KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2005.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 20.detsember 2005.a. Tallinn Kriminaalasja number 2-1- 745 -05 Kohtukoosseis esistja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Malle
(03231702495)Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi N.I süüdistuses KarS prg. 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tallinna Linnakohtu otsus 01.septembrist 2005.a. Apellatsiooni esitaja N.I Prokurör Õnne-Neare Vaarmann Süüdistatav N.I, varem karistamata Kaitsja Aleksandr Nauts RESOLUTSIOON Tallinna Linnakohtu otsus 1.septenbrist 2005.a. N.I suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi 2 vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: N.I mõisteti Tallinna Linnakohtu 1.septembri 2005.a. kohtuotsusega süüdi karS prg. 424 järgi ja karistati rahalise karistusega 200 päevamäära,s.o. 10000 krooni. KarS prg. 50 alusel võeti SergiI N.I-lt ära sõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. N.I mõisteti süüdi selles, et tema olles 16.07.2002.a. karistatud HÕS § 96 lg 1 järgi rahatrahviga 4500 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti kehtiva karistuse ajal, see on 29.04.2003.a. kella 05.05 ajal, olles alkoholijoobes juhtis Tallinnas Ehitajate teel sõiduautot Isuzu Rodeo registrimärgiga 470 AJU. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav linnakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega enda õigeksmõistmist. Taotlust põhjendab sellega, et ei ole temale inkrimineeritud kuritegu toime pannud. Apellatsioonis süüdistatav kordab oma esimese astme kohtus antud ütlusi – kasutades olukorda, et abikaasa sõitis autiga ISUZU RODEO reg.nr.AJU kodunt ära, läks kella 22.00 ajal 28.aprillil 2003.a. garaaži, et puhata lastest ja tarvitas kuni hommikul kella 5-ni koos Aleksandr Geriga alkoholi. Abikaasa saabus autoga hommikul kella 5 paiku tagasi, Aleksandr Ger lahkus , tema ja abikaasa vahel tekkis riid, mis lõppes sellega, et abikaasa jättis auto garaaži juurde ja läks koju. Siis märkas, et auto on lukustamata. Istus juhi kõrvalistmele eesmärgiga eemaldada makk ja paigaldada käigukastile ärandamisvastane seade ning panna auto valve alla. Ajal, mil ta tegeles automaki mahavõtmisega, tuli garaaži juurde politseinik ja nõudis temalt auto dokumente. Kuna dokumendid olid abikaasa käes, ei olnud tal neid ette näidata. Politseinik kutsus kohale liikluspolitsei ning politseiinspektor Rein keskküla vormistas temale mingi protokolli. Seejärel algas menetlusnormide rikkumise jada politseinike poolt - protokolli temale ei tõlgitud, protokolli sisu oli talle seetõttu teadmata - temale ei tutvustatud Väärteomenetluse seadustiku prg. 19 sätestatud õigusi ja kohustusi. Kui ta oleks oma õigustest teadlik olnud, oleks ta kaitsjat nõudnud. - Peale arestimajast kainenemiselt vabanemist sai ta protokollist venekeelse tõlke ning sealt sai teada, et oli juhtinud joobeseisundis sõiduautot OPEL reg. Nr.470 AJV. Sellise autoga ei ole tema aga kunagi sõitnud ning tema tuttavatel ei ole ka sellist autot. - 3.juunil 2003.a. esitati temale süüdistatavana vastutusele võtmise määrus, milles nähtus, et ta oli juhtinud 29.aprillil 2003.a. kella 05.05.ajal Tallinnas Ehitajate teel sõiduautot OPEL FRONTERA reg. Nr. 470 AJV joobeseisundis. Väidab., et temal ega tema tuttavatel ei ole sellist autot ja ta ei juhtinud sel ajal üldse autot. - Kuna ta ei tunnistanud oma süüd hakkas uurija S.Graaf ähvardama teda range karistusega, milles ta pidi kohtuga kokku leppima. - Kui uurija S.Graaf sai teada, et temal ei ole sellist autot nagu süüdistuses oli märgitud ja tema perekonnas on hoopis teine sõiduauto, esitas S.Graaf temale 6.juunil 2003.a uue süüdistuse, kus tema poolt juhitav sõiduauto oli muudetud ISUZU RODEO marki sõidukiks reg. Nr. 470 AJU. Uurija S.Graaf kohandades 3 süüdistuses märgitud auto tema perekonna auto margi ja numbri järgi asus uurija oma lubadusi tema suhtes täide viima. - Uurija ei lubanud tema poolt valitud kaitsjat A.Nautsi protsessi. Apellanti paneb imestama, et liikluspolitseinik , kes koostas protokolli oma seletuses märgib, et pani kogemata protokolli kirja ISUZU asemel OPEL. Leiab, et ei ole võimalik, et liikluspolitseinik ei tunne auto ja ei kontrolli ka auto marki ja reg. nr. Leiab, et FALKI ekipaaž on jälitanud mitte tema perekonnale kuuluvat autot vaid mõnda muud autot. Ka Falki turvatöötaja K.Kuzmini ütlustest nähtub, et alguses nägi ta sõiduautot OPEL. Hiljem tunnistaja muudab oma ütlusi ja teatab, et nägi sõiduautot ISUZU. Huvitavam on aga tunnistaja ütluste juures see, et ta väidab., et nägi autos ühte isikut ja selleks oli N.I . Samas nagu apellant väidab, et tunne tema seda turvameest ega viimane tunne ka teda. K.Kuzmin ei olnud isegi näinud tema dokumente kuna ei olnud protokolli koostamise juures. Samuti ei ole K.Kuzmin osalenud tema äratundmiseks esitamise juures. Apellant juhib