1-06-4895\3

Kriminaalasi nr. 1-06-4895 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 18.septembril 2006.a. Tartus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtunik Anneli Tanum sekretär Rita Ratušnaja ringkonnaprokurör Tatjana Tamm kaitsja Tanel Pürn arutades avalikul kohtuistungil kriminaalasja , kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral, väärteo korras süüdistatav J.Z karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. süüdistuses KarS § 424 järgi leidis: J.Z-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 28.10.2004.a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr. 1-531/2004 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis 5-kuulise vangistusega tingimisi 1.aasta ja 6.kuulise katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 9 kuuks, juhtis 16.10.2005.a. kella 09.30 ajal Tartumaal Tähtvere vallas Ilmatsalu alevis mootorsõidukit BMW 525i registreerimismärgiga 062 TFM, olles alkoholijoobes. Sellega J.Z pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. J.Z tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi. Tunnistaja Alar Raudsepp on kohtus antud ütlustes selgitanud, et teostades liiklusjärelvalvet Tartu maakonnas Tähtvere vallas, Ilmatsalu alevis, märkas ta punast värvi sõiduautot BMW, mis sõitis aeglaselt ja tekitas oma sõidustiiliga kahtlust. Auto keeras Ilmatsalust välja sõites kõrvale. Ta otsustas auto kontrollimiseks peatada. Kohapeal tuvastati indikaatorvahendiga autot juhtinud J.Z joove. Samuti oli autos tunda alkoholi lõhna ja J.Z olid silmad märjad, läikivad, tema kõnnak oli imelik. Isik toimetati edasi joobeekspertiisi teostamiseks Psühhiaatriakliinikusse, kus tuvastati J.Z alkoholijoove. Seejärel T. J.Z kõrvaldati auto juhtimiselt. Seda kas isikul oli kinnipidamisel esitada juhtimisõigust tõendav dokument, tunnistaja täpselt ei mäleta, kuid arvab, et vist oli. Tunnistaja selgitab, et eeluurimisel tema poolt antud ja kohtuistungil avaldatud ütlused on õiged. Tunnistaja Alar Raudsepa avaldatud ütluste (tl 9) kohaselt oli A. Raudsepp 16.10.2005.a patrullis koos konstaabel Tiit Vootiga Tartumaal Tähtvere vallas Ilmatsalu alevis. Kella 09.30 paiku märkasid nad punast värvi mootorsõidukit BMW 525 reg nr 062 TFM, mille sõidumaneer oli eriti aeglane. Tunnistaja otsustas sõidukit kontrollida ning andis sõidukit juhtinud juhile peatumismärguande. Juhiga vestlusel oli tunda tema suust alkoholi lõhna, tema silmad olid märjad, läikivad, silma sidekestad olid punased ja juhi kõne oli häiritud. Sõidukist väljumisel esinesid juhil tasakaalu häired ning juhi kõnnak oli kergelt häiritud. Alkoholijoobe tuvastas tunnistaja J.Z indikaatorvahendiga Lion S-L2 nr 95/2193, mille näit osutus positiivseks, süttis ja jäi põlema punane tuli. J.Z nõudis täeiendavat meditsiinilist joobeekspertiisi ja ta toimetati Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikumi. Kontrollimisel selgus ka, et J.Z puudus esitamiseks juhtimisõigust tõendav dokument. Tal oli ka kehtiv karistus joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Tunnistaja T.L. on kohtus antud ütlustes selgitanud, et J.Z on talle vend. Esimesest venna poolt joobeseisundis auto juhtimisest ei teadnud ta midagi, teisest aga teadis. Teisest juhtimisest joobeseisundis kuulis ta venna enda käest. Ise ta seda pealt ei näinud. T. L selgitab, et J.Z oli sel ajal keerulises