Obsah (6)

§ 68§ 73§ 64§ 74§ 75§ 56

Tõlge KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 27.oktoobril 2006.a, Narva Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumajas 16.-17.10.2006.a Kr

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka O.E vangistus 16.04.18.04.1999.a, s.o 3 päeva. Kandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 27 päeva vangistust. Kohaldada

§ 73

ja mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui O.E 3aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. O.E tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisest. 2 Mõista O.E-lt riigituludesse kohtukulud: sundraha summas 4500 (neli tuhat viissada) krooni ja kohtuistungil kaitsja Antonina Belõševa poolt osutatud õigusabi eest 5664 (viis tuhat kuussada kuuskümmend neli) krooni. Tunnistada K.N süüdi KrK § 142 lg 2 p-de 3,4 järgi ja karistada 4 (nelja) aastase vangistusega. Tunnistada K.N süüdi KrK § 140 lg 2 p-de 2,3,4 järgi ja karistada 1 (ühe) aastase vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka K.N-i vangistus 16.04.17.04.1999.a, s.o 2 päeva, ja alates 20.02.2006.a kuni 08.05.2006.a, s.o 2 (kaks) kuud 19 päeva. Kandmisele kuulub 3b (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud 9 päeva vangistust. Kohaldada

§ 74

lg 1 ja mõistetud karistust vangistusena ei pöörata täitmisele, kui K.N 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab vastavalt

