1-05-618\3

Obsah (5)

§ 118§ 200§ 199§ 201§ 63

§ 118p. 1 järgi on tervisekahjustus raske kui sellega on põhjustatud oht elule.

Kohtuarstliku ekspertiisi kategoorilise arvamuse kohaselt oli kannatanule G. Gasporianile tekitatud tervisekahjustus elule ohtlik. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsiooni osunduse kannatanu 3 nädalasele tervenemisajale ja töövõimelisusele. Kaitsjale apellatsiooni kohaselt arusaamatu kohtukulude mõiste tähendus on avatud enne kriminaalmenetluse seadustikku kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi §-s 87, mis olulisel määral kattub kehtiva KrMS § 175 esitatud menetluskulude loeteluga, s.h. ekspertiisi tegemise kulude, määratud kaitsjale makstud tasu ja sundraha osas. Ringkonnakohtu seisukohalt ei mõjuta esimese astme kohtu otsuse terminoloogia kohtuotsuse õigusselgust ja arusaadavust kriminaalmenetluses määratud kaitsjatel makstud tasude, ekspertiisi tegemise kulude ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha väljamõistmise kohta. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et kohtueelsel menetlusel määratud kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu oli 1840 kr.; määratud kaitsjatena uurimisasutuses iseseisvalt menetletud L.K süüdistusasjades menetlustoimingutest osa võtmise eest tasuti vandeadvokaadile Eva Rivisele 637 kr. 20 senti ja 637 kr. 20 senti; vandeadvokaadile Riine Lumistele 424 kr.80 senti; vandeadvokaadile Rein Raametsale 212 kr. 40 senti; kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise ja kohtuistungist osavõtu eest advokaat Jaanus Iklale 1368 kr.ja 80 senti. Seega aritmeetilise liitmistehingu kohaselt moodustavad määratud kaitsjatele makstud tasud ja ekspertiisi tegemise kulu menetluskuludena kokku 5120 kr. ja 40 sendi suuruse summa. Tallinna Linnakohtu otsuse kohaselt on süüdistatavalt L.K-lt kohtukuluna, mis ei hõlma süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevat sundraha ,välja mõistetud 4483 kr. ja 20 senti, see on 637 kr. ja 20 senti võrra vähem kogu tegelikust kriminaalmenetluse menetluskulust. Tallinna Linnakohtu

1. detsembri 2005.a. otsust väljamõistetud menetluskulude suuruse osas pole prokuratuur, KrMS § 340 lg.4 p.5 alusel, apellatsiooni esitamisega vaidlustatud. Seetõttu ei pea ringkonnakohus võimalikuks kaitsja apellatsiooni alusel muuta esimese astme kohtu otsust süüdistatava olukorda halvendaval viisil. Küll aga tuleb esimese astme kohtu otsusesse teha süüdistatava L.K olukorda mittehalvendav täpsustus ja asendada resolutiivosa esimese lauses sõna „ kohtukulud“ sõnaga „ menetluskulud“ Süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundrahana esimese astme kuriteo toimepanemise eest on õigesti välja mõistetud 2,5 palga alammäära suurune summa 6725 kr. Süüdistatavalt menetluskuludena välja mõistetud summad ja kannatanute tsiviilhagide alusel süüdistatavalt L.K-lt kuritegudega tekitatud kahjude heastamiseks välja mõistetud 2000 kr.; 2890 kr.; 2340 kr.; 110 kr. ei ole, riigis kehtestatud alampalga suurust arvestades, süüdimõistetule L.K-le ilmselt üle jõu käivad ega mõjuta seetõttu tema resotsialiseerumisväljavaadet. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.2 on ringkonnakohus veendunud, et Tallinna Linnakohtu
2. oktoobri 2005.a. otsus L.K suhtes tuleb jätta sisuliselt muutmata ja apellatsioon rahuldamata. I. AMANN J. KATŠKOVSKAJA J. PAAP Ringkonnakohus nõustub apellatsiooniga selles, et võõra vallasasja vägivalla abil äravõtmise

§ 200

kirjeldatud kuriteona kvalifitseerimiseks on vajalik tuvastada süüdistataval L.K võõra vallasasja omastamise eesmärgi olemasolu, nagu selgitatakse Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-141-

