Obsah (8)

§ 306§ 180§ 179§ 175§ 126§ 318§ 319§ 315

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number kriminaalasi nr 1-06-6714 Tartu Maakohus 25.august 2006.a Tartu Tartu kohtumaja 1-06-6714 kohtueelses men

§ 306, § 311, § 312, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada Z.Z Kar

S § 424 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistuseks mõistetud 1 (ühte) kuud vangistust Tartu Maakohtu 07.12.2004.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 7 kuu ja 28 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 8 (kaheksa) kuud 28 päeva vangistust. 2 8 kuu 28 päeva vangistuse kandmise algust lugeda Z.Z-i vangistusasutusse vangistuse kandmisele ilmumisest. Z.Z-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse Z.Z-i vangistusasutusse vangistuse kandmisele ilmumisest. Kuna Z.Z on avaldanud õiguskaitseorganitele enda elukohaks nii Elva, Tartu (lk 3,26,29-30,31) kui ka Värsi, Tallinn (24.ja 25.08.2006.a kohtuistungil) ning Purde, Tartu ja käesoleva kriminaalasja menetlejatelt ta luba aadressilt Elva, Tartu lahkumiseks küsinud ja ka saanud ei ole, siis tuleb Z.Z reageerida tema kõigile elukoha aadressidele saadetud õiguskaitseorganite kutsetele, teatistele jmt. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Z.Z-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus ära 2 (kaheks) aastaks 6 (kuueks) kuuks. Jõustunud kohtuotsuse koopia saata Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Z.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena: • 4500.- krooni sundraha (

§ 179

lg 1 p 2), • 424 krooni 80 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses (lk 51,52;

§ 175

lg 1 p 4), • 55 krooni 70 senti kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu (lk 60;

§ 175lg 1 p 5).

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, märkida ka kriminaalasja number: 1-06-6714 või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, märkida ka kriminaalasja number: 1-06-6714. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Asitõend – 1 CD-R plaat (lk 25), milline on keskelt pooleks murdunud ja asub kriminaaltoimiku juures, klammerdatuna ümbrikus olevana kriminaaltoimiku tagakaane külge,

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisest.

EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal

§ 318lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

§ 319

lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

§ 319

lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. 3

§ 319

lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 11.septembril.2006.a alates kella 16.00st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise

§ 319lg 1 mõttes.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa

§ 315lg 7 alusel ei koostata.

ASJAOLUD 22.05.2006.a koostatud süüdistusaktist nähtuvalt süüdistatakse Z.Z selles, et tema isikuna, kes on 22.12.2004.a Ida Politseiprefektuuri otsusega karistatud liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis alkoholijoobe seisundis 01.10.2005.a kella 23.15 ajal Tartu linnas, Purde tänaval mootorsõidukit Lada 110 riikliku registreerimismärgiga 117AOL, millega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. 29.05.2006.a määrusega andis Tartu Maakohus Z.Z-i süüdistuses KarS § 424 järgi kohtu alla. Kriminaalasja arutamisel 24.-25.08.2006.a kohtuistungil Z.Z ennast selle süüdistuse järgi süüdi ei tunnistanud (lk 98,119-120). Kohus, hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et Z.Z-i süüdistuses KarS § 424 järgi on tõendatud. süü Süüdistuses märgitud asjaolu, et Z.Z on 22.12.2004.a Ida Politseiprefektuuri otsusega karistatud liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, on tõendatud kriminaalasja toimikus leheküljel 35 asuva Ida Politseiprefektuuri 22.12.2004.a otsusega. Nimetatud otsusest nähtuvalt karistati Z.Z selle eest, et tema 27.11.2004.a kella 01.20 ajal Lääne-Viru maakonnas, Tapa linnas, Pikk tn 13 juures, liikudes 1.Mai puiestee suunas, juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes (lk 35). Mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest karistati Z.Z liiklusseaduse § 74-19 järgi rahatrahviga 170 trahviühikut, see on 10 200.- krooni (lk 35). Z.Z-i väärteokorras karistatuse õiendist nähtuvalt on 03.10.2005.a seisuga rahatrahv 10 200.- krooni tasumata (lk 36-37). Kohtutäituri 25.04.2006.a teatisest nähtuvalt on Z.Z 10200.- krooni suurusest rahatrahvist tasunud 437.krooni, trahvi jääk on 9763.- krooni (lk 38). Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 mõttes ei olnud Z.Z-i väärteokorras karistatus 22.12.2004.a otsuse järgi 01.10.2005.a kustunud. KarS § 25 lg 1 p 1 järgi kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi täitmisest on möödunud üks aasta. Käesoleval juhul ei ole saanud Z.Z-i väärteokorras karistatus 22.12.2004.a otsuse järgi KarS § 25 lg 1 p 1 mõttes kustuda, kuna 03.10.2005.a seisuga ja 25.04.2006.a seisuga ei olnud 22.12.2004.a otsusega karistuseks mõistetud rahatrahvi ära tasutud ja trahvi tasumisest ei olnud seetõttu saanud ka 1 aastat mööduda. Z.Z-i väärteokorras karistatus 22.12.2004.a otsuse järgi ei olnud 01.10.2005.a seisuga kustunud ka KarS § 26 lg 5 mõttes. KarS § 26 lg 5 järgi katkeb karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtaeg, kui isik paneb 4 enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo. Sellisel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo eest mõistetud põhi-ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude eest. Z.Z on peale Ida Politseiprefektuuri 22.12.2004.a otsust karistatud väärtegude toimepanemise eest 4-l korral (lk 36-40,87-89) :

