1-05-449 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.jaanuar 2006. a Jõhvi Kriminaalasja number 1-05-449 (05244000382) Kohtukoosseis eesistuja Mihhail Kom
§ 113järgi.
Ida-Viru Maakohtu 10.novembri 2005.a. kriminaalasjas nr 1-355/05. Apelleeritud kohtuotsus kohtuotsus, Apellatsioonide esitajad Süüdistatav F.D; apellatsioon Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Kohtla-Järve ringkonnaprokurör Olga Dorogan Süüdistatav F.D - töötu. Varem kohtulikult karistamata. Kaitsja Vandeadvokaat Eduard Bulattšik (määratud korras) osakonna RESOLUTSIOON : 1.Ida-Viru Maakohtu 10.novembri 2005.a. kohtuotsus F.
§ 113järgi jätta muutmata, apellatsioon jätta rahuldamata.
2.Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel kaitsjatasu 4 838 (neli tuhat kaheksasada kolmkümmend kaheksa) krooni kaitsja-vandeadvokaat Eduard Bulattiku (OÜ Advokaadibüroo Bulattik) kasuks. 3.Välja mõista süüdistatavalt F.D-lt (käesoleval ajal viibib kinnipidamiskohas, nimelt Tartu Vanglas, Turu 56, 51014 TARTU) riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034800017 SEB Ühispangas viitenumbriga 4100065051) 4 838 (neli tuhat kaheksasada kolmkümmend kaheksa) krooni kaitsjatasu katteks. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse terviktekst tehakse teatavaks 25.jaanuaril 2006.a. ringkonnakohtu kantselei kaudu. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul advokaadi vahendusel alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. 1-05-449 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.Ida-Viru Maakohtu 10.novembri 2005.a. otsusega tunnistati F.D süüdi Karistusseadustiku § 113 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus tähtajaga 7 (seitse) aastat. Karistusseadustiku § 68 lg 1 alusel, arvestades eelvangistuse 28.veebruarist kuni 09.novembrini 2005, kokku 8 (kaheksa) kuud ja 12 (kaksteist) päeva, karistusaja hulka, määrati F.D-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6 (kuus) aastat 3 (kolm) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 10.november 2005.a. 1.1.Sama otsusega tunnistati F.
§ 121järgi õigeks.
Selles osas otsust ei vaidlustatud. 2.Süüdistatav F.D on antud kohtu alla süüdistuses Karistusseadustiku § 113 järgi selles, et ta 19.veebruari 2005.a. õhtul korteris asukohaga Pikk 10-3, Kohtla-Järvel, ühise alkoholitarbimise käigus koos Vadim Stupiniga ning nende vahel tekkinud tüli käigus peksis tahtliku tapmise eesmärgil Vadim Stupinit, lüües talle korduvalt vastu nägu, pead, kaela ja keha, mille tulemusena kannatanu suri sündmuskohal. Lähtudes kohtuarstlikust ekspertiisiaktist oli Vadim Stupini surma põhjuseks kinnine koljuajutrauma, millega kaasnesid verevalumid ajukelme alla. Ei ole kahtlust, et kõik vigastused tekitas kannatanule F.D. 2.1.Pärast Vadim Stupini peksmist lahkus F.D koos teiste seal olnud isikutega (Tatjana F.D, Juri Troitski) korterist, osutamata vigastatud ja verisele kannatanule abi. Tunnistaja Juri Troitski ütlustest lähtuvalt võis ta sel ajal olla veel elus, kuigi vaid hingas. Kui tunnistajad Juri Troitski ja Tatjana F.D arutasid, et on vaja kutsuda kiirabi, keelas F.D selle. Tulnud järgmisel päeval korterisse tagasi, viis ta laiba korterist välja ja peitis Põllu 10 maja lähedal olevasse kanalisatsiooniauku selleks, et varjata tapmist. 3.Ida-Viru Maakohtus süüdistatavana üle kuulatud F.D oma süüd Vadim Stupini tapmises ega Natalja Spungina peksmises ei tunnistanud. Selgitas, et ei tahtnud Vadim Stupinit tappa, vaid peksis ema kohta öeldud solvangute eest. Kui Vadim Stupin poleks esimesena löönud, poleks võib-olla peksma hakanudki. Peale peksmist aitas Vadim Stupinil vastu seina toetuda. Seejärel läksid kolmekesi Spungina juurde, kus jätkasid joomist. Stupini jätsid lukustatud korterisse kainenema. Järgmisel päeval läks koos Natalja Spungina ja mingi mehega Juri Troitski korterisse. Vadim Stupin istus asendis, millesse ta jäi enne lahkumist – ta oli surnud. Näitas kaaslastele laipa. Mees jooksis kohe minema. Tekkis mõte laip korterist välja viia, palus Natalja Spunginal vaadata, et keegi ei näeks. Vedas laiba korterist jalgupidi tänavale. Natalja Spungina nägi lahtist kanalisatsiooniluuki ja tegi ettepaneku laip sinna peita. Politseile teatamist ei pakkunud välja ei Natalja Spungina ega tema ema, kuigi mõlemad teadsid laibast. 