1-04-130\1

Kriminaalasi nr. 1 – 1736 / 04 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. jaanuaril 2006 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik rahvakohtunikud: Einar Hillep ja Loit Rõuk sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Laura Vaik kaitsja: Viktor Kaasik osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 12.11.2004 a., 14.12.2004 a., 12.01.2005 a., 01.02.2005 a. 03.03.2005 a., 18.04.2005 a., 28.09.2005 a., 13.10.2005 a., 12.12.2005 a. ( kuni 01.01.2006 a. Tallinna Linnakohus ) R.Ki sünd., eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, eluk. töök. Bravo One OÜ, varem kriminaalkorras karistamata süüdistusasja KrK § 148 – 1 lg. 10 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: R.Ki on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta olles alates
2. augustist 1998 a. Eesti Sõltumatu Televisiooni AS-i ( edaspidi ESTV ), mis maksukorralduse seaduse § 2 p. 3, 4 mõistes on maksumaksja ja maksu kinnipidaja, juhatuse liige ning vastavalt äriseadustiku § 306 lg. 1, 4 seaduslik esindaja, kellele muuhulgas pandud ülesanded AS raamatupidamise korralda-miseks, juhatuse tegevuse korraldamiseks ning juriidilisele isikule maksuseadustes ettenähtud kohustuste täitmiseks, mis seisneb maksukohustuse tähtaegses täitmises, maksudeklaratsioonide esitamises maksuhaldurile ja maksuseadustes ettenähtud juhtudel maksumaksjale väljamakseid tegeva isiku esindajana maksumaksja poolt tasumisele kuuluva maksusumma arvutamises ja kin-ni pidamises, selle tähtaegselt üle kandmises maksuhalduri pangakontole vastavalt maksukorralduse seaduse § 8- 1, § 12 lg. 1, § 13 lg. 1 ning kes on pädev ametiisik KrK § 160 mõistes, rikkus maksuseadustes sätestatud norme. R.Ki koos ESTV AS juhatuse esimehega T.E ja liikmega Raul Rebane andis korralduse ESTV AS pearaamatupidajale K.T arvestada ajavahemikul august 1998 a. kuni detsember 1999 a. AS töötajatele ja televisioonis esinenud külalistele kokkulepitud tasusid kahes osas ehk ühelt osalt palgalt arvestati ja deklareeriti tulu- ja sotsiaalmaksu seaduses ettenäh-tud korras ning teiselt osalt palgast jäeti tulu- ja sotsiaalmaks arvestamata ning deklareerimata. Deklareeritud töötasud kanti üle ESTV arvelduskontodelt Eesti Ühispangas ja Hansapangas ning dekla-reerimata töötasud kandis raamatupidaja I.I üle äriühingute Digicom Developments LLC arveldusarvelt Eesti Ühispangas ja Lawland Business arveldusarvelt Eesti Ühispangas AS ESTV töötajate ja külaliste arvelduskontodele, kogusummas 10748557 krooni. Nimetatud summalt jättis R.Ki tahtlikult kuni 31.12.1999 a. kehtinud tulumaksuseaduse § 26 lg. 1 kohaselt kinnipidamisele ja deklareerimisele kuuluva tulumaksu – 3741120 krooni ning kuni 31.12.1998 a. kehtinud sotsiaalmaksuseaduse § 1 lg. 1 kohaselt ja alates 01.01.1999 a. kuni 31.12.2000 a. kehtinud sotsiaalmaksuseaduse § 10 lg. 1 p.1 ja 4 maksmisele, arvestamisele ja deklareerimisele kuuluva sotsiaalmaksu – 4781625 krooni deklareerimata ning kajastas maksu- deklaratsioonides AS ESTV poolt füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt arvestatud tulu- ja sotsiaalmaksu perioodil august 1998 a. kuni detsember 1999 a. eelnimetatud summade võrra väiksemana. Üksikisiku tulumaksu määr vastavalt tulumaksuseaduse § 7 on 26 % maksustatavast tulust. Vastavalt § 11 on residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu maksustamisperioodil 6000 krooni ehk 500 krooni kuus. Vastavalt § 26 lg. 2 p. 1 peetakse tulumaks kinni residendile põhitöökohas makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt, arvestades käesoleva seaduse § 11 sätestatud maksuvaba tulu ning p. 1 residendile väljaspool põhitöökohta makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt. Sotsiaalmaksu määr vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 3 on 33 % makstavalt summalt, millelt sotsiaalkindlustuse eelarvesse laekuv osa on 20 % ja riikliku ravikindlustuse eelarvesse laekuv osa on 13 %. Alates 01.01.1999 a. kehtima hakanud sotsiaalmaksuseadus sätestab sotsiaalmaksumäärana vastavalt § 7 33 % maksustavalt summalt. vastavalt § 2 lg. 1 p. 1, 7 arvestatakse sotsiaalmaks töötajatele töö- või teenistuslepingu alusel makstud palgalt ja muudelt tasudelt ning tööettevõtulepingu alusel füüsilisele isikule makstud tasudelt. Allkirjastades AS juhina koos ettevõtte pearaamatupidajaga K.T 1998 a. III kvartali sotsiaalmaksu sotsiaalkindlustuse osa arvestuse andmiku ja sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa arvestuse andmiku ning 1999 a. novembri ja detsembrikuu maksudeklaratsioonid esitas ta Haigekassa Harju osakonnale, Sotsiaalmaksuameti