Obsah (4)

§ 139§ 140§142§ 108

Kriminaalasi nr 1-04-43 KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.aprill 2006. a Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-04-43 ( eeluurimise number 0127800076

§ 139lg 2 p.

1,2,3 järgi ja L.P süüdistuses

§ 139lg 2 p.

1,2,3 järgi ja

§ 140

lg2 p1,3 järgi ,

§142lg2 p.1,4 järgi ja Kar

S § 263 lg1 järgi. prokurör Alar Häidberg Süüdistatavad I.S EV kodanik haridus 8 klassi väärteokorras karistamata. varem kriminaal ja EV kodanik , haridus 7 klassi, OÜ Fasmerk L.P plekksepp , varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu poolt 09. 03. 2001a.

§ 108

lg1 järgi 1 aasta vangistust 3 aastase katseajaga, väärteokorras karistatud kolmel korral. Kaitsjad vandeadvokaat Marina Valge RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 312, 315 lg 4 Kohus Otsustas: Süüdi tunnistada I.S

§ 139lg.2 p.1,2,3 järgi ja mõista karistuseks kolm kuud vangistust Kar

S § 68 lg1 alusel arvata karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 5 päeva ja kandmisele kuulub 2 kuud ja 25 päeva vangistust . Vangistust ei pöörata täitmisele , kui I.S KarS § 73 lg3 alusel ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend - allkiri elukohast mittelahkumise kohta tühistada kohtuotsuse jõustumisel. ära Õigeks mõista L.P

§ 140lg2 p1,3 järgi .

Süüdi tunnistada L.P

§ 139lg2 p 1,2,3 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust .

Süüdi tunnistada L.P vangistust.

§ 142lg2 p.4 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud Süüdi tunnistada L.P vangistust. Kar

S § 263 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 kuu KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks raskeima suurendamise teel L.P-le kokku 5 kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 8 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 4 kuud ja 22 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 09. 03. 2001.a.

§ 108

lg 1 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuu ja 12 päeva võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 ( üks ) aasta 3(kolm) kuud ja 4( neli) päeva vangistust. Tõkend- allkiri elukohast mittelahkumise kohta tühistada ja asendada kohtusaalist tõkendiga vangistus. Karistuse kandmise aja algust hakata arvama alates kohtuotsuse kuulutamisest

2. 2006 a. Välja mõista I.S-ilt 2250 ( kaks tuhat kakssada viiskümmend krooni ) A.A. kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks . Välja mõista I.S-ilt ja L.P-lt solidaarselt 500 ( viissada) krooni A.R kuriteoga tekitatud kahju katteks . kasuks Välja mõista I.S-ilt riigituludesse alljärgnevalt: sundraha 4500 ( neli tuhat viissada krooni ja menetluskulude katteks 619,50 ( kuussada üheksateist krooni ja 50 senti ) riigituludesse. Välja mõista L.P-lt riigituludesse alljärgnevalt: sundraha 4500( neli tuhat viissada ) krooni ja 2926,40 ( kaks tuhat üheksasada kakskümmend kuus krooni ja 40 senti ) menetluskulude katteks riigituludesse. Vabatahtlikuks tasumiseks võib riigi kasuks välja mõistetud summad (sundraha) tasuda ühe kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eest Ühispangas, märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ja kriminaalasja numbri. Saata kohtuotsus riigi kasuks sissenõutavate summade osas täitmiseks pärast vabatahtlikuk tasumiseks ettenähtud tähtaja möödumist vastavalt kehtestatud korrale. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul , alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast . Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul tervikliku kohtuotsuse avaldamisest . Terviklik kohtuotsus koostatakse ja avaldatakse Tartu Maakohtu kantseleis peale apellatsiooniteate kohtusse saabumisest. I. Süüdistuskokkuvõte I.S süüdistatakse selles, et tema - ööl vastu 22.02.2001.a., isikuna, kes on varem toime pannud salajase varguse isikute grupis koos L.P ja Meelis Saar`ega auto ukseklaasi lõhkumise teel murdis sisse Tartus, Rahu 15 juures seisnud A.R kasutuses olevasse sõiduautosse Opel Rekord, reg.nr 017 AJR ja varastas sealt salaja automagnetoola Weconic, väärtusega 500.- krooni. - tema isikuna, kes on varem toime pannud salajase varguse ööl vastu 22.02.2001.a. auto aknaklaasi lõhkumise teel murdis sisse Tartus, Tartu Ülikooli Raamatukogu taga, Akadeemia teel seisnud A.A. sõiduautosse BMW 318 reg nr. 301 SAG ja varastas sealt salaja automagnetoola PIONEER väärtusega 3000.- krooni; paari talvesaapaid, väärtusega 1500.- krooni ja päikeseprillid, väärtusega 250.- krooni, kokku võõrast vara 4750.- krooni väärtuses. - 10.09.2001.a. isikute grupis koos Alen Õnneleid`iga varastas salaja Tartus, Kastani 48 asuvast AS-i Samelin ruumist M.S. jalgratta Optima, väärtusega 2800.- krooni Sellega pani I.S toime võõra vara salajase varguse isikute grupis, isikuna, kes on varem toime pannud salajase varguse ja mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega, s.o.