1. 22.08.2005.a Ida Politseiprefektuuri otsusega liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi rahatrahviga 1320.- krooni, trahv on tasumata (lk 37,39),
2. 06.01.2006.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega liiklusseaduse § 74-36 lg 2 p 3 järgi rahatrahviga 1500.- krooni,
3. 08.05.2006.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega alkoholiseaduse § 70 järgi rahatrahviga 300.- krooni,
4. 23.06.2006.a Lääne Politseiprefektuuri otsusega liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2 järgi rahatrahviga 900.- krooni. Asjaolu, et Z.Z on peale 22.12.2004.a otsust väärtegude toimepanemise eest (ajavahemikus 22.08.2005 – 23.06.2006) karistatud 4 korral, ei ole võimaldanud KarS § 26 lg 5 mõttes Z.Z-i väärteokorras karistatusel kustuda ja seda ka Ida Politseiprefektuuri 22.12.2004.a otsuse järgi. Seega oli Z.Z süüdistuses märgitud ajal, see on 01.10.2005.a, isik, keda oli karistatud liiklusseaduse § 74-19 järgi (Ida Politseiprefektuuri 22.12.2004.a otsusega) mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis ja kelle väärteokorras karistatus ei olnud sellise väärteo toimepanemise eest kustunud. Süüdistuses märgitud asjaolud, et Z.Z juhtis 01.10.2005.a kella 23.15 ajal Tartu linnas, Purde tänaval mootorsõidukit Lada 110 riikliku registreerimismärgiga 117AOL alkoholijoobe seisundis, on tõendatud kogumis tunnistajate Margus Ingveri, Indrek Põlluste, Alvar Riismandeli, Alar Raudseppa, Ivi Talja, Urmas Z.Z-i ja Olev Z.Z-i ütlustega ning joobeseisundi tuvastamise protokolliga (lk 2), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (lk 3), uurija 05.04.2006.a õiendiga (lk 25), Tartu linna kaardi väljavõttelt nähtuvaga Purde tn 37 ja 39 piirneva ala kohta (lk 86). Nimetatud tõenditega kogumis on kummutatavad tunnistajate Raimo Reimo ja Liivi Usti ning süüdistatav Z.Z-i ütlustega kogumis väidetu selle kohta, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis süüdistuses märgitud mootorsõidukit Raimo Reimo ning Z.Z sattus süüdistuses märgitud mootorsõidukis olevaks peale seda kui R.Reimo oli mootorsõiduki juba ära parkinud, mootorsõiduk juba seisis ja Z.Z istus M.Ingveri ja politsei kohale saabudes seisvas mootorsõidukis üksnes seetõttu, et sõidukist ära tuua R.Reimo sinna jäetud dokumendid ja autovõtmed. Tunnistajate Margus Ingveri, Indrek Põlluste, Alvar Riismandeli, Alar Raudseppa, Ivi Talja, Urmas Z.Z-i ja Olev Z.Z-i ütlustega ning joobeseisundi tuvastamise protokolliga (lk 2), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (lk 3), uurija 05.04.2006.a õiendiga (lk 25) ja Tartu linna kaardi väljavõttelt nähtuvaga Purde tn 37 ja 39 piirneva ala kohta (lk 86) on kogumis kummutatavad tunnistajate Raimo Reimo ja Liivi Usti ning süüdistatav Z.Z-i ütlustega kogumis väidetu selle kohta, et Z.Z ei juhtinud süüdistuses märgitud ajal ja kohas sõidukit ning sõidukit juhtis hoopiski Z.Z-i sõber R.Reimo. Süüdistuses märgitud asjaolu, et Z.Z oli 01.10.2005.a kella 23.15 ajal alkoholijoobes, on