§ 75

lg 1 järgi käitumiskontrolli ajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas Narvas, Vahtra 2a-84; - ilmuma kohtu määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kaemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elamis-, töö- või õppimiskoha muutmiseks. K.N-i tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista K.N-ilt riigituludesse kohtukulud: eeluurimisel kaitsja Igor Belugini poolt osutatud õigusabi eest 637 (kuussada kolmkümmend seitse) krooni 20 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt osutatud õigusabi eest 371 (kolmsada seitsekümmend üks) krooni 70 senti, kaitsja Valentina Manjuk poolt osutatud õigusabi eest 619 (kuussada üheksateist) krooni 50 senti, kohtuistungil kaitsja Igor Belugini poolt osutatud õigusabi eest 845 (kaheksasada nelikümemnd viis) krooni ja kaitsja Valentina Manjuki poolt osutatud õigusabi eest 5664 (viis tuhat kuussada kuuskümmend neli) krooni, samuti sundraha summas 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või pangakontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Vabatahtliku täitmise korral võib kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksekorralduses, et tasutakse kohtukulusid või sundraha, samuti kriminaalasja number ja kohtukulusid ning sundraha tasuva isiku nimi, või isiku nimi, kelle eest neid tasutakse. 3 Kviitung riiginõuete kantseleisse. tasumisest esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, kui süüdlane ei ole riigi nõudeid vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Kohtulikus menetluses menetlusnormide rikkumise korral võib edasi kaevata Viru Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, kohustusega teatada kaebuse esitamise kavatsusest kirjalikult kohtule 7-päevase tähtaja jooksul. Kohus tuvastas O.E süüdistatakse selles, et 31.märtsil 1999.a päeval grupis K.N-iga, võõra vara üleandmise nõudmise eesmärgil sõidutasid V.Tolstenko Narvas Rahu tänava piirkonnas olevasse metsamassiivi, kus ähvardasid keeldumise korral viia karjääri ja läbi peksta, nõudsid Tolstenkolt anda neile kannatanule kuuluva raha summas 12 000 krooni, samuti omastasid nimetatud summa arvel kannatanule kuuluva mobiiltelefoni NOKIA koos laadijaga maksumusega 2000 krooni ja seejärel, tulnud 16.04.1999.a kannatanu juurde raha saamiseks, olid politseitöötajate poolt kinni peetud. Samuti tema, isik, keda on varem karistatud KrK § 142 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, 01.04.1999.a kella 21 paiku tänaval Narvas, Partisani 2 juures grupis K.N-iga nõudsid R.Matvejevilt anda neile Matvejevile kuuluv raha summas 7500 krooni, ähvardasid keeldumise korral kasutada vägivalda. O.E pani oma tahtlike tegudega toime võõra vara üleandmise nõudmise ähvardusega kasutada isiku kallal vägivalda isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud KrK § 142 järgi ettenähtud kuriteo, s.o kui KrK § 142 lg 2 p-de 3,4 järgi ettenähtud kuriteo. K.N-i süüdistatakse selles, et 31.märtsil 1999.a päeval grupis O.E-ga, võõra vara üleandmise nõudmise eesmärgil sõidutasid V.Tolstenko Narvas Rahu tänava piirkonnas olevasse metsamassiivi, kus ähvardasid keeldumise korral viia karjääri ja läbi peksta, nõudsid Tolstenkolt anda neile kannatanule kuuluva raha summas 12 000 krooni, samuti omastasid nimetatud summa arvel kannatanule kuuluva mobiiltelefoni NOKIA koos laadijaga maksumusega 2000 krooni ja seejärel, tulnud 16.04.1999.a kannatanu juurde raha saamiseks, olid politseitöötajate poolt kinni peetud. Samuti tema, isik, keda on varem karistatud KrK § 142 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, 01.04.1999.a kella 21 paiku tänaval Narvas, Partisani 2 juures grupis O.E-ga nõudsid R.Matvejevilt anda neile Matvejevile kuuluv raha summas 7500 krooni, ähvardasid keeldumise korral kasutada vägivalda. K.N pani oma tahtlike tegudega toime võõra vara üleandmise nõudmise ähvardusega kasutada isiku kallal vägivalda isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud KrK § 142 järgi ettenähtud kuriteo, s.o kui KrK § 142 lg 2 p-de 3,4 järgi ettenähtud kuriteo. 