1-05-499\1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-05-499 1/1-511/05 25.aprillil 2006.a. Tallinnas Tartu mnt kohtumaja Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko sekretäri Tatjana Petuhhova juuresolekul, prokuröri Steven-Hristo Evestus ja kaitsja Gennadi Kull osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 07,23.märtsil ja 19.aprillil 2006.a. üldmenetluses kriminaalasja T K, isikukood XXXX, eestlane, Eesti kodanik, põhiharidusega, eluk.XXXXXXX, töök.Toiran OÜ, varem kohtulikult karistamata - süüdistuses Süüdistus T K süüdistatakse selles, et 26.12.2004.a. kella 16.00 ajal tema XXXXXXX juures suunas poolautomaatpüstoli PM kal 9,0 mm Makarov toru M R vasakusse silma ning tulistas teda ka jalga ning samuti tulistas M V labajalga, millega põhjustas vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr.1632 M R vasaku II ja III pöialabaluu lahtise murru ja vasaku labajala läbistava laskehaava ning vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr.1633 M V vasaku I pöialabaluu lahtise murru ja vasaku labajala läbistava laskehaava, eirates sellega avalikus kohas tavade ja heade kommetega kinnistatud isikute vahelisi suhteid ühiskonnas ja igaühe avalikku kindlustunnet. Sellise tegevusega pani T K toime avaliku korra rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga ja relvaga ähvardades, so KarS § 263 p.1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav T.K, et 26.12.2004.a. läks külla sugulaste juurde. Koos K R jõid nad kuiva veini, rääkisid juttu ja tegid mõned paugud – lasid tema püstolist. Siis sõideti poodi, vastu sõitis autoga K.R poeg. Nad sõitsid sellele autole järgi, auto peatus ja K.R läks pojaga vestlema. Korraga oli mingi kisa ja K.R kukkus maha. Ta hüppas autost välja ja nägi, et taga seisis veel üks auto. Mõtles, et laseb ühe lasu õhku ja järgnes ühele mehele, teine mees aga ütles, et mis ajast siia võõrad mehed tulevad. Siis oli rüselus ja ta instiktiivselt hoidis relva kinni, et keegi pihta ei saaks. Teda löödi ja ta oli alateadvuses. Teadlikult ei ole tulistanud. Pärast rüselust istusid koos K.R autosse ja võtsid veel veini (pudel oli autos). Helistada ei saanud, sest telefon oli katki läinud. Seejärel tuli politsei ja võttis relva ära. Kohtuistungil uuritud tõendid 2 Suulise kuriteoteatega pöördus politseisse M R 27.12.2004.a. kell 10.30, seejärel vaadeldi sündmuskohta: Saareste talu võrkaia ääres on jalatsijäljed, veretaolise ainega määrdunud lumi ja 50cm kaugusel aiast padrunikest (tl 2,3). Politseiametnike ettekannetest nähtub, et 26.12.2004.a. kella 16.15 ajal oli väljakutse, et Loksa kiirabisse toimetati kuulihaavaga M Rl. Kohapeal selgus, et kuulihaav oli ka M.V. Vihasoo külas K R elukohas peeti kinni kaks meest, kes istusid töötava mootoriga autos. Kinnipidamise hetkel oli juhikohal istunud meesterahva käes püstol Makarov, mille konstaabel R.V füüsilist jõudu kasutades ära võttis, relval oli kaitseriiv maas, kukk vinnastatud ja padrunisalv püstolis (auto armatuurlaual oli tühi püstoli padrunisalv, tl 33-35). Kannatanu M R ütlustest nähtub, et 26.12.2004.a. kella 16 ajal tema ja V tahtsid selgitada sissemurdmisi, tee peal kohtasid K R, viimase poega ja süüdistatavat. Sõnavahetus ja tüli tekkis V ja K R vahel: viimasele ei meeldinud, et poeg ostis V auto. Sõimu peale Vr lõi R rusikaga, tema ja K hakkasid neid lahutama. K hakkas relvaga vehkima ja kohe oli esimene lask. Siis surus K relva talle silmaauku, mille peale tekkis rüselus V ja K vahel. V rabeles süüdistatava alt välja, astus sammu tagasi ja S.R hakkas tulistama nende suunas jalgadesse. K tulistas 3-4 korda, tema sai pihta esimesena. V haaras K