tõendatud joobeseisundi tuvastamise protokolliga (lk 2). Nimetatud protokollist nähtuvalt tuvastati Z.Z alkoholijoobe seisund 01.10.2005.a kella 23.15 ajal (lk 2). Menetlusalune isik Z.Z endal alkoholijoobe seisundit 01.10.2005.a kella 23.15 ajal ei vaidlustanud ja kinnitas enda allkirjaga protokollis, et nõustub kohapealse joobeseisundi tuvastamisega (lk 2) ja teise allkirjaga kinnitas protokollis, et nõustub kohapealse joobeseisundi 5 tuvastamisega ja loobub joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning alkoholisisalduse määramisest veres ja tunnistab endal joobeseisundi olemasolu (lk 2). Kriminaalasja arutamisel, kohtulikul uurimisel kinnitas Z.Z, et mäletab, et on need allkirjad andnud (lk 117 ülal). Kriminaalasja kohtulikul arutamisel, kohtulikul uurimisel kinnitas Z.Z, et on kätte saanud ka 01.10.2005.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (lk 117 ülal; lk 3). 01.10.2005.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt kõrvaldati Z.Z seoses tal alkoholijoobeseisundi tuvastamisega mootosõiduki LADA 110, reg märgiga 117 AOL juhtimiselt alates 01.10.2005.a kella 23.15 kuni kainenemiseni (lk 3). Nimetatud otsusest nähtuvalt sai Z.Z selle otsuse isikliku allkirja vastu kätte 01.10.2005.a (lk 3). Süüdistatava kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvalt oli ta sellel päeval, 01.10.2005.a, alkoholi tarvitanud palju (lk 120). Asjaolu, et mootorsõiduki Lada 110 reg 117 AOL juht – juhiistmel istunud Z.Z oli 01.10.2005.a kella 23.15 ajal Tartu linnas, Purde tänaval alkoholijoobes, on tõendatud ka tunnistajate Margus Ingveri, Alvar Riismandeli, Alar Raudseppa ja Indrek Põlluste ning Urmas Z.Z-i ja Olev Z.Z-i ütlustega. Tunnistaja Indrek Põlluste ütlustest (lk 99-102,8,9-10,11-12) nähtuvalt on ta taksojuht ja 01.10.2005.a hilisõhtul, kella 23.05 ajal äratas taksoteenust osutades tema tähelepanu sõiduauto Lada 110, registreerimismärgiga 117 AOL sõidustiil, mis andis alust arvata, et selle juht võib olla joobes. I.Põlluste ütlustest nähtuvalt üritas see sõiduauto 2-3-4 korda tema autot segi sõita (lk 99), selle Lada sõidustiil oli täiesti ebaühtlane kiiruse mõttes ja ka ühest teeservastv teise sõitmise mõttes (lk 101 allpool). I.Põlluste ütlustest nähtuvalt ületas sõiduauto Lada 110, registreerimismärgiga 117 AOL suurel kiirusel Võru – Aardla ristmiku, veendumata, kas see on ohutu (lk 10), Aardla ja Tähe tn ringil jäi peaaegu seisma ja hakkas seejärel väga aeglaselt liikuma kesklinna suunas, sõidukist mööduda ei olnud võimalik, kuna Lada sõitis aeg-ajalt vastassuunavööndisse (lk 10), Tähe ja Purde tänava ristmikule jõudes pööras Lada peaaegu vastu puud, jäi sinna seisma, ei keeranud välja (lk 10,101), siis sõitis Purde tn suurte majade vahele ja jäi seal seisma (lk 10,101), juht oli silmanähtavalt joobes, ei kontrollinud oma liigutusi (lk 102). I.Põlluste ütlustest nähtuvalt sõidutas tema taksojuhina klient Margus Ingveri viimase palvel Tähe ja Purde tänava ristmikust edasi ja järgmisest