4 Samuti tema, olles Narva Politseiprefektuuri poolt võetud vastutusele KrK § 142 lg 2 p-de 3,4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, 21.märtsil 2000.a kella 19 paiku võõra vara varguse eesmärgil grupis uurimise poolt tuvastamata isikuga sõitsid mikrobussil FORD AS Varbo Grupp laohoone juurde Narvas, Suur-Aguli 4a ja hakkasid AS direktori Armand Noorkõivu nähes ja juuresolekul laadima mikrobussi piimatoodete taarat, ei reageerinud tema käsule vargus lõpetada ja panna see kohale, vaid laadinud mikrobussi 99 ”Kilepiima kasti” hinnaga 82.20 krooni kast summas 8137.80 krooni ja 31 ”Tetra Virk kasti” hinnaga 70.80 krooni kast summas 2194.80 krooni, sõitsid minema, varastasid seega piimataarat summas 10332.60 krooni. K.N pani oma tahtlike tegudega toime võõra vara avaliku varguse, millega ei kaasnenud vägivalda isiku kallal, grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud KrK § 142 järgi ettenähtud kuriteo, millega kaasnes vara asukohta pääsemist taksitanud tõkke ja lukustuse kõrvaldamine, s.o kui KrK § 140 lg 2 p-de 2,3,4 järgi ettenähtud kuritegu. Kohtuistungil O.E oma süüd üheski episoodis ei tunnistanud ja ütles, et süüdistuses näidatud asjaoludel tema juuresolek oli juhuslik. Koos K.N-i ja Hussuga oli ühes kambas temale kuuluvas mikrobussis. Mäletab, et oli mingi telefonikõne, kuid juttu ei kuulnud, kuna muusika segas. Jutuajamisse sekkus vaid selleks, et lõdvendada situatsiooni, soovitas K.N-i ja Tolstenko jutu lõpetada, kutsus Tolstenkot südametunnistusele. Ei ähvardanud. Jutuajamine Tolstenkoga toimus autos, Matvejeviga väljaspool autot. Partisani 2 juurde sõitsid O.E-le kuuluva autoga. Jutuajamisel, kui K.N küsis Matvejevilt raha, juures ei olnud, tuli nende juurde, et jutt lõpetada ja minema sõita. Kohtuistungil K.N süüd esitatud süüdistuses ei tunnistanud ja ütles, et väljapressimist Matvejevi ja Tolstenko suhtes tema poolt ei olnud. Palus Matvejevit piima vedada, kuna tal ei olnud ajutiselt juhilube ja dokumente. Tolstenkoga ja Matvejeviga oli suuline kokkulepe – nemad veavad toodangut, tema aga maksab neile. Raha pidid andam firma „Unik“ raamatupidajale. Tolstenko ja Matvejev võtsid toodangu ja vedasid laiali. Varsti tekkis firma ees võlg. Raamatupidaja Margarita Kopa esitas arve, s.o puudujäägi summa. Puudujääk võis tekkida vaid ajal, kui töötasid Tolstenko ja Matvejev. Küsis Matvejevilt, millal ta raha tagastab, kuid ei ähvardanud teda. Puudujäägi summa tegi kindlaks raamatupidaja. Sai raamatupidajalt teada, et raha tuleb firmale tagastada. Tolstenkot ka ei ähvardanud. Mobiiltelefoni võttis ajutiseks, kuni võla ära annab. Leiab, et Tolstenko ja Matvejev laimasid teda. Kohtuistungil on üle kuulatud: - kannatanu Matvejev ütles, et tal oli ajuoperatsioon ja seetõttu 1999.a sündmusi ei mäleta, kuid uurimise ajal andis tõetruud ütlused, kinnitas neid (2.kd, tl 72-74). Vastavalt nendele ütlustele K.N koso kolme tundmatu mehega ähvardas füüsilise vägivallaga, nõudis temalt raha justkui puudujäägi kustutamiseks; - tunnistaja Margarita Kopa ütles, et 1999.a alles alustas tööd raamatupidajana firmas „Unik“. K.N töötas autojuht-ekspediitorina, sai toodangut saatelehtede järgi. Saadud kauba eest arveldus toimus nii sularahas