käest, et viimane rohkem ei tulistaks ja küsis, kas viimane rahunes nüüd maha. Siis sõideti haiglasse. Kannatanu M V ütlustest nähtub, et 26.12.2004.a. tahtis ta mõnda küsida K R poja käest. Kui ta autost välja tuli, hakkas K R teda sõimama pojale auto müümise pärast. Ta karjus vastu ja siis lõi R näkku. Läks maadluseks ja siis ütles R, et üks vehib relvaga. Tema reaktsioon oli selline, et tahtis relva käest ära võtta, lükkas käe vastu relva, mis oli suunatud R silmaauku ja kohe kõlas lask. K hüppas eemale ja tulistas nende suunas. Ta hakkas K rüselema, et viimane teistele midagi ei teeks, madistasid, kukkudes üle madala aia. R karjus, et jalg on läbi lastud, tundus, et K oli maha rahunenud. R aitas R autosse ja sõideti haiglasse. Tunnistaja K R ütlustest nähtub, et 26.12.2004.a. tuli K neile külla, hommikul nad tarbisid alkoholi, siis lasid püstolist märki. Kella 16 ajal sõitsid nad K mööda V töökojast ja vastu tuli auto, mille roolis oli tema poeg. Nad sõitsid pojale järgi, ta hakkas poega sõimama. Siis tulid autoga kannatanud. V ütles, et auto ostmine ei ole tema asi ja lõi teda rusikaga näkku. Läks kähmluseks, V ja K olid pikali maas. Ta kuulis mitut lasku. Kes ja kuhu tulistas – ei vaadanud. Eeluurimisel erinevalt kohtus väidetust seletas K R, et temal tekkis V rüselus, K ja R seisid eemal. Siis lasi K relvast paugu õhku, et nad ära lõpetaks. Siis hakkas M K rüselema, nad lendasid üle aia ja pärast seda lasi K kolm või neli pauku maha vanema Mjalgade suunas (tl 45). Tunnistaja E R (K R poeg) ütlustest nähtub, et 26.12.2004.a. ta sai isaga kokku vana ajaloo muuseumi juures. K oli vanaema juurde tulnud külla hommikul, K ja K R olid alkoholi tarvitanud. Isa lõi teda, mille peale tuli autost välja V ja hakkas isaga rusikatega vaidlema. Selle peale K võttis välja relva ja pani R silmaauku. Siis tahtis V relva kätte saada: lükkas käega relva eemale ja lõi K. S.R tegi hoiatuslasu, V läks Kkallale. Isa palus lahkuda. Pärast hakkas R karjuma, sellest sai ta teada, et R sai pihta. Kokku kuulis kolme lasku. Tunnistaja K R ütlusetst nähtub, et 26.12.2004.a. läksid nad T.K autoga poodi, autoga sõitis ka E R. K R tahtis poja käest küsida, miks viimane autosid kokku ostab. Ta läks K 3 autosse, et see tee pealt ära saada ja kui välja tuli, kaklus juba käis, mille ta palus ära lõpetada. Kuulis ühte lasku. Tunnistajate K L ja Bronek Alpiuse (politseiametnikud) ütlustest nähtub, et olles patrullis 26.12.2004.a. saabus teade Loksa kiirabilt kuulihaava kohta. Haiglas selgus, et kuulihaavad olid kahel inimesel. Sõidetu K R elukohta, seal seisi auto, autos kaks inimest. Süüdistatav oli roolis, võttis relva kahe istme vahelt, süüdistatavalt võttis relva ära R V, relv oli laetud ja kaitseriiv maas. Süüdistatav sõimas ja rabeles, kui temale käerauad pandi. Kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr.1632 30.12.2004.a. toodud eksperdiarvamuse kohaselt M R tuvastati 26.12.2004.a. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja perearsti poolt vasaku II ja III pöialabaluu lahtine murd, vasaku labajala läbistav laskehaav, millised võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja viisil tulirelva lasust. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, paranemine nelja kuu piirides, raske kehalise haiguse tunnused puuduvad (tl 14-17). Kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr.1633 30.12.2004.a. toodud eksperdiarvamuse kohaselt M V tuvastati 26.12.2004.a. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja perearsti poolt vasaku I pöialabaluu lahtine murd, vasaku labajala läbistav laskehaav, 30.12.2004.a. kohtuarstlikul läbivaatusel tuvastati nahamarrastused paremal käel, millised võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja viisil. