Obsah (20)

§ 209§ 424§ 201§ 65§ 263§ 275§ 333§ 199§ 74§ 334§ 2§ 56§ 4§ 69§ 61§ 64§ 83§ 68§ 50§ 75

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-06-14332 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 20. aprillil 2007 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste sekretäri Enjar Malm juuresolekul prokuröri Marge Voogma kaitsja

§ 209

lg 2 p 1,3 järgi 1 a vangistusega tingimisi 2 a katseajaga, 5) 30.11.2005 Saare Maakohtu poolt

§ 424

järgi rahalise karistusega 15 000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a, 6) 12.09.2006 Tartu Maakohtu poolt

§ 201

lg 2 p 1,4; 345 lg 1, 344 lg 1, 424, 329 järgi 1 a 1 k vangistusega,

§ 65

lg 2 alusel suurendatud karistust Lääne-Viru Maakohtu 30.11.2004 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 a vangistust võrra, liitkaristuseks mõistetud 2 a 1 k vangistust ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a alates põhikaristuse ärakandmisest, karistuse kandmise algus 04.05.2006, halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 7-l korral, kahtlustatavana kinni peetud 17.08.-19.08.2004, 25.08.-27.08.2004, tõkend elukohast lahkumise keeld, ARTI LOKTIONOV’i, isikukood 38302265218, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 08.02.2000 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1,2; 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 1 a vabadusekaotusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 2) 25.01.2007 Viru Maakohtu poolt

§ 263

p 1,4 – 22 lg 3 järgi 6 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 12-l korral, kahtlustatavana kinni peetud 24.08.-26.08.2004, tõkend - elukohast lahkumise keeld, ja B.N-i , isikukood xxx, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 25.08.1997 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2 järgi 3 k vabadusekaotusega tingimisi 1 a katseajaga, 2) 05.04.1999 Järva Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 2,3 järgi 1 a 6 k vabadusekaotusega tingimisi 2 a katseajaga, 3) 01.08.2005 Lääne-Viru Maakohtu poolt

§ 275

järgi rahalise karistusega 4500 krooni, 2 halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 12-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld, süüdistustes

§ 333

lg 2 p 1, 334 lg 2 p 1 järgi; N.E, isikukood xxx, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 6 klassi, elukoht xxxx, töökoht AS Türi Rehvikeskus komplekteerija, varem kriminaalkorras karistatud 12.09.2006 Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 1; 201 lg 2 p 1,4; 345 lg 1, 344 lg 1 järgi 10 k vangistusega, millest eelvangistusaja 4 k 21 p mahaarvamisega jäänud kanda 5 k 9 p vangistust tingimisi 1 a 6 k katseajaga, halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 6-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld, E.U, isikukood xxx, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx, enne viimase karistuse kandmist töötas xxxx müügiesindajana, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 19.08.1997 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; 197 lg 2 p 2 – 15 lg 2 järgi 6 k vabadusekaotusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 2) 29.04.1999 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi 10 k vabadusekaotusega tingimisi 2 a katseajaga, 3) 24.09.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 203 lg 1 järgi rahalise karistusega 5000 krooni, eelvangistusaja 3 p mahaarvamisega jäänud kanda rahaline karistus 4550 krooni, 4) 12.10.2005 Tallinna Linnakohtu poolt

§ 424

järgi 7 k vangistusega, millest

§ 74

lg 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 3 k vangistust ning ülejäänud 4 k vangistust jäänud kanda tingimisi 3 a katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 a, 5) 07.07.2006 Viru Maakohtu poolt

§ 263

p 1 järgi 10 k vangistusega, karistuse kandmise alguseks loetud 09.05.2006, Viru Maakohtu määrusega 05.04.2007

§ 65

alusel moodustatud liitkaristus 10 k 5 p vangistust üksikkaristustest raskema suurendamise teel, liitkaristus loetud kantuks vahi all viibitud ajaga 09.05.2006 – 13.03.2007, 6) 23.02.2007 Tartu Maakohtu poolt

§ 209

lg 2 p 1,3 järgi 1 a 4 k vangistusega tingimisi 2 a katseajaga, halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 31-l korral, kahtlustatavana kinni peetud 08.09.10.09.2004, tõkend – elukohast lahkumise keeld, Z.E , isikukood xxx, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 07.03.2000 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1, 195 lg 2 järgi 2 a vabadusekaotusega tingimisi 2 a katseajaga, 2) 23.12.2002 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 1 a 6 k vangistusega tingimisi 2 a 6 k katseajaga, väärtegude toimepanemise eest karistatud 6-l korral, kahtlustatavana kinni peetud 14.07.16.07.2004, 25.08.-26.08.2004, tõkend – elukohast lahkumise keeld, ja ROLAND MAASING’u, isikukood 38111025215, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 03.11.2000 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3; 197 lg 2 p 2 – 15 lg 2 järgi 1 a vabadusekaotusega, 2) 07.03.2001 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1 järgi 1 a vabadusekaotusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 3) 02.11.2001 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3; 197 lg 2 p 1 – 15 lg 2 järgi 1 a 1 k vabadusekaotusega, vabanes 02.12.2002 pärast karistuse kandmist Murru Vanglast, halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest karistatud 6-l korral, kahtlustatavana kinni peetud 25.08.-27.08.2004, tõkend – elukohast lahkumise keeld, - 3 süüdistuses

§ 334lg 2 p 1 järgi.

N.M on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 22.06.2004 võltsis koos Arti Loktionovi ja B.N-iga xxxxpaljundusmasinaga xxxx seerianumber xxxx kasutamise eesmärgil eeluurimise käigus kindlaks tegemata koguses Eesti 500krooniseid pangatähti; - tema, ajavahemikul 25.06.2004 – 26.06.2004 võltsis koos Arti Loktionovi ja B.N-iga xxxx paljundusmasinaga xxxx seerianumber xxxx kasutamise eesmärgil eeluurimise käigus kindlaks tegemata koguses Eesti 500-krooniseid pangatähti; - tema, 26.06.2004 võltsis koos Arti Loktionovi ja B.N-iga xxxx paljundusmasinaga xxxx seerianumber xxxx kasutamise eesmärgil eeluurimise käigus kindlaks tegemata koguses Eesti 500-krooniseid pangatähti; - tema, ajavahemikul 26.07.2004 – 25.08.2004 võltsis xxxx paljundusmasinaga kasutamise eesmärgil eeluurimise käigus kindlaks tegemata koguses 50-euroseid pangatähti. Seega N.M, võltsides vähemalt teist korda kasutamise eesmärgil raha, pani toime

§ 333lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

N.M on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, ajavahemikul 22.06.2004 – 29.06.2004 andis teadlikult edasi Rakvere linnas E.U-le eeluurimise käigus kindlaks tegemata koguses võltsitud Eesti 500-krooniseid pangatähti; - tema, 25.06.2004 tasus Kehtna vallas Lelle alevikus Viljandi mnt 34 asuvas Rapla Tarbijate Ühistu Lelle kaupluses võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega seerianumber xxxx; - tema, 26.06.2004 andis teadlikult edasi R S Lääne-Virumaal Kadrina vallas Hulja alevikus eeluurimise käigus kindlaks tegemata koguses võltsitud Eesti 500-krooniseid rahatähti seerianumber xxxx; - tema, 27.06.2004 Narvas Tallinna maanteel andis teadlikult edasi R S võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähe seerianumber xxxx; - tema, 22.07.2004 tasus Tapa keskväljakul asuvas R Kiosk Eesti AS-le kuuluvas kioskis kauba eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega seerianumber xxxx; - tema, 04.08.2004 tasus Kunda linnas Jaama 6 asuvas FIE A A kuuluvas kaupluses Jaama kauba eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega seerianumber xxxx; - tema, 05.08.2004 andis teadlikult edasi A R Rakveres Veski tänaval 26 võltsitud 50eurost pangatähte kokku väärtuses 1300 eurot. Seega N.M, lastes vähemalt teist korda teadvalt käibele võltsitud raha, pani toime

§ 334lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Arti Loktionov ja B.N on kohtu alla antud süüdistuna selles, et nemad, 22.06.2004 koos N.M-iga võltsisid xxxx paljundusmasinaga xxxx seerianumber xxxx kasutamise eesmärgil eeluurimise käigus kindlaks tegemata koguses Eesti 500-krooniseid pangatähti; - nemad, ajavahemikul 25.06.2004 – 26.06.2004 koos N.M-iga võltsisid xxxx paljundusmasinaga xxxx seerianumber xxxx kasutamise eesmärgil eeluurimise käigus kindlaks tegemata koguses Eesti 500-krooniseid pangatähti; 4 - nemad, 26.06.2004 koos N.M-iga võltsisid xxxx paljundusmasinaga seerianumber xxxx kasutamise eesmärgil eeluurimise käigus kindlaks tegemata koguses Eesti 500-krooniseid pangatähti. Seega Arti Loktionov ja B.N , võltsides vähemalt teist korda kasutamise eesmärgil raha, panid toime

§ 333lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Arti Loktionov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 25.06.2004 tasus Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt

1. km-l Elistvere bussipeatuses S K 2 kg kurkide eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega seerianumber xxxx; - tema, 25.06.2004 tasus Paides Rüütli 4 asuvas FIE V O kuuluvas riietepoes nokamütsi eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega seerianumber AX
2. Seega Arti Loktinov, lastes vähemalt teist korda teadvalt käibele võltsitud raha, pani toime

§ 334lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

B.N on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 23.06.2004 proovis Tallinnas Tartu mnt 1 asuvas kioskis kauba eest tasuda võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega, kuid see ei õnnestunud, kuna müüja sai aru, et tegemist on võltsitud rahatähega; - tema, 24.06.2004 tasus Jõgeva maakonnas Kasepää vallas Raja külas asuvas FIE A M kuuluvas kaupluses Raja kauba eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega seerianumber xxxx; - tema, 25.06.2004 tasus Harjumaal Kohila vallas Hageri külas asuvas OÜ-le SM Grupp kuuluvas Krooni kaupluses kauba eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega; - tema, ajavahemikul 01.07.2004 – 31.07.2004 tasus Tallinnas Veerenni 17 asuvas OÜle Misenor kuuluvas kaupluses kauba eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega. Seega B.N, lastes vähemalt teist korda teadvalt käibele võltsitud raha, pani toime