4.Maakohus, kuulanud ära süüdistatava, tunnistajad ja uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, jõudis arvamusele, et süüdistava süü on Karistusseadustiku § 113 järgi tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei pidanud usaldusväärseteks süüdistatava ütlusi selle kohta, et tal puudus tahtlus tappa kannatanu: ta oli rusikatega peksnud kannatanut, kuni see kukkus ja verisena maas roomas. Sellest hoolimata lõi ta vigastatud lamajat mitu korda jalaga pähe. Jätnud tema poolt tahtlikult raskelt vigastatud kannatanu ilma arstiabita, lahkudes korterist, lukustades ukse, pidas ta võimalikuks kannatanu surma saabumist ja möönis seda. Eeltoodut kinnitavad tunnistaja 2
(5)1-05-449 Vassiljeva ütlused, et tema pool F.D teatas, et Juri Troitski majas on laip. Seega pani F.D Vadim Stupini tapmise toime kaudse tahtlusega kannatanu surma saabumise suhtes. F.D ei tegutsenud hädakaitse- ega hädaseisundis, puuduvad ka muud teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti ei nähtu süüdistatava ütlustest, et kannatanu teod oleks viinud teda tugevasse hingelise erutuse seisundisse. Eksperdid hindasid tema hingelist seisundit järgmiselt – tal oli seoses alkohoolse intoksikoosiga kõrgendatud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime. 4.1.Ida-Viru Maakohus leidis, et süüdistuses Karistusseadustiku § 121 järgi tuleb F.D õigeks mõista, kuna pole tõendatud Natalja Spungina näol olevate vigastuste iseloom ja saamise viis. Maakohus märgib, et Natalja Spunginal oli motiiv anda valeütlusi F.D poolt vägivalla kasutamises, sest see aitas tal põhjendada, miks aitas peita laipa ega teatanud politseisse ning vabaneda kahtlustusest Karistusseadustiku § 306, 307 järgi. Selle tõttu ei saa kannatanu ütlusi lugeda usaldusväärseks tõendiks ja rajada neile süüdimõistvat kohtuotsust. Muud objektiivsed ja otsesed tõendid puuduvad. 5.Karistuse mõistmisel F.D-le Karistusseadustiku § 113 järgi arvestas kohus, et KarS sätestab I astme kuriteo – tapmise – eest karistuseks vangistuse 6-15 aastat. Vangistus on ainus karistusliik, mida saab kohaldada selle kuriteo eest. F.D pani kuriteo toime alaealisena, olles 17 aastat vana. Kohtumenetluse ajal oli ta täisealine - 18-aastane. Karistusseadustiku § 45 lg 2 alusel ei või kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui 18aastasele isikule mõista tähtajalist vangistust üle 10 aasta. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et F.D saab karistada vangistusega 6-10 aastat. F.D pani tapmise toime ajal, mil ta ei olnud kriminaalkorras karistatud. Tema karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leidis, et mõjutamaks alaealist F.D hoiduma süütegude toimepanemisest edaspidi piisab, kui karistada teda vangistusega 7 (seitse) aastat. Selline karistus peab kaitsma ka õiguskorrakaitse huvisid. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 6.Ida-Viru Maakohtu 10.novembri 2005.a. otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav F.D , kes vaidlustab enda süüdimõistmise Karistusseadustiku § 113 järgi. Apellant märgib, et tal puudus tahtlus tappa. Kuna Vadim Stupin solvas tema ema, siis oli tema, kui poja kohus, oma ema eest seista. Samuti oli kannatanu see, kes esimesena lõi. Palub arvestada, et oli sel ajal alaealine ja kuuldu šokeeris teda. Palub süüdistus Karistusseadustiku § 113 järgi ümber kvalifitseerida ja kergendada karistust. 7.Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav F.D ja kaitsja-vandeadvokaat Eduard Bulattik apellatsiooni juurde selles toodud motiividel. Apellatsioonile ringkonnaprokurör Olga Dorogan vastu ja palus jätta see rahuldamata. vaidles RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8.Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava F.D , kaitsja-vandeadvokaat Eduard Bulattiku, ringkonnaprokuröri Olga Dorogani ning uurinud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Ida-Viru Maakohtu 10.novembri 2005.a. vaidlustatud kohtuotsus on põhjendatud ja ringkonnakohus jätab selle Kriminaalmenetluse seadustiku § 337 lg 1 p-le 1 tuginedes muutmata. 3