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, paranemine nelja kuu piirides, raske kehalise haiguse tunnused puuduvad (tl 27-30). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi püstolit Makarov UP0923, mis on pruuni värvi ja plastmassist käepidemega, millel on külje peal viisnurk. Vaatlus käigus tuvastati, et relval oli salv all, kaitseriiv maas, kukk vinnastatud asendis ning üks kuul rauas. Samuti oli relva juures tagavara salv, milles padruneid ei olnud ning tühi sündmuskohalt leitud padrunikest (tl 68). Ekspertiisiakti nr.TB-358-04/10332 kohaselt ekspertiisiks esitatud Venemaal 1969a tehasetoodanguga valmistatud kahetoimeline poolautomaatpüstol PM kal 9,0mm Makarov nr. 0923 on laskekõlbulik tulirelv; kolm püstolipadrunit kal 9x18 olid laskekõlbulik tulirelva laskemoon; padrunikest on välja heidetud esitatud püstolist (tl 72-73). Kallavere haigla õiendi kohaselt 27.12.2004.a. kella 10.25 ajal fikseeriti, et T K on vasakul pool ülahuule sisemisel küljel ja paremal pool alahuule sisemisel pinnal pindmised limaskesta vigastused. Vasakul ülal

1. ja
2. hammas liiguvad (tl 47). Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr.1424 kohaselt 26.12.2004.a. kella 20.20 ajal tuvastati Kallavere haiglas T K keskmine joove (tl 49). Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr.211 28.02-22.03.2005.a. toodud eksperdiarvamuse kohaselt T K ajavahemikus 27.12.2004-04.01.2005.a. on tuvastatud järgmised tervisekahjustused: limaskesta haavad suuesikus üla ja alahuule piirkonnas, kahe ülalõikehamba liikuvus kerges astmes, paremal ühe eespurihamba kaotus. 0204.01.2005.a. on diagnoositud kaela ja vasaku õlavöötme põrutus (diagnoos valulikkuse tunde alusel). Nimetatud tervisekahjustused võisid olla tekitatud 26.12.2004.a., võimalik, et löögist kõva tömbi esemega, nt rusikaga suu piirkonda. Kaela ja vasaku õlavöötme põrutus võib tekkida löökidest kõva tömpesemega, kuid võib tekkida ka kukkumisel, põrkumisel vastu kõva tömpi pinda. Kuna T.K kaela ja õlavöötme piirkonnas välised objektiivsed kahjustuse tunnused puuduvad, ei ole võimalik nende 4 tekkemehhanismi tekkeaega täpsustada. Tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud, nende paranemise kestus tavaliselt umbes 4 nädalat. T.K vasaku ülajäseme ja õlavöötme piirkonna vaevuste ja sümptomaatika pikemaajalises on seoses tema varasemast ajast, so enne 26.12.2004.a. traumat esineva vasaku käe randme-kanalisündromi diagnoosiga ja millele veel lisandus 05-18.03.2005.a. äge hingamisteede viirusinfektsioon bronhiidiga, mis samuti ei oma seost 26.12.2004.a. traumaga (tl 91-94). Kallavere haigla õiendi kohaselt 27.12.2004.a. kella 11.45 ajal fikseeriti, et K R on terve, objektiivselt trauma tunnuseid ei ole, eelmisel päeval olevat pekstud teda, subjektiivselt kaebab katsudes vasaku põse piirkonnas valu (tl 41). Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr.1423 kohaselt 26.12.2004.a. ajal tuvastati Kallavere haiglas K R kerge alkohoolne joove (tl 43). Tõendatuks tunnistatud asjaolud Faktiliste asjaolude tuvastamisel tuleb lähtuda kokkulangevatest tõenditest. Objektiivseteks tõenditeks on sellised, millised ei sõltu kellegi subjektiivsest arvamusest või nägemusest. Eksperdiarvamustega ja arstitõenditega on tuvastatud, et R ja V esinesid laskevigastused, K R vigastusi ei olnud; süüdistataval esinesid hahaava limaskestal suuesikus ja hammaste liikuvus (teised vigastused ei olnud seotud 26.12.2004.a. sündmusega). Süüdiststavalt võeti ära laskmiseks valmis pandud relv, mida ta hoidis autos käe juures. T.K joobeseisund