1. Samas ei soostu ringkonnakohus apellatsiooni väitega tõendite puudumisest süüdistataval L.K kannatanu G. Gasporiani vara omastamise eesmärgi olemasolu kohta. Kannatanu G. Gasporiani ja tunnistaja E. Jurko kattuvate ütlustega on tõendatud, et ajal kui kannatanu ja tunnistaja olid baari Elona tasupõrandal otsis süüdistatav L.K läbi kannatanu ja tunnistaja poolt laua juurde jäänud jopesid. Ringkonnakohtu veendumuse kohaselt tõendab see süüdistatava L.K sihipärane tegu tal vaieldamatult võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgi olemasolu. Üldiste arusaamade järgi taunitavalt teolt tabatuna ja kannatanu G. Gasporiani poolt selgituse nõudmise tõrjumiseks baarist lahkumise ettepanek ja väljas kannatanu torkeriistaga kõhtu löömine ning seejärel kannatanult kaelas kantud mobiiltelefoni äravõtmine tõendavad, et süüdistatav L.K polnud loobunud kannatanule kuulunud vallasasja omastamise eesmärgist. Süüdistatav L.K realiseeris kuritegeliku eesmärgi kannatanule raske tervisekahjustuse põhjustamisega ja eluohtlikult haavatud kannatanul mobiiltelefoni kaelast äravõtmisega. Ringkonnakohus on veendunud, et süüdistatav L.K seadis eesmärgiks kannatanu G. Gasüporianile kuuluva vallasasja ebaseaduslikku omastamise ning tavaarusaamise tasemel pidas võimalikuks , et torkeriistaga kannatanu kõhtu löömisel põhjustatakse teisele inimesele tervisekahjustus, s.h. raske tervisekahjustuse, mis teeb võimalikuks kannatanu juures olnud vallasasja –mobiiltelefoni – äravõtmise. Kannatanu G. Gasporiani ütlusega kindlakstehtud asjaolu, et mobiiltelefon rebiti tal kaelast kohe torkeriistaga kõhtu löömise järel, tõendab ajaliselt süüdlase tahtluse ja röövimise objektiivsete tunnuste kokkulangevust. Röövimise järel kannatanu mobiiltelefoni äraviskamise faktil pole tähendust teo õiguslikul hindamisel. Kannatanu G. Gasporiani, tunnistaja E. Jurko ja V. Tretjakovi ütlused tõendavad, et süüdistatav L.K oli isikuks, kellega kannatanu baarist väljus ja kes kannatanult telefoni ära võttis. Tunnistaja E. Jurko ütluste kohaselt kannatanu ja süüdistatava baarist lahkumise järel kannatanu mobiiltelefon ei vastanud. Pärast süüdistatava L.K baari tagasi pöördumist osutus kannatanu mobiiltelefon väljalülitatuks. Tunnistaja V. Tretjakovi ütluste kohaselt näitas prügiurni tagant leitud mobiiltelefon (kannatanule G. Gasporianile kuulunud mobiiltelefon №kia 6100) kahte vastamata kõnet ja tema lülitas mobiiltelefoni välja. Eelnimetatud ütlused tõendavad, et mobiiltelefon №kia 6100 oli kannatanult ära võetud pärast seda kui ta oli süüdistatavaga L.K-ga baarist lahkunud ja heideti kohta, kus tunnistaja V. Tretjakovi selle leidis, vahetult enne süüdistatava L.K baari tagasitulekut. Nimetatud asjaoludel ei vasta kohtus uuritud tõenditega kindlaks tehtud tegelikele asjaoludele ka apellatsiooni väide kannatanu G. Gasporiani poolt mobiiltelefoni №kia 6100 kaotamisest rüseluses baari Elona ukse taga. KrMS § 61 kohaselt pole kriminaalmenetluses ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab kõikki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Seega pole eelistusi süüdistatava L.K poolt menetluse eri aegadel antud ütlustel, vaid need kuuluvad hindamisele tõendite kogumis. Eelpool osundatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega kuriteo tehiolude kirjeldamisel on nendega enam kattuvana usaldusväärsem süüdistatava L.K poolt kahtlustatavana ülekuulamisel