Tallinna büroole ja Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile tahtlikult valeandmeid eesmärgiga maksta AS ESTV nimelt vähem makse nimelt: -1998 a. augusti kohta esitatud maksudeklaratsioonis deklareeris 05.09.1998 a. ettenähtust vähem tulumaksu 243941 krooni, kokku 113 isiku eest -1998 a. septembri kohta esitatud maksudeklaratsioonis deklareeris 05.10.1998 a. ettenähtust vähem tulumaksu 254497 krooni, kokku 108 isiku eest -1998 a. III kvartali kohta esitatud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa arvestuse andmikus ja sotsiaalmaksu sotsiaalkindlustuse osa arvestuse andmikus deklareeris 15.10.1998 a. ettenähtust vähem ravikindlustusmaksu augustis 121970 krooni ja septembris 127249 krooni ning sotsiaalmaksu augustis 187647 krooni ja septembris 195767 krooni -1998 a. oktoobri kohta esitatud maksudeklaratsioonis deklareeris 05.11.1998 a. ettenähtust vähem tulumaksu summas 233203 krooni, kokku 112 isiku eest -1998 a. novembri kohta esitatud maksudeklaratsioonis deklareeris 05.12.1998 a. ettenähtust vähem tulumaksu summas 218042 krooni, kokku 116 isiku eest -1998 a. detsembri kohta esitatud maksudeklaratsioonis deklareeris 05.01.1999 a. ettenähtust vähem tulumaksu summas 233261 krooni, kokku 118 isiku eest -1998 a. IV kvartali kohta esitatud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa arvestuse andmikus ja sotsiaalmaksu sotsiaalkindlustuse osa arvestuse andmikus deklareeris 15.01.1999 a. ettenähtust vähem ravikindlustusmaksu oktoobris 116602 krooni, novembris 109021 krooni ja detsembris 116631 krooni ning sotsiaalmaksu oktoobris 179387 krooni, novembris 167725 krooni ja detsembris 179432 krooni -1999 a. jaanuari kohta esitatud maksudeklaratsioonis deklareeris 05.02.1999 a. ettenähtust vähem tulumaksu 264568 krooni ja sotsiaalmaksu 335797 krooni, kokku 131 isiku eest -1999 a. veebruari kohta esitatud maksudeklaratsioonis deklareeris 05.03.1999 a. ettenähtust vähem tulumaksu 241744 ja sotsiaalmaksu 306829 krooni, kokku 109 isiku eest -1999 a. märtsi kohta esitatud maksudeklaratsioonis deklareeris 05.04.1999 a. ettenähtust vähem tulumaksu 226626 krooni ja sotsiaalmaksu 287641 krooni, kokku 111 isiku eest -1999 a. aprilli kohta esitatud maksudeklaratsioonis deklareeris 05.05.1999 a. ettenähtust vähem tulumaksu 222910 krooni ja sotsiaalmaksu 282925 krooni, kokku 106 isiku eest -1999 a. mai kohta esitatud maksudeklaratsioonis deklareeris 05.06.1999 a. ettenähtust vähem tulumaksu 212718 krooni ja sotsiaalmaksu 269988 krooni, kokku 99 isiku eest -1999 a. juuni kohta esitatud maksudeklaratsioonis deklareeris 05.07.1999 a. ettenähtust vähem tulumaksu 250793 krooni ja sotsiaalmaksu 318314 krooni, kokku 103 isiku eest -1999 a. juuli kohta esitatud maksudeklaratsioonis deklareeris 05.08.1999 a. ettenähtust vähem tulumaksu 225779 krooni ja sotsiaalmaksu 286565 krooni, kokku 100 isiku eest -1999 a. augusti kohta esitatud maksudeklaratsioonis deklareeris 05.09.1999 a. ettenähtust vähem tulumaksu 172370 krooni ja sotsiaalmaksu 218778 krooni, kokku 92 isiku eest -1999 a. septembri kohta esitatud maksudeklaratsioonis deklareeris 05.10.1999 a. ettenähtust vähem tulumaksu 178998 krooni ja sotsiaalmaksu 227190 krooni, kokku 98 isiku eest -1999 a. oktoobri kohta esitatud maksudeklaratsioonis deklareeris novembris 1999 a. ettenähtust vähem tulumaksu 194821 krooni ja sotsiaalmaksu 247273 krooni, kokku 93 isiku eest -1999 a. novembri kohta esitatud maksudeklaratsioonis deklareeris 08.12.1999 a. ettenähtust vähem tulumaksu 225230 krooni ja sotsiaalmaksu 285868 krooni, kokku 103 isiku eest -1999 a. detsembri kohta esitatud maksedeklaratsioonis deklareeris 05.01.2000 a. ettenähtust vähem tulumaksu 177018 ja sotsiaalmaksu 224677 krooni kokku 87 isiku eest. Seega R.Ki, olles pädev ametiisik, vähendas ESTV AS maksustamisobjekte summas 10748557 krooni, esitas tahtlikult perioodi august 1998 a. kuni detsember 1999 a. eest maksuhal-durile, Haigekassa Harju osakonda, Sotsiaalkindlustusameti Tallinna büroole maksudeklarat-sioonides valeandmeid, arvestas maksuseaduse kohaselt ettenähtust väiksema maksusumma ehk vähem sotsiaalmaksu 4781625 krooni ning kandis üle maksuseaduse kohaselt kinnipidamisele kuuluvast ettenähtust väiksema maksusumma ehk vähem kinnipeetud tulumaksu 3741120 kroo-ni, milline tegevus on kriminaalkorras karistatav nii tegevuse toimepanemise ajal kehtinud KrK redaktsiooni, kehtinud kuni 31.05.2000 a. § 148 – 1 lg. 2, 4 järgi, 09.05.2000 a. vastuvõetud KrK redaktsiooni, kehtis alates 01.06.2000 a. § 148 – 1 lg. 2, 5, 6 kui ka KarS § 386 lg. 1, § 389 lg. 1 järgi. R.Ki teod nende toimepanemise ajal