N.A on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema koos seni kindlaks tegemata isikuga ajavahemikul 04.10.2005 kella 22.00 kuni 05.10.2005 kella 00.50 tungis S L korterisse xxxx peale seda, kui viimane oli avanud ukse, lõi S L korteri põrandale pikali ning röövis mobiiltelefoni №kia 6100 koos Simpel kõnekaardiga koguväärtusega 850 krooni, sularaha 1700 krooni, väärtuseta videomagnetofoni Sharp ning M L kuuluvad spordijalatsid Nike väärtusega 400 krooni ja käekella väärtusega 700 krooni, tekitades S L kahju kokku 2550 krooni ja M L 1100 krooni. Seega N.A võttes sissetungimisega, isikute grupis ja vägivalda kasutades ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
N.A on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema,
lg 2 p 4 tähendatud isikuna, ajavahemikul 15.12.2005 kella 17.00 kuni 16.12.2005 kella 03.00 xxxx tungis AS xxxx territooriumile ja varastas sealt AS-le xxxx kuuluvaid 50liitriseid õllevaate 8 tükki koguväärtusega 8000 krooni; - tema,
lg 2 p 4 tähendatud isikuna, ajavahemikul 17.12.2005 kella 16.00 kuni 23.12.2005 kella 12.00 tungis xxxx asuvasse aiamajja sisse ukseluku lõhkumise teel ja varastas sealt R K kuuluva televiisori väärtusega 500 krooni, duubelkassettmaki väärtusega 300 krooni, mehaanilise kaalu väärtusega 100 krooni, elektridrelli Power Phis väärtusega 1400 krooni, tolmuimeja väärtusega 500 krooni, elektripliidi Beko väärtusega 500 krooni, triikraua väärtusega 300 krooni, elektrilise suveniirlaualambi väärtusega 200 krooni, remondivõtmete komplekti koguväärtusega 100 krooni ning väärtuseta petroolilambi, tekitades kannatanule kahju kokku 3900 krooni; 2 - tema,
lg 2 p 4 tähendatud isikuna, ajavahemikul 24.12.2005 kella 14.30 kuni 25.12.2005 kella 11.00 xxxx aianduskooperatiivis xxxxtungis sisse ukseluku lõhkumise teel I A kuuluvasse aiamajja ja varastas sealt metallist kandilise paagi väärtusega 600 krooni, ümmarguse metalltünni koos kaane ja kraaniga väärtusega 100 krooni, mahlapressi väärtusega 50 krooni ja metallpoti väärtusega 50 krooni, tekitades kannatanule kahju 800 krooni. Seega N.A,
lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
Süüdistatav N.A tunnistas ennast temale esitatud süüdistustes täielikult süüdi. Süüdistatava N.A süü röövimise toimepanemises on tõendatud alljärgnevate kohtueelsel menetlusel kogutud tõenditega: - suulise kuriteoteate protokolliga 05.10.2005 S L (tl 4-5); - sündmuskoha vaatlusprotokolliga 05.10.2005, sinna juurde kuuluvate fototabelitega ja tehnilise uuringu protokolliga (tl 6-14), millistest nähtub, et sündmuskohaks on xxxx, mida üürib S L . Korter asub viiekorruselise elamu viiendal korrusel. - süüdistatava N.A kahtlustatavana antud ütlustega (tl 50-55, tl 178-180), et röövimise õhtul oli ta kohtunud A D ning viimane oli rääkinud, et andis naabrile pandiks 100 krooni eest oma mobiiltelefoni Sony Ericsson T100 ja pidi minema naabri juurde, kes oli palka saanud, džinni jooma. Süüdistatav N.A on öelnud, et tal tuli mõte seda A D naabrit röövima minna. Süüdistatav N.A kinnitas, et kui ta koputas, siis oli A D naaber küsinud, et kes on ja mida vaja on, mispeale tema oli vastanud, et omad, tee uks lahti. Süüdistatava N.A ütlustest nähtub, et kui A D naaber ukse avas, siis lõi ta viimast rusikaga otsaette. Süüdistatava N.A väitel jäi A D naaber püsti, kuid hakkas kukkuma ja ta võttis tal turjast kinni ja pani korteri välisukse vastas oleva toa põrandale näoli maha, nii et jalad jäid esikusse. Süüdistatav N.A on tunnistanud, et pani jala A D naabri kaela peale, et viimane ei saaks ümber pöörata. Süüdistatav N.A on öelnud, et võttis A D naabril seljas olnud jope taskust ära mobiiltelefoni №kia, vist 6100 ja pani oma taskusse, samuti võttis ta ära köögi laualt 360-380 krooni raha, toa