§ 334lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

N.E on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 23.06.2004 tasus Rapla linnas Tallinna mnt 45 asuvas AS-le RR Lektus kuuluvas toiduainete kaupluses Ristiku võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega seerianumber xxxx; - tema, 25.06.2004 proovis Harjumaal Sakus Pargi 2 asuvas OÜ-le Strandler kuuluvas videolaenutuspunktis Kesk 24h Punkt tasuda kauba eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega, kuid see ei õnnestunud, kuna müüja sai aru, et tegemist on võltsitud rahatähega; - tema, 2004.a. juulikuu alguses tasus Tallinnas Estonia pst 10 asuvas OÜ-le Diofant kuuluvas kioskis kauba eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega seerianumber xxxx; - tema, 2004.a. juulikuu alguses tasus Tallinnas Läänemere tee 25 asuvas OÜ-le Nerten kuuluvas kioskis kauba eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega seerianumber xxxx; - tema, 2004.a. juulikuu alguses proovis tasuda Tallinnas Mere pst 1 asuvas R-Kioskis kauba eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega, kuid see ei õnnestunud, kuna müüja sai aru, et tegemist on võltsitud rahatähega; - tema, 2004.a. juulikuu alguses tasus Tallinnas Varraku tänaval asuvas OÜ-le Bailov kuuluvas kioskis kauba eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega; 5 - tema, ajavahemikul 28.06.2004 – 01.07.2004 tasus Tallinnas Pärnu mnt 229 asuvas OÜ-le Sasseni Pood kuuluvas kaupluses kauba eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega seerianumber xxxx. Seega N.E, lastes vähemalt teist korda teadvalt käibele võltsitud raha, pani toime

§ 334lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

E.U on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 29.06.2004 tasus Järvamaal Paide vallas Mäo külas asuvas AS-le GMP Grupp kuuluvas Mäo kiirtoitlustuspunktis kauba eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega; - tema, 2004.a. juulikuu alguses tasus Järvamaal Ahulas asuvas OÜ-le Herm Trade kuuluvas Ahula tanklas kauba eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega seerianumber xxxx; - tema, 02.07.2004 tasus Rakkes Mäe 14 asuvas AS-le Rakke Tankla kuuluvas tanklas ostude eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega seerianumber xxxx; - tema, ajavahemikul 10.07.2004 – 11.07.2004 tasus Lääne-Virumaal Kundas toimunud Sõbralaadal toitlustamisega tegelenud OÜ E&I Team müügipunktis ostetud kauba eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega; - tema, ajavahemikul 14.07.2004 – 16.07.2004 tasus Lääne-Virumaal Sõmerul asuvas AS-le Alexela Oil kuuluvas tanklas kauba eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega seerianumber xxxx; - tema, 02.08.2004 tasus Lääne-Virumaal Tapa linnas asuvas Lukoil Eesti AS-le kuuluvas Tapa tanklas kauba eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega seerianumber xxxx; - tema, 04.08.2004 tasus Haljalas Tallinna mnt 26 asuvas AS-le Gallon kuuluvas tanklas võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega seerianumber xxxx; - tema, 04.08.2004 umbes kella 13.00 paiku püüdis Haljala vallas Aasperes asuvas OÜle R kuuluvas kaupluses tasuda võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega, kuid see ei õnnestunud, kuna müüja sai aru, et tegemist on võltsitud rahatähega; - tema, 04.08.2004 tasus Lääne-Virumaal Viitnal asuvas OÜ-le S kuuluvas tanklas bensiini eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega seerianumber xxxx; - tema, ajavahemikul 05.08.2004 – 09.08.2004 tasus Harjumaal Loksa vallas Kotka külas asuvas OÜ-le K R kuuluvas bensiinitanklas kauba eest võltsitud Eesti 500kroonise pangatähega seerianumber xxxx. Seega E.U , lastes vähemalt teist korda teadvalt käibele võltsitud raha, pani toime

§ 334lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Z.E on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 27.06.2004 andis Narvas Tallinna mnt 55a asuva kaupluse Sendi juures teadlikult edasi R M võltsitud Eesti 500kroonise pangatähe, mida Roland Maasing kasutas Narvas asuvas Sendi kaupluses kauba eest tasumisel; - tema, 2004.a. juulikuus andis Rakveres Lennuki tänaval asuva OÜ-le Rakvere Avico kuuluva kaupluse juures teadlikult edasi Roland Maasing võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähe, mida Roland Maasing kasutas Rakveres Lennuki tänaval asuvas kaupluses kauba eest tasumisel; - tema, 10.07.2004 andis Lääne-Virumaal Vihula vallas Vihula külas asuva FIE M V kuuluva kaupluse juures teadlikult edasi Roland Maasing võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähe, mida R M kasutas Vihulas asuvas kaupluses kauba eest tasumisel; 6 - tema, 14.07.2004 andis Lääne-Virumaal Avanduse vallas Simuna alevikus teadlikult edasi Roland Maasing võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähe, millega Roland Maasing üritas Simuna alevikus asuvas Liaan OÜ-le kuuluvas kaupluses kauba eest tasuda. Seega Z.E , lastes vähemalt teist korda teadvalt käibele võltsitud raha, pani toime

§ 334lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Roland Maasing on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 27.06.2004 tasus IdaVirumaal Narvas Tallinna mnt 55a asuvas Sendi kaupluses kauba eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega seerianumberxxxx; - tema, 2004.a. juulikuus tasus Rakveres Lennuki tänaval asuvas OÜ-le Rakvere Avico kuuluvas kaupluses kauba eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega; - tema, 10.07.2004 tasus Lääne-Virumaal Vihula vallas Vihula külas asuvas FIE Mai Väinsalule kuuluvas kaupluses kauba eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega seerianumber xxxx; - tema, 14.07.2004 proovis tasuda Lääne-Virumaal Avanduse vallas Simuna alevikus asuvas Liaan OÜ-le kuuluvas kaupluses kauba eest võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega, kuid see ei õnnestunud, kuna müüja sai aru, et tegemist on võltsitud rahatähega. Seega Roland Maasing, lastes vähemalt teist korda teadvalt käibele võltsitud raha, pani toime

§ 334lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatavad N.M , Arti Loktionov, B.N , N.E , E.U , Z.E ja Roland Maasing tunnistasid ennast kohtuistungil neile esitatud süüdistustes täielikult süüdi. Lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil, on süüdistatavate N.M-i , Arti Loktionovi ja B.N-i süü neile esitatud süüdistuses tõendatud: - süüdistatava N.M-i kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana korduvalt antud üksikasjalike süüdomaksvõtvate ütlustega (III kd, tl 24-26, tl 27-29, tl 30-40, tl 41-43, tl 44-46, tl 47-50, tl 51-54, tl 55-57, tl 58-59, tl 60-61, tl 71-73, tl 74-76), millistest nähtub, et mõni päev enne 22.06.2004 oli ta K K kuulnud, kuidas viimane valmistas võltsitud 500-krooniseid, millega ta oli vahele jäänud. Süüdistatava N.M-i sõnul oli K K rääkinud talle, et rahatähtede valmistamiseks on vaja printerit ning et tema kaudu on võimalik selline printer muretseda. Süüdistatava N.M-i ütlustest nähtub, et K K aitas tal printeri muretseda ning et samal päeval peale printeri ostmist läks ta koos B.N-iga sellega Roosi tänavale Arti Loktionovi juurde, kellega koos olid nad otsustanud hakata võltsitud rahatähti valmistama. Süüdistatava N.M-i väitel valmistas ta 2004.a. juunikuus koos Arti Loktionovi ja B.N-iga skanneri ning printeri abil võltsitud Eesti 500krooniseid rahatähti. Süüdistatava N.M-i sõnul pani Arti Loktionov originaal 500-kroonise skanneri klaasi alla, seejärel tuli välja trükitud A4 formaadis paberid ringi pöörata, rahatäht ka ringi pöörata ning uuesti trükkida rahatähe teine pool. Süüdistatava N.M-i väitel lõikas Arti Loktionov ise rahatähed ka välja. Süüdistatava N.M-i ütlustest nähtub, et B.N konkreetset ülesannet ei olnud, tema ainult aitas neid mõlemaid rahatähtede valmistamisel. Süüdistatav N.M on öelnud, et nad valmistatud 500-krooniseid üle ei lugenud. 7 - süüdistatava Arti Loktionovi kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana korduvalt antud üksikasjalike süüdomaksvõtvate ütlustega (III kd, tl 102-108, tl 109-111, tl 112-114, tl 115-118, tl 124-125, tl 126-128). Süüdistatav Arti Loktionov on öelnud, et plaan valerahasid tegema hakata tekkis N.M , kes temagi nõusse rääkis. Süüdistatava Arti Loktionovi sõnul proovisid nad valeraha tegemist algul 2-kroonisega, seejärel hakkasid vale viiesajaseid tegema. Süüdistatav Arti Loktionov on öelnud, et 2004.a. juunis valmistasid nad N.M-i ja B.N-iga 500-krooniseid kahel korral tema juures xxxx ja ühel korral Tallinnas N.M-i juures. Süüdistatava Arti Loktionovi väitel väljaprinditud rahatähed lõikasid nad kolmekesi lahti. - süüdistatava B.N-i kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana korduvalt antud üksikasjalike süüdomaksvõtvate ütlustega (III kd, tl 132-136, tl 144-145, tl 146-148). Süüdistatav B.N on öelnud, et N.M tahtis osta printerit, et hakata valeraha tegema. Süüdistatav B.N on kinnitanud, et ostetud printeri panid nad koos üles xxxx Arti Loktionovi juurde, hakates seda katsetama, proovides algul teha 2krooniseid ning alles hiljem 500-krooniseid. - tunnistaja K K kohtueelsel menetlusel 05.08.2004 antud ütlustega (I kd, tl 77-80), et vist juuni alguses kohtus ta N.M-iga Rakveres Rohuaia 12 asuvas internetipunktis. Tunnistaja K K on öelnud, et rääkis N.M-ile , et tema oli teinud koopiamasinaga võltsitud 500-krooniseid rahatähti. Tunnistaja K K sõnul tema keeldumise peale N.M-ile võltsitud 500-krooniseid teha, teatas N.M , et peaks ise selliseid 500-krooniseid tegema hakkama. Tunnistaja Kert Kiima väitel mõne aja möödudes oli N.M temaga uuesti ühendust võtnud ja tahtnud, et ta muretseks talle värvipaljundusmasina. Tunnistaja K K on öelnud, et paljundusmasina muretses ta N.M-ile läbi PT Mikros töötava T V , kes tellis paljundusmasina PT Mikro kauplusesse ja tema pidi selle sealt välja ostma, et hiljem omakorda see edasi N.M-ile müüa. Tunnistaja K K on väitnud, et saatis N.M-i paljundusmasinat HP PSC 1210 seerianumber xxxx välja ostma. Protokolli lisana on tunnistaja K K esitanud T V käest hiljem saadud nimetatud paljundusmasina garantiilepingu ja PT Mikro AS arve 096437 22.06.