2. aprillil 2005.a. antud ütlus. Ringkonnakohus nõustub kaitsja apellatsiooni seisukohaga, et kohtuarstliku eksperdi arvamus tõendab kannatanu terviskahjustuse raskust, tekitamise mehhanismi ega tõenda L.K süüd selle põhjustamises. Kriminaalmenetluse õiguse ja kohtupraktika kohaselt korraldatakse ekspertiis tõendamisvajadusest lähtuva eriteadmisi vajava küsimuse lahendamiseks. Isiku süü kuriteo toimepanemises teeb kohus kindlaks KrMS § 60 kohaselt tõendatuks tunnistatud asjaoludele tuginedes. Apellatsiooni väide kannatanu enda võimalikust vigastamisest kukkumisel või raske terviskahjustuse tekkimisest muu teise isiku süül, nagu ka väide kannatanu G. Gasporiani poolt süüdistatava L.K näkku löömisest ei põhine ühelgi KrMS § 63 järgi tõendina hinnataval faktilisel asjaolul. Ringkonnakohus käsitleb neid apellatsiooni väiteid paljasõnalise kaitseversioonina. Kaitsja apellatsioonis osundatud kannatanu G. Gasporiani haigusloo nr.37147 väljavõte ( III kd. tl. 26 ) jäi linnakohtus dokumendina avaldamata. Ringkonnakohtu istungil avaldatuna ei seada see tõend vähimalgi määral kahtluse alla esimese astme kohtu otsuse põhiosa järeldusi kannatanule G. Gasporianile eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisest süüdistatava L.K poolt. Baaris Elona,
3. aprilli 2005.a. öösel, turvamehena töötanud tunnistaja Vitali Tretjaki ütluste kohaselt, leidis ta väljas, prügiurni tagant maast, mobiiltelefoni, mis näitas kahte vastamata kõnet. Tunnistaja lülitas telefoni välja ja viis oma tööruumi. Hiljem näitas ta telefoni tütarlapsele, kelle sõnul oli talle tuttav noormees kadunud ning kelle mobiiltelefon helistamisele ei vasta. Tunnistaja poolt näidatud mobiiltelefoni tunnistas tütarlaps oma tuttavale noormehe kuuluvaks, kuid tunnistaja käest seda vastu ei võtnud. Tunnistaja asetas mobiiltelefoni prügiurni servale. Asitõendi vaatlusel protokolli järgi on mobiiltelefon №kia 6100 väliste vigastusteta. Fototabelil on näha, et mobiiltelefoni küljes on nöör, mis lõpeb kandepaelaga ühendamise kiirkinnituse ühe poolega. Kiirkinnituse teine pool ja kandepael puuduvad. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab kannatanule G. Gasporianile kuulunud mobiiltelefoni №kia 6100 vaatluse protokoll, et mobiiltelefoni kaasas kandmiseks on kasutatud kandepaela ning mobiiltelefon on kandepaelast eraldatud kiirkinnitusest lahtirebimise, mitte telefonikorpusel oleva kinnitusaasa või seda läbiva kinnitusnööri purustamise teel. Seetõttu on ainetu ja tegelikele asjaoludele mittevastav apellatsiooni arutus, nagu seaks mobiiltelefoni №ki 6100 korpuse kandenööri kinnitusaasa või kinnitusnööri enda vigastuste puudumine kahtluse alla kannatanu G. Gasporiani ütluste usaldusvääruse kaelas kantud mobiiltelefoni süüdistatava L.K poolt ärarebimise kohta. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni väitega kannatanu G. Garporiani ja tunnistaja E. Jurko ütluste vastuolulisusest tunnistaja E. Jurko baarist Elona väljumise ning kannatanu G. Gasporiani ja süüdistatava L.K baarist eemaldumise osas. Asjaolu, et kannatanu G. Gasporiani ütlustes ei kirjeldata tunnistaja E. Jurko järgnemist baarist väljunud kannatanule ja süüdistatavale ega viimaste vastasseisu baari ukse taga, pole ütluste vastuoluna hinnatav, vaid käsitletav isikute mälus talletatud ja ülekuulamisel reprodutseeritu faktiliste asjaolude mahu erinevusena. Ringkonnakohtu seisukohalt on käitumispsühholoogia kohane , et kannatanu G. Gasporiani tähelepanu keskendus süüdistatavale L.K-le ning muud isikud ja olud jäid sellest väljapoole. Tunnistaja E. Jurko tähelepanu keskmes olid aga mõlema isikud – tunnistajale tuttav kannatanu kui võõras süüdistatav. Seda asjaolu kinnitab kannatanu G. Gasporiani ütlus selles, et tunnistajale E. Jurkole jäi süüdistatav L.K meelde. Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-105-99 on selgitatud, et kriminaalasja erinevatel etappidel antud ütluste erinevus detailides ei pea tähendama ütluste vastuolulisust. Ütluste muutumise põhjused ei kuulu tõenduseseme asjaolude hulka.
4. välja mõista sundraha 1000 kr. ja muud menetluskulud 1000 kr. ning ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda.;
5. L.K