kvalifitseeriti muude maksustamisobjektide tahtliku varjamisena KrK § 148 – 1 lg. 2 ning töötajate palgast üksikisiku tulumaksu ebaõige kinnipidamisena KrK § 148 -1 lg. 4 tähenduses suures ulatuses s.o. kuriteona KrK § 148 – 1 lg. 7 järgi. Alates 01.06.2000 a. kehtima hakanud kriminaalseadustiku järgi kuuluvad need teod kvalifitseerimisele KrK § 148 – 1 lg. 10 järgi, sest maksudena jäi laekumata üle 1000000 krooni. Eeltooduga R.Ki tahtlikult maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmete esitamisega ning tahtlikult maksuseaduse kohaselt maksmisele kuuluva maksusumma kinnipidamata ja ülekandmata jätmisega, samuti maksuseaduste kohaselt maksmisele kuuluva maksusumma tasumata jätmisega, mille tulemusel tasus tahtlikult maksuseaduse kohaselt kinnipidamisele, maksmisele ja ülekandmisele kuuluvast maksusummast ettenähtust väiksema maksusumma, tekitades sellega riigile kahju 8522745 krooni, pani toime KrK § 148 – 1 lg. 2 , 5, 6 ettenähtud kuriteo ning kuna maksudena jäi laekumata üle 1000000 krooni, siis kvalifitseeritakse tema tegu KrK § 148 – 1 lg. 10 järgi. Süüdistatav R.Ki end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnista. Annab ütlusi, et ta asus ESTV-s tööle 1998 a. jaanuaris Sõnajalgade kutsel ja töötas kuni ESTV eksisteerimise lõpuni s.o. 2001 a. jaanuarini, mil ta juhatusest vabastati. Tööd alustas reklaamikorralduse korraldamisega ja see oli Sõnajalgade aeg. Ühispanga ajal paluti teda juhatusse ja nädal aega oli juhatuses üksi. Seejärel Ühispank pani juhatusse T.E ja Raul Rebase. Kui Ühispank müüs TV1, lahkusid T.E ja Rebane, asemele tuli poola härra ja koos poolakaga lahkus juhatusest. Rebane tegeles programmi strateegiaga, tema reklaami müügiga ja T.E oli tegevjuht, kes suhtles omanike, nõukogu, pankade ja tegeliku majandamispoolega. Palga kokkulepe muutus korduvalt, kõigepealt Sõnajalad teatasid talle ühel hommikul, et TV1-l raha pole ja palka peavad vähendama ning palk vähenes poole võrra. Palga muudatustes kokkuleppeid tehti korduvalt, ka T.E ajal. Poole väiksema palga eest oli nõus töötama, kuna valida oli, kas üldse töötada või töötab poole palga eest. Olukord muutus alles siis, kui Ühispanga omandusest läks ettevõte poolakate perioodi, siis muutus palk suuremaks. Sõnajalgade ajal ei olnud tal lepingute allkirjastamise pädevust. 1998 a. augustis laekus tema arvele palk, kuid palk ei laekunud TV1-st ja läks Sõnajalgade juurde ning palus ülekanded lõpetada. Tavapäraselt maksudeklaratsioonid allkirjastas juhatuse esimees, sest see oli raamatupidamise eeskirjades kirjas. Sõnajalgade perioodil kamandasid nemad. T.E tööstiili puhul kedagi teist ligi ei lastud. Ajast, mil tema oli juhatuse esimees, siis maksudeklaratsioonide allkirjastamine oli tema kohustus. Deklaratsioonide sisu kontrollimine oli veel keerulisem kui lepingute sisu kontrollimine. Maksudeklaratsioonidel oli juba pearaamatupidaja allkiri. Ümbrikupalkadest sai kahjuks tegeliku ettekujutuse nii mahtude kui inimeste arvu osas, kui maksuamet 2001 a. kevadel tegi lõpliku ettekirjutuse. T.E ei rääkinud talle laenulepingute sõlmimisest, ta pidi sellest ise aru saama. T.E ja Rebase lahkumisel hakkas toimunust aru saama. Pärast nende lahkumist maksuamet teostas kolme kuu jooksul revisjoni ja seejärel nägi tegelikku numbrit ning sai sellest numbrist aru. 1999 a. oktoobris allkirjastas maksudeklaratsiooni ja tegemist oli parandusdeklaratsiooniga. Teine maksudeklaratsioon oli samuti allkirjastatud tema poolt kui parandusdeklaratsioon. Mõlemad parandusdeklaratsioonid kirjutas alla vastavalt maksuametist saadud summade täpsustuse kohta ja need summad olid 10 krooni ja 752 krooni ulatuses. 1999 a. kolmanda maksudeklaratsiooni allkirjastas ja see kajastas septembrikuu palkasid, mil juhatuse esimees oli veel T.E. Alates 2000 a. jaanuarist talle pole pretensioone, mis käsitlesid maksudeklaratsioone. Tunnistaja Raimo Kummer annab ütlusi, et 1996 a. kuni 2001 a. töötas ESTV-s. Vormistati tööleping, kuid poole aasta pärast kutsus Oleg Sõnajalg ta enda juurde ning teatas, et edaspidi hakkab saama tulemuspalka. Kahest firmast laekusid summad tema arvele, kuid täpselt ei mäleta. Üks osa palka maksti töölepingu alusel ja teine osa laekus tulemus- või honorarlepinguna. Igakuine sissetulek arvatavasti vastas nendele kahele lepingule, muidu ta oleks küsinud miks summa ei ole sama. Kuni Sõnajalgade lahkumiseni firmast sai kahte erinevat palka. Seejärel jätkas juhina T.E, kuid palkade osas ei muutunud midagi. Ki juhtimise ajal esimesel koos-olekul soovitati hakata FIE-ks ja seejärel hakkas muutuma, kes tahtis tööd jätkata firmas, pidi vormistama end