esimesest tänavast keerasid paremale alla Purde tänava 37 ja 39 majade vahele, Purde tänavale jõudsid enam-vähem sõiduautoga Lada 110 samal ajal (lk 102). Indrek Põlluste kinnitusel oli isik, keda ta Lada juures nägi ja praegune süüdistatav üks ja sama isik (lk 101 keskelt). Tartu linna tänavate kaardi väljavõttel tähistas tunnistaja Indrek Põlluste tema enda juhitud takso sõiduteekonna sinist värvi joone jätva pastakaga ja Lada sõiduteekonna musta värvi joone jätva pastakaga (lk 101 ülal, 86) ning musta värvi ringiga puu asukoha, kuhu Lada seisma jäi (lk 101 keskelt allpool, lk 86). Tunnistaja I.Põlluste ütlustest nähtuvalt teavitas ta nii taksofirma dispetšerit kui ka politseid kahtlase sõidustiiliga Ladast. Tunnistaja Indrek Põlluste ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja Margus Ingveri ütlused (lk 14 esimene lause, 102-104). Tunnistaja Margus Ingveri avaldatust nähtuvalt töötab ta Lõuna Politseiprefektuuris, liiklustalituses konstaablina (lk 102 ankeetandmed) ja 01.10.2005.a hilisõhtul südaöö paiku kasutas ta taskoteenust, kui teekonnal Jalaka tänavalt kesklinna suunas märkasid koos taksojuhiga sõiduautot Lada. Tunnistaja Margus Ingveri ütlustest nähtuvalt sõitis ta taksoga Jalaka tänavalt Aardla tänavale, kui nägi Jalaka ja Aardla tänava ristmikul olles, et raudtee poolt tuli Võru –Aardla ristist suurel kiirusel Tähe tänava suunas sõiduauto Lada (lk 104 allpool). M.Ingveri ütlustest nähtuvalt ei olnud selle sõiduki kiirus kindlasti 50 km/h, vaid suurem (lk 102 allpool). M.Ingveri ütlustest nähtuvalt tellis ta takso 6 Aleksandri tänavasse ja tema sõidusuund ühtis Lada sõidusuunaga (lk 102 allpool). M.Ingveri ütlustest nähtuvalt jõudsid nad sõidukile järele Aardla ringil, sõiduk oli oluliselt vähendanud kiirust ja jäi tee peale seisma (lk 102 all). M.Ingveri ütluste kohaselt äratas see sõiduk kahtlust seoses imelike juhtimisvõtetega, kord liikus kiiresti, kord aeglaselt; Lada läks Tähe tänavasse, suunaga kesklinna poole; mööda Tähe tänavat sõites kaldus korra vastassuunavööndisse, siis jälle tagasi oma sõidusuunda (lk 102 all). M.Ingveri ütlustest nähtuvalt kahtlustasid nad taksojuhiga, et juht võib olla joobes ja taksojuht arvas, et võiks helistada politseisse (lk 102 all). M.Ingveri ütlustest nähtuvalt ütles ta taksojuhile, et miks mitte ja seda taksojuht tegigi, politsei juhtimiskeskusest öeldi, et sõiduk on varastatud (lk 102 all). Tunnistaja M.Ingveri ütlustest nähtuvalt ütles ta taksojuhile, et sõidame sel sõidukil politsei tulekuni järel; taksojuht ei julgenud kõrval sõita, et äkki rihib tal auto ära (lk 102 all). M.Ingveri ütlustest nähtuvalt pööras Lada Purde tänavale, paremale, kiirus tal suur ei olnud (lk 102 all), pööret Lada välja ei võtnud, oleks peaaegu vastu aeda sõitnud, tagurdas seal (lk 103 ülal), sõitsid seal taksoga tast mööda ja läksid teiseltpoolt maja vastu, silmside selle autoga kadus umbes 10-15 sekundiks; sõitsid taksoga teiseltpoolt maja vastu ja nägid, et see auto otsib omale