nurgast musta värvi korpusega videomagnetofoni ja köögist või kuskilt mujalt käekella. Süüdistatav N.A on väitnud, et kui ta hakkas ära minema, siis võttis ta esikust kaasa punast värvi tossud Nike. Süüdistatav N.A on kinnitanud, et spordijalatsid ja kella jättis ta endale, videomagnetofoni müüs maha ja mobiiltelefoni kinkis kellelegi, sularaha kulutas ära. - kannatanu S L ütlustega (tl 15-16, 60-61), et 04.10.2005 õhtul koputati korteri uksele ning kui ta küsis, et kes seal on, siis vastati, et “S , omad on“. Kannatanu S L ütlustest nähtub, et kui ta oli korteri ukse avanud, siis ukse taga oli lühikest kasvu noorem meesterahvas, kellel olid seljas tumedad riided ja peas tume silmini tõmmatud müts. Kannatanu S L sõnul kohe uksel löödi teda millegagi, arvatavasti rusikaga näkku, mispeale ta hakkas kukkuma, saades kohe löögi kuklasse. Kannatanu S L ütlustest nähtub, et ta kukkus kõhuli korteri välisukse vastas asuvasse magamistuppa. Kannatanu S L väitel olid sissetungijad venelased, küsides, et „S , kus raha on?“ Kannatanu S L on avaldanud, et ta püüdis nende nägusid näha, kuid tal ei lubatud ennast liigutada. Kannatanu S L on öelnud, et kui üks inimene hoidis teda kinni, siis kuulis ta, et teine 3 inimene käis ringi mööda korterit. Kannatanu S L sõnul kestis raha otsimine 20-30 minutit, siis kästi tal pikali jääda ja sissetungijad panid kiiresti jooksu. Kannatanu S L väitel võeti tema teksapükste parempoolsest tagataskust sularaha 1700 krooni, köögi laualt või jope taskust mobiiltelefon №kia koos kõnekaardiga koguväärtusega 850 krooni, esiku põrandalt M L punast värvi tossud Nike ja magamistoast nurgast vana videomagnetofon Sharp, millele ta materiaalset väärtust ei omista ning M L käekell Rolex. - kannatanu M L ütlustega (tl 27-28, 62-63), et nende Laada tänava korterist võeti ära ka käekell Rolex väärtusega 700 krooni ja tema tossud Nike, millised ta oli ostnud IdaVirumaalt endale ja need maksid tema arust 400 krooni. - koopiaga AS Rakvere Haigla erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardist nr 9234755 05.10.2005 (tl 17), millisest nähtuvad S L esinenud vigastused. - tunnistaja A T ütlustega (tl 23-24), et kella 23.00 paiku kuulis ta oma kõrvalkorterist, et kui S L ukse avas, hakkas lärm. Tunnistaja A T väitel olid S L juurde minejad venelased ning ta oli kuulnud ka midagi raha küsimise taolist. Tunnistaja A T sõnul oldi korteris umbes tund aega, kusjuures mõnda aega lärmati ja seejärel jäi vaikseks, mispeale ta kuulis, et korterist joosti välja ja aknast ta nägi, et oli kaks inimest kilekottidega. - asitõendi käekella Rolex vaatlusprotokolliga 16.01.2006 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (tl 58-59) ning asitõendite spordijalatsid Nike vaatlusprotokolliga 28.02.2006 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (tl 67-68). Peale vaatlust on käekell Rolex ja spordijalatsid Nike tagastatud kannatanu S L . Kohus leiab, et süüdistatava N.A kahtlustatavana antud ütlused, et ta võttis sularaha 360-380 krooni, mitte 1700 krooni nagu on süüdistuses ning et ta pani röövimise toime üksinda, on ümber lükatud muude asjas kogutud tõenditega. Lisaks sellele väärib märkimist, et süüdistatav N.A tunnistas ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistustes täielikult süüdi. Süüdistatava N.A süü AS-st Nigula Õlu õllevaatide varguses on tõendatud alljärgnevate kohtueelsel menetlusel kogutud tõenditega: - Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna konstaabli Kaire Leedi ettekandega (tl 70) ja tunnistaja Kaire Leedi ütlustega (tl 84-85), et olles 16.12.2005 patrullis koos konstaabel Nikolai Pjastaga märkasid nad kella 03.00 ajal Kiviõlis Laste tänaval seismas sõiduautot, mille uksed ja pagasiruum oli avatud. Kaks isikut, kelleks