FIE-ks. Ki juhtimise ajal ta kahte palka ei saanud. Tunnistaja Tõnis Krünberg annab ütlusi, et ta asus ESTV-s tööle 1998 a. ja ilmselt töölepingu vormistas Oleg Sõnajalg. Palk laekus kahes osas. Ta küsis palgaks 5000 krooni ja selle ka sai. Raha laekus äriühingutelt ja ei teadnud, kas oli välismaine firma. Ki viibis sel ajal majas, kuid ta ei teadnud, kellena töötas, sest tööalaselt kokkupuudet ei olnud. Tunnistaja Margo Kütt annab ütlusi, et ta asus üliõpilasena ESTV uudistetoimetuses tööle lepingu alusel, mille sõlmis Oleg Sõnajalaga. Ta teadis, et Ki töötas ESTVS-s, kuid ametikohta ei teadnud. Tunnistaja Tiina Alver annab ütlusi, et ESTV-sse otseselt kutsus tööle Jüri Pihel. Algul töötas suulise kokkuleppe alusel. Töölepingu võis sõlmida T.E või Sõnajalaga. Hiljem, kuna töömaht oli väike, hakkas tööle FIE-na. Teadis, et osa palgast laekus inglise firmadelt. Tunnistaja Argo Ideon annab ütlusi, et Kit näeb kohtuistungil esimest korda. Ta pole ESTVS-s kunagi töötanud. Tegi selle firma televisiooni jaoks ühe saate enne 1999 a. Riigikogu valimisi. Raha laekus välismaa firmalt. Tunnistaja Kadri Hinrikus annab ütlusi, et ESTV-s asus tööle 1996 a. ja töölepingu ja palga suuruse vormistas Oleg Sõnajalaga. Palga tasumine toimus ülekandega. Ki töötas ka ESTV-s, kuid temaga palgamaksmisest juttu ei olnud. Tunnistaja Siim Ehasalu annab ütlusi, et alates 1998 a. töötas ESTV-s tõlgina ja tööle sattus Siim Rõõmussaare kaudu. Televisioonis töötas ühe suve. Kit ei tunne. Tunnistaja Enda Karimõisa annab ütlusi, et ta töötas ESTV-s grimeerija ametikohal asendajana. Ei mäleta, kellega lepingu sõlmis. Kit tunneb, kuid tööalaselt kokkupuuteid pole olnud. Tunnistaja Tõnu Karjatse annab ütlusi, et ta töötas ESTV-s ja töölepingu sõlmis Sõnajalaga. Algul palka maksti sularahas ja hiljem pangaarvele. Mingil suurel juhtkonna poolt kutsutud koosolekul tehti ettepanek hakata tööle FIE-dena. Tunnistaja Maibi Karu annab ütlusi, et ESTV-s 1997 a. töötas puhkuse ajal grimeerija asendajana. Tööd tuli juurde ja jäigi tööle suulise kokkuleppe alusel. Raha laekus kahelt firmalt, kuid ta ei pööranud sellele tähelepanu. ESTV-s töötamise ajal tööalaselt kokkupuudet Kiga ei olnud. Tunnistaja Janno Buschmann annab ütlusi, et 1998 a. töötas ESTV-s tõlkijana. Põhitöökoht oli mujal. Oli suuline kokkulepe tõlketasu maksmise kohta tiitrite järgi ja igal tiitril oli kindel hind. Hiljem teatati, et edasi töötamiseks vajalik vormistada FIE-ks. See küsimus tõusis päevakorda, kui poolakad said omanikuks. Tunnistaja Toomas Karik annab ütlusi, et töötas tõlgina ESTV-s. Tasu toimus tõlgitud lehekülgede järgi ja palgalepingut ei olnud. Tunnistaja Eve Paavel annab ütlusi, et alates 1997 a. töötas uudiste toimetuses ja tööle kutsus teda Nele Laanejärv ning palga läbirääkimised toimusid Oleg Sõnajalaga. Esialgu maksti palka sularahas, hiljem kanti pangakontole. Palka maksti ärifirmast ja ESTV-st. Ta töötas seal kuni 1999 a. lõpuni, kui toimus omanike vahetus. Pakuti töötamist FIE-na, kuid ta lahkus töölt. Ta tuli sinna tööle enne Kit ja Kiga olid ainult nõupidamistel. Tunnistaja Kristel Kärner annab ütlusi, et 1997 a. töötas grimeerijana ja töövõtulepingu vormistas vist Nele Laanejärvega, või oli viimane vahendaja ja lepingu vormistas Oleg Sõnajalaga. Tasu maksti vastavalt töömahule ja palk kanti pangaarvele. Ki töötas sel ajal reklaamiosakon-na juhatajana ja tööalaseid kokkupuuteid ei olnud. Tunnistaja Toomas Kreen annab ütlusi, et töötas ESTV-s tekstide pealelugejana multifilmides 1996 a kuni 2001 a. ja tööle võttis teda Külli Pottsepp. Palka sai ka mingilt inglise firmalt. Killandiga seal töötamise ajal tööalaseid kokkupuuteid ei olnud. Tunnistaja Jüri Pihel annab ütlusi, et ESTV-sse kutsus tööle Oleg Sõnajalg ja samas lepiti kokku ka töötasus ning töötas firmas kuni 2000 a. suveni. Ta teadis algusest, et ESTV-s on ka välismaised äriühingud. Esimest korda konto väljavõtte võttis välja pärast ülekuulamist. Raha, mis lubati oli arvel. Ki tuli tööle ja hakkas juhtima reklaami. Ki hakkas juhtima päris lõpus, mil ta lahkus töölt. Paljud registreerisid end FIE-deks ja paljud juba töötasid FIE-dena. Pärast Too-meti lahkumist hakkas juhtima Ki. Raul Reban tuli tööle T.E-ga umbes samal ajal. Mingil hetkel juhtisid T.E, Ki ja Rebane. Tunnistaja Kulno Kägu annab ütlusi, et töötas ESTV-s juhutöödel – režissööri assistendina. Palga läbirääkimised toimusid Sander Üksküla kaudu ja palk lubati kanda arvele. Internetipanga väljavõttest nägi, et oli mingi välismaine firma, kuid summa oli sama, mis kokku lepitud. Tunnistaja Vello Allik annab ütlusi, et tööalane kokkupuude ESTV-ga