tähelepanu tunnistaja K.Kuzmini ütlustes asjaolule, et tunnistaja väitel nägi ta auto numbrit. Kui nii, siis ei ole võimalik , et tunnistaja ei näinud auto marki. Autol on suurte tähtedega nähtavale kohale kirjutatud ISUZU. Ei ole võimalik näha tunduvalt väiksemaid reg. numbreid ja jätta märkamata suurte tähtedega kirjutatud auto marki. Oluline on ka asjaolu, et Eestis on registreeritud OPEL reg. nr. 470 AJV. Sel ajal oli auto omanikuks Aivi Kopelmaa elukohaga Lääne maakonnas. Apellant väidab, et seda inimest ta ei tunne ning selle autoga ei ole ta samuti sõitnud. Väidab. et uurija on tegutsenud vastuolus KrMK prg. 19-ga . uurija tegi kõik selleks, et teda vastutusele võtta ning just uurija poolt väljastatud informatsiooni põhjal muutsid tunnistajad oma ütlusi sõiduauto margi ja numbri osas. Kohus on teinud südimõistva kohtuotsuse tunnistajate vastuoluliste ütluste põhjal. Apellant analüüsib apellatsioonis nende tunnistajate ütlusi, kes tema arvates kinnitavad tema süütust. Kohtuistungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja apellatsiooni. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Apellatsioonis ei ole esitatud mingeid uusi linnakohtule mitteteadaolevaid tõendeid ning selles taotletaksegi olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt õigeksmõistva kohtuotsuse langetamist. Sellest taotlusest lähtudes ringkonnakohus hinnates eeluurimise ja kohtuliku menetluse käigus kogutud tõendeid nende kogumis leiab, et esitatud kaebus rahuldamisele ei kuulu, sest linnakohtu otsus on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja küllaldaselt motiveeritud. Kohtukolleegium leiab, et linnakohus on kõigi tõendite igakülgse ja objektiivse läbivaatamise tulemusel ja nende kogumis hindamisel tuvastanud õigesti kõik kuriteo toimepanemise asjaolud ja ka põhjendatult jõudnud järeldusele, et N.I süü temale esitatud süüdistuses on leidnud tõendamist. Tõendite põhjalik analüüs on linnakohtu otsuses ära toodud ja sellest tehtud järeldustele jõudmine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning veenev. Samuti on linnakohus põhjendanud, miks ei arvesta süüdistatava süüküsimuse otsustamisel süüdistatava ja tunnistajate A.Geri ning N.N.I ütlusi. 4 Linnakohus on selgitanud, kuidas ja miks tekkisid vastuolud automargiga seoses. Tunnistaja Kalmar Kuzmini ütlusi selles osas pidas linnakohus veenvateks. Sellest tulenevalt tegi linnakohus põhjendatult järelduse, et tegemist oli inimliku eksitusega ja tegelikult oli sõiduauto, mille roolis N.I joobes tabati Isuzu Rodeo. Kohtukolleegium nõustub nende linnakohtu järeldustega ning ei pea vajalikuks linnakohtu otsuses toodud põhjendusi oma otsuses korrata. Oma apellatsioonis avaldab N.I suurt imestust ning esitab küsimuse, kuidas on üldse võimalik, et inimesed, eriti politseitöötajad, ei oska visuaalsel vaatlemisel täpselt tuvastada auto marki. Kohtukolleegium on seisukohal, et selles ei ole midagi imelikku, kuid ei pea vajalikuks oma otsuses apellanti selles ümber veenda. Mis puudutab erinevusi auto registreerimisnumbris, siis kohtukolleegium leiab, et need erinevused on tekkinud sellest, et esialgsetes käsitsi kirjutatud seletustes ei olnud tähed U ja V, mis on kirjapildilt küllaltki sarnased, selgesti eristatavad. Esialgsesse süüdistatavana vastutusele võtmise määrusesse on uurija kirjutanud reg. numbriks 470 AJV kuna luges käsitsi kirjutatud tekstist välja tähe V. Peale autoregistrist tehtud päringut see viga uurija poolt parandati. Teistkordses süüdistatavana vastutusele võtmise määruses auto margi ja numbri osas tehtud muudatused ei väljenda kohtukolleegiumi arvates uurija kättemaksuaktsiooni nagu seda tõlgendab apellant. Ka on uurija õigus lubada või mitte lubada süüdistatava poolt valitud kaitsjat protsessi juhul kui tegemist ei ole advokaadiga. Apellatsiooni väited selles osas, et väärteoprotokolli protokolli koostamisel ei selgitatud N.I-le tema õigusi ning ta ei saanud aru , mille kohta haldusõiguserikkumise protokoll koostati, on alusetud ja vastuolus kriminaaltoimiku materjalidega. Väärteoprotokolli pöördel on N.I andnud allkirja selle kohta, et teda on menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega tutvustatud. Seejuures , kui blanketil on valida kolme erineva keele vahel, on N.I allkirjastanud venekeelse teksti. Ta on ka juhtunu kohta andnud omapoolsed ütlused väärteoprotokollis, millistes väidab, et ei ole sõiduautot juhtinud vaid istus juhi kõrvalistmel. Samuti nähtub alkoholijoobe tuvastamise protokollist, et N.I tuvastati alkohoolne joove , millise tulemusega ta nõustus ja vereproovis alkoholisisalduse määramist ei nõua. Seega on alusetu apellandi väide, et ta ei saanud üldse aru, et teda süüdistatakse alkoholijoobes sõiduauto juhtimises. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Tallinna Linnakohtu otsuse 1.septembrist 2005.a. N.I suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Malle Preimer