1. - asitõendi, E.U poolt kahtlustatavana ülekuulamise protokollile lisatud bürookombaini xxxx xxxx vaatlusprotokolliga 06.03.2006 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (I kd, tl 60-63). - tunnistaja M L kohtueelsel menetlusel 23.08.2004 antud ütlustega (II kd, tl 147-148), et valerahast teab ta nii palju, et N.M käis enne jaanipäeva tema juures poes ühe vale 500-kroonise rahaga vehkimas. Lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil, on süüdistatava N.M-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatud: - süüdistatava N.M-i kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana korduvalt antud üksikasjalike süüdomaksvõtvate ütlustega (III kd, tl 24-26, tl 27-29, tl 30-40, tl 41-43, tl 44-46, tl 47-50, tl 55-57, tl 58-59, tl 60-61, tl 71-73, tl 74-76). Süüdistatav N.M on öelnud, et andis Z.E-le Huljal 20 võltsitud 500-kroonist lõpunumbriga 211, samuti on öelnud, et andis Z.E-le Narvas 500-kroonise võltsitud rahatähe. Süüdistatav N.M on omaks võtnud, et peale Z.E-le võltsitud viiesajaste andmist sai ta järgnevatel päevadel kokku E.U-ga , kellele andis kõik temal veel alles olevad võltsitud viiesajased lõpunumbriga
2. Süüdistatava N.M-i väitel tasus tema ise võltsitud 500kroonisega Lelle kaupluses, Tapal R-Kioskis ja Kundas Jaama kaupluses. 8 - Rapla Tarbijate Ühistu esindaja L T kohtueelsel menetlusel 03.03.2006 antud ütlustega (I kd, tl 142-144), et Rapla Tarbijate Ühistule kuuluvas Lelle kaupluses maksti võltsitud Eesti 500-kroonise pangatähega. - tunnistaja H K kohtueelsel menetlusel antud ütlustega (II kd, tl 210-211, tl 220-222), et 28.06.2004 kella 17 paiku kassa üleandmise käigus avastas ta vale 500-kroonise rahatähe. Tunnistaja H K ütlustest nähtub, et neil kaupluses ei ole vahendit, millega kindlaks teha valeraha. - võetuse protokolliga 29.06.2004 (II kd, tl 213), millest nähtub, et H K võeti ära 500kroonisele paberrahale sarnanev ese, millel number xxxx. - ekspertiisiaktis nr DA-131-04/5345 16.07.2004 (II kd, tl 216) sisalduva eksperdiarvamusega, et ekspertiisiks esitatud Eesti 500-kroonine pangatäht nr xxxx on võltsitud tindipritsvärvikoopia meetodil laiatarbe paberile. - läbiotsimisprotokolliga 15.07.2004 (I kd, tl 18-19), millest nähtub, et Z.E andis oma elukohas Lääne-Viru maakonnas Hulja alevikus Tõnismäe 20-6 vabatahtlikult välja Eesti 500-kroonised võltsimistunnustega rahatähed seerianumbriga BB165211, kokku neli tükki. - ekspertiisiaktis nr DA-147-04/6109 05.08.2004 (I kd, tl 25-27) sisalduva eksperdiarvamusega, et Eesti 500-kroonised pangatähed seerianumbriga xxxx on võltsitud. Pangatähed on valmistatud tindipritsmeetodil põhineva väljundseadmega. - R Kiosk Eesti AS esindaja M T kohtueelsel menetlusel 02.03.2006 antud ütlustega (II kd, tl 53-55), et 2004.a. juulikuus tuli Hansapangast teade, et R Kiosk Eesti AS Tapa kioski inkassatsioonikotist avastati võltsitud Eesti 500-kroonine pangatäht. - Hansapanga valeraha tunnustega kupüüride avastamise aktiga 24.07.2004 (II kd, tl 51). - Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna ekspertiisiaktis nr 384 04.08.2004 (II kd, tl 4950) sisalduva arvamusega, et ekspertiisiks esitatud Eesti 500-kroonine pangatäht seerianumbriga xxxx on Eesti 500-kroonine võltsitud pangatäht. - tunnistaja S E kohtueelsel menetlusel 04.08.2004 antud ütlustega (I kd, tl 191-194), et 04.08.2004 kella 12.30 paiku tuli Jaama poodi noormees, kelle kohta hiljem selgus, et ta tasus poes võltsitud 500-kroonisega. Tunnistaja S E sõnul selgus alles pangas, et tegemist oli võltsitud rahaga. - tunnistaja A A kohtueelsel menetlusel 04.08.2004 antud ütlustega (I kd, tl 195-198), et 04.08.2004 oli ta tööl Kunda linnas Jaama poes, kui poodi tuli lühemat kasvu heledate lühikeste juustega noormees, kes ostis poest piima, makarone, vorsti ja saia, tasudes ostu eest 500-kroonisega. Tunnistaja A A sõnul selgus alles hiljem pangas, et tegemist oli valerahaga. - kannatanu FIE A A kohtuistungil ja kohtueelsel menetlusel antud ütlustega (I kd, tl 199-201), et ta töötas FIE-na ja pidas Kunda linnas Jaama poodi, kui 2004.a. augustis, kui S E käis pangas kassasse laekunud 500-krooniseid vahetamas, avastas pangatöötaja võltsitud 500-kroonise. - ekspertiisiaktis nr DA-159-04/6638 18.08.2004 (I kd, tl 189) sisalduva eksperdiarvamusega, et ekspertiisiks esitatud Eesti 500-kroonine pangatäht nr BC677423 on võltsitud. Pangatäht on valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega. - N.M-i ütluste ja olustiku seostamise protokolliga 03.11.2004 (III kd, tl 6670). Lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil, on süüdistatava N.M-i süü 50euroste pangatähtede võltsimises kasutamise eesmärgil tõendatud veel süüdistatava N.M-i kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana 23.11.2006 (juurde liidetud 9 kd, tl 55-57) antud ütlustega, et võltsitud 50-euroseid pangatähti valmistas ta Tallinnas oma korteris Pallasti tänaval. Süüdistatava N.M-i väitel sai ta õige 50eurose rahatähe, mida ta paljundusmasinaga kopeeris, oma isa T L käest. Süüdistatava N.M-i ütlustest nähtub, et kui ta läks Tallinnasse Arvi Raidile eurosid tooma, siis olid need veel lahti lõikamata. Süüdistatava N.M-i sõnul olid rahatähed valmis trükitud umbes nädal enne nende üleandmist Arvi Raidile. Lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil, on süüdistatava N.M-i süü võltsitud 50-euroste pangatähtede teadvalt käibele laskmises tõendatud: - Eesti politsei Põhjamaade sideohvitseri vahendusel Keskkriminaalpolitsei kriminaalteabe osakonda saadetud Soomes võltsitud 50-euroste levitamisega seotud materjalidega kriminaalasja alustamise otsustamiseks koos tõlkega soome keelest (juurde liidetud kd, tl 3-41); - tunnistaja Arvi Raidi kohtueelsel menetlusel 04.10.2004 (juurde liidetud kd, tl 45-46) antud ütlustega, et ta küsis N.M-i käest võltsitud eurosid ja sai viimase käest samal õhtul umbes tunni aja pärast 900 euro väärtuses 50-euroseid. - tunnistaja O J kohtueelsel menetlusel 15.02.2006 (juurde liidetud kd, tl 49-50) antud ütlustega, et 2004.a. enne Soome minekut ühel õhtul kutsus Arvi Raid ta enda juurde ja näitas talle Eestist saadud võltsitud 50-euroste pakki. - süüdistatava N.M-i kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana 23.11.2006 (juurde liidetud kd, tl 55-57) antud ütlustega, et ta andis 2004.a. suvel Arvi Raidile Rakveres Veski tänaval edasi võltsitud 50-eurosed pangatähed kokku summas ca 400600 eurot. Lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil, on süüdistatava Arti Loktionovi süü temale esitatud süüdistuses tõendatud: - süüdistatava Arti Loktionovi kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana korduvalt antud üksikasjalike süüdomaksvõtvate ütlustega (III kd, tl 102-108, tl 109-111, tl 115-118, tl 119-121, tl 124-125). Süüdistatav Arti Loktionov on öelnud, et tema tasus võltsitud 500-kroonisega Elistvere bussipeatuses kurke ostes ja Paides Rüütli tänava riietepoest nokamütsi ostes. - suulise avalduse protokolliga 25.06.2004 S K (II kd, tl 138). - kannatanu S K kohtueelsel menetlusel antud ütlustega (II kd, tl 139, 149-152), et 25.06.2004 kell 15.30 kuni kell 16.30 müüs ta Tallinn-Tartu-Luhamaa tee ääres Elistvere bussipeatuses kurke, kui kuskil enne kella 16.30 tuli Tallinna poolt sinist värvi välismaine sõiduauto, mis peatus tema juures ja juht ostis tema käest 2 kg kurke hinnaga 30 krooni, makstes kurkide eest 500-kroonise rahatähega. Kannatanu S K sõnul peale kauba saamist sõitis see sõiduk Põltsamaa suunas ja umbes veerand tunni pärast tuli tagasi ja sõitis Tallinna suunas ning siis ta vaatas selle auto numbrit, mis oli 059, tähti ei pannud ta tähele. Kannatanu S K ütlustest nähtub, et peale müügi lõppu käis ta raha kontrollimas Põltsamaal Hansapangas, kus leidis kinnitust tema kahtlus, et noormees tasus võltsitud 500-kroonisega. - eseme vabatahtliku üleandmise protokolliga 25.06.2004 (II kd, tl 140), millest nähtub, et S K andis vabatahtlikult välja 25.06.2004 kella 16.30 paiku temale kauba eest Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteel Elistvere bussipeatuses ca 25 a noormehe poolt antud ühe võltsitud 500-kroonise rahatähe seerianumbriga xxxx. - asitõendi, 500-kroonise Eesti rahakupüüri seerianumbriga xxxx vaatlusprotokolliga 14.07.2004 ning sinna juurde kuuluva fototabeliga (II kd, tl 141-142). - ekspertiisiaktis nr DA-156-04/6610 13.08.2004 (II kd, tl 144-146) sisalduva eksperdiarvamusega, et ekspertiisiks esitatud Eesti 500-kroonine pangatäht nr xxxx on 10 võltsitud. Pangatähel puuduvad ametlikult väljaantavatele rahatähtedele omased turvatunnused: sügav-, mikro- ja UV-trükk, vesimärki, turvakiude ja turvaniiti sisaldav alusmaterjal, kõrgtrükinumeraatoriga teostatud seerianumbrid, latentne kujutis, hologramm, värvust muutev kujund. Pangatäht on valmistatud tindipritsvärvikoopia meetodil. - tunnistaja M L kohtueelsel menetlusel 23.08.2004 antud ütlustega (II kd, tl 147-148), et temale kuuluvat sõiduautot, sinist xxxx reg numbriga xxxxx kasutasid juunikuus N.M ja E.U. - äratundmiseks esitamise protokolliga 24.08.2004 (II kd, tl 157-160), millest nähtub, et S K tundis talle esitatud autode fototabelis nr 1 foto nr 1 all ära auto, millega sõitis 25.06.2004 temalt Elistvere bussipeatuses vale 500-kroonise rahaga kurke ostnud noormees. Autode fototabelis nr 1 fotol nr 1 äratuntud autoks osutus sõiduauto xxxx . - äratundmiseks esitamise protokolliga 25.08.2004 (II kd, tl 161-164), millest nähtub, et Arti Loktionov tundis talle äratundmiseks esitatud fototabelil nr 2 fotol nr 1 T nimelise isiku, kes oli temaga 25.06.2004 kaasas, kui ta ostis Põltsamaa vallas Elistvere bussipeatuses kurke. Fototabelil nr 2 fotol nr 1 äratuntud isikuks osutus N.M . - kannatanu FIE V O kohtueelsel menetlusel antud ütlustega (II kd, tl 76,80), et ta töötab Paide linnas turu kõrval olevas poes Rüütli tn 4 ning et ta viis 09.08.2004 Eesti Ühispanga Paide kontorisse pooleteist kuu kassaraha. Kannatanu FIE V O sõnul luges teller sularaha üle ja raha kontrollimise käigus avastas sularaha hulgast ühe võltsimistunnustega Eesti 500-kroonise pangatähe. - Eesti Ühispanga valeraha tunnustega pangatähe ekspertiisi saatmise aktiga 09.08.2004 (II kd, tl 72). - Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna ekspertiisiaktis nr 429 30.08.2004 (II kd, tl 73, 70) sisalduva arvamusega, et ekspertiisiks esitatud Eesti 500-kroonine pangatäht seerianumbriga xxxx on Eesti 500-kroonine võltsitud pangatäht. - Arti Loktionovi ütluste ja olustiku seostamise protokolliga 18.10.2004 ning sinna juurde kuuluva fototabeliga (III kd, tl 122-123). Lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil, on süüdistatava B.N-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatud: - süüdistatava B.N-i kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana korduvalt antud üksikasjalike süüdomaksvõtvate ütlustega (III kd, tl 132-136, tl 144-145, tl 146-148). Süüdistatav B.N on öelnud, et tema proovis tasuda võltsitud 500-kroonisega Tallinnas Tartu mnt 1 asuvas kioskis, kuid müüja sai aru, et tegemist on võltsitud rahatähega ja võttis temalt rahatähe ära. Süüdistatav B.N on kinnitanud, et tema tasus võltsitud 500-kroonisega Peipsi ääres Raja kaupluses, Hageris asuvas kaupluses ja Tallinnas Veerenni tänaval asuvas kaupluses. - suulise avalduse