Obsah (4)
§ 25§ 74§ 68§ 1151-06-2269 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2006.a, Narva Kriminaalasja number 1-06-2269 (05233002515) Kohtukoosseis Kohtunik Pavel Gontšarov K
§ 25
lg 2 – 113 järgi (lühimenetluse korras) Prokurör Konstantin Rostovtsev G.T Süüdistatav Kaitsja Varasem karistatus: 6 korral – kõik karistused kustunud; Viimane: Narva Linnakohtu poolt 08.06.1992 KrK § 17 lg 6 – 203 lg 1 järgi rahatrahviga 300 päevamäära suuruses. Tõkend - vahistamine alates 03.11.2005 Vandeadvokaat Vladimir Rogulski RESOLUTSIOON Tunnistada G.T süüdi
§ 25lg 2 - 115 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Kohaldada Kr
MS § 238 lg 2 ning vähendada G.T-le mõistetavat kaistust 1/3 võrra, mõistes talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
§ 74
lg 2 alusel mitte pöörata mõistetud vangistust osaliselt täitmisele, koheselt kuulub ärakandmisele vangistus 10 (kümme) kuud. Osa vangistusest, nimelt 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust, ei pöörata kohesele täitmisele, kui kolmeaastase katseaja jooksul G.T ei pane toime uut kuritegu ja täidab
§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid
§ 68järgi arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 03.11.2005.a kuni 27.06.2006.a, ning lugeda karistuse kandmise alguseks 03.11.2005.a. 1
(2)1-06-2269 Mõista välja G.T-lt riigituludesse menetluskulud: sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, kohtukulud eeluurimisel 24871 krooni 20 senti ning kohtulikul arutamisel kaitsja V. Rogulski õigusabi osutamise eest 4956 krooni. Väljamõistetud menetluskulud tuleb üle kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Menetluskulud võib vabatahtliku täitmise korral tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, märkides tasumise dokumendile, millise menetluskulu tasumisega on tegemist, samuti kriminaalasja numbri ja kes või kelle eest on kohtukulud või sundraha tasunud. Riigi nõuete tasumise maksekviitungid tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole riigi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, teatades kohtule kirjalikult kaebuse esitamise kavatsusest 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuröril pole apellatsiooni esitamise õigust. Kohus tuvastas: G.T on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, olles 03.11.2005 kella 12.00 paiku alkoholijoobes Narvas, …. asuvas korteris, isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus ning tegutsedes tapmise eesmärgil, lõi oma elukaaslast Ljudmilla Bogatšovat noaga, tekkitades talle eluohtliku tervisevigastuse – rindkere- ja kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava südame, vahelihase ja maksa vigastusega. Kuid oma kavatsust ei viinud ta lõpule põhjusel, mis ei olenenud tema tahtest, kuna kannatanule osutati õigeaegset arstiabi. Oma tegevusega pani G.T toime teise inimese tapmise katse, s.t.
§ 25lg 2- 113 järgi ettenähtud kuriteo.
Süüdistatavana ülekuulatud G.T tunnistas end süüdi osaliselt talle inkrimineeirtud kuriteos, tunnistas noaga löömise fakti, kuid ei tunnistanud tahtlust L. Bogatšjova tapmiseks. Süüdistatav seletas, et 03.11.2005 tuli L. Bogatšova korterisse, kus avastas, et tema elukaaslane Bogatšova, kellel on raske maksa haigus millega seoses Bogatšova on 80% töövõime kaotusega invaliid, tarvitab alkoholi koos J. Monakova, O. Bogatšjova ja I. Jakovleviga. Ta tegi elukaaslasele märkuse, et ta ei tohi juua, mille peale L. Bogatšjova hakkas teda sõimama teiste juuresolekul ebasündsate sõnadega. Teda ei olnud võimalik kuidagi rahustada. Jõi koos L. Bogatšjova ja J. Monakovaga vaid pitsi vinna. Vahepeal O. Bogatšjova ja I. Jakovlev läksid magama. Kööki jäid J. Monakova ja L. Bogatšjova, kes jätkas tema sõimamist endise vangi jaoks eriti solvavate sõnadega. Bogatšjova tänamatusest ning selliste solvangute pärast tal läks silme ees mustaks. Ta harras laua peal olnud noa ning lõi Bogatšjova ühe korra rinna piirkonda. Seejärel Monakova võttis talt noa ära. Tema aga jooksis naabrite juurde selleks, et kutsuda kiirabi. Väga kahetseb, et tekitas Bogatšjovale eluohtliku kehavigastuse. Kannatanu L. Bogatšjova taotles oma ülekuulamist kannatanuna ning seletas, et ise provotseeris G.T noalöögiks ning isegi andis talle noa kätte. Ta sõimas G.T väga solvavate väljenditega, kuna Hajsanov ei lubanud tal alkohoolseid jooke tarvitada. Temale ei tohi mitte tilkagi alkoholi juua, kuna tal on viimases staadiumis maksa tsirroos. G.T ei ole toimunus süüdi ning seletas kohtule kõike nagu tegelikult oli. 2
