lg 2 p 4 järgi 4 k 28 p vangistusega, vabanes 29.06.2006 Tartu Vanglast pärast karistuse kandmist, väärteo toimepanemise eest karistatud 1-l korral, tõkend - allkiri elukohast mittelahkumise kohta, ja A.S , isikukood xxx, ukrainlane, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 25.10.2006 Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 – 15 lg 2 järgi rahalise karistusega 8500 krooni,
lg 1 alusel eelvangistusaja 24.-25.10.2006 mahaarvamisega jäänud kanda rahaline karistus 8200 krooni, väärtegude toimepanemise eest karistamata, viibinud vahi all 02.05.04.05.2000 ja 23.05.-25.05.2000, viibib vahi all alates 24.10.2006, süüdistuses KrK § 139 lg 3 p 1 järgi ning T.H, isikukood xxx, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 25.10.1999 Järva Maakohtu poolt KrK § 155 lg 1 järgi 5 k vabadusekaotusega tingimisi 2 a katseajaga, 2) 25.11.2003 Järva Maakohtu poolt
järgi rahalise karistusega 11 000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 a, Järva Maakohtu määrusega 13.01.2005 rahaline karistus asendatud 73 p vangistusega, 3) 19.03.2004 Järva Maakohtu 2 poolt
lg 2 p 4 järgi 1 a 6 k vangistusega tingimisi 3 a katseajaga, 4) 06.03.2006 Järva Maakohtu poolt
järgi rahalise karistusega 3000 krooni, halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 3-l korral, viibinud vahi all 12.06.-14.06.2000, tõkend - allkiri elukohast mittelahkumise kohta, süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi. S.V on kohtu alla süüdistatuna selles, et tema koos A.S-iga varastas ajavahemikul jaanuarikuu lõpp 2000 kuni 03.03.2000 salaja xxxx külas xxxx maaüksuse II maatüki metsast eraldustelt 4,6 ja 7 244 kuuske, 64 kahjustusega kuuske ja 4 kaske, s.o. kokku 312 puud 255,5 tm ulatuses, tekitades L V vargusega varalist kahju kokku 204 640 krooni;xxxx maaüksuse II maatüki metsas eraldustelt 6,7 ja 8 495 kuuske, 115 kahjustusega kuuske ning 1 männi, s.o. kokku 611 puud 482,6 tm ulatuses, tekitades M K , J M ja J T vargusega varalist kahju 289 560 krooni ja xxxx maaüksuse metsast 34 kuuske ning 7 kahjustusega kuuske, s.o. kokku 41 puud 41 tm ulatuses, tekitades M P vargusega varalist kahju 32 800 krooni. Seega S.V, varastades isikute grupi poolt salaja suures ulatuses võõrast vara, pani toime KrK § 139 lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.S on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema koos T.H-ga varastas 28.12.1999 salaja Väike-Maarja vallas xxxx metskonnas kvartalis nr 400 eralduselt nr 1 18 tm jämedat männipalki koguväärtusega 12 106.80 krooni; - tema, KrK § 139 lg 2 p 2 tähendatud isikuna, koos T.H-ga, varastas ajavahemikul 07.-09.01.2000 salaja xxxx metskonnast kvartal nr 400 eralduselt nr 1 28 tm jämedat männipalki ja 13 tm männipaberipuud, tekitades metskonnale vargusega varalist kahju kokku 23 603.80 krooni; - tema, KrK § 139 lg 2 p 2 tähendatud isikuna, koos S.V-ga varastas ajavahemikul jaanuarikuu lõpp 2000 kuni 03.03.2000 salaja xxxx maaüksuse II maatüki metsast eraldustelt 4,6 ja 7 244 kuuske, 64 kahjustusega kuuske ja 4 kaske, s.o. kokku 312 puud 255,5 tm ulatuses, tekitades L V vargusega varalist kahju kokku 204 640 krooni; xxxx maaüksuse II maatüki metsas eraldustelt 6,7 ja 8 495 kuuske, 115 kahjustusega kuuske ning 1 männi, s.o. kokku 611 puud 482,6 tm ulatuses, tekitades M K , J M ja kuuske ning 7 kahjustusega kuuske, s.o. kokku 41 puud 41 tm ulatuses, tekitades M P vargusega varalist kahju 32 800 krooni. Seega A.S, varastades korduvalt isikute grupi poolt salaja suures ulatuses võõrast vara, pani toime KrK § 139 lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T.H on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema koos A.S-iga varastas 28.12.1999 salaja xxxx metskonnas kvartalis nr 400 eralduselt nr 1 18 tm jämedat männipalki koguväärtusega 12 106.80 krooni; - tema, KrK § 139 lg 2 p 2 tähendatud isikuna, koos A.S-iga varastas ajavahemikul 07.-09.01.2000 salaja Väike-Maarja vallas xxxx metskonnast kvartal nr 400 eralduselt nr 1 28 tm jämedat männipalki ja 13 tm männipaberipuud, tekitades metskonnale vargusega varalist kahju kokku 23 603.80 krooni. Seega T.H, varastades korduvalt isikute grupi poolt salaja võõrast vara, pani toime KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3 Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on S.V-le mõistetavaks karistuseks KrK § 139 lg 3 p 1 järgi,
lg 2 p 6 sätteid kohaldades, 9 (üheksa) kuud vangistust.