situatsioonis ja stressis, kuna nende vanematel oli pooleli lahutusprotsess. Isa oli raevuhoogudes, ema oli ohtlik üksi koju jätta. J.Z vahel harva tarvitab alkoholi, vägivaldne ei ole. Ema eest hoolitsemise ja lahutusest tingitud pingelise olukorra tõttu oli ka J.Z suurem vastutus. Süüdistatav J.Z on kohtus antud ütlustes selgitanud, et juhtimisõigus on tal olnud 1997. aastast alates. Auto juhtimist on õppinud isa kõrvalt lapsest saati. Sündmuse päev oli laupäev, sel õhtul oli ta Ilmatsalus sõbra juures, käisid sõpradega saunas ja jõid ka alkoholi kella 2 või 3ni öösel. Hommikul kui ta ärkas, helistas talle tema ema ja ütles, et tahab osaleda omavalitsuste valimistel. J.Z selgitab, et arvas, et ta on piisavalt kaine, et autot juhtida ja seega sõitis emale järgi. Ta selgitab, et jõi pool liitrit viina ja magas peale seda 6 – 7 tundi, seetõttu pidas ta end ka piisavalt kaineks. Ta sõitis mööda väikseid kruusateid aeglaselt. Ilmatsalu juures pidas teda politsei kinni ning tal tuvastati joove. Kuna ta nõudis ekspertiisi, toimetati teda Psühhiaatriakliinikusse ekspertiisi, kus tal tuvastati vereanalüüsi põhjal alkoholijoove. Juhtimisõigust tõendav dokument tal oli, kuid see oli kehtetu. Ta arvas, et see dokument kehtib, kuid ta ei kontrollinud seda, kas 9 kuud on möödas juhtimisõiguse äravõtmisest või mitte. Peale seda juhtumit on mõelnud viinaravile minna ja ka auto maha müüa. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr. 0000843 (tl 4-7) kohaselt tuvastati J.Z raske alkoholijoove. Tema verest 16.10.2005.a kella10.05 ajal võetud vereproovis oli etüülalkoholi kontsentratsioon 2,57%. Samuti on tuvastatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga, et J.Z vallanduvad horisontaalsed nüstagmid, tasakaal ja koordinatsioon olid häiritud, Rombergi asend kergelt kiikuv, kand- varvas kõnd sirgjoonel oli häiritud, sõrme- nina katse veidi ebatäpne ning täpsemad liigutused häiritud. Esineb alkoholi lõhn suust. Arstile selgitas J.Z, et tarbis alkoholi 16.10.2005.a kella 02.00 paiku. Tartu Maakohtu Tartu linna talituse kriminaalhooldusametnik Regina Merelaht on oma ettekandes Tartu Maakohtule hinnanud, J.Z-i kriminaalhoolduse kulgu positiivselt. J.Z on kriminaalhooldaja ettekande kohaselt alates 2004.a novembrist töötanud välismaal renoveerijana. J.Z töötas 2004.a novembrist kuni 2005.a suveni Prantsusmaal, saades selleks eelnevalt loa kriminaalhooldusametnikult. Seejärel J.Z puhkas kodus paar kuud ning läks siis uuesti tööle №rrasse, esitades kriminaalhooldusametnikule ka seal töötamiseks tööloa. Jõulude eel tuli J.Z jälle Eestisse puhkama, kuid tagasi sõita enam ei saanud, kuna sooritas uue kuriteo. J.Z on hüvitanud peale kohtuistungit kohtukulud ja tal oli ka toetus ema poolt. Välismaal töötades ei tarbinud J.Z alkoholi. Kriminaalhooldaja hinnangul võib eeldatav vangistus oluliselt halvendada J.Z-i hilisemat eluga toimetulekut, kuna ametnikule on jäänud mulje, te J.Z on psüühilisi probleeme lisaks sõltuvusprobleemidele ja ta vajaks nende lahendamiseks spetsialisti abi. Katseajal ei pidanud J.Z psühhiaatri vastuvõtule minekut vajalikuks. Kohus on seisukohal, et J.Z-i süü on talle inkrimineeritavas kuriteos tõendamist leidnud nii joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 0000843, kui ka tunnistajate ja süüdistatava enda poolt kohtus antud ütlustega. