← Eesti

1-05-353\3

Obsah (10)§ 199§ 263§ 275§ 64§ 68§ 202§ 57§ 58§ 56§ 74

2-1/827 /05 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2005. a, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 1462/05 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pik

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8; 202 lg 1 – 25 lg 2 järgi ja Sergei R.T süüdistusasi

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7, 8; 263 p 3 ja 275 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tallinna Linnakohtu

  3. a otsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatavate Sergei ja R.T apellatsioon Prokurör Natalia Lebed Süüdistatavad Sergei R.T, varem kriminaalkorras karistatud 6korral, tõkend – vahistamine alates
  6. a; R.T, varem kriminaalkorras karistatud 6korral, tõkend – vahistamine alates
  9. a, Kaitsja Advokaat Owe Ladva id RESOLUTSIOON Tallinna Linnakohtu
  10. oktoobri
  11. a kohtuotsus S. R.T ja R.T süüdistusasjas jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sergei R.T tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2aastat 6kuud vangistust,

§ 263

p 3 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 1aasta 6kuud ning

§ 275

järgi ja karistuseks mõisteti 1aasta vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3aastat ja 6kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja S. R.T-le lõplikuks karistuseks loeti vangistus 2aastat 4kuud.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 21.

  2. a karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti
  5. a. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. R.T tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja teda karistati vangistusega 3aastat ning

§ 202

lg 1 – 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 3aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja R.T-le lõplikuks karistuseks loeti 2aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti R.T-le karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 8.

–

  3. ning alates
  6. a, vähendades ärakandmisele kuuluvat aega 3päeva võrra ning lugedes karistusaja alguseks
  9. a. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. 1.
  10. S. R.T mõisteti

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7, 8 ja R.T

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi süüdi vastavalt 4 ja 5 varguse episoodis; 1.2.

Samuti mõisteti S. R.T süüdi

§ 263p 3 järgi selles, et tema 06.

  2. a kella 18.30 ajal, olles alkoholijoobes ja viibides Tallinnas Sõle tn * maja hoovis kui avalikus kohas, rikkus avalikku korda ja teiste isikute rahu. Pärast seda, kui N. R. võttis ära oma mobiiltelefoni Nokia 3410 väärtusega 590 krooni, mis oli olnud tuvastamata isiku käes, hakkas S. R.T ebatsensuurselt väljendudes N. R. ähvardama ja noaga vehkima; 1.
  3. Samuti mõisteti S. R.T süüdi

§ 275järgi selles, et tema 06.

  2. a kella 18.35 ajal Tallinnas Sõle tn * maja hoovis, kuhu väljakutse peale saabus politseiautopatrull nr 573, väljendas end ebatsensuurselt politseitöötaja R. H. aadressil ja mitu korda sülgas tema peale; 1.
  3. R.T mõisteti

§ 202lg 1 – 25 lg 2 järgi süüdi selles, et tema, saades 08.

  2. a päevasel ajal Balti jaama juures aadressil Kopli tn * asuval turul eeluurimisega tuvastamata isiku käest 17 klaaspurki mitmesuguste konserveeritud juurviljadega, kogumaksumusega 295 krooni ja olles eelnevalt teadlik, et kõik need toiduained on
  5. a varastatud Tallinnas Kungla tn * keldriboksist, püüdis ülalnimetatud ajal ja kohas 2