§ 139lg 2 p 1,2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

L.P süüdistatakse selles, et tema - ööl vastu 30.01.2001.a. auto ukse avamise teel sisenes Tartus, Ringtee 41 siseõuel seisnud M.T. kuuluvasse sõiduautosse Audi 100, reg nr 478 AJH ja varastas sealt salaja CD mängija Alpine, koos esipaneeliga, väärtusega 2000.- krooni. - ööl vastu 22.02.2001.a., isikuna, kes on varem toime pannud salajase varguse isikute grupis koos I.S ja Meelis Saar`ega auto ukseklaasi lõhkumise teel murdis sisse Tartus, Rahu 15 juures seisnud A.R. kasutuses olevasse sõiduautosse Opel Rekord, reg. nr. 017 AJR ja varastas sealt salaja automagnetoola Weconic, väärtusega 500.krooni. - 12.05.2002.a. kella 02.00 kuni 09.00 vahel, viibides Tartus, asuvas M.M. korteris, salaja varastas G.M. kuuluva mobiiltelefoni NOKIA 3310, koos akulaadijaga, koguväärtusega 1800.- krooni. Sellega pani L.P toime võõra vara salajase varguse isikute grupis, isikuna, kes on varem toime pannud salajase varguse ja mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke ja lukustuse kõrvaldamisega, s.o.

§ 139lg 2 p 1,2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- 2001.a. veebruaris Tartus, Lina tn 2 asuva Karlova Gümnaasiumi juures, kasutades vägivalda, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele, võttis K.K. sõrmest sõrmuse, väärtusega 100.- krooni. Sellega pani L.P toime

§ 140lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vara avaliku varguse, isikuna, kes on varem toime pannud salajase varguse ja millega kaasnes vägivald isiku kallal, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele. - isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 2001.a. veebruaris Tartus, Lina tn 2 asuva Karlova Gümnaasiumi juures, lõi A.L. kahel korral rusikaga näkku ja kahel korral peaga vastu seina, s.o. kasutades vägivalda, mis ei olnud ohtlik elule ega - tervisele nõudis A.L nelja päeva jooksul 200 krooni üleandmist, mida kannatanu ka tegi. Isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise 2001.a. mais Tartus Kalevi tänaval, ähvardades kasutada A.L suhtes vägivalda, nõudis A.L. mobiiltelefoni №kia 3310 ja 100 krooni toomist. Sellega L.P pani toime

§ 142lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vara üleandmise nõudmise, mis oli seotud elule või tervisele mitteohtliku vägivallaga ja toime pandud, isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise. - 12.05.2003.a. kella 23.30 paiku Tartus, Lossi 2 juures asuval Pirogovi platsil rikkus avalikku korda sellega, et lõi rusikaga näo piirkonda Ü.R., viimase kukkudes lõi korduvalt veel lamajat jalaga pea piirkonda, millega tekitas Ü.R. põrutushaava alahuulel, nahaalused verevalumid peapiirkonnas, pehmete kudede turse näol ja näo põrutuse, mis põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui 23 nädalat. Sellega L.P pani toime KarS § 263 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. avaliku korra rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga. II. Kohtulikul uurimisel selgunud asjaolud. I.S tunnistab ennast kahes episoodis süüdi. Koos Meelis Saarega sooritatud kuritegudes tunnistab, et oli kaasosaline. L.P tunnistab ennast osaliselt süüdi. Alpine automaki varguses ta ennast süüdi ei tunnista, samuti Ülar Raua episoodis ei tunnista ennast süüdi.