protokolliga 24.06.2004 FIE A M (II kd, tl 121-122), et 24.06.2004 kella 15.00 paiku Jõgeva maakonnas Kasepää vallas Raja külas talle kuuluvas kaupluses maksis tundmatu noormees ostetud kauba eest 500-kroonise võltsitud rahatähega. - kannatanu FIE A M kohtueelsel menetlusel antud ütlustega (II kd, tl 123-124, tl 173175), et 24.06.2004 kella 15.00 paiku tuli kauplusesse Raja Kasepää vallas keskmist kasvu, keskmise kehaehitusega, umbes 18-19 aastane noormees, kes rääkis eesti keeles. Kannatanu FIE A M sõnul ostis noormees kaupa 39.60 krooni eest, andes 500-kroonise rahatähe. Kannatanu FIE A M ütlustest nähtub, et ta võttis kaupluses viibinud J B soovitusel noormehelt raha vastu, kuid hiljem veendus ikkagi, et rahatäht on võltsitud. - võetuse protokolliga 25.06.2004 A M (II kd, tl 126), millest nähtub, et A M võeti ära üks 500-ne paberraha kupüür numbriga xxxx. 11 - tunnistaja J B kohtueelsel menetlusel 01.09.2004 antud ütlustega (II kd, tl 167-168), et ta oli 24.06.2004 Raja kaupluses sisseoste tegemas, kui müüja A M andis ühelt noormehelt saadud 500-kroonise kontrolliks tema kätte. Tunnistaja J B ütlustest nähtub, et nad ei olnud müüjaga algul kumbki päris kindlad selles, et tegemist on 500kroonise valerahaga, mistõttu müüja A M võttis selle raha noormehelt vastu. - äratundmiseks esitamise protokolliga 01.09.2004 (II kd, tl 169-172), millest nähtub, et J B tundis talle äratundmiseks esitatud isikute hulgast ära fototabelil nr 2 fotol nr 1 oleva isiku, kes ostis 24.06.2004 Raja kauplusest võltsitud 500-kroonise rahaga kaupu. Fototabelil nr 2 fotol nr 1 äratuntud isikuks osutus B.N. - asitõendi, 500-kroonise rahakupüüri seerianumbriga xxxx vaatlusprotokolliga 14.07.2004 ning sinna juurde kuuluva fototabeliga (II kd, tl 127-128). - ekspertiisiaktis nr DA-157-04/6609 13.08.2004 (II kd, tl 130-132) sisalduva eksperdiarvamusega, et ekspertiisiks esitatud Eesti 500-kroonine pangatäht nr xxxx on võltsitud. Pangatähel puuduvad ametlikult väljaantavatele rahatähtedele omased turvatunnused: sügav-, mikro- ja UV-trükk, vesimärki, turvakiude ja turvaniiti sisaldav alusmaterjal, kõrgtrükinumeraatoriga teostatud seerianumbrid, latentne kujutis, hologramm, värvust muutev kujund. Pangatäht on valmistatud tindipritsvärvikoopia meetodil. - OÜ SM Grupp esindaja J S kohtueelsel menetlusel 16.08.2005 antud ütlustega (I kd, tl 118-121), et eelmise aasta suvel avastas OÜ SM Grupp Hageris asuva Krooni poe müüja kassaraha hulgast võltsitud 500-kroonise rahatähe. - tunnistaja A O kohtueelsel menetlusel 03.11.2004 (I kd, tl 86-88) antud ütlustega, et Misenor OÜ-le kuuluvas kaupluses aadressil Veerenni 17 võltsitud 500-kroonist avastatud ei ole. Tunnistaja A O sõnul nende poes tasutakse vahetevahel kauba toojatele sularahas, mistõttu on võimalik, et müüja on selle aasta suvel tasunud kaupa toonud isikule kassast võetud rahaga. - B.N-i ütluste ja olustiku seostamise protokolliga 28.10.2004 (III kd, tl 140143). Lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil, on süüdistatava N.E süü temale esitatud süüdistuses tõendatud: - süüdistatava N.E kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana korduvalt antud üksikasjalike süüdomaksvõtvate ütlustega (III kd, tl 151-154, tl 155-156, tl 162-163). Süüdistatav N.E on öelnud, et tema tasus võltsitud 500-kroonisega Raplas asuvas kaupluses, Tallinnas Estonia pst 10, Läänemere tee 25 ja Varraku tänaval asuvates kioskites ning Tallinnas Pärnu mnt-l asuvas poes. Süüdistatava N.E väitel proovis ta tasuda võltsitud 500-kroonisega Sakus ja Tallinnas Mere pst 1 asuvas R- Kioskis. - kannatanu M R kohtueelsel menetlusel antud ütlustega (I kd, tl 139-141, III kd, tl 4), et 25.06.2004 AS-le RR Lektus kuuluvas Ristiku kaupluses kassaraha ülelugemise käigus avastas ta võltsimistunnustega 500-kroonise rahatähe, milline oli 23.06.2004 kassaraha hulgas ning kuna see raha maksti kassasse päeval, kui tema tööl oli, siis hüvitas ta selle raha AS-le RR Lektus. - üleandmise-vastuvõtmise aktiga 02.09.2004 (III kd, tl 5), millest nähtub, et M R andis üle võltsitud 500-kroonise rahatähe seerianumbriga xxxx. - ekspertiisiaktis nr DA-191-04/7196 15.09.2004 (III kd, tl 8-10) sisalduva eksperdiarvamusega, et ekspertiisiks esitatud Eesti 500-kroonine pangatäht xxxx on võltsitud tindipritsvärvikoopia meetodil ning rahatähel puuduvad ametlikult väljaantavatele rahatähtedele omased turvatunnused. 12 - OÜ Diofant esindaja S H kohtueelsel menetlusel antud ütlustega (I kd, tl 109-113), et 2004.a. suvel korjas ta kioskist asukohaga Estonia pst 10 päevakassat ning minnes Hansapanka sissemakse aparaadi kaudu raha pangaarvele panema, ühte viiesaja kroonist kupüüri aparaat vastu ei võtnud, sest peale detailset vaatlust avastas ta, et kupüüril puuduvad hologramm ja vesimärgid. - OÜ Diofant esindaja S H poolt ülekuulamise protokollile lisatud Eesti 500-kroonise pangatähe seerianumbriga AX067703 vaatlusprotokolliga 06.03.2006 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (I kd, tl 51-53), millest nähtub, et vaadeldav 500-kroonine pangatäht on mõõtmetelt 13,7x6,9 cm. Pangatähe visuaalsel vaatlusel jätavad pangatähe värvitoonid ja kujunduselemendid Eesti 500-kroonise mulje. Lähemal visuaalsel vaatlusel on võimalik aru saada, et tegemist on Eesti 500-kroonise võltsitud pangatähega. - kannatanu T R (endine perekonnanimi A ) kohtueelsel menetlusel 03.11.2004 antud ütlustega (I kd, tl 114-117), et juuli alguses, olles tööl, võttis ta klientidelt raha vastu ja sai kellegi käest võltsitud 500-kroonise kupüüri. Kannatanu T R ütlustest nähtub, et võltsitud 500-kroonise avastasid nad kassapidajale raha üleandmise ajal ning tema ise maksis puudujäägi kinni. - kannatanu T R (endine perekonnanimi A ) poolt ülekuulamise protokollile lisatud Eesti 500-kroonise pangatähe seerianumbriga BB165211 vaatlusprotokolliga 06.03.2006 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (I kd, tl 57-59), millest nähtub, et vaadeldav 500-kroonine pangatäht on mõõtmetelt 13,7x7 cm. Pangatähe visuaalsel vaatlusel on näha, et rahatäht on saanud niiskuskahjustuse ning pangatähel on värvaine osaliselt laiali valgunud. Visuaalsel vaatlusel on võimalik aru saada, et tegemist on Eesti 500-kroonise võltsitud pangatähega. - OÜ Sasseni Pood esindaja T L kohtueelsel menetlusel 03.03.2006 antud ütlustega (I kd, tl 133-135), et 2004.a. suvel maksti OÜ Sasseni Pood Tallinnas Pärnu maanteel asuvas kaupluses võltsitud 500-kroonise pangatähega, milline avastati OÜ Sasseni Pood kassaraha hulgast pangas. - Hansapanga valeraha tunnustega kupüüride avastamise aktiga 01.07.2004 (II kd, tl 181). - Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna ekspertiisiaktis nr 348 16.07.2004 (II kd, tl 179-180) sisalduva arvamusega, et ekspertiisiks esitatud Eesti 500-kroonine pangatäht seerianumbriga xxxxon Eesti 500-kroonine võltsitud pangatäht. - N.E ütluste ja olustiku seostamise protokolliga 26.10.2004 (III kd, tl 157161). Lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil, on süüdistatava E.U süü temale esitatud süüdistuses tõendatud: - süüdistatava E.U kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana korduvalt antud üksikasjalike süüdomaksvõtvate ütlustega (III kd, tl 81-83, tl 86-87, tl 88-91, tl 96-98). Süüdistatav E.U on öelnud, et tema on tasunud ostetud kauba eest võltsitud 500-kroonisega Mäo ristis asuvas kiirtoitlustuspunktis, Ahulas asuvas tanklas, Rakke tanklas, Kundas toimunud Merepäeval, Sõmerul asuvas Alexela tanklas, Tapal asuvas Lukoili tanklas, Haljala tanklas, Viitna tanklas ja Loksa teeristis olevas Kotka tanklas. Süüdistatava E.U väitel püüdis ta osta kaupa võltsitud 500-kroonisega Aasperes asuvas kaupluses, kuid müüja ütles, et see on valeraha, mispeale ta võttis rahatähe enda kätte ja lahkus kauplusest. - tunnistaja J M kohtueelsel menetlusel 30.06.2004 antud ütlustega (II kd, tl 86), et 30.06.2004 kuulis ta AS GMP Mäo kiirtoitlustuskoha müüjaõpilaselt I S , et 13 29.06.2004 kella 22.55 ajal tasus võõras ca 20-25 aastane noormees ühe hamburgeri ja coca joogi eest vale 500-kroonise rahatähega, seerianumbriga xxxx. - tunnistaja I S kohtueelsel menetlusel 30.06.2004 antud ütlustega (II kd, tl 90), et 29.06.2004 kella 23.00 paiku oli ta tööl AS GMP Mäo kiirtoitlustuspunktis, kus üks ca 20-25 aastane eesti keelt kõnelev noormees soovis osta ühte hamburgerit ja ühte cocacolat, tasudes 37 kroonise ostu eest viiesajakroonise rahatähega. Tunnistaja I S on öelnud, et kui see noormees oli nende kiirtoitlustuskohast juba väljunud, siis avastas ta, et see viiesajakroonine rahatäht, millega noormees tasus, oli võltsimistunnustega. - sündmuskoha vaatluse protokolliga 30.06.2004 ning sinna juurde kuuluva fototabeliga (II kd, tl 88-89). - viiesajakroonise rahatähe, seerianumbriga BB165211, asitõendiks tunnistamise määrusega 30.06.2004, asitõendi vaatlusprotokolli ning sinna juurde kuuluva fototabeliga (II kd, tl 92-95). - ekspertiisiaktis nr DA-130-04/5306 16.07.2004 (II kd, tl 98) sisalduva eksperdiarvamusega, et ekspertiisiks esitatud Eesti 500-kroonine pangatäht nr xxxx on võltsitud. - äratundmiseks esitamise protokolliga 08.09.2004 (II kd, tl 102-103), millest nähtub, et tunnistaja I S tundis talle esitatud fototabelil nr 1 fotol nr 3 ära isiku, kes 29.06.2004 õhtul Mäo kiirtoitlustuspunktis maksis kauba eest võltsitud 500-kroonise rahatähega. Tunnistaja I S tundis isiku ära lõua kuju järgi. Fototabelil nr 1 fotol nr 3 äratuntud isikuks osutus E.U. - kannatanu K K kohtueelsel menetlusel 14.09.2004 antud ütlustega (II kd, tl 106-107), et ta töötab OÜ Herm Trade Ahula bensiinijaamas operaatorina ning juulikuu alguses ühel õhtul kontrollis ta bensiinijaama kassaraha ja avastas vale viiesajakroonise rahatähe seeria nrxxxx, millise ta oli vastu võtnud kauba eest maksmisel. Kannatanu K K mäletas, et antud viiesajakroonisega maksis ca 25 aastane, ca 180 cm pikk, eesti keelt kõnelev noormees. Kannatanu K K on öelnud, et vahetuse lõppedes vahetas ta võltsitud viiesajakroonise rahatähe õige rahatähe vastu, kuna tundis oma süüd, et kohe raha ei kontrollinud. - sündmuskoha vaatlusprotokolliga 14.09.2004 ning sinna juurde kuuluva fototabeliga (II kd, tl 110-111). - asitõendi, 500-kroonise rahakupüüri seerianumbriga xxxx vaatlusprotokolliga 14.09.2004 ning sinna juurde kuuluva fototabeliga (II kd, tl 112-112a). - ekspertiisiaktis nr DA-199-04/7506 01.10.2004 (II kd, tl 115-117) sisalduva eksperdiarvamusega, et ekspertiisiks esitatud Eesti 500-kroonine pangatäht nr xxxxon võltsitud. - AS Rakke Tankla avalduse ja kahjuõiendiga 02.07.2004 (I kd, tl 160-161), et 02.07.2004 kella 01.00 paiku võttis AS Rakke Tankla operaator R A AS-le Rakke Tankla kuuluvas bensiinijaamas asukohaga Rakke Mäe 14 kauba eest kliendilt vastu võltsimiskahtlusega 500-kroonise rahatähe seerianumbriga xxxx, kusjuures võltsingu avastas operaator hommikul kassat kontrollides ja üle andes. - AS Rakke Tankla esindaja K T kohtueelsel menetlusel 02.07.2004 antud ütlustega (I kd, tl 170-172), et hommikul läks ta Rakkes asuvasse tanklasse ning öösel tööl olnud operaator R A ütles talle, et kassas on valerahana 500-kroonine rahatäht. - tunnistaja R A kohtueelsel menetlusel 15.07.2004 antud ütlustega (I kd, tl 173-175), et ta oli tööl Rakke Tanklas 01.07.2004 kella 21.00 kuni 02.07.2004 hommikuni kella 07.