parkimiskohta Purde 39 maja ees (lk 103 ülal). Tunnistaja Margus Ingveri ütlustest nähtuvalt nägi ta taksoga Purde tn 39 maja hoovi pöörates sinna just Ladat pööramas ja seal endale kohta otsimas (lk 103 keskelt allapoole), Lada peatus vahetult kohe prügikastide vastas (lk 103 all). Tunnistaja Margus Ingveri ütlustest nähtuvalt olid nad taksoga kohe sealsamas juures, kui Lada peatus, M.Ingver väljus autost ja läks juhti kontrollima, esitles ennast, küsis sõidudokumente, ühtegi dokumenti juhil esitada ei olnud, sõidukis viibis juht üksinda (lk 103 ülal). M.Ingveri ütlustest nähtuvalt oli kohe selgelt aru saada, et isik oli alkoholijoobes (lk 103 ülal). Tunnistaja M.Ingveri ütlustest nähtuvalt oli juhil nagu tavapäraselt kohe vastuseks, et ta on juba ammu siin seisnud ja mis me temast tahame; mõne minuti pärast oli kohal ka politsei, kes asjaajamise üle võttis, peale politsei saabumist saabusid kohale ka ärandamisteate andnud isikud – Z.Z-i isa ja tema vend (lk 103 ülalpool). Tunnistajate Indrek Põlluste ja Margus Ingveri ütlustega on tõendatud, et sõiduauto Lada 110 juht oma teekonnal Võru-Aardla ristist mööda Aardla tänavat kuni TäheAardla ringini ja sealt edasi mööda Tähe tänavat kuni Tähe-Purde ristmikuni ja sealt edasi mööda Purde tänavat kuni Purde 37 ja 39 majade hoovini ja hoovis vahetuda ei saanud ja isik, kelle Margus Ingver Purde 37 ja 39 majade hoovis sõiduautos Lada kinni pidas, see on Z.Z , oli see isik, kes juhtis mootorsõidukit Lada 110, registreerimismärgiga 117 AOL raudtee poolt mööda Aardla tänavat tulles, ületas Aardla-Võru ristmiku, jätkas sõitu mööda Aardla tänavat, sealt edasi mööda Tähe tänavat, milliselt keeras Purde tänavale ja Purde tänaval peatus Purde 37 ja Purde 39 majade vahelises hoovis. Nii tunnistaja I.Põlluste kui ka M.Ingveri ütlustest nähtuvalt sai asjaolu, et I.Põlluste juhitud takso ja Z.Z-i juhitud Lada jõudsid Purde 37 ja 39 majade vahelisse hoovi peaaegu samaaegselt, nii et Lada Purde tänavast Purde 37 ja 39 majade vahelisse hoovi pööramine ja Lada selles hoovis endale parkimiskoha otsimine oli taksos viibijatele näha, toimuda seetõttu, et sõiduauto Lada juht ei suutnud korrektselt sooritada pööret Tähe tänavalt Purde tänavale, jäädes juhitud sõiduautoga Lada 110 pööramiskohale ukerdama. Ajal, mil Lada nägi vaeva, et pööre teha Tähe tänavalt Purde tänavale, jõudis I.Põlluste juhitud takso Saekoja tänava kaudu (vt Tartu linna kaardi väljavõtet lk 86) sõita Purde 37 ja Purde 39 majade vahelisse hoovi, kuhu sellel ajal hakkas pööret tegema ka Z.Z-i juhitud Lada
