1-06-5752\10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2006.a., kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-06-5752 Kohtukoosseis Ene Randmäe.Ivi Kesküla ja Julia Katškovskja Vaidlustatud kohtulahend 15.juuni 2006.a Harju Maakohtu otsus Kaebuse esitaja Süüdistatav O.K RESOLUTSIOON O.K poolt esitatud apellatsioon Harju Maakohtu 15.juuni 2006.a otsusele jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise korda Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatud kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. O.K tunnistati süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi 1 aasta vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust, millest loeti KarS § 68 lg 1 alusel ärakantuks eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 29.12.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse võrra 1 kuu ja 12 päeva, mõistes liitkaristuseks 9 kuud ja 10 päeva karistuse aja algusega 15.
3. 2006.a.
4. Varem kohtulikult karistatud O.K mõisteti süüdi kolmes varguse episoodis KarS § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi. Kohus arutas O.K süüasja lühimenetluse korras. O.K tunnistas end kuritegudes süüdi ja kahetses toimepandut. Apellatsiooni taotlus
5. O.K vaidlustab esitatud apellatsioonis kohtuotsuse talle mõistetud karistuse suhtes. Apellant taotleb mõistetud liitkaristuse vähendamist viisil, et talle ärakandmisele mõistetud vangistus - 9 kuud ja 10 päeva – loetaks osaliselt kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega ja karistuse algust arvestataks mitte kohtuotsuse tegemise päevast vaid tema vahi alla võtmise päevast. O.K arvates jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta tema karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse. Kohus olevat teinud oma otsuse puhtalt apellandi isikut arvestades, loetledes otsuses kõik tema varasemad karistused, nagu ka väärteod ja trahvid. Viimased asjaolud käesoleva süüasja aga ei puutu. Kohus pööras tähelepanu asjaolule, et apellant oli narkosõltlane, kuigi varguste toimepanemise ajal omas ta kindlat elu- ja töökohta. Ringkonnakohtu seisukoht.
6. Süüasja materjalidest nähtuvalt arutati maakohtus O.K-le inkrimineeritud kuritegusid lühimenetluse korras. Kohtuistungil tunnistas O.K end talle süükspandud kuritegudes täielikult süüdi. Kohtukolleegium leiab, et apellandi väited talle ebaõigesti kohaldatud karistuse suhtes on ilmselt põhjendamatud. Seonduvalt apellatsiooniga leiab kohtukolleegium, et maakohus lähtus O.K-le karistuse mõistmisel KarS § 56 - sätestatud karistuse kohaldamise alustest, arvestades eelkõige karistuse mõistmisel tema süü suurust. Apellatsioonis vaidlustatud puhtsüdamliku kahetsuse asjaolu väljajätmine süüdlasele karistuse mõistmisel ei seondu tuvastatud asjaoludga. Esimise astme kohus on asunud oma otsuses seaduslikule seisukohale, et O.K karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad ning selgitnud, et süüdistatava kohtuistungil esitatud väide suutmatusest end tagasi hoida varguste toime panemisest, ei ole hinnatav puhtsüdamliku kahetsusena mis peaks tähendama, et see asjaolu on isiku süüd vähendav.
7. Asjakohaseks ei saa lugeda O.K apellatsiooni etteheidet kohtuotsusele motiivil, et selles on fikseeritud tema varasemad karistused. Kohtukolleegium konstanteerib, et kehtiv karistusseadustik on säilitanud karistuse mõistmisel isikulise parameetri, mis annab kohtule õiguse arvestada karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isiku varasemad karistused näitavad süüdlase hoolimatut suhtumist eelmisse karistamisse kui hoiatusse, seega tema negatiivset sotsiaalõiguslikku meelestatust. Lähtuvalt eeltoodust olid maakohtu otsuse sellekohased viited õigustatud. O.K viited pere raskele majanduslikule olukorrale ei anna seaduslikku alust vähendada talle mõistetud alla keskmise sanktsiooni määra karistust.
8. Kuna O.K pani pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse ärakandmist toime uued kuriteod, suurendas maakohus - lähtuvalt KarS § 65 lg 2 sättest uue kuriteo eest karistuseks mõistetud vangistuse määra eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra ning luges karistuse kandmise aja alguseks kohtuotsuse tegemise aja 15.06.2006.a. Kohtukolleegium tähendab, et KarS § 65 lg 2 järgi ettenähtud liitkaristuse hilisem mõistmine näeb ette mõistetud ärakandmata karistuse liitmise suurendamise teel ega näe ette võimalust karistuste osaliseks katmiseks. Kohtukolleegium tõdeb, et maakohus on mõistnud O.K-le põhjendatud karistuse vastavalt karistusseadustiku sätetele.
9. Lähtudes eeltoodust leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et O.K poolt esitatud apellatsioon 15.
10. 2006.a Harju Maakohtu otsusele on ilmselt põhjendamatu ning juhindudes KrMS § 326 lg 2-st, jätab selle läbi vaatamata. Ene Randmäe Julia Katškovskaja Ivi Kesküla