3. Tunnistaja R A sõnul teenindas ta kliente öisel ajal läbi väikese luugi ja tema tööruumi valgustas öösel väikese laualambi tuli. Tunnistaja R A sõnul võis olla, et kuskil kella 01.00-01.30 paiku ilmus luugi ette meesterahvas, kes tahtis osta 10 liitrit 95 bensiini kanistrisse ja paki suitsu, makstes 500-kroonisega. 14 - ekspertiisiaktis nr DA-141-04/5787 23.07.2004 (I kd, tl 167-169) sisalduva eksperdiarvamusega, et ekspertiisiks esitatud Eesti 500-kroonine pangatäht nr BB165211 on võltsitud tindipritsmeetodil põhineva väljundseadmega. - OÜ E&I Team esindaja I H kohtueelsel menetlusel antud ütlustega (I kd, tl 136-138, 182-183), et 2004.a. suvel olid nad Kundas Sõbralaadal müümas ja sellel laadal tasuti neile kauba eest võltsitud 500-kroonise pangatähega. - AS Alexela Oil esindaja A K kohtueelsel menetlusel 16.08.2005 antud ütlustega (I kd, tl 122-126), et AS Alexela Oil Sõmeru tanklas avastati 14.-16.07.2004 kassaraha hulgast võltsitud 500-kroonine rahatäht. - AS Alexela Oil esindaja A K poolt ülekuulamise protokollile lisatud Eesti 500kroonise pangatähe seerianumbriga BD270566 vaatlusprotokolliga 06.03.2006 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (I kd, tl 54-56), millest nähtub, et vaadeldav 500kroonine pangatäht on mõõtmetelt 13,7x6,9 cm. Pangatähe visuaalsel vaatlusel jätavad pangatähe värvitoonid ja kujunduselemendid Eesti 500-kroonise mulje. Lähemal visuaalsel vaatlusel on võimalik aru saada, et tegemist on Eesti 500-kroonise võltsitud pangatähega. - kannatanu S A kohtuistungil ja kohtueelsel menetlusel 20.09.2004 antud ütlustega (II kd, tl 61-63), et ta töötas sel ajal Lukoil Eesti AS Tapa tanklas ning vale 500-kroonise võttis vastu keegi operaatoritest. Kannatanu S A kinnitas, et tema vastutas kassa eest ja pidi seega tekkinud kahju hüvitama. - Eesti Ühispanga valeraha tunnustega kupüüride avastamise aktiga 03.08.2004 (II kd, tl 58). - Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna ekspertiisiaktis nr 431 30.08.2004 (II kd, tl 5960) sisalduva arvamusega, et ekspertiisiks esitatud Eesti 500-kroonine pangatäht seerianumbriga BF720264 on Eesti 500-kroonine võltsitud pangatäht - kannatanu M O kohtuistungil ja kohtueelsel menetlusel antud ütlustega (I kd, tl 127129, II kd, tl 5-7), et 04.08.2004 oli ta tööl tanklaoperaatorina Haljalas asuvas AS Gallon tanklas. Kannatanu M O ütlustest nähtub, et õhtul, kui ta hakkas kassat tegema, siis avastas ta, et raha hulgas oli võltsitud 500-kroonine Eesti pangatäht. Kannatanu Maie Otsingu väitel tasuti AS-le Gallon võltsitud 500-kroonisega, mis kandis seerianumbrit BF
4. Kannatanu M O sõnul tasus ta oma rahast 500 krooni AS Gallon kassasse. - ekspertiisiaktis nr DA-196-04/7332 01.10.2004 (II kd, tl 3) sisalduva eksperdiarvamusega, et ekspertiisiks esitatud Eesti 500-kroonine pangatäht nr xxxx on võltsitud. Pangatäht on valmistatud tindipritsmeetodil põhineva väljundseadmega. - tunnistaja M P kohtueelsel menetlusel 09.08.2004 antud ütlustega (II kd, tl 9-11), et 04.08.2004 umbes kella 13.00 paiku tuli kauplusesse ostja, kes soovis osta saia, vorsti ja kilekoti. Tunnistaja M P sõnul ulatas ostja talle uuemat tüüpi Eesti 500-kroonise, millel puudus hõbedane turvamärk. Tunnistaja M P sai oma sõnul aru, et tegemist on valerahaga. Tunnistaja M P väitel oli ta öelnud kliendile, et ta ei müü selle raha eest, mispeale noormees kobas selle rahatähe tema käest ära, jättes kauba letile ja lahkus kiiresti kauplusest. - OÜ Silvenoinen esindaja M M kohtueelsel menetlusel 01.03.2006 antud ütlustega (I kd, tl 130-132), et 2004.a. suvel tasuti OÜ-le Silvenoinen kuuluvas Viitna tanklas võltsitud 500-kroonise pangatähega, mistõttu OÜ Silvenoinen kandis selle sündmusega kahju 250 krooni ja ülejäänud 250 krooni tasus OÜ Silvenoinen kassasse tanklaoperaator, kes selle raha vastu võttis. - kannatanu T T kohtuistungil ja kohtueelsel menetlusel 06.03.2006 antud ütlustega (I kd, tl 145-147), et 2004.a. suvel oli ta tööl Viitna tanklas ning tema vahetuse ajal leiti 15 kassaraha hulgast võltsitud 500-kroonine rahatäht, mistõttu tema palgaraha hulgast arvestati maha 250 krooni. - asitõendi, Eesti 500-kroonise pangatähe seerianumbriga xxxx vaatlusprotokolliga 06.03.2006 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (I kd, tl 48-50), millest nähtub, et vaadeldav 500-kroonine pangatäht on mõõtmetelt 13,8x6,9 cm. Pangatähe visuaalsel vaatlusel jätavad pangatähe värvitoonid ja kujunduselemendid Eesti 500-kroonise mulje. Lähemal visuaalsel vaatlusel on võimalik aru saada, et tegemist on Eesti 500kroonise võltsitud pangatähega. - OÜ Kotka Rist avaldusega 25.10.2004 (II kd, tl 197). - OÜ Kotka Rist esindaja V V kohtuistungil ja kohtueelsel menetlusel antud ütlustega (I kd, tl 149-151, II kd, tl 194-196, tl 203-204), et ajavahemikul 05.08.2004 kuni 09.08.2004 maksti OÜ-le Kotka Rist kuuluvas tanklas võltsitud 500-kroonisega, sest sularaha Hansapanga Loksa kontorisse viimisel ilmnes, et raha hulgas oli üks vale 500kroonine rahatäht nr BF
5. OÜ Kotka Rist esindaja V V ütlustest nähtub, et sularaha kontrollitakse visuaalselt, vastavat kontrollaparaati neil ei ole. OÜ Kotka Rist esindaja V V on kohtueelsel menetlusel samas soovinud, et neile hüvitatakse tekitatud kahju. OÜ Kotka Rist esindaja V V kinnitas kohtuistungil seevastu, et juba sama kuu lõpus toodi nende ühe operaatori kätte 500 krooni selle võltsraha kompensatsiooniks. - ekspertiisiaktis nr DA-185-04/7019 15.09.2004 (II kd, tl 199-202) sisalduva eksperdiarvamusega, et ekspertiisiks esitatud Eesti 500-kroonine pangatäht seerianumbriga xxxxon võltsitud. - E.U ütluste ja olustiku seostamise protokolliga 10.09.2004 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (III kd, tl 92-95). Lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil, on süüdistatavate Z.E ja Roland Maasingu süü neile esitatud süüdistustes tõendatud: - süüdistatava Z.E kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana korduvalt antud üksikasjalike süüdomaksvõtvate ütlustega (III kd, tl 171-173, tl 174-175, tl 178-179, tl 180-182, tl 183-184). Süüdistatav Z.E on tunnistanud, et andis Roland Maasingule 4-l korral edasi võltsitud 500-kroonise rahatähe, millega viimane tasus kauba eest Narvas asuvas kaupluses, Rakveres Lennuki tänaval asuvas kaupluses ja Vihulas asuvas kaupluses ning püüdis tasuda kauba eest Simunas asuvas kaupluses. Süüdistatava Z.E sõnul oli ta saanud N.M-i käest 3-l korral võltsitud 500-krooniseid rahatähti. - süüdistatava Roland Maasingu kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana korduvalt antud üksikasjalike süüdomaksvõtvate ütlustega (III kd, tl 188-190, tl 191-192, tl 193-195, tl 196-197). Süüdistatav Roland Maasing on öelnud, et tema tasus kauba eest Z.E-lt saadud võltsitud 500-kroonisega Narvas asuvas kaupluses, Rakveres Lennuki tänaval asuvas kaupluses ja Vihulas asuvas kaupluses ning proovis tasuda Z.E-lt saadud võltsitud 500-kroonisega Simunas asuvas kaupluses, kuid see ei õnnestunud, sest müüja sai aru, et tegemist on valerahaga, andes selle talle tagasi. - kannatanu I S kohtueelsel menetlusel antud ütlustega (I kd, tl 155-158, II kd, tl 2430), et 2004.a. suvel töötas ta müüjana Sendi poes aadressil Narva, Tallinna mnt 55a ja samal suvel ühel päeval poe kassasissetuleku ülelugemisel avastas juhataja võltsitud 500-kroonise kupüüri seerianumbriga BB165211, mistõttu juhataja S O pidas tema palgast 500 krooni kinni. Kannatanu I S on öelnud, et kui ta võttis klientidelt raha vastu, siis ta ei pööranud tähelepanu selle kupüüri mingisugustele eritunnustele, arvates, et kupüür on ehtne. 16 - tunnistaja S O kohtueelsel menetlusel 26.08.2004 antud ütlustega (II kd, tl 31-35), et 2004.a. juunikuus Sendi poe müüja käest saadud kassasissetuleku ülelugemisel avastas ta võltsitud 500-kroonise kupüüri, mistõttu müüja I S palgast peeti kinni 500 krooni. - asitõendi, Eesti 500-kroonise võltsitud pangatähe seerianumbriga xxxx vaatlusprotokolliga 26.08.2004 ning sinna juurde kuuluvate fototabeliga (II kd, tl 1923), millest nähtub, et kupüür on uut tüüpi, teostatud valgel paberlehel mõõtmetega 138x70 mm täisnurkse vormiga, kupüüri ääred on sirged, ilma kahjustusteta. Paber on sile, kuid on tugevalt kortsutatud. Vaadates kupüüri vastu valget, vesimärgid ja turva metalljoon puuduvad. - ekspertiisiaktis nr DA-172-04/6955 27.08.2004 (II kd, tl 16-18) sisalduva eksperdiarvamusega, et ekspertiisiks esitatud Eesti 500-kroonine pangatäht nr xxxx on võltsitud. Pangatäht on valmistatud tindipritsvärvikoopia meetodil laiatarbe paberile. - kannatanu FIE Mai Väinsalu kohtueelsel menetlusel antud ütlustega (I kd, tl 152-154, II kd, tl 41-43), et 2004.a. maksti temale kuuluvas kaupluses Vihulas võltsitud 500kroonise pangatähega, kupüüri seerianumber xxxx. - ekspertiisiaktis nr DA-198-04/7334 01.10.2004 (II kd, tl 38-40) sisalduva eksperdiarvamusega, et ekspertiisiks esitatud Eesti 500-kroonine pangatäht nr xxxx on võltsitud. Pangatäht on valmistatud tindipritsmeetodil põhineva väljundseadmega. - Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna konstaabli Kalev Valdmetsa ettekandega 14.07.2004 (I kd, tl 64), et 14.07.2004 kella 20.20 paiku helistas talle vanemkonstaabel Kauni Soon ja teatas, et natuke aega tagasi oli Simunas üks noormees püüdnud ostu eest tasuda vale 500-kroonisega, aga oli koos rahaga poest välja jooksnud ja heledat värvi sõiduautosse Audi hüpanud, kus veel kaks noormeest olid istunud. Auto registreerimismärk pidi olema 070 ASE ja auto pidi liikuma Väike-Maarja poole. Kontrollides autos viibivaid isikuid selgus, et juhiks osutus Z.E, tema kõrval istus Rainer Aunapuu ja tagaistmel istus Roland Maasing, kes tunnistas, et oli püüdnud Simunas poes viiesaja kroonisega maksta, poes aga avastati, et see oli võlts viiesajane ja ta oli poest koos selle rahaga välja jooksnud. Võltsitud viiesajakroonise oli ta Triigi ja Väike-Maarja vahel autoaknast välja visanud. - Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna konstaabli Jaak Sepajõe ettekandega 14.07.2004 (I kd, tl 65), mille sisu on eelneva ettekandega analoogne. - äratundmiseks esitamise protokolliga 19.07.2004 (I kd, tl 68-70), millest nähtub, et tunnistaja E H tundis talle esitatud fototabelil nr 1 fotol nr 3 ära noormehe, kes tasus 14.07.2004 OÜ Liaan kaupluses Simunas Lai tn 4 kauba eest võltsitud Eesti 500kroonisega. Tunnistaja E H tundis selle noormehe ära pikliku näokuju järgi, silmade ja vanuse järgi. Fototabelil nr 1 fotol nr 3 äratuntud isikuks osutus Roland Maasing. - tunnistaja E H kohtueelsel menetlusel 19.07.2004 antud ütlustega (I kd, tl 71-73), et ta töötab OÜ Liaan kaupluses, mis asub Lääne-Virumaal Simunas Lai tn 4, müüjana. Tunnistaja E H ütlustest nähtub, et 14.07.2004 kuskil kella 19.30 paiku tuli kauplusesse noormees, kes küsis tema käest kaks õlut, viinereid ja paki Marlboro sigarette. Kauba eest kogusummas 55.20 krooni, tasus noormees tunnistaja Erika Hiietamme sõnul Eesti 500-kroonisega. Tunnistaja E H on väitnud, et kuna rahatähe materjal oli teistsugune ja ka turvaelement ei läikinud, vaid oli tuhm, sai ta aru, et tegemist oli võltsitud 500-kroonisega. Tunnistaja E H sõnul oli ta öelnud noormehele, et see on valeraha, mispeale see noormees tõmbas temalt rahatähe käest ning läks kiirendatud sammul kauplusest välja.

