S § 263 p.4 järgi ja L.A , isikukood xxxxxx, eluk. xxxxxx, töök. xxxxxx, xxxx, kriminaalkorras karistatud: 1)09.06.2000.a.
lg.2 p.1,3 järgi 3 k v/k tingimisi 1 a katseajaga, 2) 03.05.2001.a.
S § 121, 274 ja 275 järgi 7 k v/k tingimisi 2 a katseajaga; väärteoasjas korduvalt karistatud,süüdistusasja KarS § 263 p.4 järgi. Kohtueelsel menetlusel süüdistatakse K.Bja L.Aselles, et nemad joobnutena 02.04.2005.a. kella 19.14 ajal xxxx vallas xxxx xxxxx tankla teenindussaalis rikkusid avalikku korda, mis seisnes selles, et K.B lõi mingi põhjuseta korduvalt jalaga vastu müügiletti, nihutades seda ca 1 meetri võrra paigast, kuna L.A haaras müügiletilt kliendiekraani ja viskas selle saali teise otsa, loopis laiali müügisaali riiulitel olevaid kaupu, purustas tankla inventari ning ukse- ja aknaklaase, tekitades kokku kahju 30 000 kr. Seega K.B ja L.A, rikkudes isikute grupis avalikku korda, panid toime KarS § 263 p.4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Esitatud süüdistuses tunnistavad kohtualused end täielikult süüdi. K.B kinnitab, et hakkas 02.04.2005.a. oma poja L.A-ga alkoholi tarvitama. Nad jõid kahepeale ära 1 viina ja 1 Vana Tallinna. Seejärel hakati T.P autoga sõitma Tapale, kuna sealt pidi ta edasi minema Rootsi. xxxxx Txxxxx tanklas tangiti autot. Ta maksis bensiini eest ja ostis õlut ning unustas sinna oma passi. Kadrina juures helistas talle tankla operaator ja teatas, et pass on leitud. Nad tulid tagasi tanklasse, olles teel veel tarvitanud alkoholi. Tema koos pojaga sisenes tanklasse. Ta võis hakata jalaga vastu letti taguma. Poeg viskas kliendiekraani maha. Mis nad veel tegid, ta ei mäleta. Ta hüvitas tekitatud kahju, võttes selleks oma tööandjalt laenu. Poeg käis tööl ning hüvitas talle poole kahjust. Kahetseb juhtunut ja eriti seda, et tema tegi oma pojale ettepaneku alkoholi tarvitamiseks ning poeg seetõttu katseajal pani toime uue kuriteo. L.A kinnitab, et jõi koos isaga viina ja likööri. Mäletab, et läks koos isaga tanklasse, kus viskas mingeid asju, miks viskas, ei mäleta. Mäletab, et T.P tõmbas ta tanklast välja. Oma märatsemise põhjuseks peab suurt alkoholikogust. On leidnud endale töökoha, suvel remontis kortereid. Kahetseb toimepandud kuritegu. On hüvitanud isale poole kahjust. Lubab uusi kuritegusid mitte sooritada. Kannatanu M T kinnitab, et tanklale tekitati ca 30 000 kr eest kahju. K.B võttis seejärel temaga ise ühendust, vabandas ja hüvitas kogu kahju. Reaalset vangistust ta süüdistatavatele ei nõua, väldiks vanglat, sest sealt keegi paremana välja ei tule. 2 Tunnistaja T P kinnitab, et teda tellis L.A sõiduks Tapale. xxxx tanklast võeti bensiini, selle eest maksis K.B. Kadrina juures helistati, teatati, et K.B pass oli bensiinijaama jäänud. Nad sõitsid tagasi. K.B ja L.A läksid tanklasse. Mõne minuti pärast läks ta neile järgi, kuna kuulis tanklast mingeid mütse. Ta nägi, et tanklas oli kõik segamini, püüdis L.A välja vedada, kuid too viskas veel midagi tankla aknasse. Kohale tulnud turvamehed pidasid kinni K.B. Tunnistajad K V ja K P on eeluurimisel kinnitanud, et neile tanklatöötajatena kahju ei tekitatud. Märatsema hakati ilma põhjuseta. Kahju tanklale tekitas põhiliselt noorem (Elvis) L.A. Tunnistaja R R kinnitab, et L.A töötab tema alluvuses AS-s xxxx ehitustöödel, tuleb oma tööülesannetega hästi toime, on ka varem teinud talle töid. Firma on huvitatud L.A tööl hoidmisest, on nõus aitama hüvitama kulud, et ta saaks jääda tööle. Ta on arvamusel, et reaalne vangistus rikuks noore mehe elu. Süüdistatavate süüd toimepandud kuriteos tõendavad veel AS xxxxxx avaldus, kahjuõiend, kannatanuks tunnistamise materjalid, asitõendi vaatlusprotokoll. Maakohus leiab, et süüdistatavate tegevus on KarS § 263 p.4 järgi õigesti kvalifitseeritud ning täielikult tõendamist leidnud kohtuistungil. Süüdistatavate karistust kergendavad asjaolud on süü tunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus, kahju