1-06-5048\2

KOHTUOTSUS 1-06-5048 EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.aprillil 2006.a. Kriminaalasja number 1-06-5048 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Silvi Hindrikson Kriminaalasi Prokuröri abi Süüdistatav Kaitsja V.K süüdistuses KarS § 169 järgi. Natalia Duškina V.K (, Venemaa kodanik, kõrgharidus, emakeel –vene keel, töötab Paldiski soojusvõrk, varem kohtu poolt karistatud kahel korral: 1) 01.11.2000.a. Narva Linnakohtu poolt KrK § 76 lg 2 - § 15 lg 2 alusel mõisteti vabadusekaotus 2 aastat; 2) 01.10.2003.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 176 lg 1 alusel mõisteti vabadusekaotus 2 aastat 3 kuud. 30.04.2004 a. vabanes pärast karistuse kandmist. Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Niina Petrjakova RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.K KarS § 169 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 1 (üks) päev vangistust. Kandmata karistus 2 (kaks) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui V.K ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata V.K Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tartu mnt. 85, Tallinn) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista V.K´lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 4 500 (neli tuhat viissada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 646 ( üks tuhat kuussada nelikümmend kuus) krooni ja 10 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega, teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa V.K´t süüdistatakse selles, et tema olles kohustatud Tallinna Linnakohtu 14.03.1995.a. kohtuotsusega nr 2-3475/95 maksma alaealise lapse Nikolai H.F (Allan H.F) ( sünd. 19.02.1994 ) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1500.- krooni kuus alates 01.02.1995.a. lapse ema Marika H.F kasuks kuni poja täisealiseks saamiseni 19.02.2012.a., ei ole oma kohustust täitnud ning hoidnud kõrvale igakuise elatusraha maksmisest. Võlgnevuseks seisuga 01.01.2005.a. on kujunenud 177 000.- krooni. 2 Sellise tegevusega pani V.K toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so vanema kuritahtliku kõrvalehoidmise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid V.K ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab V.K süüdi talle esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab V.K süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohtunik 3