kontrollimisel osutusid N.A ja A Š tassisid sõidukist xxxx reg nr xxxx välja tühje õlletünne ja panid need Laste 8 hoovis asuvasse kuuri. N.A ütles, et tünnid on tema omad ja et ta sai need oma isa Aleksei N.A käest, hiljem aga ütles, et oli need ilma kellegi käest luba küsimata võtnud xxxx territooriumilt ca 2 nädalat tagasi. A Š oli N.A-le lihtsalt appi tulnud tünne tassima. - tunnistaja Nikolai Pjasta analoogsete ütlustega (tl 153-154); - kannatanu xxxx esindaja A P ütlustega (tl 71-74, 82-83), et 16.12.2005 hommikul umbes kella 08.15 paiku teatati neile politseist, et kätte on saadud xxxx kuuluvad 8 50liitrist terasest õllevaati kogumaksumusega 8000 krooni, millised on neile tagastatud, mistõttu tsiviilhagi puudub. - xxxx avaldusega 13.02.2006 (tl 91), et ööl vastu 16.12.2005 tungiti xxxx territooriumile Unukse külas Viru-Nigula vallas ja varastati 8 50-liitrist õllevaati kogumaksumusega 8000 krooni. - sündmuskoha vaatlusprotokolliga 16.12.2005 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (tl 75-78), millistest nähtub, et Kiviõlis Pargi 8 Kris Kütuse parkla 4 tagumise aia ääres seisab sõiduauto xxxx reg nr xxxx. Sõiduki tagumisel istmel on näha viit metallist õlletünni ja pakiruumist avastati kolm metallist õlletünni, millistel on näha xxxx õlle margi etikett. Tünnid on tühjad. - süüdistatava N.A kahtlustatavana (tl 79-80) antud ütlustega, et 16.12.2005 kella 00.30 paiku sõitis ta Kiviõlist Viru-Nigulasse sõiduautoga xxxx reg nr xxxx. Süüdistatav N.A on öelnud, et xxxx sõitis ta xxxx juurde, jättes auto väravate juurde ja minnes ise territooriumile. Süüdistatav N.A on tunnistanud, et kuna ta teadis, kus midagi asub, siis läks ta otse sinna, kus hoitakse tühje metallist õlletünne. Süüdistatav N.A on omaks võtnud, et ta võttis kokku 8 tünni, käies edasi tagasi 4 korda ja pannes tünnid xxxx-sse. Süüdistatava N.A sõnul pani ta tagumisele istmele 5 tünni ja pagasiruumi 3 tünni. - tunnistaja I K ütlustega (tl 96-97), et ta elab xxxx ja et 16.12.2005 kella 03.00 paiku sõitis tema maja juurde auto ning Dmitri tuli tema ukse taha, küsides temalt puukuuri võtit, et hommikuni panna sinna mingid vaadid. Süüdistatava N.A süü R K mitmesuguste esemete varguses on tõendatud alljärgnevate kohtueelsel menetlusel kogutud tõenditega: - kannatanu R K ütlustega (tl 113-116, 119-120, 151-152), et 23.12.2005 käis ta aiamaal ja avastas, et aiamaja ukselukk on lõhutud, majast olid varastatud väikese ekraaniga teler väärtusega 500 krooni, hõbehall duubelkassettmakk väärtusega 300 krooni, mehaaniline kaal väärtusega 100 krooni, punane elektridrell Power Phis väärtusega 1400 krooni, tolmuimeja väärtusega 500 krooni, valge kahe auguga elektripliit Beko väärtusega 500 krooni, triikraud väärtusega 300 krooni, veega täidetav elektriline suveniirseade väärtusega 200 krooni, võtmete komplekt väärtusega 100 krooni ja petroolilamp, mis väärtust ei oma. Kannatanu R K on öelnud, et ta pani aiamajale uue ukseluku, mille väärtus on 170 krooni. - sündmuskoha vaatlusprotokolliga 03.01.2006 (tl 110-112); - kannatanu R K allkirjaga 03.01.2006 (tl 117) elektripliidi Beko kättesaamise kohta; - süüdistatava N.A kahtlustatavana antud ütlustega (tl 106-109, 143-147), et ta võttis nimetatud aiamajast kõik esemed, milliste varguses teda kahtlustatakse. Süüdistatava N.A väitel tungis ta suvilasse välisukse lukusüdamiku nr 10 mutrivõtmega lõhkumise teel. Varastatud asjadest andis süüdistatav N.A välja elektripliidi Beko. - tunnistaja I F ütlustega (tl 186-188), et 2006.a. jaanuari lõpus oli N.A vene päritolu kaasaskantav miniteleviisor. Süüdistatava N.A süü I A mitmesuguste esemete varguses on tõendatud alljärgnevate kohtueelsel menetlusel kogutud tõenditega; - suulise kuriteoteate protokolliga 26.12.2005 