lg 2 p-de 4, 5 ja 7; § 209 lg 2 p 1 järgi; süüdistatava V.F-i süüdistuses
Narva Linnakohtu 30.novembri 2005.a. kohtuotsus, kriminaalasjas nr 1-291/05. Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Jevgeni Ignašov; apellatsioon Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Gustav Blumberg Süüdistatav Jevgeni Ignašov (passi järgi L.A ): töötu. Varem kohtulikult karistatud viiel korral, viimati 21.septembril 2004.a. Narva Linnakohtu poolt
lg 2 p-de 4, 8 järgi 1(ühe)-aastase vangistusega tingimisi, katseajaga 3 (kolm) aastat. Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina (määratud korras) Narva osakonna RESOLUTSIOON : 1.Narva Linnakohtu 30.novembri 2005.a. kohtuotsus Jevgeni Ignaovi süüdistusasjas jätta muutmata, Jevgeni Ignaovi apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatakse kirjalikult Viru Ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kohtuotsuse terviktekst tehakse teatavaks 07.märtsil 2006.a. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul advokaadi vahendusel alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.Narva Linnakohtu 30.novembri 2005.a. kohtuotsusega tunnistati Jevgeni Ignašov süüdi
lg 2 p-de 4, 5 ja 7 järgi ja karistuseks mõisteti 10 (kümme) kuud 1-05-344 vangistust, süüdi
lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Jevgeni Ignašovile karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
kohtuotsuse järgi kandmata karistuse osa, 1 (üks) aasta vangistust, võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 (kolm) aastat vangistust. Karistusaja alguseks arvestati 17.jaanuar 2005.a. 1.1.Sama otsusega tunnistati V.F süüdi
lg 2 p-de 4, 5 ja 7 järgi ning karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust.
kohtuotsuse järgi kandmata karistuse osa 3 (kolm) kuud vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust.
Selles osas kohtuotsust ei vaidlustatud. 2.Süüdistusakti kohaselt anti Jevgeni Ignašov kohtu alla süüdistuses
aastal kella 15.00 paiku võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil grupis V.F-iga , olles korteris aadressil Kose 3-24 Narvas, teades, et korteris on vaid alaealine Juri Panjuhhin, võttis temalt kehavigastuste tekitamise ähvardusel ära Svetlana Panjuhhinale kuuluva mobiiltelefoni Nokia 3510i kogumaksumusega 2 588 krooni. 2.1.Samuti süüdistati Jevgeni Ignašovi
lg 2 p 1 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse, 02.jaanuaril 2005.a kella 16.20 paiku, varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, palus Narvas Haigla 4 maja kolmanda trepikoja juures helistamise ettekäändel Natalja Sizovalt mobiiltelefoni Alkatel maksumusega 300 krooni ja varjus koos telefoniga sündmuskohalt, tekitades Natalja Sizovale varalise kahju summas 300 krooni. 3.Süüdistatav Jevgeni Ignašov end süüdi ei tunnistanud, selgitas, et kohtas 16.oktoobril 2004.a. tänaval V.F , küsis telefoni, tal ei olnud. Läksid koos Svetlana Panjuhhina juurde, keda kodus ei olnud. Oli poeg Juri, kes andis neile helistamiseks telefoni. Jevgeni Ignašov ütles, et telefoni ei varastanud, kedagi ei ähvardanud, raha Jurilt ei nõudnud. Kelmuse kohta midagi öelda ei oska. 02.jaanuaril 2005.a. Natalja Sizovaga ei kohtunud, viimase ütlusi ei kinnita. Leiab, et Natalja Sizova laimab teda. 4.Narva Linnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja uurinud kriminaalasja materjale, jõudis järeldusele, et Jevgeni Ignašovi süü toimepandud kuritegudes on tõendatud kohtuliku uurimisega. Linnakohus, seoses Juri Panjuhhini kohtuistungil antud ütlustega, leidis, et Jevgeni Ignašovi ja V.F-i teod tuleb kvalifitseerida