2. 2001a. episood. Kohus leiab , et I.S salajase varguse episoodid
4. 2001 A.A. BMW –st sooritatud varguses on eelkõige tõendatud süüdistatava enda nii eeluurimisel ,kui ka kohtus antud ütlustega selle kohta, et tema purustas Akadeemia tänaval TÜ Raamatukogu taga seisnud sõiduauto BMW aknaklaasi ning varastas autost maki, saapad, päikeseprillid. Peale päikeseprillide on omanikule asjad tagastatud. (tl 147, 211-212, 299). Kannatanu A.A. eeluurimisel ja kohtus antud ütlustest nähtub , et ööl vastu 22.01.2001.a. oli tema sõiduautol BMW, mis oli pargitud Akadeemia tänavale TÜ Raamatukogu vastu lõhutud juhiukse klaas ning varastatud automakk-raadio Pioneer, paar talvesaapaid ja päikeseprillid.(tl 18-19) Kohtus kinnitab kannatanu, et varastatud esemetest on ta tagasi saanud automaki tagumise osa ilma esipaneelita, talvesaapad. Esipaneeli eest soovib saada 500.- krooni. Kuna lõhutud oli ka auto klaas jääb tsiviilhagi summa 2250 krooni juurde (tl 294, 398). Kohus leiab , et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele vastavalt esitatud taotlusele 2250 krooni ulatuses.
6. 2001 salajase varguse episood on eelkõige tõendatud kannatanu A.R. eeluurimisel antud ütlustega. Kannatanu parkis 21.02.2001.a. kella 20.30 paiku oma sõiduauto Opel Rekord Rahu 15 maja ette. 22.02.2001.a. kella 7.50 paiku auto juurde minnes nägi, et autol on lõhutud tagumine kõrvalistujapoolne ukseklaas ja autost on varastatud automagnetoola Weconic (tl 7-8). L.P ütlustest nähtub , et tema oli 22.02.2001.a. öösel koos I.S ja Meelise nimelise noormehega. Rahu tänaval ühe maja ees viskas I.S puruks sõiduauto Opel tagumise ukseklaasi ja võttis autost kaasa maki. Tähe ja Saekoja tänava nurgal pidasid politseinikud nad kinni (tl 159, 169-170, 178-179). I.S ei eita vargust, 22.02.2001.a. öösel oli ta koos L.P ja Meelis Saarega. Mindi ühe viiekorruselise maja juurde, kus ta viskas sisse maja juures seisva sõiduauto Opel tagumise ukseklaasi ja võttis autost kaasa magnetoola. Saar ja L.P nägid seda pealt. Hiljem võttis politsei nad kinni (tl 147, 211-212). Meelis Saar` on andnud ütlusi selle kohta , et oli 22.02.2001.a. koos I.S-iga ja L.P-ga. Rahu 15 maja juures viskas I.S sõiduauto Opel Rekordi küljeakna puru, käis autos sees ja tõi autost kaasa magnetoola (tl 138). Kohtus antud ütlustes kinnitab Meelis Saar, et tema käis Rahu 15 maja juures olevas sõiduautos sees ning võttis autost maki. Samuti lõhkus tema auto akna, I.S ja L.P seal juures ei olnud ning ta ei oska öelda, kas nad seda kaugemalt nägid. Peale autost maki vargust andis ta selle kellelegi hoida, kuid kellele, seda ta ei mäleta (tl 299). Kohus leiab , et L.P ja I.S olid antud episoodis kaasosalised ja ja pole oluline kuidas jagunesid rollid, kelle osa varguse sooritamisel oli määravam. Autoklaasi lõhkumisega tekitatud kahju 500 krooni kuulub kohtualustelt solidaarselt väljamõistmisele.
8. 2001 episood. Kannatanu M.S. poolt eeluurimisel antud ütluste kohaselt läks
9. 09.2001.a. tal Kastani 48 asuvast keemialabori ruumist kaduma jalgratas Optima (tl 28). Kohtus antud ütlustes kinnitab kannatanu jalgratta vargust. Jalgratta on ta tagasi saanud(tl. 349).Tunnistaja E.A. ütlustega selle kohta, et 15.09.2001.a. tuli I.S-i tänava parklas tema juurde meesterahvas, kes pakkus müügiks jalgratast. Tunnistaja läks koos abikaasaga ratast vaatama Tartu hotelli taha platsile. Ratas oli roosat värvi Optima, millel puudus sadul ja pidurid ei töötanud. Tunnistaja ostis ratta 300 krooni eest ära (tl 30). I.S ei eita jalgaratta vargust ja tema ütlustest nähtub , et jalgaratta varastas ta koos kaasosalise Alen Õnneleid`iga Kastani 48 asuva AS Samelin ruumist , mille müüsid samal päeval maha (tl 211-212). Kohus leiab , et eeltoodud ütlustega on tõendatud kannatanu jalgratta vargus. Sellega pani I.S toime võõra vara salajase varguse isikute grupis, isikuna, kes on varem toime pannud salajase varguse ja mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega, s.o.