kui ka rahata arveldusena. Millise summa autojuht-ekspediitor pidi raamatupidajale andma, selgus tasutud saatelehtedest. Harilikult maksti vastavalt saatelehele. Kui kohe maksti terve summa, siis märgiti see kohe saatelehele, autojuht-ekspediitorid andsid raha vastavalt dokumendile. Ei mäleta, et tal oleks olnud mingid pretensioonid autojuhtidele äraantud raha osas. Autojuhtide Tolstenko ja Matvejev süül puudujääki ei olnud. Tunnistaja ei 5 mäleta, et K.N oleks käinud koos Tolstenkoga ja Matvejeviga täpsustamas mingit puuduvat rahasummat; - tunnistaja Dmitri Hussu kinnitas uurimisel antud ütlusi (2.kd, tl 127-128), selgitas, et tunneb mõlemat kohtualust, suhted nendega on sõbralikud, oli O.E ja K.N-i jutuajamise juures Tolstenkoga, ise osa ei võtnud, ähvardusi Tolstenko aadressil ei kuulnud, kuigi jutuajamist ei kuulanud, kuulas muusikat. K.N võttis Tolastenkolt ära mobiiltelefoni; - tunnistaja Larissa Tolstenko selgitas, et poja Vassili Tolstenko sõnadest teab, et Kolja K.N kutsus ta tööle – laiali vedama toiduaineid, kuna firmas oli puudujääk ja seda, et K.N nõudis pojalt 12 000 krooni. Poeg raha ei andnud ja ta viidi linanst välja ja ähvardati, et pekstakse nii läbi, et temast saab invaliid, võeti ära mobiiltelefon ja määrati kuupäev, millal poeg pidi raha ära andma. Poeg kartis K.N-i tõsiseid kavatsusi, oli ehmunud, nägi, et ta muretseb. Vassili rääkis veel, et K.N pressib raha välja veel ühelt noormehelt isikunimega Roman, kes tema juures töötas. O.E ja K.N-i süüd kinnitatakse kriminaalasja materjalidega: - kohtuistungil avaldatud Vassili Tolstenko ütlustega, et oli koos Matvejeviga võetud K.N-i poolt tööle laiali vedama firma „Unik“ kaupa mööda Narva kauplusi. Raha, saadus kauba eest, andis K.N-i kätte, endale midagi ei võtnud. Nagu sai hiljem teada, firma esitas 1999.a veebruaris K.N-ile arve puudujäägi eest ja K.N hakkas temalt nõudma 12 000 krooni. K.N näitas talle paberit justkui firmast, et tema, Tolstenko, on firmale võlgu 12 000 krooni, Matvejev aga 7-8 tuhat. Temalt isiklikult firma „Unik“ mingit raha ei nõudnud. Pärast raha saamist palus K.N viia teda kasiinosse või muudesse sellistesse kohtadesse koos tema sõbra Dmiri Hussuga. 1999.a märtsi-aprilli alguses sõitsid autoga tema poole K.N ja temale tundmatu noormees, kes oli roolis ja kes kutsus ta autosse. Autos juht ütles talle, et praegu hakatakse temalt raha välja taguma ja sõidutasid ta Rahu tänava metsavööndisse, kus autojuht ütles, et ta peab raha ära andma või muidu viiakse ta karjääri ja hakatakse peksma. Katsus selgitada, et ta ei ole midagi võlgu, kuid teda ei kuulatud. Ähvardusega võttis K.N temalt võla arvel ära mobiiltelefoni koos laadijaga. Andsid tähtaja võla maksmiseks kuni 15.04.1999.a. Leppis kokku, et 2000 krooni annab ära 16.04.1999.a, teatas juhtunust politseile (2.kd, tl 10-11); - 17.04.1999.a äratundmiseks esitamise protokolliga, vastavalt millele Tolstenko tundis O.E ära kui autojuhi, kes sõidutas ta koos K.N-iga linnast välja, nõudis raha ja ähvardas edaspidi füüsilise vägivallaga (2.kd, tl 46-47); - Tolstenko ja O.E 17.04.1999.a vastastamise protokolliga, kus Tolstenko kinnitas oma ütlusi (2.kd, tl 48-49); - kohtuistungil tunnistaja Valeri Barinovi, firma „Unik“ direktori, avaldatud ütlustega, et K.N töötas nende juures ametlikult ja tema loata, ainult teatas faktist, võttis omakorda enda asemel tööle noormehed isikunimedega Vassili ja Roman. Teha kindlaks, kelle süül firmas tekkis puudujääk ja mis summas, oli võimatu. K.N-ilt keegi raha ei nõudnud, paluti vaid kontrollida kauplusi ja välja selgitada, kes ei ole tarnitud kauba eest tasunud. Vassililt ja Romanilt keegi