seisnes selles, et andis konsultatsiooni kui vaja. Mingil ajal sai 700 krooni välismaise firma nimetusega asutuselt, kuid seda fakti ei mäleta. Tunnistaja Igor Kurve annab ütlusi, et ta tegi ühe saate televisiooni jaoks. Ta töötas sel ajal FIEna ja leping oli vist Jüri Piheliga. Ülekuulamisel Maksuameti uurija ütles, et paneb Sõnajalad kinni, kuid tema seda ei uskunud. Töötasu ülekandmist täpselt ei mäleta. Tunnistaja Ragnar Kobin annab ütlusi, et 1998 a. ta töötas ESTV-s suulise lepingu alusel. Oli tükitöö. Töötasu suhtes pretensioone ei olnud. Kit ei tunne. Tunnistaja Raivo Maripuu annab ütlusi, et töötas ESTV-s režissöörina 1998 a. kuni 2000 a. Töötasu suhtes oli kokkulepe Sõnajalaga. Tasu kanti pangaarvele mingi välisfirma poolt. Eraldi lepingut selle firmaga ei olnud. Kiga olid tööalased kokkupuuted formaalsed ja mingit töö-tasu lepingut ei olnud. Tunnistaja Taivo Kosk annab ütlusi, et ta töötas ESTV-s reklaamimüügi agendina ja töölepingu sõlmis Sõnajalaga. Oli põhipalk ja protsenditasu sõltus reklaamimüügist. Töötasu kanti pangaarvele. See periood oli väga segane, sõlmis mingi ingliskeelse sõnastusega lepingu, kuid selle sisu ei mäleta. Tema meelest ESTV-l olid majanduslikud raskused ja ilmusid välja laenulepingud, kuid välismaiselt firmalt laenu ei võtnud. Töötasu saamata jäämise tõttu lahkus töölt. Rait Killandiga oli kokkupuude selles, et asudes ESTV tegevjuhiks, tegi töö jätkamiseks ettepaneku vormistada end FIE-ks. Töötas firma pankrotini. ESTV-s oli kolm juhtkonna perioodi ja neid eristas seetõttu, et reklaamilepinguid kirjutasid alla juhatuse esimehed. Need olid Sõnajalad, T.E ja Ki. Tunnistaja Markko Karu annab ütlusi, et ESTV-s ta töötanud pole, kuid aastatel 1999, 2000 a. tegi firmale jõulukaarte. Kirjalikku lepingut ei olnud, sai vist 2000 krooni ja raha kanti üle. Tunnistaja Priit Ennet annab ütlusi, et töötas ajalehes „ Postimees „ ja ta pidi valimiseelsel perioodil kandidaatidele valmistama küsimusi ja tegi kaheksale saatele sissejuhatuse. Töö pakkumise võis teha Jüri Pihel. Töötasu toimus panga ülekandega. Tunnistaja Arp – Mihkel Laht annab ütlusi, et 1996 a. ja 1997 a. töötas tõlkijana. Eelkõige suhtles hanketoimetuse inimestega. Kirjalikku töölepingut ei olnud ja töötasu sõltus tõlgitava kogusest. Tunnistaja Liina Liisveld annab ütlusi, et 1999 a. töötas ESTV-s uudiste toimetuses ja palgatingimuste osas oli suuline kokkulepe. 1999 a. novembris pidi vormistama end FIE-na ja 2000 a. oli majas üldkoosolek, kus Ki rääkis vajadusest vormistada FIE-na. Ki oli vist juhatuse esimees. Lepingulist suhet välismaa firmaga ei olnud. Lahkumine ESTV-st toimus selle sulgemi-sega. Tunnistaja Mikk Rand annab ütlusi, et alates 1994 a. töötab vabakutselisena. Tegi ESTV-s multifilmile „Kilpkonn Kipsi Lastekas“ animatsiooni. Ta sai töötasu 400 krooni ja see kanti ka tema arvele. Tunnistaja Märt Sults annab ütlusi, et ta läks ESTV-sse „Kilpkonn Kipsi Lastekas“ saatelõiku tegema. Lastesaates esinemine oli tema jaoks hobi, kuid talle maksti ka. Sai 1000 krooni, kuid raha laekumist ta ei osanud jälgida. Põhitöökoht oli riigitöö. Tunnistaja Heldur Soom annab ütlusi, et tema põhi töökoht oli mujal. ESTV-s käis üles panemas dekoratsioone ja tööd pakkus ESTV-s Siplane. Tasu kanti pangaarvele. Tunnistaja Aimar Rolf annab ütlusi, et ta pole ESTV-s töötanud, ühel korral asendas haigestunud grimeerijat ja selle töö eest saadud raha kanti pangaarvele. Tunnistaja Sven Soiver annab ütlusi, et 1998 a. kuni 1999 a. septembrini töötas ESTV-s uudiste toimetuses reporteri ja diktorina. Töölepingu vist vormistas T.E-ga, kuid töötasu leppis kokku Nele Laanejärvega. Kokkulepitud töötasu laekus pangaarvele. Kiga tööasju pole aja-nud. Tunnistaja Rahel Selge annab ütlusi, et ESTV-sse asus tööle Sõnajalgade ajal. Jüri Pihel kutsus ta tööle, kuid ei mäleta, kellega sõlmis töölepingu. Tunnistaja Meelike Saarna annab ütlusi, et ESTV-s tegi saadet „Tervisetrend“ ja tema ülesanne oli saade sisse juhatada. Veidi üle kolme aasta tehti seda saadet. Tunnistaja Kristi Mäemets annab ütlusi, et ESTV-s tema palk pidi toimuma panga ülekandega. Kirkalik leping oli, kuid ei mäleta, kes alla kirjutas. Tunnistaja Krista Voog annab ütlusi, et ESTV-s töötas ökonomistina ja ülesandeks oli eelarve koostamine. Oleg Sõnajalg võttis ta tööle ja töötasust osa oli põhilepingus ning osa makstakse lisaks. Seejärel tuli T.E ja teine pank. Ki muretses reklaamimüügi tulude pealt. ESTV-l ei olnud palju raha ja T.E tahtis rahasid legaliseerida, et leida kõige jaoks lahendus, et töötasud oleksid maksustatud. Toimus FIE-deks registreerimine ja sõlmiti FIE-de lepingud. Ta