§ 200lg.2 p.4,5,8 järgi süüditunnistamisel karistada teda vangistusega 3 a., mis lugeda ka liitkaristuseks ning Kr

MS § 238 lg.2 alusel mõista lõplikuks karistuseks 2 a. vangistust.;

1. välja mõista sundraha 2000 kr. ja muud menetluskulud 1500 kr. ning ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda;
2. uurida ringkonnakohtus kannatanu ülekuulamise protokolli ( 3 kd.,tl.8-13) kohtuarstliku ekspertiis akti ( 3 kd.,tl. 24,25 ), haigusloo nr. 37147 väljavõtet ( 3 kd.,tl.26) kahtlustatava ülekuulamise protokolli ( 3 kd.,tl.33-37 ja 39-43 ) vastastamise protokolli ( 3 kd.,tl.48-52) tunnistaja ülekuulamise protokolli ( 3 kd.,tl.53-56, Tallinna Linnakohtu otsust ( 3.kd.,tl.92). Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni selles esitatud motiividel täies ulatuses. Prokuröri arvamuse kohaselt tuleb apellatsioon jätta rahuldamata ja esimese astme kohtu otsus muutmata, seal hulgas kohtu poolt välja mõistetud ja prokuratuuri apellatsiooniga vaidlustamata menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ei nõustu apellatsiooni väitega tõendite puudumisest kuriteosündmuse asetleidmise kohta. Kohtuarstliku ekspertiisi akt tõendab, et kannatanul G. Gasporianil esinev kõhuõõnde tungiv torkehaav koos sapipõie vigastusega võib olla põhjustatud alt, vasakult üles, paremale suunatud löögist torkeriistaga
3. aprillil 2005.a. ning on eluohtlik tervisekahjustus. Kannatanu ütluste kohaselt lõi teda ööl vastu
4. aprilli 2005.a., baarist Elona eemal asuva tankla taga, metalloraga kõhtu ja rebis kaelast mobiiltelefoni noormees, keda ta varem nägi baaris enda ja tunnistaja E. Jurko jopedest midagi otsimas ning kellega ta nähtu selgitamiseks baarist välja läks. Selle terviskahjustuse raviks toimetati ta haiglasse ja opereeriti. Tunnistaja E. Jurko ütluste kohaselt kutsus kannatanu G. Gasporiani baarist Elona välja noormees, kes nende ülerõivaid oli läbi otsinud. Tunnistaja järgnes noormeestele. Väljas, käskis kannatanu G. Gasporian tunnistajal baari sisseruumi tagasi minna. Tunnistaja nägi kannatanut ja teist noormeest baarist eemale minemas. Isikute fotode järgi äratundmiseks esitamisel tundis tunnistaja E. Jurko süüdistatavas L.K ära isiku, kes kannatanu ja tunnistaja jopesid oli läbi otsinud ja kellega koos kannatanu G. Gasporiani baarist väljus ning eemale läks. Kannatanu G. Gasporiani mobiiltelefon helistamisele ei vastanud. Kannatanu kadumisest ja tema telefoni kõnedele mittevastamisest rääkis tunnistaja E. Jurko baarist väljunud turvamehele, kes tõi tunnistajale näha kannatanu mobiiltelefoni ja asetas selle prügiurni servale. Esimesena tuli baari tagasi süüdistatav L.K. Süüdistatavast L.K-st 3-5 minutit hiljem baari tagasi tulnud kannatanu G. Gasporiani liikus vaevaliselt, hoidis kõhtu käega kinni ning tundis end halvasti. Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad kohtuarstlikus ekspertiisi arvamus, kannatanu G. Gasporiani, tunnistaja E. Jurko ütlused ja isiku äratundmiseks esitamise protokoll vaieldamatult, et kannatanule G. Gasporianile tekitati eluohtlik tervisekahjustus torkeriista löögiga süüdistatava L.K poolt. Süüdistatava poolt
5. aprillil 2005.a. antud ütlusi selles, et ta võis maast võetud naelaga kannatanut kõhtu lüüa ja mobiiltelefoni kannatanu kaelast ära võtta, ei saa pidada usaldusväärseks, kuna ütlused saadi uurija poolse vahistamise ähvarduse survel.
6. ja
7. aprilli 2005.a. ülekuulamistel ning
8. oktoobril 2005.a. kohtuistungil antud ütlustes süüdistatav L.K eitab terariistaga kannatanu kõhtu löömist ja telefoni äravõtmist. Kohtuotsuses pole põhjendusi, miks hinnati usaldusväärseks süüdistatava L.K poolt
9. aprilli 2005.a. antud ütlused ja jääti tähelepanuta muud ütlused. Apellandi hinnangul pole kuriteosündmuse ega kuriteo süüdistatava L.K poolt toimepanemise kohta piisavaid tõendeid. Kannatanu G. Gasporian on vastastamisel oletanud, et süüdistatav L.K võib olla teda löönud ja telefoni ära võtnud isikuks. Välistatud pole vigastuse saamine kannatanu kukkumisel või muu teise isiku süül. Tunnistaja Elina Jurko ütlused selles, et tema järgnes baarist väljunud süüdistatavale ja kannatanule ning väljas ukse juures neid lahutas, ei kattu süüdistatava L.K ja kannatanu G. Gasporiani ütlustega. Kannatanu G. Gasporiani ütluste kohaselt jäi tunnistaja E. Jurko baari ning väljas läks ta koos teise noormehega tankla suunas. Tunnistaja E. Jurko nägi neid aga liikumas tühermaa suunas. Kohtuotsuses tõendina hinnatud kohtuarstliku ekspertiisi akt tõendab kannatanul G. Gasporianil tervisekahjustuse esinemist ega tõenda L.K süüd selle põhjustamises. Kriminaalmenetluse käigus pole kannatanu mobiiltelefonil leitud jälgi, mis osundaksid selle ärarebimisele või süüdistatava L.K käes asumisele.