I A (tl 102-103), et ajavahemikul 24.12.2005 kella 14.30 kuni 25.12.2005 kella 11.00 on ukseluku lõhkumise teel varastatud esemeid temale kuuluvast aiamajast, mis asub Aseri vallas aianduskooperatiivis Keramik. - sündmuskoha vaatlusprotokolliga 26.12.2005 ning sinna juurde kuuluva plaanskeemiga (tl 99-101); - kannatanu I A ütlustega (tl 104-105, 121-123), et 25.12.2005 kella 11.00 paiku tuli ta aiamaale ning avastas, et maja uks on avatud, ukselukk on lõhutud, südamik on põrandal. Kannatanu I A on avaldanud, et ukseluku lõhkumisega tekitati talle kahju 200 krooni. Kannatanu I A sõnul oli saunast kadunud kandiline metallpaak väärtusega 600 krooni, köögist metalltünn kaane ja kraaniga väärtusega 100 krooni, koridorist mahlapress väärtusega 50 krooni ja metallpott väärtusega 50 krooni. 5 - süüdistatava N.A kahtlustatavana (tl 106-109) antud ütlustega, et ööl vastu 25.12.2005 võttis ta A S sõiduauto xxxx võtmed ja sõitis sellega Aserisse aianduskooperatiivide juurde, kus võtme nr 10 abil lõhkus ühe maja lukusüdamiku, võttes majast kaks roostevabast metallist mahutit, mahlapressi ja alumiiniumnõud. Süüdistatava N.A väitel andis ta metalli ära Kiviõli metallivastuvõtupunkti. Süüdistatava N.A poolt toimepandud kuriteod on kohtueelsel menetlusel
lg 2 p 7,9 ja 199 lg 2 p 4,8 järgi õigesti kvalifitseeritud.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava N.A karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, süüdistatava N.A isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat N.A on varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, sealjuures viimase karistuse kandmiselt Murru Vanglast vabanes ta alles 06.06.2003. Seega võib öelda, et eelnevad karistused ei ole suutnud mõjutada süüdistatavat N.A selles suunas, et ta ei paneks toime uusi kuritegusid ja elaks seaduskuulekalt.
lg 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.
Kannatanu S L ei nõua süüdistatava N.A karistamist reaalse vangistusega.
lg 1 sätestab, et kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse vangistus süüdimõistetu suhtes kohaldamata. Kohus leiab, arvestades eeltoodut, et süüdistatava N.A karistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et süüdistatavat N.A tuleb karistada vangistusega, mis ei peaks olema pikaajaline, vaid on raskeimat karistust ettenägeva sanktsiooni alammäära lähedane. Kannatanu S L on esitanud tsiviilhagi summas 2800 krooni, sest lisaks tagastamata esemetele ja sularahale, oli temale tagastatud spordijalatseid Nike vahepeal kantud, mistõttu ta nõuab selle eest 250 krooni. Kannatanu R K on esitanud tsiviilhagi summas 3570 krooni ja kannatanu I A on esitanud tsiviilhagi summas 1000 krooni. Kohus leiab, et kannatanute tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad süüdistatavalt N.A-lt kui kuritegudega kahju tekitanud isikult välja mõistmisele. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 233 - 238, 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: 6 Süüdi tunnistada N.A
lg 2 p 7,9 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada N.A
lg 2 p 4,8 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista N.A liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning N.A karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.
3 päeva ja eelvangistus 29.07.2006 – 09.03.2007, s.o. 7 (seitse) kuud ja 8 päeva, kokku 7 (seitse) kuud ja 11 päeva karistusaja hulka. N.A kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 19 päeva vangistust. Tõkend – vahistamine jätta N.A suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 09.03.
Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustus: 21.mail 2007.a. Ringkonnakohtu määrusega №oremreferent Ingrid Opmann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.