lg 2 p 7 asemel
lg 2 p-de 4, 5 ja 7 järgi, kuna antud juhul tuleb välistada nende tegudest vägivald. 4.1.Linnakohus pidas usaldusväärseteks Juri Panjuhhini ja Svetlana Panjuhhina ütlusi, usub neid. Süüdistatavate ütlustesse selles episoodis suhtus kohus kriitiliselt. Samuti ei kahelnud linnakohus Natalja Sizova ütlustes tema telefoni suhtes, need on leidnud kinnitamist vastastamisel Jevgeni Ignašoviga ning tunnistaja Natalja Morozova ütlustega. 2
lg 2 p 1 järgi ning karistuse mõistmise osas süüdistuses
6.1.Apellant leiab, et linnakohus ei arvestanud kergendavate asjaoludena oma süü tunnistamist ja kahetsust. Samuti märgib, et ei nõustu Natalja Panjuhhina tsiviilhagiga, kuna viimane ei esitanud vastavaid dokumente kohtule. Samuti märgib süüdistatav, et Natalja Panjuhhina oli kohtus kui tunnistaja, kuid teda ei eemaldatud ütluste andmise ajal saalist. Süüdistuses
7.Ringkonnakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör Gustav Blumberg, et apellatsioon on põhjendamatu ja taotles apellatsiooni rahuldamata jätmist ning Narva Linnakohtu otsuse muutmata jätmist. Kaitsja-vandeadvokaat Tatjana Massalina ja apellant Jevgeni Ignaov jäid apellatsioonis esitatud taotluste juurde ja taotlesid apellatsiooni rahuldamist selles toodud motiividel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8.Ringkonnakohus, kuulanud ära apellandi, kaitsja ja ringkonnaprokuröri ning uurinud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja Narva Linnakohtu 30.novembri 2005.a. kohtuotsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §-le 342 lg 3 p 1. Ringkonnakohus leiab, et Narva Linnakohus on tunnistanud Jevgeni Ignaovi põhjendatult süüdi
lg 2 p-de 4,5 ja 7 järgi Svetlana Panjuhhinale kuuluva mobiiltelefoni Nokia 3510i varastamises ja
lg 2 p 1 järgi tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel Natalja Sizovale kuuluva mobiiltelefooni Alkatel saamises. Apellatsiooni esitatud põhjendused ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks. 9.Narva Linnakohus oma kohtuotsuse põhiosas (lk 67, k.2) märkis, et kelmuse kuriteoepisood, kannatanu Natalja Sizovale kuuluva mobiiltelefoni teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel saamine, on leidnud tõendamist kannatanu Natalja Sizova ja tunnistaja Natalja Morozova ütlustega. Apellatsioonis (lk.74, k.1) apellant Jevgeni Ignaov viitab, et linnakohus ei võtnud arvesse uusi asjaolusid, millised tulenesid Kannatanu Natalja Sizova ütlustest linnakohtus. Natalja Sizova kuulati ära kohtueelsel menetlusel 02.veebruaril 2005.a. (lk.22-25, k.1) ning ta kinnitas, et jalutas tänaval. Tema juurde tuli vähe tuttav mees hüüdnimega „Tebur“. 3
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo tunnused tõendatud, teo õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. 10.Svetlana Panjuhhina (lk.31, k.1) oli kutsutud linnakohtuistungile kannatanuna. Tulenevalt Kriminaalmenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 8 sättest on kannatanul õigus võtta osa kohtulikust arutamisest. 4