5. Tunnistajate Indrek Põlluste ja Margus Ingveri ütlustega selle kohta, et nad nägid Purde 37 ja 39 majade vahelisse hoovi jõudnuna sõiduauto Lada pööret Purde 7 tänavalt Purde 37 ja 39 majade vahelisse hoovi ja nägid seal sõiduautot Lada endale parkimiskohta otsimas, on kooskõlas ka tunnistaja Ivi Talja ütlused (lk 105-107). Tunnistaja Ivi Talja elukoht asub Tartu linnas, Purde 37 majas. Tunnistaja Ivi Talja ütlustest nähtuvalt oli ta 01.10.2005.a hilisõhtul oma kodus, vaatas voodis telekat, kui kuulis pidurite kriginat ja matsu, mispeale mõtles, et nüüd sõideti kellegi autole otsa, läks akna peale ja nägi, et tema auto tagant sõitis prügikastide ette parkima üks Lada, eemal oli takso, millest tulid välja kaks meest, kes ei lasknud Ladal ära sõita; natukese aja pärast tuli juba mitu politseiautot; Lada juht tahtis minna vastasmaja sektsiooni, see on Purde 39-sse, väitis, et dokumendid on seal vms, kuid taksojuht ja tema kaaslane ei lasknud tal ära minna (lk 106). Tunnistaja Ivi Talja ütlustest nähtuvalt oli Ladas ainult üks inimene ja tema tütre kinnitusel oli tegu vastasmaja Aleksi-nimelise isikuga (lk 106 keskel). Tunnistaja Ivi Talja ütlustest nähtuvalt oli Ladaga sõitjaks seesama isik, kes on kohtuski süüdistatav (lk 106 keskel). Tunnistaja Ivi Talja ütluste kohaselt teab ta seda, et Ladas oli ainult üks inimene, sellest, et nagu ta matsu kuulis, nii läks kohe akna peale ja selle ajaga ei oleks keegi jõudnud autost välja tulla (lk 106 all). Tunnistaja I.Talja ütlustest nähtuvalt nägi ta sündmusi 4.-lt korruselt, need olid praktiliselt ta akna all ja lamp põles täpselt selle sektsiooni ees, kus Lada parkis; Lada parkis prügikasti kõrvale, tema sektsiooni ette (lk 107 ülal). Tunnistajate Indrek Põlluste, Margus Ingveri ja Ivi Talja ütlused on omavahel loogilises kooskõlas ja välistavad kogumis võimaluse, et keegi teine peale Z.Z-i oleks saanud sõiduautot Lada 110 01.10.2005.a hilisõhtul juhtida. Nimetatud tunnistajate ütlustega on kogumis kummutatavad R.Reimo ütlused selle kohta, et hoopiski tema juhtis 01.10.2005.a hilisõhtul kella 23.15 paiku sõiduauto Lada 110 Purde tänavalt Purde tänava 37 ja 39 majade vahelisse hoovi ja parkis selle sinna hoovi. Tunnistajad Indrek Põlluste, Margus Ingver ja Ivi Talja on omavahel võõrad inimesed, erinevate elualade-ametite esindajad, omavahelisi kokkupuuteid neil omavahel ja ka Z.Z-iga olnud ei ole. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millistest nähtuvalt oleks alust kahelda nimetatud tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ja aususes. Nimetatud asjaoludel on välistatud, et tunnistajad Indrek Põlluste, Margus Ingver ja Ivi Talja annaksid teadlikult ja tahtlikult valeütlusi neile võõra Z.Z-i vastu, või et nad oleksid omavahel Z.Z-i vastu valeütluste andmises kokku leppinud. Ka peale taksojuhi Indrek Põlluste ja taksoga sõitnud Margus Ingveri Purde 37 ja Purde 39 majade vahelisse hoovi kohale jõudnud oma ametikohustusi täitnud politseiametnike Alar Raudsepa ja Alvar Riismandeli ütlustega on tõendatud asjaolu, et sõiduauto Lada juht Z.Z oli nende kohale saabudes alkoholijoobes (lk 104-105,108-109). Ka tunnistaja Olev Z.Z-i kinnitusel oli tema poeg Z.Z, keda ta nimetas kohtulikul uurimisel ka Sassiks, mitu päeva jooke tarbinud (lk 115). Kohtulikul uurimisel kinnitas süüdistatava isa Olev Z.Z kohtueelsel uurimisel antud ütluste õigsust, sealhulgas asjaolu, et mõlemad pojad – nii Z.Z kui