(2)1-06-2269 Kohus samuti uuris tunnistajate Igor Jakovlevi ja Jelena Manakova ütlusi, mis on analoogsed süüdistatava ja kannatanu ütlustega. (t lk 22-27; 70-71; 65-67) Kohus samuti uuris südmsukoha vaatlusprotokolli (t lk 6-7; 9-21); asitõendite vaatlusprotokolli (t lk 45, 47-48, 79, 81-82); kannatanu kohtuarstiku ekspertiisi akti, millega on tuvastatud, et Bogatšjovale oli tekitatud eluohtik tervisekahjustus. Kohtu seisukoht: Kuulanud ära menetlusosalisi ning uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, kohus tuleb järeldusele, et G.T tegevust tuleb kvalifitseerida
§ 25lg 2 – 115 järgi ehk provotseeritud tapmise katsena.
Oma 07.10.2003 otsuses nr. 3-1-1-86-04 Riigikohus leidis, et
§ 115
süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu, tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele (vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele.
§ 115
kohaldamist ei välista asjaolu, kui isiku liikumapanevaks jõuks oli nt kättemaksumotiiv, mida võivad täiendada (kuid ei pea täiendama) meeleheide, enda väljapääsmatu olukorra tunnetamine vms.
§ 115
objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Provokatsioon võib olla ka pikaajaline või süstemaatiline ning seda tuleb käsitada üksikutest vägivalla- või solvamistegudest koosneva tervikteona, st kannatanu(
- te)käitumisele tuleb terviksituatsiooni silmas pidades anda üldhinnang. Erutusseisund pole pelgalt meditsiiniline mõiste, mille peaks ja saaks tuvastada üksnes ekspertiisi käigus, vaid lisaks saab selle kindlaks teha ka kannatanu(
- te)käitumisele antava hinnanguga kriminaalasja menetlemisel. Seejuures tuleb aga tuvastada kannatanu vägivaldne või solvav tegu, mis vahetult vallandas süüdlase emotsionaalse reaktsiooni. Kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et G.T hoolitses pika aja jooksul L. Bogatšjova eest, kellel on diagnoositud maksa tsirroos. G.T nagu ka Bogatšjova ise olid väga hästi teadlikud, et alkoholi tarvitamise Bogatšjova poolt võib põhjustada viimase surma ning Bogatšjovale on rangelt keelatud. Sellele vaatamata tarvitas Bogatšjova G.T juuresolekul alkohoolseid jooke ning olles alkoholijoobes hakkas solvama G.T vabadusekaotust kandnud isiku jaoks eriti solvavate väljenditega. Kohus hindab sellist Bogatšjova käitumist kui provokatiivset. Kannatanu ise ka väidab, et solvas G.T ning leiab end antud olukorras süüdlaseks. Sama väidavad ka tunnistajad. G.T poolt toimepandud provotseeritud tapmise katse on toime pandud kaudse tahtlusega, kui süüdlane küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab seda. Riigikohus on oma lahendites korduvalt sedastanud, et löömisel noa vm sarnase esemega südame või muude elutähtsate elundite piirkonda möönab süüdlane mis tahes tagajärje, sh kannatanu surma saabumist ning tegu on seetõttu toime pandud kaudse tahtlusega (RKKK 3-1-1-85-96; 3-1-1102-96; 3-1-1-92-97). Karistuse mõistmisel arvestab kohus kuriteo raskust ja laadi ning süüdlase isikut. G.T on varem korduvalt kohtulikult karistatud, kuid kõik tema karistused on kustunud. Tema karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjolusid ei ole tuvastatud. G.T taotles kriminaalsja arutamist lühimenetluse korras, seega temale mõistetavat karistust vähendab kohus 1/3 võrra. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-dest 311-313; 315; 318. Pavel Gontšarov Kohtunik 3
(2)