lg 1 ja § 121 järgi kokkuleppemenetluses Raul Heido B.J varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld advokaat Aivar Kello Ivi Mark RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.J
Süüdi tunnistada B.J
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista B.J-ile 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui B.J ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
elab kohtu määratud alalises elukohas;
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud - sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni ja kaitsjale makstud tasu 1221.30 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni 30 senti) krooni, jätta riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas, märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ja kriminaalasja numbri. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon B.J-i süüdistatakse selles, et tema 19.02.2006 kella 00.30 paiku Tartus, Mõisavahe 67 elamu ees, allumata oma ema, Helbe B.J-i nõudele koju tulla, lõi korduvalt jalaga vastu Helbe B.J-i vasakut reit. Seejärel võttis Helbe B.J juustest kinni, tõmbas maja seina juurde ning lõi viimase pead mitmel korral vastu maja seina. Sellise tegevusega tekitas B.J Helbe B.J-ile füüsilist valu. 17.02-18.02.2006. a kella 16.00-17.00 paiku Tartus, X korteris isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus lükkas B.P. põrandale pikali, haaras viimase juustest kinni ja tiris neist ning seejärel lõi korduvalt jalgadega B.P. keha, selja ja pea piirkonda, millega tekitas viimasele füüsilist valu Sellega pani B.J toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo - kehalise väärkohtlemise B.J-i süüdistatakse veel selles 22.03.2006. a kella 10.30 paiku varastas oma elukohas Tartus, X magamistoast kapi pealt oma ema Helbe B.J-ile kuuluva käekoti koos selles olnud rahakoti, sularaha ja dokumentidega, millega tekitas Helbe B.J-ile kahju 1150 krooni. Sellega pani B.J toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo- võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav B.J-ile karistuseks 6 kuud vangistust ja
lg 1 järgi 3 kuud vangistust.
lg 1 järgi lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 6 kuud vangistust.
alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui B.J 2 - aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja, alaealise süüdistatava esindaja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. B.J tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga on tekitatud varalist kahju Helbe B.J-ile 1150 krooni, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 4500 krooni, kohtueelsel uurimisel 424.80 krooni ja kohtus 796.50 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Alaealise süüdistava menetluskulude hüvitamise kohustuse võib kohus KrMS § 188 kohaselt panna vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. B.J on 15-aastane alaealine, kellel puudub iseseisev sissetulek, mistõttu ei ole tema võimeline menetluskulusid tasuma. Kannatanuks on käesolevas kriminaalasjas tema ema. Arvestades neid erandlikke asjaolusid ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude hüvitamise kohustust panna B.J-i seaduslikule esindajale, tema emale Helbe B.J-ile, mistõttu menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Ingeri Tamm Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.