(5)müüa need konserveeritud toiduained naisterahvale 150 krooni eest, kuid tema kuritegelik tahtlus jäi lõpule viimata seoses sellega, et ta peeti kinni politseitöötaja poolt.
  1. Linnakohtu süüdimõistva otsuse peale esitasid ringkonnakohtule apellatsioonid süüdistatavad Ruslan ja Sergei R.T. 2.
  2. R.T poolt esitatud apellatsioonis leitakse, et mõistetud karistus toimepandu eest on liiga range ning palutakse mõista 1aasta reaalset vangistust ning 1aasta tingimisi katseajaga. Apellatsiooni motiivide kohaselt andis süüdistatav kolmes episoodis puhtsüdamliku ülestunnistuse, milline asjaolu iseenesest räägib sellest, et ta tegelikult kahetseb toimepandud tegusid, on juba aru saanud oma süüst ja tulevikus enam ei taha korrata minevikus tehtud vigu. Apellatsioonis kinnitab süüdistatav, et ta tahab edaspidi elada seaduskuulekat elu; 2.
  3. S. R.T poolt esitatud apellatsioonis palutakse kas karistust kergendada või mõista see tingimisi katseajaga. Apellatsiooni motiivide kohaselt on mõistetud karistus liiga range, kui arvestada, et toimepandud kuriteod ei ole rasked. Samuti märgitakse apellatsioonis, et eeluurimisel ajal lubas prokurör süüdistatavat allkirja vastu vabastada, kui ta vend suudab meenutada veel 3-4 kuriteoepisoodi, mida vend tegigi, kuid vabaks teda ikka ei lastud ning sellega seoses tekkis tüli prokuröriga. Seda intsidenti arvesse võttes lubas prokurör, et süüdistatav veel kahetseb ja prokurör pidas oma sõna. Süüdistatav märgib, et nüüd on tal kahju selle pärast. Apellatsioonis leitakse, et tingimisi mõistetud karistus tuleb enam kasuks kui reaalne vangistus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Kohtukolleegium leiab, et vaidlustatud linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. 4.
  5. Puutuvalt S. R.T-le ja R.T-le linnakohtu otsusega mõistetud karistustesse märgib kohtukolleegium, et linnakohtu poolt on süüdistatavatele käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevate kuriteoepisoodide eest mõistetud seaduslikud ja põhjendatud karistused. Kohtukolleegium ei leidnud aluseid süüdistatavatele käesolevas kriminaalmenetluses inkrimineeritud kuritegude eest mõistetud karistuste liikide muutmiseks ega nende määrade vähendamiseks. Linnakohtu otsusest nähtuvalt on kohus mõlemale süüdistatavale karistust mõistes põhjendatult tuvastanud nende karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse

§ 57

lg 1 p 3 mõttes ning leidnud, et karistust raskendavad asjaolud

§ 58mõttes süüdistatavate käitumises puuduvad.

Samas on aga linnakohus põhjendatult arvestanud süüdistatavatele karistust mõistes ka asjaoluga, et mõlemaid süüdistatavaid on varem korduvalt kohtulikult karistatud ning käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevad kuriteoepisoodid on süüdistatavad pannud toime vahetult pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Kohtukolleegium märgib, et nimetatu on arvestatav süüdistatavate isikuid iseloomustavate andmetena, mida kohus peab karistuse mõistmisel hindama koos toimepandud kuritegude raskusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et süüdistatavatele linnakohtu poolt kõigi kuriteoepisoodide eest mõistetud karistused on kooskõlas

§ 56lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, arvestavad nende eripreventiivset prognoosi 3

(5)ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtukolleegium märgib seejuures, et kuivõrd süüdistatavad on nõustunud oma kriminaalasja arutamisega lühimenetluses, siis on linnakohus kooskõlas KrMS § 238 lg 2 sätetega õigesti juba vähendanud neile käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevate kuritegude eest mõistetud liitkaristusi täiendavalt ühe kolmandiku võrra võrreldes karistusega, mis oleks S. R.T ja R.T tulnud kanda üksnes nende kuritegude ebaõigusest tulenevalt; 4.2. Puutuvalt R.T apellatsioonis esitatud taotlusse kohaldada talle mõistetud karistusest vaid osa reaalselt ja osaliselt teda selle kandmisest tingimuslikult vabastada, märgib kohtukolleegium järgmist. Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud (nt RKKK 3-1-1-14-02), et vangistuse tingimuslik kohaldamine