(5)1-05-449 Ida-Viru Maakohtu 10.novembri 2005.a. kohtuotsuses on piisava põhjalikkusega analüüsitud 19.veebruaril 2005.a. korteris asukohaga Pikk 10-3, Kohtla-Järve asetleidnud kuriteosündmuse asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tunnistanud F.D põhjendatult süüdi Karistusseadustiku § 113 järgi, see on Vadim Stupini tapmises. Apellatsioonis esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Tõendite põhjalikule uurimisele ja kaalutletud hindamisele tuginedes on maakohus lugenud F.D käitumises tuvastatuks nii süüteokoosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused. Ida-Viru Maakohus on omapoolsete täiendustega (t.lk.110, k.2) veenvalt põhjendanud seisukohta, et F.D pani tapmise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-16-05; RT III 2005,12,120). Ringkonnakohtu arvates ei ole apellatsioonis osundatud ühelegi sellisele asjaolule, mille maakohus oleks jätnud uurimata ja hindamata ning mille pinnalt oleks võimalik väita, et F.D käitumine, nimelt Vadim Stupini tapmine, oli viimase poolt provotseeritud. 9.Apellant F.D viitab sellele, et Vadim Stupin Juri Troitski korteris (Pikk 10-3 Kohtla-Järve) ütles F.D ema Tatjana F.D suhtes solvanguid ning pärast solvamist lõi F.D käega näkku. Seega jäi F.D maakohtu istungil toodud motiivide juurde, et tal puudus tahtlus tappa Vadim Stupin. Lähedase isiku solvamise ja F.D löömisega Vadim Stupin provotseeris selle, et F.D hakkas teda peksma, mille tagajärjel kannatanu suri. 9.1.Maakohus luges F.D ütlused usaldusväärseteks. Kohtupraktikast tuleneb, et: “Karistusseadustiku § 115 (Provotseeritud tapmine) objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Teisisõnu tähendab see, et erutusseisund pole pelgalt meditsiiniline mõiste, mille peaks ja saaks tuvastada üksnes ekspertiisi käigus, vaid lisaks saab selle kindlaks teha ka kannatanu(te) käitumisele antava hinnanguga kriminaalasja menetlusel“ (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-1-1-86-04, 07.oktoober 2004.a.) . Seejuures tuleb aga tuvastada Vadim Stupini vägivaldne või solvav tegu, mis vahetult vallandas F.D emotsionaalse reaktsiooni. Kriminaalasjas on läbi viidud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis (t.lk. 127-132, k.1). Eksperdi arvamuse kohaselt seoses alkohoolse indtoksikoosiga oli F.D kõrgendatud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime. Ta oli orienteeruv situatsioonis kogu konflikti jooksul. Lisaks ekspertide arvamusele uuris maakohus ka muid tõendeid, mille abil on kohtul kujunenud veendumus, et ekspertide arvamus erutusseisundi puudumise kohta on põhjendatud ja selles kahelda ei ole alust. Maakohtu poolt uuritud tõenditest, see on tunnistajate Juri Troitski, Veera Stupina ja Natalja Spungina (Tatjana F.D loobus ütluste andmisest oma poja vastu) ütlustest lähtudes tuli maakohus õige järeldusele, et F.D käitumises puutus äkki tekkinud tugev hingeline erutus. 9.2.F.D süüdimõistmisel Karistusseadustiku § 113 järgi maakohus tuvastas, et F.D lõi Vadim Stupinit nii rusikatega kui ka jalaga elutähtsasse piirkonda, nimelt pähe. F.D ei löönud ühe korra. Seega möönis ta Vadim Stupini surma 4
(5)1-05-449 saabumise võimalikkust. Eeltoodust lähtudes toetab ringkonnakohus F.D süüdimõistmist tahtlikus tapmises. 10.Ida-Viru Maakohus on F.D-le karistuse mõistmisel arvestanud õiguskorra kaitsmise huvisid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Samuti on arvestatud süüdistatava isikut (pani kuriteo toime alaealisena, karistatuse puudumine). Mingeid uusi maakohtule mitte teadaolevaid asjaolusid ei esitatud apellatsioonis ega ringkonnakohtu istungil. Eelnevast tuleneb, et ringkonnakohtul puudub alust F.D-le mõistetud karistuse kergendamiseks. 11.F.D määratud korras kaitsja-vandeadvokaat Eduard Bulattik esitas ringkonnakohtule taotluse kokku 4 838 (neli tuhat kaheksasada kolmkümmend kaheksa) krooni õigusabikulude hüvitamiseks. Ringkonnakohus nõustub kaitsja taotlusega ning leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt mõista kaitsja-vandeadvokaat Eduard Bulattiku (OÜ Advokaadibüroo Bulattik) kasuks välja 4 838 krooni. Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 4, § 185 lg 2 ja § 189 lg 2 alusel kuulub see summa väljamõistmisele F.D-lt riigi kasuks. Eeltoodu alusel ja juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 337 lg 1 p 1, 343 lg 2, 345 lg 1 ja lg 2 jätab ringkonnakohus Ida-Viru Maakohtu 10.novembri 2005.a. kohtuotsuse muutmata, apellatsiooni rahuldamata. Mihhail Komtatnikov kohtunik Maarika Kuusk kohtunik 5
(5)Vladimir Rozalka kohtunik