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti kohaselt tuvastati J.Z raske alkoholijoove. Tema verest võetud vereproovis oli etüülalkoholi kontsentratsioon 2,57%, samuti vallandusid J.Z kontrolli ajal horisontaalsed nüstagmid, tasakaal ja koordinatsioon olid häiritud, Rombergi asend kergelt kiikuv, kand- varvas kõnd sirgjoonel oli häiritud, sõrme- nina katse veidi ebatäpne ning täpsemad liigutused häiritud. Esines alkoholi lõhn suust. J.Z on ka ise arstile tunnistanud, et tarbis alkoholi öösel kella 02 paiku. Seega on tuvastatud J.Z raske alkoholijoove nii vereproovi alusel, määrates kindlaks alkoholi kontsentratsiooni veres kui ka väliste joobe tunnuste järgi arsti poolt. J.Z ei eita alkoholi tarbimist ka kohtus peetaval istungil, kuid selgitab, et kuna alkoholi tarbimisest oli möödunud 6– 7 tundi ja kuna ta oli eelnevalt maganud, siis pidas ta end sõidu alustamise hetkeks piisavalt kaineks. J.Z on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral KarS § 424 alusel vangistusega 5 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Väärtegude eest on teda karistatud samuti mootorsõiduki joobes juhtimise eest kahel korral. Antud kuriteo on J.Z sooritanud katseaja vältel. Kohus nõustub prokuröriga selles osas, et J.Z-i ütluste ja käitumise põhjal nähtub, et tema suhtumine õiguskorda on pealiskaudne ja ennast õigustav. Kohus on ka seisukohal, et karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta kriminaalhooldaja ettekandes toodud iseloomustavat materjali. Tunnistajana üle kuulatud J.Z-i õe T L ütlustest nähtub, et J.Z on olnud keerulistes situatsioonides ja pinges seoses vanemate lahutusega. T .L sõnul J.Z ei tarbi J.Z alkoholi pidevalt. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et J.Z on omanud pidevalt tööd välismaal ja on ka tasunud kõik temalt välja mõistetud kohtukulud. Samuti on ta muid kriminaalhooldusnõudeid täitnud korrektselt. Tema töölesaamine ja töötamine renoveerijana on kasulik üldisemas plaanis, kuna selliselt on J.Z hõivatud tegevusega, mis teda huvitab ja mis pakub talle legaalseid võimalusi nii sissetulekuks kui ka eneseteostuseks. Samuti on tal vabaduses viibides pöörduda vajadusel psühhiaatri või psühholoogi konsultatsioonile. Vangistuses viibides kaotaks J.Z töö ja tema edasine toimetulek võib osutuda raskendatuks. Arvestada tuleb ka, et senine kriminaalhooldusaeg oli kulgenud probleemideta ja uue kuriteo pani süüdistatav toime katseaja lõpupoole. Samuti on positiivne asjaolu, et J.Z on käesoleval ajal astumas samme, et mitte rohkem sattuda seadusega vastuollu. J.Z-i käitumises karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad asjaolud saab käsitleda tema kahetsust tehtu üle. KrK § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vabadusekaotuse kuni kolme aastani. Kohus leiab, et J.Z pani toime teise astme kuriteo ja teda on võimalik, arvestades eeltoodut, karistada rahalise karistusega. Samas ei saa J.Z-ile mõistetav rahaline karistus olla väike, arvestades asjaolu, et ta on varem samalaadse kuriteo toime pannud ja see tuleb mõista maksimummääras. J.Z-ilt tuleb KrMS § 180 alusel riigituludesse välja mõista menetluskuludena süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise ekspertiisi maksumus. Juhindudes KrMS § 126, § 180, § 311-313, § 315, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada J.Z KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus seitsesada