§ 139lg 2 p 1,2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

L.P

1. 01 2001 varguse episood. Kannatanu M.T. eeluurimisel antud ütluste kohaselt oli 29.01.2001.a. kella 22.30 paiku Ringtee 41 maja siseõuele pargitud sõiduautost Audi 100 30.01.2001.a. hommikul kella 05.00-ks varastatud ALPINE CD mängija.(tl 15) Kohtus antud ütlustes jääb kannatanu oma varasemate ütluste juurde. Tekitatud kahju on 2000.- krooni, varastatud CD mängijat tagasi saanud ei ole.(tl 295) L.P ennast Audi 100 automaki varguses süüdi ei tunnista (tl 169, 300) . Kohus nõustub prokuröriga , et antud episoodis puuduvad tõendid ja L.P tuleb antud episoodis õigeks mõista .
3. 2002 episood. Kannatanu G.M. ütlustest nähtub , et 11.05.2002.a. viibis ta Lootuse tänava ühes korteris, kus nad pidasid pidu. Öösel läks ta magama ning hommikul ärgates avastas, et kadunud on mobiiltelefon №kia 3310 koos akulaadijaga (tl 75). Kohtus kinnitas kannatanu, et tal läks mobiiltelefon kaduma, kuid L.P on talle kohtuväliselt hüvitanud tekitatud kahju ning on vabandanud. Laadijat varastatud ei olnud. Tsiviilhagi ja nõudmisi ei ole.(tl 296). Kohus leiab , et kannatanult telefoni vargus on tõendatud veel tunnistajate ütlustega selle kohta , et Lootuse tänavas M.M. juures koosviibimisel viibis ka Priidu nimeline isik (tl 79). Hommikul avastas G.M., et tema telefon on kadunud (tl. 80,81, 398).Tunnistaja G.N. ütlustest nähtub , et tema on L.P-ga telefoni teel suhelnud. L.P on mobiil alates 2002.a. maikuu lõpust, varem pole L.P telefoni olnud (tl 84, 298). L.P ei eita 12.05.2002.a. öösel X korteris M.M. ja G.M. viibimist. Öösel küsis ta G.M. telefoni helistamiseks, kuid unustas selle enda kätte. Hommikul oma korteris ärgates leidis ta taskust mobiiltelefoni. Kui temalt hoovis küsiti telefoni kohta, siis ütles ta, et ei ole telefoni võtnud (tl 93, 169,178). Telefon on kohtuväliselt hüvitatud. Kohus leiab ,et süüdistuse järgi pole leidnud tõendamist aku laadija vargus ja seetõttu tuleb akulaadija osas süüdistuse mahtu vähendada. Sellega pani L.P toime võõra vara salajase varguse isikute grupis, isikuna, kes on varem toime pannud salajase varguse ja mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke ja lukustuse kõrvaldamisega, s.o.

§ 139lg 2 p 1,2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2001 veebruaris Karlova Gümnaasiumi K.K. episood Antud episoodis on kannatanu andnud eeluurimisel ütlusi selle kohta , et 2001.a. veebruaris soovis L.P temalt sõrmes olevat sõrmust. Keeldumise peale võttis L.P ise sõrmuse ära. Hiljem andis L.P kannatanule sõrmuse tagasi (tl 40-41). Kohtus antud ütlustes kinnitas kannatanu, et ta ise andis L.P-le sõrmuse ning hiljem korduvate küsimiste peale andis L.P talle sõrmuse tagasi. Kannatanu jääb selle juurde, et ta ise andis L.P-le sõrmuse. L.P ütlustega selle kohta, et tema sõrmuseid ei varastanud vaid K.K. andis talle sõrmuse ise, hiljem andis L.P sõrmuse K tagasi (tl 69, 300). Kohus nõustub prokuröri ja kaitsjaga , et antud juhul pole tegemist vargusega . Kannatanu on andud ütlusi selle kohta , et suhtles L.P-ga, oli armumine , mis on nüüdseks möödunud , pretensioone ei ole. Tunnistaja E.P. teab , et kannatanu käis L.P-ga (tl 52). Kohus leiab , et L.P tuleb avaliku varguse episoodis

§ 140lg 2 p 1,3 järgi õigeks mõista.