raha ei nõudnud ja firma ei andnud K.N-ile mingeid volitusi Vassililt või Romanilt midagi nõuda. Dokumentaalselt tõendada puudujäägi summat K.N-i töö järgi on võimatu, süüd 6 tuvastada on samuti võimatu, revisjoni ei tehtud ja seda teha on võimatu (2.kd, tl 109111); - 17.04.1999a. äratundmiseks esitamise protokolliga, kus Matvejev tundis O.E ära kui isiku, kes teda ähvardas (2.kd, tl 75-77); - 01.06.1999.a vastastamise protokoll Matvejevi ja K.N-i vahel, vastavalt millele Matvejev kinnitas varem antud ütlusi (2.kd, tl 96); - 01.06.1999.a vastastamise protokoll Matvejevi ja O.E vahel, kus Matvejev ütles, et O.E koos K.N-iga nõudsid temalt raha, ähvardasid füüsilise vägivallaga (2.kd, tl 98); - asitõendite vaatlusprotokolliga ja protokollidega (2.kd, tl 23-28, 52, 53); - Tolstenko allkirjaga asjade kättesaamisest (2.kd, tl 91); - AS Varbo Grupp taara inventeerimisaktiga ja varastatud taara maksumuse tõendiga (1.kd, tl 4-5); - AS Varbo Grupp direktor Armand Noorkõiv ütlustega tunnistajana eeluurimise käigus, et 01.07.1999.a kuni 21.03.2000.a töötas tema firmas laadijana K.N . 21.03.2000.a pärast tööd K.N sõitis veomikrobussiga Ford-Transit, mida juhtis tundmatu mees, AS territooriumile ja hakkasid laadima mikrobussi AS piimatoodete taarat. Noorkõiv, näinud seda, käskis taara maha laadida ja jätta see kohale. K.N ei reageerinud, ütles, et see on tema taara ja laadinud taara bussi, sõitsid minema. Seal oli juures ja nägi kõike Kuido Perker, inkassofirma töötaja. Järgmisel päeval tehti inventuur ja tuvastati taara puudjääk summas 10 332.60 krooni (1.kd, tl 6); - Kuido Perkeri ütlustega, kes nägi kahe mehe poolt taara laadimise fakti kollast värvi mikrobussi FORD. Noorkõiv riidles meestega (1.kd, tl 19); - tunnistaja Noorkõivu ja K.N-i vastastamise protokolliga, kus Noorkõiv kinnitas oma avaldust ja ütlusi K.N-i poolt taara avaliku varguse toimepanemisest AS Varbo Grupp territooriumilt (1.kd, tl 37-38). kriminaalasja materjalidele lisamise Kuulanud ära kohtualused, kannatanud ja tunnistajad, uurinud kriminaalasja materjale, kohus jõuab arvamusele, et O.E ja K.N-i süü on tõendatud kõikide kohtuistungil uuritud tõendite kogumiga. Kohtul puuduvad laused kahelda kannatanute ja tunnistajate ütlustes, kuna need on järjekindlad, loogilised ja ühtivad omavahel. Raha väljapressimise fakt O.E ja K.N-i poolt 31.03.1999.a kannatanult Tolstenkolt on tõendatud kannatanu enda ütlustega, kes ütles, et tema juurde sõitsid autoga K.N ja tundmatu noormees, kes oli roolis ja kutsusid ta autosse. Nimelt autos juht ütles talle, et praegu hakatakse temalt raha välja taguma, sõidutasid Rahu tänava metsavööndisse, kus juht hakkas raha nõudma, muidu sõidutavad ta karjääri ja hakkavad peksma. IKannatanu katsus selgitada, et ta pole midagi võlgu, kuid teda ei kuulatud. K.N võttis ähvardusega võla arvel ära telefoni ja laadija, seejuures määrasid võla tagastamiseks tähtaja kuni 15.04.1999.a. Hiljem Vassili Tolstenko tundis O.E ära kui autojuhi, kes teda ähvardas ja kinnitas oma ütlusi vastastamisel O.E-ga. Kannatanu Tolstenko ütlused on kinnitatud täies ulatuses tunnistaja Larissa Tolstenko ütlustega, kes teadis poja sõnadest nõuetest ja ähvardustest. 7 Peale selle poeg rääkis talle, et K.N nõuab raha välja veel ühelt noormehelt isikunimega Roman, kes samuti töötas K.N-i eest, vedas kaupa laiali. Need Larissa ja Vassili Tolstenko ütlused ühtivad kannatanu Roman Matvejevi ütlustega, kes ütles, et raha, mille ta sai kauba eest, andis K.N-ile või raamatupidajale Margarita Kopale. Töö eest K.N talle ei maksnud. 1999.a alguses K.N nõudis temalt raha 7500 krooni. Nagu ütles Matvejev, tema töö juurde tuli K.N koos kolme temale tundmatu mehega, kellest üks küsis, kas tal on oma auto ja korter. Matvejev vastas, et korter kuulub emale. Mehed nõudsid anda raha ära 15.04.1999.a summas 7500 krooni, muidu viivad karjääri ja õiendab temaga arved. Matvejev ehmatas, kartis peksta saada ja lubas raha ära anda niipalju kui saab. Kas
