järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav P.S - isikukood xxxxxxxxxxxx, Eesti kodanik, keskeri-haridusega, elukoht: xxxxxxxxxxxx; töötab ehitajana Inglismaal; varem kriminaalkorras karistamata; väärteo eest karistatud rahatrahviga; tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja vandeadvokaadi abi Urmas Simon RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada P.S
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 120 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 78 krooni on 9 360 (üheksa tuhat kolmsada kuuskümmend) krooni. (Rahandusministeeriumi arve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 4100064939).
6 (kuue) kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist ehk 1 560 krooni kuus.
P.S-ilt ära võtta mootorsõiduki
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda varem on karistatud sellise teo eest. Süüdistatav P.S tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja U. Simon pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et P.S-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tuvastamist leidnud järgmiste tõenditega: - ärakirjaga Narva Linnakohtu otsusest 01.02.2005.a., mille kohaselt karistati P.S joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga 1 200 krooni ( tl. 9); - väärteoprotokolliga 23.10.2005.a. (tl.10), kus on taas fikseeritud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine Harjumaal Jõelähtme vallas; - protokolliga alkoholijoobe tuvastamisest, kus on fikseeritud ka mõõteriista näit 0,87 mg/l (tl. 11) ning kus F. P.S on oma allkirjaga kinnitanud, et on nõus alkoholijoobe tuvastamisega ega nõua joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist; - väljavõttega õigusrikkumiste kohta liiklusjärelevalve andmebaasist (tl. 10 - 11) ja karistusregistrist (tl. 12 - 13); - kahtlustatava F. P.S-i enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 12, 20-22). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et P.S-i süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada
Karistuse mõistmisel lähtub kohus P.S-i süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et on võimalik karistada rahalise karistusega, mitte aga vangistusega. Varasem mõistetud rahatrahv on tasutud, P.S on töötanud viimased kuud Inglismaal ning tal on võimalus seal tööd edasi saada. Varem on ta kriminaalkorras karistamata. P.S Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.
lg 1 p 1 alusel peab kohus vajalikuks toimepandud tegu ning isikut arvesse võttes kohaldada ka lisakaristust, kuid seda alla sanktsiooni keskmist määra; mootorsõiduki juhtimise õigus tuleb P.S-ilt ära võtta vähemalt 6 kuueks. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311 - 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.