2001 1.a veebruaris kannatanu A.L. episood. Antud episoodis on L.P-le esitatud süüdistus väljapressimises. Kannatanu A.L. eeluurimisel antud ütlustest nähtub , et 2001.a. veebruaris kohtus ta L.P-ga , kuna L.P-le olevat räägitud, et kannatanu levitavat tema kohta jutte. L.P lõi kannatanut kaks korda näkku ja seejärel kahel korral peaga vastu seina. Seejärel olevat L.P käskinud kannatanul nelja päeva pärast tuua 200 krooni kasiino Thalia juurde, mida kannatanu ka tegi. 2001.a. maikuus kohtus kannatanu uuesti L.P-ga ning siis käskis L.P kannatanul tuua mobiiltelefoni №kia 3310 ja raha. Kannatanu vastuse peale, et tal ei ole kusagilt tuua, käskis L.P need varastada. Kannatanu seda ei teinud ning L.P-le asju ei viinud (tl 46-48). Kohtus antud ütlustes kinnitab kannatanu, et sai L.P käest peksa ning andis 200 krooni. Mai algul ähvardas L.P kannatanut uuesti peksmisega, kui kannatanu talle mobiiltelefoni ja raha ei too. Kannatanu ei viinud L.P-le raha ja mobiiltelefoni (tl 295-296). Eeluurimise käigus esitatud tsiviilhagist on kannatanu loobunud. Kohus leiab , et kohtualuse ja kannatanu vahelist arvete klaarimist nn. solvumise pärast on kinnitanud eelkõige L.P ise oma ütlustega selle kohta , et ta käis 2001.a. veebruaris Karlova Gümnaasiumi juures, kus lõi A.L. rusikaga kõhtu ja näkku, kuna L olevat mõnitanud K.K. . Raha väljapressinud ei ole (tl 69, 300). L.P lõi L rusikaga näkku ja peaga vastu seina, seda nägi tunnistaja K.K. Raha nõudmisest ei tea tunnistaja midagi, kuid on kuulnud , et L pidi L.P-le mobiiltelefoni viima (tl 53-54, 297). Tunnistaja H.M. ütlustest nähtub, et 2001.a. veebruaris rääkis A.L. talle, et oli L.P-ga tülitsenud ja tappa saanud. Samuti pidavat L L.P-le viima 200 krooni. Tunnistaja hakkas koos Luigega koju minema, kui L ütles talle, et tal on raha olemas ning viib selle Thalia juurde L.P-le ära. Tunnistaja jäi eemale ootama ning kui L tagasi tuli, siis ütles, et andis L.P-le raha ära (tl 55). Tunnistaja M.E. eeluurimisel ja kohtus antud ütlustest nähtub , et 2001.a. veebruaris kutsus A.L teda enda poole. Seal nägi ta, et L on silm paistes ning L rääkis talle, et oli L.P käest peksa saanud ning peab L.P-le viima 200 krooni. A.L. küsis tunnistaja käest 30 krooni võlgu. Mõne aja möödudes ütles L tunnistajale, et oli raha kokku saanud ning L.P-le ära viinud (tl 58, 298). 2001.a. mais kuulis tunnistaja A.L., et L.P pressib talt välja mobiiltelefoni №kia 3310-t. Mis edasi sai, seda tunnistaja ei tea (tl 58). Tunnistaja T.K. eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütlustest nähtub ,et 2001.a. veebruaris oli L.P peksnud A.L. rusikatega kõhtu ja näkku kuna L olevat tema kohta midagi halvustavat rääkinud (tl 61, 297). 2001.a. mais kuulis tunnistaja A.L., et L.P üritab talt välja pressida mobiiltelefoni №kia 3310-t (tl 61). Mobiiltelefoni osas on L.P andnud ütlusi selle kohta ,et 2001.a. mais kohtus ta A.L., kes olevat K.K. sõnade kohaselt tahtnud maha müüa telefoni №kia 8210-t. A.L. oli lubanud telefoni kodust ära tuua, et L.P aitaks selle maha müüa. L.P sõnade kohaselt ta A.L. midagi ei nõudnud (tl 169-170, 178-179, 300). Kohus leiab ,et nii kannatanu , kui ka tunnistajate ütlustega on tõendatud väljapressimise koosseisuline tunnus varalise kasu üleandmise nõudmine. Tunnistaja M.E. sai teada, et kannatanut peksis L.P ja sai teada ka kannatanule esitatud nõudmisest tuua 200 krooni . Tunnistaja oli see, kes laenas just selleks otstarbeks kannatanule ka raha. Asjaolu, et kannatanu on kohtumenetluse käigus oma tsiviilhagist loobunud, ei tähenda seda, et kannatanu ei taha kannatada, nagu ekslikult on leidnud kaitsja. L.P ise on tunnistanud kannatanu peksmist, seda nägid tunnistajad . (tl. 61) . Hiljem on K kuulnud L.P väljapressimisest kannatanu käest ( tl. 61 pöördel ). Kannatanu on jäänud oma ütluste juurde. Kohus leiab , et eeltoodud asjaolud kinnitavad kannatanu ütlusi ja samuti L.P poolset vägivallatsemist ning varalise kasu saamist vägivallaga ähvardamisel. Sellega L.P pani toime