§ 200

järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnuseks on võõra vallasasja äravõtmine ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Vaidlustatavas kohtuotsuses on kohus lugenud tõendatuks süüdistatava L.K poolt võõra vallasasja vägivalla abil äravõtmise, kuid pole tõendatud, et süüdistatav tegi seda ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Selle asjaolu tõendamise vajadust rõhutatakse Riigikohus otsuses nr. 3-1-1-141-04. Vägivalla kasutamine polnud ajendatud mobiiltelefoni äravõtmise soovist, vaid muul põhjusel tekkinud tülist. Mobiiltelefon võis kannatanu kaelast olla ära rebitud vastastikuse rüseluse käigus. Telefoni leidmine konflikti toimumise kohast tõendab, et vägivalda ei kasutatud selle oma valdusse saamiseks. Apellatsiooni väitel ei vasta kohtuotsuse järeldused tuvastatud asjaoludele, oluliselt on rikutud kriminaalmenetluse õigust, tõendatud pole L.K poolt

§ 200lg.2 p.4,5,8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemine.

Samuti ei vasta mõistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdistatava L.K isikule. Sündmuste algatajaks oli kannatanu G. Gasporian, kes süüdistatava L.K baarist välja kutsus ja teda näkku lõi. Varasemate kuritegude toimepanemisel pole süüdistatav L.K rasket tervisekahjustust tekitanud ega kuriteo toimepanemisel torke - või muud relva kasutanud. Kannatanule põhjustatud terviserikke paranemisaeg oli 3 nädalat ega põhjustanud töövõimetust. Seetõttu tuleks karistus mõista seaduses ettenähtud sanktsiooni alammääras. Apellandile pole selge, mida kohtuotsuses mõistetakse termini „kohtukulud“ all ja millest moodustub 4 483 kr.20 sendi suurune summa. Süüdistatava L.K varaline seisunud ei võimalda kõigi menetluskulude tasumist. Tal puudub vara ja vahistatuna puudub võimalus tööl käia. Arvestades tema vastu suunatud tsiviilhagide rahuldamist halvendab kõigi menetluskulude väljamõistmine L.K resotsialiseerumise väljavaateid vangistusest vabanemise järel. Seetõttu taotletakse: 1. mõista L.K õigeks

§ 200

lg.2 p.4,5,8 järgi ning liitkaristuseks

§ 199lg.2 p 4 ja § 2001 lg.2 p.1 järgi mõista, Kr

MS § 238 lg.2 kohaselt, 8 kuud. vangistust; Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu

1. jaanuaril 2006.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Tallinna Linnakohtu
2. oktoobri 2005.a. otsusega tunnistati L.K süüdi:

§ 199lg.2 p.4,5 järgi ning karistati 1 a.

vangistusega;

§ 201

lg.2 p.1 järgi ja karistati 8 kuu vangistusega;

§ 200lg.2 p.

4,5,8 järgi ja karistati 5 a. vangistusega.