arvab, et R.Ki ei olnud nõus juhtima edasi vanadel tingimustel ja tema arvates selleks tingimuseks oli FIE lepingud. Arvab, et FIE-de jutuga tuli välja Ki ja FIE süsteemile üle-mineku rakendas ellu Ki ja see oli lahenduse leidmine. Sõnajalad tegid laenulepingu ja üt-lesid, et muud moodi ei saa töötasu vormistada. Tunnistaja Katrin Karu ( Paalberg ) annab ütlusi, et töötas ESTV-s ligi neli aastat assistendina. Kirjalikku lepingut ei olnud, kuid palgas leppis kokku Kasemaaga. Seoses FIE küsimusega oli suur üldkoosolek. Tunnistaja Kaimo Sirak annab ütlusi, et töötas ESTV-s valgustajana ning otseseks ülemuseks oli Sander Üksküla ja viimasega oli sõlmitud ka tööleping. Palk kanti pangaarvele ja toimus kahes osas. Ametliku osa pealt makse maksti, teine osa palgast vormistati laenulepinguna, mis hiljem välja tuli. Teise osa ülekandja nime sai teada alles ülekuulamise ajal. Laenulepingu allakirjutamine tuli välja alles siis, kui läks Maksuametisse. Initsiatiiv laenulepingu alla kirjutamiseks tuli televisiooni poolt. Tunnistaja Andres Suurevälja annab ütlusi, et töötas ESTV-s alates 1998 a. kuni omanike vahetuseni s.o. kui tulid poolakad. Tööle võtsid ta Sõnajalad ja kirjalik leping sõlmiti tagantjärele, alles poole aasta pärast. Kokkulepitud palgasumma kanti pangaarvele. Tunnistaja Rene Einberg annab ütlusi, et töötas ESTV-s 1998 a. kuni firma pankrotini. Töötingimused rääkis läbi Nele Laanejärvega ja oli suusõnaline leping. Väljamaksmine toimus pangaarvele. Ühel hetkel taheti kõik töötajad teha FIE-ks ja seda ütles talle otsene ülemus. Tunnistaja Meelis Maamägi annab ütlusi, et töötas ESTV-s valgustajana ning peaoperaatoriga rääkis läbi töötingimused ja palgaküsimused. Kirjaliku töölepingu allkirjastas Sõnajalg. Välismaise firmaga otsest kokkupuudet ei olnud, tal ei olnud õrna aimugi, et see firma kandis talle raha. Laenulepingud olid ESTV kontoris ja paluti alla kirjutada. Lepingu sisusse eriti ei süüvinud ja oli vist teise poole esindaja poolt juba alla kirjutatud. Sellest, et maksud peab ise maksma, keegi ei rääkinud. Tunnistaja Sander Üksküla annab ütlusi, et töötas ESTV-s alates 1997 a. ja palgalepingu sõlmis Sõnajalaga. Talle selgitati, et palk laekub kahes osas ja see on seaduslik ning teistmoodi pole palka võimalik maksta. Üks laenuleping oli nagu teise poole palga kohta. Laenuleping oli Toometi ajal, kes selgitas, et see on seaduslik alus. Viimane periood ESTV-s oli Ki periood ja siis hakati töötajaid vormistama FIE-na ja see pidi olema majanduslikult otstarbekam. Tunnistaja Jaan Künnap annab ütlusi, et ta andis intervjuu reisist mägedesse ja vahepeal näidati juurde tema poolt tehtud videoklippe. Tasumist täpselt ei mäleta, kuid oli üllatuseks, et selle eest maksti 250 krooni. Välismaisest firmast ei tea midagi. Tunnistaja Meelis Maikalu annab ütlusi, et töötas ESTV-s alates 1997 a. kuni 1998 a., mil vahetusid omanikud. Arvatavasti Sõnajalg vormistas ta tööle autojuhina. Äriühing Denzille Investment Company on talle tuttav, sest Andres Sõnajalg tegi ettepaneku hakata allkirja õiguslaseks, et pangast välja võtta sularaha. See ettepanek tehti jaanuaris 1998 a. ja poole aastaga ta tõi pangast sularaha üle 2 miljoni krooni ning andis raamatupidamisse. Kui asja vastu hakkas huvi tundma Maksuamet, siis Sõnajalad ütlesid, et nad enam ei ole asjast huvitatud. Denzille… ja Digicom… lepingule allakirjutamisel Sõnajalad ütlesid, et see on vajalik ja seaduslik. Sõnajalgade korraldusel ta tõi pangast raha. Korraldusi võisid anda ainult Sõnajalad ja arvab, et äriühingu omanikud olid Sõnajalad. Ta käis pangas raha järgi üksi, tšekid olid temale antud Sõnajala poolt. Samuti teine firma Digicom Developments on ka tuttav firma ja selle omanikud tema arvates on ka Sõnajalad. Pangast toodud raha viis raamatupidamisse. Kiga töövahekorda ei olnud. Sõnajalgadega sugulussidet ei ole, kuid on pärit ühest kandist. Tunnistaja Toomas Pott annab ütlusi, et töötas ESTV-s 1998 a. kuni 2000 a. Töölepingu vormistas T.E-ga. Tööle kutsus teda Nele Laanejärv. T.E lepingu alusel talle maksti 2000 krooni ja maksti ka teistpidi, arvab, et teise arvega. Laenulepingut oli vaja, et näidata raha liikumist. Ühel üldkoosolekul räägiti majanduslikult raskest olukorrast ja vajadusest vormistada FIEks. Ki perioodi ajal ta töötas FIE-na. Kohtuistungitele mitmetel põhjustel ei ilmunud 80 tunnistajat ( avaldused kriminaalasjas ), kuid nende poolt laekunud avalduste alusel avaldati eeluurimise ajal antud ütlused, mis põhiliselt sarnanesid kohtuistungitel viibinud tunnistajate poolt antud ütlustega. Kriminaalasja materjalidest nähtuva alusel kriminaalasi algatati 