ka Urmas Z.Z olid laupäeval 01.10.2005.a kodus Elva 47, Tartus ja kodus oli ka temale kuuluv sõiduauto Lada 110, registreerimismärgiga 117 AOL; lõuna ajal kodus käies oli auto veel maja hoovis, õhtul töölt koju tulles kella 23 paiku autot enam ei olnud; ajas poeg Urmas Z.Z-i üles ja küsis auto ja vend Aleksandri kohta, kuid poeg Urmas Z.Z ei teadnud midagi öelda, palus poeg Urmas Z.Z helistada auto kadumise pärast politseisse, misjärel sõitsid Purde tänavale, Purde 39 olevasse poja elukohta ja seal nägid ka autot ja politseiautos istuvat poega, Z.Z (lk 115-116,21-22). 8 Tunnistaja Urmas Z.Z-i ütluste kohaselt oli vend Z.Z 01.10.2005.a hilisõhtuks juba mitu päeva joonud; õhtul kella 11 paiku ajas isa üles ja küsis auto kohta, mispeale helistas 110, et teatada auto kadumisest; ütles, et auto on hoovi pealt kadunud; politseile ütlesid, et auto võib suunduda Purde tänava poole, kuna Aleksandr oli seal oma tüdruku juures (lk 113-114). Urmas Z.Z-i ütlustest nähtuvalt läksid nad koos isaga Purde tänavale ja seal oli politsei juba kohal, Z.Z istus politseiautos (lk 113). Tunnistajate Olev Z.Z-i ja Urmas Z.Z-i ütlustega on kummutatavad süüdistatav Z.Z-i ütlused selle kohta, et tema 01.10.2005.a kordagi Elva, Tartus asuvas majas ei käinud ja ei viibinud. Sõiduauto kadumine avastati 01.10.2005.a hilisõhtul orienteeruvalt kella 23 paiku. Seda tõendavad tunnistajate Olev Z.Z-i ja Urmas Z.Z-i ütlused. 01.10.2005.a kella 23.10 paiku saabus politseisse teade auto Lada 110 registreerimismärgiga 117 AOL ärandamise kohta Tartus, Elva 47 juurest (lk 25). Auto ärandamisest teatas Olev Z.Z-i palvel tema poeg Urmas Z.Z. Olev Z.Z-i ja Urmas Z.Z-i ütlustega on kummutatavad ka Liivi Usti ütlused selle kohta, et Z.Z viibis 01.10.2005.a õhtul tema kodus Purde 39-39, Tartu ja Aleks (Z.Z) oli juba 3.-nat päeva nende juures (lk 118). Liivi Usti ja Raimo Reimo ning Z.Z-i ütlustest ülejäänud tõenditega on kogumis kummutatavad Liivi Usti, Raimo Reimo ja Z.Z-i ütlustega kogumis väidetu selle kohta, et R.Reimo sõitis ja juhtis 01.10.2005.a hilisõhtul kella 23.15 paiku sõiduautot Lada 110, registreerimismärgiga 117 AOL Purde tänaval, R.Reimo parkis enda juhitud Lada Purde 37 ja 39 majade hoovi, hõikas väljast Z.Z , mida kuulis Liivi Ust, kes raputas Purde 39-39-s viibinud Z.Z-i üles, Z.Z läks alla välja Lada juurde võtmeid ja autodokumente võtma, kus R.Reimot enam ei olnud, Z.Z istus autosse Lada
6. Liivi Usti (lk 117-118) ja Raimo Reimo (lk 109-112) ütlused hindab kohus valeütlusteks, milliseid anti Z.Z-i olukorra kergendamise eesmärgil, et vältida Z.Z-i vanglasse sattumist. Käesolevas kriminaalasjas Z.Z-ile inkrimineeritava kuriteo pani Z.Z toime katseajal (lk 41-48). Liivi Usti ütlustest nähtuvalt on Z.Z tema tütre peigmees-kavaler juba 4 aastat (lk 117). Raimo Reimo ütlustest nähtuvalt on Z.Z talle sõber ja töökaaslane (lk 110), tunnevad teineteist 2002.a suvest, päris iga päev ei suhtle omavahel, aga 2-3 päeva nädalas küll (lk 112 keskel). Kuna kohtuvaidlustes avaldas prokurör, et alustab tunnistajate L.Usti ja R.Reimo osas kriminaalmenetlust seoses nende poolt valeütluste andmisega, siis puudub kohtul selles osas vajadus meetmete tarvitusele võtmiseks. Kohtu hinnangul pani Z.Z 01.10.2005.a kella 23.15 ajal mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise toime vähemalt otsese tahtlusega. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli Z.Z selleks ajaks alkoholi tarbinud juba vähemalt teist päeva ja tal olid ilmselged alkoholijoobe tunnused. Sellistel asjaoludel mootorsõiduki juhtimine, olles täiel määral teadlik enda alkoholijoobe seisundist, on käitletav vähemalt otsese tahtlusena. Kriminaalasjas puuduvad Z.Z-i käitumise õiguvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Z.Z-i käitumine on talle kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. esitatud süüdistuses põhjendatult KarS §-s 424 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. 9 Z.Z-i käitumises puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimine on üldteadaolevalt teiste liiklejate jaoks üks ohtlikumaid süütegusid, millisel võivad olla mitte ainult alkoholijoobes mootrosõidukit juhtinud isiku enda jaoks, vaid ka teiste liiklejate jaoks äärmiselt rasked tagajärjed. Asjaolu, et käesoleval juhul Z.Z liiklusõnnetust ei põhjustanud, ei anna alust rikkumise ohtlikkuse vähendamiseks. Tunnistajate Indrek Põlluste ja Margus Ingveri ütlustest nähtuvalt oli Z.Z-i juhitud mootorsõiduki juhtimisstiil äärmiselt ebakindel ja seda nii kiiruse mõttes kui ka selles mõttes, et ei suutnud enda sõidurida hoida ning pööret Tähe tänavalt Purde tänavale korrektselt teha. I.Põlluste ütlustest nähtuvalt kartis ta, et Z.Z-i juhitud auto võib tema juhitud taksole otsa sõita, Z.Z-i juhitud sõiduk kaldus aeg-ajalt vastassuunavööndisse, mistõttu temast ei olnud võimalik mööduda. Tulenevalt toimepandud käitumise süü raskusest ja asjaolust, et väärtegude eest, sealhulgas liiklusalaste rikkumiste eest, karistuseks mõistetud rahatrahvid on valdavalt tasumata, kuigi töökoht on Z.Z väidetavalt olemas (lk 95-96), on välistatud Z.Z-i karistamine rahalise karistusega. Rahalises vääringus süütegude eest mõistetud karistused ei ole suutnud senini panna Z.Z hoiduma edasiste liiklusalaste süütegude toimepanemisest. Enne 22.12.2004.a Ida Politseiprefektuuri otsust on teda liiklusalaste rikkumiste eest karistatud 2 korral, mõlemal korral rahatrahvidega ja peale 22.12.2004.a otsust on Z.Z liiklusalaste väärtegude eest karistatud 3 korral, kõigil kordadel rahatrahvidega (lk 87-89,35-40). Nimetatud asjaoludel tuleb Z.Z karistada vangistusega. Kuna varasemalt ei ole Z.Z kinnipidamisasutuses reaalselt vangistust kandnud, siis peab kohus käesoleval juhul piisavaks vangistuse mõistmist selle miinimummääras – 1 kuu. Lisakaristus – mootorsõiduki juhtimisõigus tuleb ära võtta 2 aastaks ja 6 kuuks ning seda tulenevalt toimepandud kuriteo ohtlikkusest ja äärmisest hoolimatusest teiste liiklejate suhtes. Heli Sillaots kohtunik