§ 74

alusel on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuriteo toimepanemise korral, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isikuandmed on märkimisväärsete erisustega. Seejuures tuleb vangistuse tingimusliku kohaldamise küsimuse otsustamisel hinnata terviklikult nii toimepandud tegu kui süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid. Tallinna Linnakohtu otsusega on tuvastatud, et R.T on toime pannud 5 varguse episoodi ning ühe kuritegelikul teel saadud vara turustamise katse episoodi. R.T apellatsioonis märgitud karistust kergendavaid asjaolusid on linnakohus süüdistatavat karistades juba arvestanud ning nende uus veelkordne arvestamine ringkonnakohtu poolt ei ole võimalik. Ühtlasi on linnakohus oma otsuses põhistatult kummutanud süüdistatava väited, et ta on aru saanud oma tegude õigusvastasusest. Varasemalt on R.T aga kriminaalkorras karistatud analoogiliste kuritegude eest seitsmel korral. Eeltoodust tulenevalt asub kohtukolleegium seisukohale, et antud kriminaalasjas puuduvad R.T puhul toimepandud kuritegu ja süüdlase isikut puudutavad märkimisväärsed erisused, mis annaksid alust

§ 74

kohaldamiseks, so süüdistatava osaliseks tingimuslikuks vabastamiseks talle mõistetud karistusest. 5. Samas peab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni piiridest KrMS § 340 lg 1 alusel väljuvalt vajalikuks märkida, et linnakohtu istungiprotokollist nähtuvalt ei ole linnakohus S. R.T ja R.T kriminaalasja kohtulikul uurimisel uurinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid. Linnakohtu istungiprotokolli kohaselt on kohtulik uurimine linnakohtus piirdunud kohtumenetluse poolte seisukoha protokollimisega, et nad ei taotle süüdistatavate ülekuulamist, misjärel on kohus muude taotluste puudumisel kohtuliku uurimise lõpetanud ning asunud kohtuvaidluse ärakuulamisele (III kd, lk 21). Kohtukolleegium osundab, et jättes sel viisil kohtuliku uurimisel uurimata kriminaalasjas kogutud tõendid, on linnakohus eksinud KrMS § 15 lg 1 nõuete vastu, mille kohaselt võib kohtuotsus tugineda üksnes kohtulikul uurimisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud tõenditele. Kohtukolleegium märgib, et kuigi KrMS §-des 233–238 sätestatud lühimenetlus lubab kriminaalasja arutamist tunnistajat ja eksperti välja kutsumata ning tugineda nende poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlustele, ei tee lühimenetlus ühtegi erandit kriminaalasjas kogutud kirjalike tõendite uurimise osas. Viimane tuleneb otseselt KrMS § 233 lg-st 3, mille kohaselt järgitakse lühimenetluses üldmenetluse sätteid, kui §-des 233–238 ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd kirjalike tõendite uurimise osas ei ole lühimenetluse sätted näinud ette erisusi, siis tuleb ka lühimenetluses kirjalikke tõendeid uurida KrMS §-s 296 sätestatud korras. Samas märgib kohtukolleegium, et kirjeldatud rikkumise näol on tegemist KrMS § 341 lg 2 alusel apellatsioonimenetluses kõrvaldatava 4

(5)rikkumisega. Kohtukolleegium, uurinud linnakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tegemise aluseks võetud tõendeid, nõustub linnakohtu otsuses toodud järeldustega mõlema süüdistatava süüküsimuses ja nende tegudele antud õigusliku hinnangu osas, mistõttu on nimetatud kriminaalmenetlusõiguse rikkumine käesolevaks ajaks kõrvaldatud ega saa endaga kaasa tuua linnakohtu otsuse tühistamist.
  1. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 leiab kohtukolleegium, et Tallinna Linnakohtu
  2. oktoobri
  3. a kohtuotsus S. R.T ja R.T suhtes tuleb jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. Meelika Aava Jüri Paap Priit Pikamäe 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.