09.05.2000 a. maksuameti avalduse alusel selles, et aastatel 1998 ja 1999 a. on ESTV AS maksnud oma töötajatele varjatud töötasu, jättes tahtlikult arvestamata ja üle kandmata üksikisiku tulumaksu, tekitades riigile üle kandmata tulumaksu osas kahju 4207890 krooni ja sotsiaalmaksu osas 5340784 krooni suuruses summas. ESTV AS 06.06.1997 a. nõukogu koosolekul valitakse nõukogu esimeheks Andres Sõnajalg ja üheliikmeline juhatus Oleg Sõnajala isikus ning samal koosolekul kinnitatakse ka AS põhikiri. ESTV AS juhatuse esimees Oleg Sõnajalg sõlmib töölepingu R.Kiga 01.01.1998a . tegevdirektori ametikohale seejuures lepingus märgitu alusel töötajale annab tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist juhatuse esimees. ESTV AS juhatuse esimees Oleg Sõnajalg ja Digicom Developments esindaja Meelis Maikalu ( töötas AS-s autojuhina ) 30.01.1998 a. vormistavad laenulepingu selles, et ESTV laenab Digicom…-le 14000000 EEK ja 140000 USD kuni 28.02.1999 a. Selle laenulepingu 04.05.1999 a. muudatusega Oleg Sõnajalg ja Meelis Maikalu lepivad kokku, et laenusummat ja intressi võib laenusaaja tagasi maksta rahas või muus varas hiljemalt 31.07.1998 a. ja rahas võib tagasimakse toimuda eesti kroonides või USD-s. Ülalnimetatud laenulepingu täitmise kohta Oleg Sõnajalg ja Meelis Maikalu
3. mail 1998 a. laenusumma ja intresside katteks tasaarveldusena annab laenusaaja laenuandja omandusse korterid 1 kuni 8 ( iga korteri pind a` 87, 5 m2 ) elamus Kuressaare Tolli põik 2 maatükil 2240 m2 hinnaga 15000000 krooni, seega laenusaaja kohustused laenulepingu 30.01.1998 a. järgi laenuandja ees on selle summa ulatuses täidetud. Harju Maksuameti 04.04.2002 a. kontrollakti alusel ESTV AS poolt Digicom… ja Denzille…-le laenatud ESTV AS-le kuuluvaid rahasummasid kasutasid Oleg ja Andres Sõnajalg isiklikel eesmärkidel. Denzille… arvelduskonto allkirjaõiguslikud isikud olid perekond Sõnajalg liikmed, seega antud firmade juhtimine ja kontrollimine toimus ESTV AS juhtide poolt. Kasutades madala maksumääraga piirkondades asuvaid firmasid, teinud ülekandeid 1997 a. ja 1998 a. 250 füüsilise isiku arvelduskontole summas 3385831 krooni. Nende aastate vältel maksti varjatud töötasu kokku 154 inimesele, millelt jäetud riigieelarvesse üle kandmata tulumaksu 874768 krooni ja sotsiaalmaksu 1110284 krooni. ESTV AS nõukogu 16.06.1998 a. koosolekul valitakse nõukogu liikmeks T.E ja samas valitakse nõukogu esimeheks Andres Sõnajalg. ESTV AS nõukogu 17.08.1998 a. koosolekul valitakse juhatuse liikmeks R.Ki ja juha-tuse liige juba oli Oleg Sõnajalg, samuti otsustatakse, et juhatuse liikmed võivad allkirjastada maksekorraldusi ja muid pangadokumente ning teha rahalisi ülekandeid ainult koos teise juhatuse liikmega. ESTV AS nõukogu 31.08.1998 a. koosolekul valitakse juhatuse liikmeteks T.E ja Raul Rebane ning juhatuse esimeheks valitakse T.E ja viimase avalduse alusel kutsutakse ta tagasi nõukogu liikme ametikohalt. Samal koosolekul otsustatakse muuta põhikirja selles, et Vallo T.E on õigustatud esindama ESTV AS üksinda ja R.Ki on õigustatud esindama ESTV-d üksnes koos T.E-ga ja Raul Rebane ka ainult T.E-ga. ESTV AS 01.10.1998 a. juhatuse otsusega kinnitatakse raamatupidamise sise-eeskirjad ja vastutus raamatupidamise korraldamise, dokumentatsiooni ja informatsiooni säilimise eest lasub täielikult juhatuse esimehel. ESTV AS juhatuse 21.04.1999 a. koosolekul otsustati Hansapangas allkirja ainuõigus juhatuse esimehele T.E. ESTV AS 02.12.1999 a. üldkoosolekul valitakse nõukogu liikmeks T.E Vastavalt ESTV AS 06.12.1999 a. nõukogu otsusele kutsutakse tagasi juhatuse liikmed T.E , Raul Rebane ja R.Ki ning viimane valitakse juhatuse esimeheks. ESTV AS nõukogu kutsutakse tagasi täies koosseisus 10.11.2000 a. ja valitakse uus nõukogu. 27.06.2002 a. esitatakse süüdistus Oleg Sõnajalale KrK § 148 – 1 lg. 10 järgi, sest ajavahemikul detsember 1996 a. kuni august 1998 a. ta jättis maksudena maksmata 2929573 krooni ja arestitakse tema vara. Oleg Sõnajala suhtes 27.10.2003 a. lõpetati kriminaalmenetlus, kuna tema suhtes esitatud süüdistuse alusel toimepandud kuriteost on möödunud 5 aastat. R.Kile ülalnimetatud süüdistus esitatakse 21.05.2004 a.. Esitatud süüdistuse alusel Kil-landi oli ametiisik KrK § 160 mõistes ja seega tema koos juhatuse esimehega T.E ja juhatuse liikmega Raul Rebane andis korralduse pearaamatupidajale arvestada ajavahemikul august 1998 a. kuni detsember 1999 a. AS töötajatele ja külalistele kokkulepitud tasusid kahes osas. KrK § 160 mõistes ametiisik on isik, kellel on ametiseisund ükskõik millisel omandivormil põhinevas asutuses ning temale on omaniku