täielik hüvitamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kohtualuste isikut iseloomustavaid andmeid. KarS § 56 lg.1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. L.A pani oma kuriteo toime katseajal ja üldreeglina peaks kohus talle mõistma reaalse vangistuse liitkaristuse näol, kuid KarS § 56 lg. 2 lubab kohtul mõista vangistust ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus leiab, et kuna L.A tunnistab end süüdi, kahetseb juhtunut, ta on hüvitanud kõik kahjud ja ta tööandja on nõus aitama tal hüvitada rahalise karistuse, sundraha ja kaitsetasu riigile, siis on võimalik karistuse eesmärke täita erandina L.A ühiskonnast isoleerimata. Arvestades vajadust vangide arvu vähendada, arvestades käesoleva juhtumi omapära, et isa tegi oma pojale ettepaneku hakata ühiselt alkoholi tarvitama ning lõpuks väljus olukord isa kontrolli alt erinevate jookide liigtarvitamise tagajärjel, arvestades seda, et mõlemad kohtualused töötavad, neil on kindel elukoht, nad kahetsevad juhtunut, on täielikult hüvitanud kahjud, kannatanu ei nõua neile reaalset vangistust, rünne ei olnud suunatud inimeste vastu, peab maakohus õigeks karistada mõlemat kohtualust rahalise karistusega sõltuvalt nende süü ulatusest. Juhindudes KrMS § 306-313 ja 315, maakohus otsustas: Süüdi mõista K.B KarS § 263 p.4 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o. 5 000 kr riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve nr. 10220034796011 EÜP või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065077). Süüdi mõista L.A KarS § 263 p.4 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o. 10 000 kr riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve nr. 10220034796011 EÜP või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065077). Tõkendid- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista K.B-lt (eluk. xxxxxx): - 4 035 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve nr. 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049913) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel ja - 2 714 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve nr. 10220034800017 SEB 2 3 EÜP, viitenumber 2800049913) adv. L.Nirgi osalemise eest kohtus. Välja mõista L.A-lt (eluk. xxxxxx): - 4 035 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve nr. 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049913) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel ja - 4 212.60 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve nr. 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049913) adv. L.Viitase osalemise eest kokkuleppemenetluses ja kohtus. Asitõend- CD plaat hävitada otsuse jõustumisel. Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Lääne-Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Lääne-Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik: Ärakiri õige Kohtunik /allkiri/ L.Sarnet L. Sarnet 15.detsembril 2005.a Viru Ringkonnakohus otsustas: 1. Tühistada Lääne-Viru Maakohtu 31.10.2005.a kohtuotsus L.A süüdistusasjas osaliselt: 1.1. L.A-le KarS § 263 p 4 järgi mõistetud karistuse osas ning selles osas teha uus kohtuotsus. 2. Mõista L.A karistuseks KarS § 263 p 4 järgi viis kuud vangistust. KarS § 65 lg2 alusel suurendada mõistetud karistust, see on viis kuud vangistust, Lääne-Viru Maakohtu 15.02.2005.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, see on seise kuud vangistust ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. 2.1.Karistuse kandmise alguseks lugeda L.A kinnipidamiskohta saabumise aeg. 3. Muus osas jätta Lääne-Viru Maakohtu 31.oktoobri 2005.a kohtuotsus muutmata.Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna ringkonnaprokuröri Marge Voogma apellatsioon rahuldada. Kohtuotsus jõustus 15.veebruaril 2006.a. Riigikohtu määrusega. Kohtunik L.Sarnet 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.