§ 142lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vara üleandmise nõudmise, mis oli seotud elule või tervisele mitteohtliku vägivallaga ja toime pandud, isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise.

2. 2003 episood. L.P süüdistatakse avaliku korra rikkumises 12.05.2003.a. kella 23.30 paiku Tartus, Lossi 2 juures asuval Pirogovi platsil kaklemises ehk vägivallatsemises. Kohtualuse ütluste kohaselt tuli Ü.R temale esimesena kallale ja seetõttu lõi ta enesekaitseks Ü R(tl 121-122, 169-170, 178-179, 301). Ü.R pole võimalik olnud kohtus küsitleda. Kohus leiab , et kohtualuse avaliku korra raske rikkumine vägivallatsemise näol on tõendatud eelkõige tunnistajate ütlustega . Tunnistaja Erki Laur andis eeluurimisel ja kohtus ütlusi selle kohta , et 12.05.2003.a. oli ta koos Ü.R Tartus Pirogovi platsil. Ü läks platsil seisvate noormeeste juurde, kelledest tunnistaja tundis ainult L.P. Ü rääkis noormeestega midagi viinast ning üks noormeestest tuli tunnistaja juurde ja lõi teda rusikaga näkku. Tunnistaja kukkus pikali, tõusis püsti ja jooksis Ülikooli Keemiahoone juurde, kus seistes nägi ta sündmuskohale jalutavaid politseinikke, kes järsku hakkasid jooksma ning 2 poissi võeti kinni. Tunnistaja läks politseinike juurde ja nägi, et Ülaril oli nägu verine. Kes Ülarit peksis, seda tunnistaja ei näinud (tl 106-107, 398). Tunnistaja A.S. eeluurimisel ja kohtus antud ütlustest nähtub , et 12.05.2003.a. oli ta tööl koos Anatoli Gavriloviga. Kella 23.25 paiku said nad väljakutse Pirogovi platsile, kus käis kaklus. Kohapeal nägi tunnistaja, kuidas üks noormees lõi käega teist noormeest näkku, viimane kukkus ja seejärel lõi sama noormees veel lamajat 2-3 korda jalaga pea piirkonda. Tunnistaja võttis lööja kinni, G läks politseiauto järele. Kannatanule, kelle nimi oli Ü kutsuti kiirabi ja peksja oli L.P (tl 103, 397). Tunnistaja A.G on kinnitanud S ütlusi. Tunnistaja nägi, kuidas üks noormees lõi jalaga pikali olevat noormeest. Tunnistaja läks Raekoja taha auto järele. Kui ta tagasi jõudis, oli S toimetanud kannatanu, lööja ja tunnistaja Ülikooli tänavale (tl 104, 397). Ü.R suhtes läbi viidud Isiku Kohtuarstliku Ekspertiisi aktist nr. 287 nähtub, et 12.05.2003.a. tekitatud vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega orienteeruvalt mitte rohkem kui 2-3 nädalat. Vigastused on tekitatud löökidest kõvade tömpide esemetega (tl 110-114). Kaitsja on leidnud, et tegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi so. vägivallateod isiku kallal. Kakluse kutsus esile kannatanu, keda pole õnnestunud kohtusse saada. Kohus leiab ,et tunnistajate S , G ütlused kinnitavad kakluse toimumist avalikus kohas ja vägivallaga, mis põhjustas kakluse on eeluurimisel samuti jäänud ebaselgeks. Tunnistaja Lauri ütluste kohaselt läks temaga kaasas olnud Ü.R noormeeste seltskonna juurde. Sealt seltskonnast tuli keegi ja ründas tunnistajat, mille tulemusena tunnistaja põgenes. №ormeeste seltskonna juures toimunud kaklusesse sekkus politsei, kes nägi vägivallaga avaliku korra rikkumist ja pidas rikkujana kinni L.P. Sellega L.P pani toime KarS § 263 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. avaliku korra rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga. III. Kohtu seisukoht karistuse osas. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtualuse I.S tegudes kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kohtualuse käitumises vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. L.P vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahju vabatahtlikku hüvitamist kannatanu M. Iseloomustavatest materjalidest nähtub , et L.P töötab OÜ Fasmerk alates 01.
3. 2004 plekksepana. Tööülesandeid täidab punktuaalselt , on korrektne, aus ja kohusetundlik. L.P on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu poolt
5. 2001 otsusega