§ 333

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse raha, pangakaardi või muu maksevahendi, aktsia, obligatsiooni või muu väärpaberi võltsimise eest kasutamise eesmärgil vähemalt teist korda. Raha on riigi poolt kehtestatud, riigi või volitatud isiku poolt välja antud, 17 nominaalväärtust kandev ja avalikult ringlev maksevahend. Süüteokoosseisu objektiivse tunnusena mõeldakse raha võltsimise all muuhulgas selle järeletegemist. Käesoleval juhul valmistasid süüdistatavad N.M , Arti Loktionov ja B.N paljundusmasinaga HP PSC 1210 seerianumber xxxx kasutamise eesmärgil eeluurimise käigus kindlaks tegemata koguses Eesti 500-krooniseid pangatähti, lisaks sellele valmistas süüdistatav N.M paljundusmasinaga kasutamise eesmärgil eeluurimise käigus kindlaks tegemata koguses 50-euroseid pangatähti. Raha järeletegemine seisnes antud juhul selliste pabersedelite valmistamises, millised on paljundusmasinat kasutades muudetud sarnaseks rahaga, mida nad ei ole. Raha järeletegemisena saame käsitada selliste pabersedelite valmistamist selleks riigi poolt mittevolitatud isikute poolt ja selleks mitteettenähtud korras. Süüdistatavad N.M , Arti Loktionov ja B.N kasutasid pangatähtede valmistamisel täpsemalt bürookombaini, millisel on printer-skanner-koopiamasina funktsioonid. Kohus ei nõustu kaitsjate poolt väljendatud seisukohtadega, et tegemist oli võltsimisega suhteliselt algelisel viisil, mistõttu toimepandud kuritegude ühiskonnaohtlikkus ei ole suur ning et võltsitud raha erines ilmselgelt õigest rahast, mistõttu see ei oleks saanud, kui kannatanud oleksid tähelepanelikumad olnud, minna käibele.