§ 63alusel mõisteti liitkaristuseks 5 a. vangistust, mida Kr

MS § 238 lg.2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 a. 4 kuud vangistust. Sama kohtuotsusega mõisteti välja süüdistatavalt L.K-lt: 2000 kr. Marina Maspanova kasuks, 2890 kr. Kersti Vissori kasuks, 2340 kr. Tatjana Molokova kasuks ja 110 kr. OÜ Deltatron kasuks. L.K tunnistati

§ 199

lg.2 p.4,5 järgi süüdi selles, et tema, avalikult ja vägivalda kasutamata, võõra vallasasja omastamise eesmärgi:

1. mail 2005.a., Tallinnas, Mahtra tn. 1, MacDonaldsi kiirsöögikoha juures tõmbas kannatanul Marin Maspanoval käest 2000 kr. maksnud mobiiltelefoni;
2. juunil 2005.a., Tallinnas, Paasiku tänava tennishalli juures tõmbas kannatanul Kersti Vissoril käest 2890 kr. maksnud mobiiltelefoni;
3. juulil 2005.a., Tallinnas, Linnamäe tee 2-88 korterist võttis ära kannatanule Ljudmilla L.K-le kuulunud muusikakeskuse, maksumusega 5000 kr.;
4. juulil 2005.a., Tallinnas, Punane tn.61 asuvas kioskis võttis müügiletilt ära kannatanule Tatjana Molokovale kuulunud mobiiltelefoni, maksumusega 1890 kr..

§ 201lg.2 p.1 järgi tunnistati L.K süüdi selles, et tema, 2.

juunil 2005.a. Tallinnas, Linnamäe tee 10 elamu juures, küsides kannatanult A. Rakovskilt mobiiltelefoni helistamiseks ja saades telefoni oma valdusesse, põgenes telefoniga ja pööras võrra vallasasja enda kasuks.

§ 200lg.2 p.4,5,8 järgi tunnistati L.K süüdi selles, et tema, 3.

märtsil 2005.a. , Tallinnas, Linnamäe tee 91 asuva baari Elona lähedal, vägivalla abil võõra vallasasja ebaseadusliku omandamise eesmärgil, lõi kannatanule Grigori Gasporianile torkeriistaga kõhtu, põhjustades raske tervisekahjustuse ning võttis kannatanult ära 1890 kr. maksnud mobiiltelefoni №kia 6100. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab advokaat J. Ikkla esimese astme kohtu otsust L.K

§ 200lg.2 p.4,5,8 järgi süüditunnistamises ja 5 a.

vangistusega karistamises, temale mõistetud liitkaristuse ja ärakandmisele kuuluva karistuse, samuti 6 725 kr. sundraha ja 4 483 kr. 20 sendi suuruse kohtukulu väljamõistmise osas. Apellatsiooni väidetel on esimese astme kohtu otsus L.K süüditunnistamisel

§ 200lg.2 p.4,5,8 järgi rajatud kannatanu Grigori Gasporani ütlustele.

Apellandi hinnangul pole alkoholijoobes olnud kannatanu ütlused usaldusväärsed. Kriminaalmenetluse käigus pole kuriteo toimepanemise riista leitud, pole saadud muid tõendeid süüdistatava L.K poolt telefoni kannatanult kaelast äravõtmise kohta. 1-05-618 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuaril 2006.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-05-618 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Julia Katškovskaja, Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Külli Väina Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi L.K süüdistuses

§ 199lg.2 p.4,5; § 200 lg.

2 p. 4,5,8 ja § 201 lg.2 p.1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tallinna Linnakohtu

1. oktoobri 2005.a. otsus Apellatsiooni esitaja advokaat Jaanus Ikla Prokurör Vallo Kariler Süüdistatav L.K ik., ei tööta , varem kuuel korral kohtulikult karistatud, neist viimati
2. jaanuaril 2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt

§ 199lg.2 p.4, 5 ja § 200 lg.1 järgi 2 a ja 4 kuu vangistusega, alates 27.

juulist 2005.a. viibib vahi all Tallinna Vanglas, Kaitsja advokaat Jaanus Ikla RESOLUTSIOON Tallinna Linnakohtu 20.oktoobri 2005.a. otsus L.K suhtes jätta sisuliselt muutmata. Täpsustada sama kohtuotuse resolutiivosa, asendades esimeses lauses sõna ”kohtukulud” sõnaga ”menetluskulud” ning edasi tektis järgi. Apellatsioon jätta rahuldamata.