Aga ringkonnakohus ei leidnud alust karistuse kergendamiseks. Antud juhul ei saa rääkida kahetsusest kuna Jevgeni Ignaov pani kelmuse ja varguse toime katseaja kestel. Ühtlasi ringkonnakohus rõhutab, et varguse ta pani toime oktoobris 2004.a. ja kaks kuud ja kuusteist päeva pärast vargust pani toime kelmuse. Süü tunnistamise kohta. Kannatanu Svetlana Panjuhhina mobiiltelefoni vargus oli tõendatud kannatanu, tema poja Juri Panjuhhini, süüdistatava Igor V.F-i ütlustega, vastastamiste protokolliga, seejärel isikute äratundmiseks esitamise protokollidega. Kahtlustatavana ülekuulamise ajal (lk.39-40, 60 k.1) Jevgeni Ignaov oma süüd mobiiltelefoni varguse osas ei tunnista. Tunnistuste andmisest keeldus. Linnakohtu istungil (lk.36, k 2) Jevgeni Ignaov Svetlana Panjuhhinalt mobiiltelefoni varguse toimepanemises end süüdi ei tunnistanud. Jevgeni Ignaovi väide, et ta tunnistas enda süüdi, on paljasõnaline ning ei leidnud kinnitust kõnealuses asjas. 13.Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et Narva Linnakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, mis väljendus selles, et süüdistatavale V.F-ile mõistetud reaalne karistus asendati üldkasuliku tööga. Nimetatud linnakohtu seisukoht ei vasta nii seadusele kui ka kohtpraktikale. Üldkasuliku töö kohaldamisel peab kohus arvestama süüdlase isikut. Kriminaalasja materjalidest (lk.239-240, k.1) nähtub, et V.F oli Narva Linnakohtu 28.aprilli 2003.a. otsuse kohaselt mõistetud süüdi salajase varguse katse toimepanemise eest ning teda karistati kolme kuulise vangistusega tingimisi kolmeks aastaks. Uue kuriteo ta pani toime 16.oktoobril 2004.a., seega kaitseaja kestel.
lg 5 ja § 74 lg 5 kohaselt, kui süüdimõistetu paneb katseaja kestel toime tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, pööratakse karistus täitmisele ja liitkaristus mõistetakse 5
§-le 65 lg 2 (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid nr 31-1-49-96, RT III 1996, 16, 226; nr 3-1-1-96-03, RT III 2003, 27, 273). 13.1.
§-d 73 lg 5 ja 74 lg 6 lubavad kohtul kaaluda, kas pöörata karistus täitmisele või mitte, üksnes juhul, kui katseajal on ettevaatamatusest toime pandud uus kuritegu, mille eest mõistetakse karistuseks vangistus. Kuid ka sellises olukorras pole kohtule antud õigust karistuse asendamiseks. Karistusest tingimisi vabastamise eesmärk on võimaldada süüdimõistetul teatud tingimustel vältida karistuse reaalse kandmisega kaasnevaid kahjulikke tagajärgi. Kui süüdimõistetu neid tingimusi ei täida, siis nõuavad juba õiguskorra kaitsmise huvid, et selline isik peab arvestama karistusega kaasnevate kahjulike tagajärgedega. Eelnevast tulenevalt ei ole karistusest tingimisi vabastamise eesmärki võimalik saavutada, kui katseaja kestel toimepandud tahtliku kuriteo toimepanemise tulemusena mõistetud liitkaristus asendatakse üldkasuliku tööga. Oma seisukoha selle karistuse kohaldamisele avaldas Riigikohtu kriminaalkolleegium, vaata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-1-1-84-03, RT III 2003, 25, 248. Antud juhul ringkonnakohus ei saa oma algatusel otsust tühistada V.F-ile karistuse üldkasuliku tööga asendamise osas, kuna puudub ringkonnaprokuröri apellatsioon. Ühtlasi ringkonnakohus märgib, et prokurörina selles asjas osalenud ringkonnaprokurör (lk.51, k.2) pakkus oma kõnedes asendada V.F-ile mõistetud reaalne karistus üldkasuliku tööga. 13.2.Samaaegselt, linnakohus oma otsuse põhiosas ei näita motiive, mil alusel linnakohus asendas reaalse karistuse üldkasuliku tööga V.F-i suhtes, millega on rikutud Kriminaalmenetluse seadustiku § 312 p 5 nõudeid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku § 337 lg 1 p-st 1; § 343 lgst 2; § 345 lk-dest 1 ja 2, jätab ringkonnakohus Narva Linnakohtu 30.novembri 2005.a. kohtuotsuse muutmata ja Jevgeni Ignaovi apellatsioon rahuldamata. Mihhail Komtatnikov kohtunik Eeva Levina kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.