kohus, hinnates kogutud tõendeid kogumis, leiab, et B.G poolt toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud
Lähtudes B.G isikuandmetest on ta isikuks, keda on varem karistatud Tallinna Linnakohtu poolt
Seega on B.G varem toime pannud varguse ja on selle eest ka kohtulikult karistatud. Nii kannatanu A. M kui ka kahtlustatav B.G on oma ütlustes kinnitanud asjaolu, et mobiiltelefoni Samsung andis B.G-le A.M helistamiseks. Oma sellise tegevusega usaldas A.M oma vallasvara – mobiiltelefoni- B.G valdusse. Kogutud tõendid kinnitavad, et B.G ei ole mobiiltelefoni A.M’ile tagastanud, vaid maha müünud. Kohus loeb tõendatuks, et oma sellise tegevusega pööras B.G A.M’ilt helistamiseks saadud mobiiltelefoni ebaseaduslikult enda kasuks. A. M on esitanud tsiviilhagi summas 5 490 krooni s.o. telefoni Samsung D600 maksumus. Kuigi kohtueelses menetluses ei ole kogutud kirjalikke tõendeid mobiiltelefoni Samsung D600 maksumuse kohta, loeb kohus eluliselt usutavaks kannatanu poolt avaldatud summat. Seega on esitatud tsiviilhagi summas 5 490 krooni põhjendatud ja tuleb B.G-lt välja mõista. Süüdistatav ja kaitsja vastuväiteid hagile ei esitanud. 6 Karistuse mõistmisel lähtub kohus B.G süüst. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust; karistust raskendavad asjaolud puuduvad. B.G on korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest, kuid ta ei ole asunud elama seaduskuulekat elu, pannes toime uusi varavastaseid kuritegusid. Tema teod on muutunud otlikumaks, sest röövimise näol on tegemist esimese astme kuriteoga. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning leiab, et B.G tuleb karistada reaalse vangistusega. Olles eelnevalt karistatud vangistusega, ei ole ta vabanedes asunud tööle ega hankinud elatusvahendeid muul seaduslikul teel. Vabaduses olles on ta jätkanud narkootilise aine tarvitamist ja toime pannud röövimise, s.o. raske ja ohtliku kuriteo. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Kuna kuritegu
järgi on toime pandud enne viimast kohtuotsust, peab kohus põhjendatuks mõista selle kuriteo eest vangistuse määras, mis oleks võimalik
otsusega mõistetud karistusega, s.o. 6 kuud vangistust, mis on süüdlase poolt juba ära kantud. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 1 alusel 2,5 palga alammäära ehk 9 000 krooni. Arvestades aga B.G varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus osa kohtukuludest, s.o. kaitsjatasust ja sundrahast riigi kanda, sest nende hüvitamine käib talle ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311, 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.