§ 108järgi mõisteti talle karistuseks vangistus kolmeaastase katseajaga.

Katseaeg lõppes

3. Kriminaalhooldaja iseloomustusest nähtub , et L.P on avameelne ja täpne. Hooldust takistavaks asjaoluks olid edasised väärteorikkumised , mis olid seotud alkoholiga. Antud käitumine tingis erakorralise ettekande esitamise (tl. 395) Kohus leiab , et kriminaalõiguse eesmärk on karistamine ja selle juures tuleb eristada süüdivust ja ohtlikkust. Sisult on süüdivus etteheide, mis tehakse kurjategijale tema poolt sooritatud teo puhul, ohtlikkus on konstateering , et kohtualuse käitumisest võib järeldada, et ta ka tulevikus sooritab ühiskonnavastaseid tegusid. Süüdivale teole peab järgnema karistus ja kohtu arvates, peab see olema vastavuses sooritatud teoga. I.S on võimalik karistada esmarikkumiste eest tingimusliku karistusega kohaldades KarS § 73 lg3 järgi kolme aastast katseaega. Kohtualune L.P on varem karistatud raske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest. L.P on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Väljapressimise näol on tegu II astme kuriteoga kriminaalkoodeksi järgi ja selle järgi kuulub arvestamisele ka sundraha. Vaatamata iseloomustuse positiivsusele leiab kohus, et katseaeg pole kriminaalhooldaja järelevalve all mõjutanud L.P seaduskuulekalt käituma ja seetõttu tuleb L.P suhtes kohaldada reaalset vangistust. Kuritegude kogumi eest

§ 139

lg2 p 1,2,3 ,

§ 142lg2 p.4 ja Kar

S § 263 lg1 järgi mõistetevad lühiajalised karistused tuleb KarS § 64 lg 1 alusel liita , mõistes liitkaristuseks raskeima suurendamise teel L.P-le kokku 5 kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 8 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 4 kuud ja 22 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 09. 03. 2001.a.

§ 108

lg 1 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuu ja 12 päeva võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista üks aasta kolm kuud ja neli päeva vangistust. Tegemist on varasemalt karistatud isikuga ja tagamaks karistuse kandmist kohaldab kohus tõkendit vangistamine kohtusaalist. Karistuse kandmise aja algust hakata arvama alates kohtuotsuse kuulutamisest so. 12. aprill 2006 a. IV. Kohtukulud Vastavalt KrMK § 87, § 871, § 89 lg 1 ja § 275 lg 1 p 11 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetutelt sisse kohtukulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad 1,5 palga alammäära ulatuses 4500 krooni ja L.P-le eeluurimisel osutatud määratud korras õigusabi 2926,40 krooni. I.S II astme kuriteo puhul on sundraha suuruseks 1,5 palga alammäära ulatuses so 4500 krooni ja eeluurimisel osutatud õigusabi kulud 619.40 krooni. I.S on määratud kaitsjast loobunud ja seoses sellega tuleb adv. Kuusmaa tasu 1062 krooni jätta riigi kanda. Kohtunik Rahvakohtunikud