alusel mõista karistus tingimisi 2 (kahe) aastase katseajaga ning allutada S.V katseajaks käitumiskontrollile ühes kohustusega katseajal järgida
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 1 alusel kohustada S.V heastama katseaja jooksul: 1) kannatanu L V kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 1000 krooni; 2) kannatanu M K kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 500 krooni; 3) kannatanu J T kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 500 krooni; 4) kannatanu J M e kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 700 krooni; 5) kannatanu M P kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt alates aprillist 2007 200 krooni; 6) Keskkonnainspektsioonile kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 200 krooni. Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on A.S-ile mõistetavaks karistuseks KrK § 139 lg 3 p 1 järgi,
lg 2 p 6 sätteid kohaldades, 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.05.2000 kuni 04.05.2000, s.o. 3 päeva, 23.05.2000 kuni 25.05.2000, s.o. 3 päeva, kokku 6 päeva ja ajavahemik 26.10.2006 kuni 21.03.2007, s.o. 4 kuud ja 24 päeva, s.o. kokku 5 kuud. Lõplikuks karistuseks jääb 7 (seitse) kuud vangistust.
alusel mõista karistus tingimisi 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseajaga ning allutada A.S katseajaks käitumiskontrollile ühes kohustusega katseajal järgida
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 1 alusel kohustada A.S heastama katseaja jooksul: 1) kannatanu Lea Voorelile kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 1000 krooni; 2) kannatanu M K kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 500 krooni; 3) kannatanu J T kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 500 krooni; 4) kannatanu J M kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 700 krooni; 5) kannatanu M P kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 200 krooni; 6) kannatanu xxxx metskonnale kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 200 krooni. 7) Keskkonnainspektsioonile kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 200 krooni. Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on T.H-le mõistetavaks karistuseks KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi 10 (kümme) kuud vangistust, mida
lg 2 alusel suurendada Järva Maakohtu 25.10.1999 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 5 (viie) kuulise vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.
3 päeva karistusaja hulka. 4 Lõplikuks karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
alusel asendada mõistetud vangistus 894 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 (kaks) aastat ning allutada T.H selleks ajaks käitumiskontrollile ühes kohustusega järgida
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 1 alusel kohustada T.H heastama kannatanuxxxx metskonnale kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 200 krooni. Süüdistatavad S.V, A.S ja T.H on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid nendega. Kokkulepete arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatavad S.V, A.S ja T.H on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. S.V ja A.S tuleb süüdi tunnistada KrK § 139 lg 3 p 1 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele. T.H tuleb süüdi tunnistada KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kannatanule L V tekitati vargusega varalist kahju summas 204 640 krooni, tsiviilhagi on esitatud samas summas. Kannatanutele M K , J M ja J T tekitati vargusega kahju 289 560 krooni väärtuses. Materjali saadi kätte ja realiseeriti väärtusega 77 100.15 krooni. Tsiviilhagi on esitatud summas 212 459.85 krooni. A.S poolt on J T hüvitatud 10 000 krooni. Kannatanu M K tsiviilhagiks jääb 53 115 krooni. Kannatanu J T tsiviilhagi oli 53 115 krooni, kuid temale on hüvitatud 10 000 krooni, mistõttu tema tsiviilhagiks jääb 43 115 krooni. Kannatanu J M tsiviilhagiks jääb 106 229.90 krooni. Kannatanule M P tekitati vargusega varalist kahju 32 800 krooni väärtuses. A.S poolt on hüvitatud talle 10 000 krooni. Tsiviilhagi on esitatud summas 22 800 krooni. Keskkonnale tekitati kahju Rammu, Külaotsa ja Peetri-Ploomi maaüksustel ebaseadusliku raiega kokku 67 702 krooni väärtuses. Samas summas on esitatud tsiviilhagi. xxxx metskonnale tekitati vargusega kahju kokku 35 710.60 krooni väärtuses. Samas summas on esitatud ka tsiviilhagi.xxxx metskonna õigusjärglane on xxxx metskond. Juhindudes KrMS § 247, 248 lg 1 p 5, 249, 250 lg 1, 310, 313, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada S.V KrK § 139 lg 3 p 1 järgi ning karistuseks mõista,
Mõistetud vangistust ei pöörata
alusel täitmisele, kui S.V ei pane kahe aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustused. 5 Määrata S.V katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 1 alusel kohustada S.V heastama katseaja jooksul: 1) kannatanu L V kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 1000 krooni; 2) kannatanu M K kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 500 krooni; 3) kannatanu J T kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 500 krooni; 4) kannatanu J M arksile kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 700 krooni; 5) kannatanu M P kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt alates aprillist 2007 200 krooni; 6) Keskkonnainspektsioonile kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 200 krooni. S.V-le määratud katseaja alguseks lugeda 21.03.2007. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta S.V kohtuotsuse jõustumisel. suhtes tühistada Süüdi tunnistada A.S KrK § 139 lg 3 p 1 järgi ning karistuseks mõista,