§ 334

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse võltsitud raha kasutamise, vahetamise, edasiandmise või muul viisil käibelelaskmise, samuti pangakaardi või muu võltsitud maksevahendi või väärtpaberi kasutamise eest vähemalt teist korda. Võltsitud raha kasutamise all mõeldakse selle kasutamist maksevahendina, näiteks arve maksmist või ostu eest tasumist. Raha edasiandmise all mõeldakse selle üleandmist teisele isikule, kui edasiandja möönab selle raha edaspidist ringlusse minekut. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et paljundusmasinaga võltsitud raha paistis tavalises raharingluses enamike kannatanute jaoks, keda arusaadavatel põhjustel suhteliselt hoolikalt välja valiti ja kellel puudus võimalus koheselt rahatähtede ehtsust kontrollida, siiski ehtsa rahana, sest võltsitud raha oli ehtsa rahaga esmasel visuaalsel vaatlusel äravahetamiseni sarnane. Samuti leidis kohtulikul uurimisel tõendamist, et võltsitud raha läks ka käibele. Subjektiivsest küljest eeldavad vaadeldavad süüteod tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes, lisaks peab süüdlane võltsima raha kasutamise eesmärgil, seega kavatsetult, sealjuures kasutamise eesmärk ei pea tähendama üksnes võltsija kavatsust seda ise kasutama hakata, vaid ta võib lasta selle kellelgi kolmandal käibele lasta. Kohus leiab, et süüdistatavate N.M-i, Arti Loktionovi ja B.N-i poolt toimepandud kuriteod on kohtueelsel menetlusel õigesti

§ 333

lg 2 p 1 ja

§ 334

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud, sest nad võltsisid vähemalt teist korda kasutamise eesmärgil raha ja lasksid vähemalt teist korda teadvalt käibele võltsitud raha. Süüdistatavate N.E, E.U, Z.E ja Roland Maasingu poolt toimepandud kuriteod on kohtueelsel menetlusel õigesti

§ 334

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud, sest nad lasksid vähemalt teist korda teadvalt käibele võltsitud raha. Süüdistatavate N.M-i , Arti Loktionovi, B.N-i , N.E, E.U , Z.E ja Roland Maasingu käitumises esinevad kohtu arvates seega neile inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56

lg 1 kohaselt karistuse 18 mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate N.M-i, Arti Loktionovi, B.N-i, N.E, E.U , Z.E ja Roland Maasingu karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, süüdistatava E.U karistust kergendab lisaks veel kahjude osaline vabatahtlik hüvitamine ja süüdistatava Roland Maasingu karistust kergendab lisaks veel kahjude täielik vabatahtlik hüvitamine. Süüdistatavate N.M-i , Arti Loktionovi, B.N-i , N.E, E.U , Z.E ja Roland Maasingu karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leia. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, süüdistatavate N.M-i , Arti Loktionovi, B.N-i , N.E , E.U , Z.E ja Roland Maasingu isikut iseloomustavaid andmeid, samuti igale ühele neist

§ 334

lg 2 p 1 järgi inkrimineeritavate kuriteoepisoodide arvu ja seda, kellelt tuli käesolevas asjas kuritegelik initsiatiiv.

§ 333

lg 2 p 1 järgi ja

§ 334

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on

§ 4

lg 2 kohaselt esimese astme kuriteod, sest raskeima karistusena on ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta.

§ 333

lg 2 p 1 näeb karistusena ette ühe- kuni kuueaastase vangistuse.

§ 334lg 2 p 1 näeb karistusena ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse.

Süüdistatavat N.M-i on varem kriminaalkorras 6-l korral karistatud, kusjuures enne nimetatud kuritegude toimepanemist oli teda 3-l korral kriminaalkorras karistatud. Süüdistatavat N.M-i on halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest 7-l korral karistatud. Käesoleval ajal kannab süüdistatav N.M Tartu Maakohtu kohtuotsusega 12.09.2006 mõistetud 2 a 1 k vangistust alates 04.05.2006. Kohus leiab, et süüdistatavat N.M-i , keda oli nii enne nimetatud kuritegude toimepanemist ja on ka pärast nimetatud kuritegude toimepanemist korduvalt kriminaalkorras karistatud, tuleb karistada vangistusega, milline on raskema sanktsiooni keskmisest määrast madalam. Süüdistatavat Arti Loktionovit on varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud, kusjuures enne nimetatud kuritegude toimepanemist oli teda 1-l korral kriminaalkorras karistatud. Süüdistatavat Arti Loktionovit on halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest 12-l korral karistatud. Süüdistatava Arti Loktionovi tööalane iseloomustus xxxx, kus ta töötab alates 20.02.2007 ehitustöölisena, on positiivne. Kohus leiab, et süüdistatavat Arti Loktionovit tuleb karistada lühemaajalise vangistusega, millise võib

§ 69sätteid kohaldades asendada üldkasuliku tööga.

Süüdistatavat B.N on varem kriminaalkorras 3-l korral karistatud, kusjuures enne nimetatud kuritegude toimepanemist oli teda 2-l korral kriminaalkorras karistatud. Süüdistatavat B.N on halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest 12-l korral karistatud. Kohus leiab, et süüdistatavat B.N tuleb karistada lühemaajalise vangistusega, millise võib

§ 69sätteid kohaldades asendada üldkasuliku tööga.

Süüdistatavat N.E on varem kriminaalkorras 1-l korral karistatud, kuid enne nimetatud kuritegude toimepanemist ei ole teda kriminaalkorras karistatud. Süüdistatavat N.E on halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest 6-l korral karistatud. Kohus leiab, et süüdistatavat N.E tuleb karistada vangistusega, milline on sanktsiooni alammääras, kuid selle vangistuse võib

§ 69sätteid kohaldades asendada üldkasuliku tööga.

Süüdistatavat E.U on varem kriminaalkorras 6-l korral karistatud, kusjuures enne nimetatud kuritegude toimepanemist oli teda 2-l korral kriminaalkorras karistatud. Süüdistatavat E.U on halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest 31-l korral karistatud. Kohus leiab, et süüdistatavat E.U, keda oli nii enne nimetatud kuritegude toimepanemist ja on ka pärast nimetatud kuritegude toimepanemist korduvalt kriminaalkorras karistatud, tuleb 19 karistada vangistusega, milline on sanktsiooni keskmisest määrast madalam, sest muul moel ei ole kohtu arvates võimalik teda mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Tagamaks süüdimõistva kohtuotsuse täitmine ning selleks, et vältida enne kohtuotsuse jõustumist süüdistatava E.U poolt uute kuritegude toimepanemist, tuleb süüdistatav E.U istungisaalis vahistada. Süüdistatavat Z.E on enne nimetatud kuritegude toimepanemist 2-l korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures uued kuriteod pani ta toime Lääne-Viru Maakohtu kohtuotsusega 23.12.2002 määratud katseajal. Süüdistatavat Z.E on väärtegude toimepanemise eest 6-l korral karistatud. Süüdistatava Z.E suhtes võib kohtu arvates kohaldada

§ 61

lg 1 sätteid, sest tema osa võrreldes teistega on toimepandud kuritegudes teisejärguline. Kohus arvestab süüdistatavale Z.E-le karistuse mõistmisel seda, et ta ei ole peale katseaja lõppu rohkem kuritegusid toime pannud. Süüdistatava Z.E suhtes kuuluvad kohaldamisele

§ 65

lg 2 sätted ning arvestades eeltoodut, võib tema suhtes kohaldada ka

§ 74

lg 5 sätet, mis lubab kohtul vangistuse täitmisele pööramise korral asendada selle üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras. Süüdistatavat Roland Maasingut on enne nimetatud kuritegude toimepanemist 3-l korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimase karistuse kandmiselt Murru Vanglast vabanes ta alles 02.12.2002, s.o. veidi enam kui poolteist aastat enne uute kuritegude toimepanemist. Süüdistatavat Roland Maasingut on halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest 6-l korral karistatud. Süüdistatava Roland Maasingu tööalane iseloomustus, xxxx, kus ta töötab alates 01.08.2006 katusepaigaldajana, on positiivne. Kohus leiab, et süüdistatavat Roland Maasingut tuleb karistada vangistusega, milline on sanktsiooni alammääras, kuid selle vangistuse võib

§ 69sätteid kohaldades asendada üldkasuliku tööga.

Süüdistatava E.U ema Sirje E.U on tasunud OÜ-le Kotka Rist tsiviilhagi summas 500 krooni. Süüdistatava E.U volitusel on Causa Õigusbüroo OÜ tasunud 05.03.2007 tsiviilhagi kannatanu Maie Otsingule summas 500 krooni, kannatanu SxAx summas 500 krooni, kannatanu T T summas 250 krooni ja AS-le Rakke Tankla summas 500 krooni. Süüdistatav Roland Maasing on 11.04.2007 tasunud kannatanu FIE M V tsiviilhagi summas 500 krooni ja kannatanu I S tasunud tsiviilhagi summas 500 krooni. Kohtueelsel menetlusel on kannatanutest esitanud tsiviilhagi veel OÜ Diofant summas 500 krooni, T R (endine perekonnanimi A ) summas 500 krooni, OÜ SM Grupp summas 500 krooni, AS Alexela Oil summas 500 krooni, OÜ Silvenoinen summas 250 krooni, OÜ Sasseni Pood summas 500 krooni, OÜ E&I Team summas 500 krooni, M R summas 500 krooni, Rapla Tarbijate Ühistu summas 500 krooni, FIE A A summas 500 krooni, R Kiosk Eesti AS summas 500 krooni, FIE V O summas 500 krooni, K K summas 500 krooni, AS GMP Grupp summas 500 krooni, S K summas 500 krooni ja FIE A M summas 500 krooni. Kohus leiab, et tsiviilhagid on põhjendatud ja need kuuluvad välja mõistmisele nendelt süüdistatavatelt, kelle õigusvastase tegevuse tagajärjel konkreetne kahju tekkis. Lahtiseletatult tähendaks see kohtu arvates seda, et see süüdistatav, kes Eesti 500kroonise võltsitud pangatähe käibele laskis selle väiksemateks pangatähtedeks lahti vahetamise teel, hüvitab ka tekkinud kahju. 20 KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Mõistes karistust

§ 64

järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra. Asitõendid – Eesti 500-kroonised võltsitud pangatähed asuvad toimikutes pitseeritud ümbrikes ja kilestatult, kuid osa neist on jäetud peale ekspertiisi tegemist vastutavale hoiule Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusesse. Kohus leiab, et kriminaalasjas olev asitõend, süüdistatava E.U poolt väljaantud bürookombain HP PSC 1210 seerianumber xxxx kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend, kuulub

§ 83lg 1 alusel konfiskeerimisele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kr

MS § 233-238, 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.M

§ 333lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada N.M

§ 334

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõista N.M-i liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning N.M-i karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõista Tartu Maakohtu 12.09.2006 kohtuotsuse ja käesoleva kohtuotsuse alusel, käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse kui raskema suurendamise teel, N.M-i liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. Liitkaristusest arvata maha Tartu Maakohtu 12.09.2006 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 04.05.2006 – 20.04.2007, s.o. 11 (üksteist) kuud ja 16 päeva.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus 17.08.-19.08.2004, s.o.