2. või 7.aprillil 1999.a Tolstenko rääkis talle, et K.N ähvardab ja nõuab temalt 12 000 krooni. Siis nad mõlemad otsustasid pöörduda avaldusega politseisse. Kannatanute Tolstenko ja Matvejevi ütlused leidsid kinnitust AS „Unik“ raamatupidaja ütlustega, et tõesti K.N-i asemel töötasid 1,5 kuud Tolstenko ja Matvejev, kelle vastu firma juhtkonnal ega raamatupidajal isiklikult pretensioone ei olnud. Nad andsid raha üle vastavalt saatelehtedes märgitud summadele. Puudujääke nende töötamise ajal ei olnud. Analüüsides kannatanute ütlusi, siis nähtub, et nad võtsid ähvardust nende tervisele reaalselt, nimelt seetõttu teatasid politseiprefektuuri O.E ja K.N-i poolt raha väljapressimisest ja ähvardustest. Kannatanute ütlused uurimise käigus olid üksikasjalikud ja järjekindlad, Matvejevi poolt O.E äratundmisel ta avaldas, et nimelt see noormees koos K.N-iga nõudis raha ja ähvardas füüsilise vägivallaga. Äratundmisel Tolstenko näitas samuti O.E-le, kes viis ta linnast välja ja nõudis anda raha ning ähvardas seejuures füüsilise vägivallaga. Tunnistaja Hussu kinnitas O.E ja K.N-i jutuajamise fakti Tolstenkoga, kuid jutuajamise olemusse ei süüvinud, kuna kuulas muusikat ja kinnitas fakti, et K.N võttis Tolstenkolt ära mobiiltelefoni. Seega O.E ja K.N-i teod olid ühised ja kooskõlastatud, nende ühised teod olid suunatud ühisele kuriteotagajärje saavutamisele – saada kannatanutelt raha. Taara varguses on K.N-i süü kinnitatud AS Varbo Grupp direktori Armand Noorkõivu, tunnistaja Kuido Perkeri ütlustega, vastastamise protokolliga tunnistaja Noorkõivu ja K.N-i vahel, As Varbo Grupp taara inventeerimisaktiga. Kohtualuste ütlusi kohus ei usalda, kuna need on tühisõnalised ja ei ühti olemasolevate tõenditega. Kohus leiab, et kohtualuste teod on kvalifitseeritud õigesti: O.E teod KrK § 142 lg 2 p-de 3,4 järgi ja K.N KrK § 142 lg 2 p-de 3,4 ja § 140 lg 2 p-de 2,3,4 järgi. Kriminaalasja materjalidega, mis iseloomustavad O.E , on tuvastatud, et O.E varem kohtu korras karistatud ei ole, haldusvastutusele võetud ei ole, arvel Narva Haigla psühhiaatriaosakonnas ei ole, töökohalt iseloomustatakse positiivselt. Kriminaalasja materjalidega, mis iseloomustavad K.N-i, on tuvastatud, et K.N varem kohtu korras karistatud ei ole, haldusvastutusele võetud ei ole, arvel Narva Haigla psühhiaatriaosakonnas ei ole, töökohalt iseloomustatakse positiivselt. 8 AS Varbo Grupp hagi summas 10 332 krooni 60 senti kohus jätab KrMK § 269 lg 2 alusel rahuldamata, kuna kannatanu Noorkõiv ei osalenud kohtuistungil ja ei kinnitanud hagi suurust. O.E ja K.N-i vastutust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Karistuse määramisel kohus, juhindudes

§ 56

järgi, võtab arvesse toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kohtualuste isikuid. Kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu 7 aastat. Kohtuliku arutamise käigus kuuldus Roman Matvejevilt, et seoses sündmusest pika aja möödumisega tal tänaseks päevaks kohtualuste vastu pretensioone ei ole. Võttes arvesse, et kohtualused töötavad, omavad alaealisi lapsi, kohus peab otstarbekaks mitte võtta neilt vabadust. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ja juhindudes KrMK §-de 260-263 ja 272-275 järgi. Galina Jasnjuk Eesistuja Rahvakohtunikud: Jekaterina Barsukova Aime Semjonova Tõlge õige Aili Hirt Tõlk