poolt pandud … materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. ESTV juhatuse esimees Oleg Sõnajalg sõlmib 01.01.1998 a. töölepingu R.Kiga ja viimane määratakse tegevdirektori ametikohale - tööfunktsiooniks on reklaamikorralduse korraldamine ning töötajale annab tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist juhatuse esimees. R.Ki valiti ESTV AS 17.08.1998 a. nõukogu koosolekul juhatuse teiseks liikmeks, juhatuse liige oli juba Oleg Sõnajalg. Samuti otsustati sa-mal koosolekul, et allkirjaõigus pankades juhatuse liikmed Ki ja Sõnajalg võivad allkirjas-tada maksekorraldusi ainult koos. ESTV AS nõukogu 31.08.1998 a. koosolekul valitakse kolme-liikmeline juhatus T.E, R.Ki ja Raul Rebane ning otsustati muuta põhikirja selles, et T.E kui sellest kuupäevast ka juhatuse esimees on õigustatud esindama ESTV AS üksinda ja R.Ki ning Raul Rebane ainult koos T.E-ga. Kuigi R.Kil oli ESTV AS juhatuse liikmena ametiseisund, kuid vastavalt põhikirjale puudus tal materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded, seega R.Ki ei olnud ameti-isikuks vastavalt KrK § 160 alusel. Samasisuline süüdistus oli esitatud ka T.E-le ja ku-na ta oli sel ajavahemikul juhatuse esimehe ametikohal ja ta vastas ka KrK § 160 ametiisiku nõuetele ning allkirjastas süüdistuses nimetatud ajavahemikul maksudeklaratsioonidele. Seega Ki ajal, mil T.E juhatuse esimehena allkirjastas süüdistuses nimetatud ajavahe-mikul maksudeklaratsioonidele kui juhatuse esimees, ei saanud juhatuse liikmena, vastavalt AS põhikirjale anda korraldusi pearaamatupidajale ega allkirjastada maksudeklaratsioone. Lihtmenetluses T.E tunnistas end ka esitatud süüdistuses ( Kile esitatud samasi-sulises süüdistus ) ka süüdi ning käesolevaks ajaks on tema suhtes vormistatud süüdimõistev kohtuotsus jõustunud. Vastavalt Äriseadustiku § 306 lg. 4 alusel juhatus korraldab AS raamatupidamist, kuid lg. 5 alusel juhatuse täpsema töökorra võib ette näha põhikirjas ja ESTV AS nõukogu 31.08.1998 a. koosolekul tehtud põhikirjas muudatuse alusel ainult juhatuse esimees oli õigustatud esindama AS-i üksinda. Vastavalt KrK § 160 sätetele R.Ki oli ametiisikuks alates 06.12.1999 a., mil ta valiti ESTV AS nõukogu koosolekul juhatuse esimeheks ja vastavalt ametiseisundile ta allkirjastas pearaamatupidaja poolt 1999 a. detsembri kohta esitatud maksudeklaratsiooni. Esitatud süüdistuse alusel R.Ki tahtlikult esitas maksuhaldurile deklaratsioonides vale-andmeid ning tahtlikult jättis kinnipidamata ja ülekandmata maksuseaduse kohaselt maksmisele kuuluva maksusumma, mille tulemusel tasus tahtlikult kinnipidamisele kuuluvast summast väik-sema maksusumma. ESTV AS juhatuse liikme Raul Rebase suhtes lõpetati kriminaalmenetlus asjaoludel, et viimane täitis vastavalt juhatuse sisesele tööülesannete jaotusele programmijuhi ülesandeid. Samuti Rebane ei juhtinud reaalselt ESTV AS majandustegevust, tema valduses ei olnud raamatupidamisdokumente, millede alusel oleks võimalik olnud koostada ja esitada maksudeklaratsioone, tal puudus allkirjaõigus krediidiasutustes. ESTV AS-s samuti juhatuse liige oli ka R.Ki, kes vastavalt töölepingule tegeles reklaamikorralduse korraldamisega ning töötajale annab tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist juhatuse esimees. Samuti nagu juhatuse liige Raul Rebane ta ei juhtinud reaalselt ESTV AS majandustegevust, tema valduses ei olnud raamatupidamisdokumente, millede alusel oleks võimalik olnud koostada ja esitada maksudeklaratsioone, tal puudus vastavalt AS põhikirja muudatusele alates 31.08.1998 a. allkirjaõigus krediidiasutustes. Juhatuse liikmed R.Ki kui ka Raul Rebane vastavalt ESTV AS põhikirja muudatustele võisid esindada ainult koos juhatuse esime-hega T.E. Kohus leiab, et R.Ki omas ametiseisundit ESTV AS juhatuse liikmena alates
4. augus-tist 1998 a. kuni
5. detsembrini 1999 a., kuid lähtuvalt AS põhikirja muudatusele alates 31.08.1998 a. tal puudus allkirjaõigus materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ja võimu-esindaja ülesanded, seega R.Ki ei olnud ametiisikuks vastavalt KrK § 160 sätetele. Sa-muti ta pole allkirjastanud ega esitanud maksuhaldurile deklaratsioone süüdistuses esitatud aja-vahemikul maksuseaduse kohaselt kinnipidamisele, maksmisele ja ülekandmisele kuuluvast maksusummast ettenähtust väiksema maksusumma, ega tekitanud riigile kahju, seetõttu ta tuleb õigeks mõista kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 306, § 309, § 311, § 314, § 315 kohus otsustas: 1 Õigeks mõista R.Ki KrK § 148 – 1 lg. 10 järgi 2 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri / Rahvakohtunikud / allkirjad /