3 päeva ja eelvangistus 25.08.27.08.2004, s.o. 3 päeva, kokku 6 päeva karistusaja hulka. Liitkaristusest arvata maha kokku 11 (üksteist) kuud ja 22 päeva, N.M kuulub ärakandmisele 3 (kolm) aastat ja 8 päeva vangistust. N.M kuulub iseseisvalt ärakandmisele alates põhikaristuse ärakandmisest Tartu Maakohtu kohtuotsusega 12.09.2006

§ 50

lg 1 alusel mõistetud lisakaristus - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 (üheks) aastaks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld N.M-i suhtes ära muuta, N.M istungisaalis käesolevas kriminaalasjas vahistada ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 20.04.2007. Süüdi tunnistada ARTI LOKTIONOV

§ 333

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 21 Süüdi tunnistada ARTI LOKTIONOV

§ 334

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista ARTI LOKTIONOV’i liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning ARTI LOKTIONOV’i karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus 24.08.-26.08.2004, s.o.

3 päeva karistusaja hulka. ARTI LOKTIONOV’il kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada ARTI LOKTIONOV’ile mõistetud vangistus 954 (üheksasaja viiekümne nelja) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kakskümmend neli kuud.

§ 69

lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada ARTI LOKTIONOV kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustada ARTI LOKTIONOV’it käitumiskontrolli ajal heastama kuriteoga tekitatud kahjud hiljemalt 20.09.2007. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Arti Loktionovi suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada B.N

§ 333

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada B.N

§ 334

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista B.N-i liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning B.N-i karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada B.N-ile mõistetud vangistus 1080 (ühe tuhande kaheksakümne) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata 22 üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kakskümmend neli kuud.

§ 69

lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada B.N kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustada B.N käitumiskontrolli ajal heastama kuriteoga tekitatud kahjud hiljemalt 20.09.2007. Tõkend – elukohast lahkumise keeld B.N-i jõustumisel. suhtes tühistada kohtuotsuse Süüdi tunnistada N.E

§ 334lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning N.E karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada N.E-le mõistetud vangistus 960 (üheksasaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kakskümmend neli kuud.

§ 69

lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada N.E kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustada N.E käitumiskontrolli ajal heastama kuriteoga tekitatud kahjud hiljemalt 20.09.2007. Tõkend – elukohast lahkumise keeld N.E jõustumisel. suhtes tühistada kohtuotsuse Süüdi tunnistada E.U

§ 334lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. 23 Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning E.U karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõista Viru Maakohtu 07.07.2006 kohtuotsuse ja käesoleva kohtuotsuse alusel, käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse kui raskema suurendamise teel, E.U liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Liitkaristusest arvata maha Viru Maakohtu 07.07.2006 kohtuotsuse järgi mõistetud ja Viru Maakohtu 05.04.2007 määrusega moodustatud liitkaristus, s.o. 10 (kümme) kuud ja 5 päeva, milline on täielikult ärakantud.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus 08.09.-10.09.2004, s.o.

3 päeva karistusaja hulka. Liitkaristusest arvata maha kokku 10 (kümme) kuud ja 8 päeva, E.U kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta, 7 (seitse) kuud ja 22 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld E.U suhtes ära muuta, E.U istungisaalis vahistada ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 20.04.2007. Süüdi tunnistada Z.E

§ 334

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista,

§ 61lg 1 sätteid kohaldades, 9 (üheksa) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning Z.E karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Lääne-Viru Maakohtu 23.12.2002 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust võrra ning Z.E liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus 14.07.-16.07.2004, s.o.

3 päeva ja eelvangistus 25.08.-26.08.2004, s.o. 2 päeva, kokku 5 päeva karistusaja hulka. Z.E kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada Z.E-le mõistetud vangistus 1430 (ühe tuhande neljasaja kolmekümne) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kakskümmend neli kuud.

§ 69

lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada Z.E kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Z.E suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 24 Süüdi tunnistada ROLAND MAASING

§ 334lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning ROLAND MAASING’u karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus 25.08.-27.08.2004, s.o.

3 päeva karistusaja hulka. ROLAND MAASING’ul kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada ROLAND MAASING’ule mõistetud vangistus 954 (üheksasaja viiekümne nelja) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kakskümmend neli kuud.

§ 69

lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada ROLAND MAASING kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Roland Maasingu suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista N.M-ilt: - 500 (viissada) krooni R T Ü (asukoht xxxx) kasuks; - 500 (viissada) krooni R K E i AS (asukoht xxxx) kasuks; - 500 (viissada) krooni FIE A A (elukoht xxxx ) kasuks tsiviilhagide katteks. Välja mõista Arti Loktionovilt: - 500 (viissada) krooni S K (elukoht xxxx) kasuks; - 500 (viissada) krooni FIE V O (elukoht xxxx) kasuks tsiviilhagide katteks. Välja mõista B.N-ilt: - 500 (viissada) krooni FIE A M (elukoht xxxx ) kasuks; - 500 (viissada) krooni OÜ SM G (asukoht xxxx) kasuks tsiviilhagide katteks. Välja mõista N.E-lt: - 500 (viissada) krooni M R (elukoht xxxx) kasuks; - 500 (viissada) krooni OÜ D (asukoht xxxx) kasuks; - 500 (viissada) krooni T R (elukoht xxxx) kasuks; - 500 (viissada) krooni OÜ S P (asukoht xxxx) kasuks tsiviilhagide katteks. Välja mõista E.U-lt: - 500 (viissada) krooni AS G G (asukoht xxxx) kasuks; 25 - 500 (viissada) krooni K K (elukoht xxxx) kasuks; - 500 (viissada) krooni OÜ E&I T (asukoht xxxx) kasuks; - 500 (viissada) krooni AS A O kasuks; -250 (kakssada viiskümmend) krooni OÜ S (asukoht xxxx) kasuks tsiviilhagide katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista N.M-ilt , Arti Loktionovilt, B.N-ilt , N.E-lt , E.U-lt , Z.E-lt ja Roland Maasingult igalt ühelt menetluskuluna sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista N.M-ilt, Arti Loktionovilt, B.N-ilt , N.E-lt , E.U-lt , Z.E-lt ja Roland Maasingult igalt ühelt menetluskuluna ekspertiisitasu 327.90 (kolmsada kakskümmend seitse krooni ja 90 senti) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista N.M-ilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalist koopia tegemise kulud 362.60 (kolmsada kuuskümmend kaks krooni ja 60 senti) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista Arti Loktionovilt, B.N-ilt, N.E-lt , E.U-lt , Z.E-lt ja Roland Maasingult igalt ühelt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalist koopia tegemise kulud 309.60 (kolmsada üheksa krooni ja 60 senti) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel välja mõista N.M-ilt menetluskuluna SoomeEesti tõlketöö kulu 4361.30 (neli tuhat kolmsada kuuskümmend üks krooni ja 30 senti) krooni riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt (asukoht Rakvere Laada 27) kasuks 2233.75 (kaks tuhat kakssada kolmkümmend kolm krooni ja 75 senti, s.h. on käibemaks 18 %, s.o. 340.75 krooni) krooni v.-adv. abi Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdistatava N.M-i kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista N.M-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 3523.50 (kolm tuhat viissada kakskümmend kolm krooni ja 50 senti) krooni riigituludesse v.-adv. abi Anti Aasmaa kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumise eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 4017.90 (neli tuhat seitseteist krooni ja 90 senti, s.h. on käibemaks 18 %, s.o. 612.90 krooni) krooni v.-adv. Kristel Vedro poolt määratud korras süüdistatava Arti Loktionovi kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Arti Loktionovilt menetluskuluna kaitsjatasu 4017.90 (neli tuhat seitseteist krooni ja 90 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumise ja sellest osavõtu eest. 26 Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 4017.90 (neli tuhat seitseteist krooni ja 90 senti, s.h. on käibemaks 18 %, s.o. 612.90 krooni) krooni v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava B.N-i kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista B.N-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 4017.90 (neli tuhat seitseteist krooni ja 90 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumise ja sellest osavõtu eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt (asukoht Rakvere Laada 27) kasuks 3658 (kolm tuhat kuussada viiskümmend kaheksa krooni, s.h. on käibemaks 18 %, s.o. 558 krooni) krooni v.-adv. abi Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdistatava N.E kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista N.E-lt menetluskuluna kaitsjatasu 4947.75 (neli tuhat üheksasada nelikümmend seitse krooni ja 75 senti) krooni riigituludesse v.-adv. abi Anti Aasmaa kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumise ja sellest osavõtu eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 4017.90 (neli tuhat seitseteist krooni ja 90 senti, s.h. on käibemaks 18 %, s.o. 612.90 krooni) krooni v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava Z.E kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Z.E-lt menetluskuluna kaitsjatasu 4017.90 (neli tuhat seitseteist krooni ja 90 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumise ja sellest osavõtu eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 4017.90 (neli tuhat seitseteist krooni ja 90 senti, s.h. on käibemaks 18 %, s.o. 612.90 krooni) krooni v.-adv. Kristel Vedro poolt määratud korras süüdistatava Roland Maasingu kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Roland Maasingult menetluskuluna kaitsjatasu 4017.90 (neli tuhat seitseteist krooni ja 90 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumise ja sellest osavõtu eest. N.M , Arti Loktionovil, B.N , N.E , E.U , Z.E ja Roland Maasingul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend - bürookombain HP PSC 1210 seerianumber xxxx, milline asub Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnas asitõendite hoiukambris,

§ 83lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida.

27 Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste Ärakiri õige №oremreferent Ingrid Opmann Kohtuotsus jõustus: 09.august 2007.a. Riigikohtu määrusega №oremreferent Ingrid Opmann