lg 2 p 6 sätteid kohaldades, 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel arvata A.S karistusaja hulka eelvangistus 02.05.2000 kuni 04.05.2000, s.o. 3 päeva, 23.05.2000 kuni 25.05.2000, s.o. 3 päeva ja ajavahemik 26.10.2006 kuni 21.03.2007, s.o. 4 kuud ja 24 päeva, kokku 5 kuud. A.S kuulub ärakandmisele 7 (seitse) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata
alusel täitmisele, kui A.S ei pane kaheksateist kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustused. Määrata A.S katseajaks Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 6 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 1 alusel kohustada A.S heastama katseaja jooksul: 1) kannatanu L V kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 1000 krooni; 2) kannatanu M K kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 500 krooni; 3) kannatanu J T kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 500 krooni; 4) kannatanu J M kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 700 krooni; 5) kannatanu M P kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 200 krooni; 6) kannatanu xxxx metskonnale kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 200 krooni. 7) Keskkonnainspektsioonile kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 200 krooni. A.S-ile määratud katseaja alguseks lugeda 21.03.2007. Tõkend – vahistamine A.S suhtes tühistada ning ta vabastada istungisaalis vahi alt. Süüdi tunnistada T.H KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi ning karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Järva Maakohtu 25.10.1999 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 (viis) kuud vangistust võrra ja T.Hiitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.
3 päeva karistusaja hulka. T.H kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 27 päeva vangistust.
alusel asendada T.H-le mõistetud vangistus 894 (kaheksasaja üheksakümne nelja) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada T.H kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 7 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 1 alusel kohustada T.H heastama xxxx metskonnale kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt 15-ndaks kuupäevaks alates aprillist 2007 200 krooni. Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta T.H suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista S.V-lt ja A.S-ilt solidaarselt: - 204 640 (kakssada neli tuhat kuussada nelikümmend) krooni L V (arveldusarve Hansapangas nr xxxx) kasuks; - 53 115 (viiskümmend kolm tuhat ükssada viisteist) krooni Maire K (arveldusarve Hansapangas nr xxxx) kasuks; - 43 115 (nelikümmend kolm tuhat ükssada viisteist) krooni J T (arveldusarve Hansapangas nr xxxx) kasuks; - 106 229.90 (ükssada kuus tuhat kakssada kakskümmend üheksa krooni ja 90 senti) krooni J M (arveldusarve Hansapangas nr xxxx) kasuks; - 22 800 (kakskümmend kaks tuhat kaheksasada) krooni M (arveldusarve SEB Eesti Ühispangas nr xxxx) kasuks; - 67 702 (kuuskümmend seitse tuhat seitsesada kaks) krooni Keskkonnainspektsiooni (Rahandusministeeriumi arveldusarve SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017, viitenumber 2800049463) kasuks tsiviilhagide katteks. Välja mõista A.S-ilt ja T.H-lt solidaarselt 35 710.60 (kolmkümmend viis tuhat seitsesada kümme krooni ja 60 senti) krooni xxxx metskonna (arveldusarve SEB Eesti Ühispangas nr 10502001191008) kasuks tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista S.V-lt, A.S-ilt ja T.H-lt igalt ühelt menetluskuluna sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 4994.95 (neli tuhat üheksasada üheksakümmend neli krooni ja 95 senti, s.h. on käibemaks 18%, s.o. 761.95 krooni) krooni v.-adv. Kristel Vedro määratud korras süüdistatava S.V kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista S.V-lt menetluskuluna kaitsjatasu 4994.95 (neli tuhat üheksasada üheksakümmend neli krooni ja 95 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumise ja selles osalemise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A.S-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 105 (ükssada viis) krooni riigituludesse v.-adv. Maimu Schmidti osavõtu eest kohtueelsest menetlusest. 8 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista T.H-lt menetluskuluna kaitsjatasu 61.95 (kuuskümmend üks krooni ja 95 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Lembit Viitase osavõtu eest kohtueelsest menetlusest. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista S.V-lt ja A.S-ilt kummaltki menetluskuluna 286 (kakssada kaheksakümmend kuus) krooni riigituludesse kannatanule ja tunnistajatele KrMS § 178 kohaselt makstud summade katteks. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista A.S-ilt ja T.H-lt kummaltki menetluskuluna 34 (kolmkümmend neli) krooni riigituludesse tunnistajale KrMS § 178 kohaselt makstud summa katteks. S.V , A.S ja T.H tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu üksnes kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise osas. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste Ärakiri õige №oremreferent Ingrid Opmann Kohtuotsus jõustus: 09.aprillil 2007.a. №oremreferent Ingrid Opmann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.