tuvastati arstlikul läbivatusel. Analüüsides kannatanute ja tunnistajate ütlusi jõuab kohus järeldusele, et puudub alus kahelda kannatanute ütlustes, sest need on kooskõlas tuvastatud objektiivsete asjaoludega. Peale selle kannatanute ütlused ühtivad omavahel ja E R ütlustega. K R ütlused kohtuistungil olid vastuolus eeluurimisel antud ütlustega ning analüüsides tema ütlusi tuleb tõesteks pidada eeluurimisel antud ütlusi (tl 45), sest need langevad kokku teiste tõenditega. Tunnistala K R ütlused ei sisalda andmeid, mis oleksid teiste kohalviibijate ütlustega vastuolus, küll aga ainult ühe lasu kuulmine on vastuolus tuvastatud faktidega. Seega kokkulangevate tõenditega on tuvastatud järgmine: M V astus välja E R kaitseks, keda lõi rusikaga K R. M V ja K R vahelise vaidluse lahendamiseks T K lasi püstolist õhku ja asetas püstoli M R silmaauku ning M V asus relva K käest ära võtma: V lõi K, nad kukkusid. Kui mõlemad olid püsti tõusnud K tulistas V ja R jalgadesse, tekitades mõlemile kuulihaavad. Kohtuliku arutamise järeldused Avaliku korra rikkumise puhul ründe objektiks on paikapandud ühiselu reeglid, käitumisnormistik. Kaitstavaks hüveks on teiste isikute turvalisus, elu ja tervist ohustav ja häiriv tegevus, samuti lugupidamatuse väljendamine teiste isikute suhtes. Avaliku korra all tuleb mõista normidega ja heade kommetega kinnistatud isikuvahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ning võimaluse realiseerida nii oma õigusi, vabadusi kui ka kohustusi. Kahtlemata käesolev sündmuskoht on avalik koht, kus igal inimesel on õigus viibida ja loota normaalsetele inimestevahelistele suhetele. Kohus asub seisukohale, et K käitumises esinevad avaliku korra raske rikkumise tunnused. 5 Antud olukorras ei olnud tegemist hädakaitsega, sest hädakaitse seisundit K ei tekkinud: keegi ei olnud T K rünnanud. V lõi rusikaga K R, mille peale K tulistas õhku ja asetas püstoli R silmaauku. Sellise tegevusega ei kaitsnud K ennast ega R, sest R ei olnud kedagi rünnanud. Alles pärast püstoli silmaauku suunamist tekkis rüselus K ja V vahel ning oleks võinud tekkida hädakaitseseisund, kuid mitte Kl, kes asus relva kasutama. V tegevuse eesmärgiks oli K käes olnud relva kahjutuks tegemine, sest relvaga sihtis K R ja lask kõlas kohe, kui V jõudis K käe R silmaaugust eemale lükata. Sellises olukorras sattus hädakaitseseisundisse Rl, keda asus kaitsma V. Esialgselt sai konflikt alguse K R, E R ja M V vahelisest vaidlusest. Ei ole täpselt tuvastatud, millisel hetkel karjus K R, et tüli tuleb ära lõpetada, kuid autosse aitas R just K R. Seega K R käitumisest alanud konflikt lõppes K R enda initsiatiivil ning K puudus igasugune vajadus relva kasutada väidetavalt konflikti lahendamiseks. Et K kavatses relva kasutades ennast kehtestada, st relva abil enda võimu näidata, ning et see kulmineerus kahe inimese haavamisega, kinnitab T.K tahtlust käituda viisil, mis ei ole kooskõlas üldtunnustatud käitumisreeglitega. Sellises käitumises väljendus ülbe, hoolimatu suhtumine käitumisreeglitega kinnistatud inimestevahelistesse suhetesse, mis tegelikkuses avaldus ründes üksikule kodanikule. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et T.K pani toime teo, milles teda süüdistatakse. T.K avalikus kohas rikkus avalikku korda, tekitades põhjuseta kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi ning süüdistatava tegu sisadab KarS § 263 ettenähtud kuriteokoosseisu – avaliku korra rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga ja relvaga. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Tsiviilhagid tuleb rahuldada osaliselt – hüvitamisele kuuluvad ravikulud vastavalt esitatud kviitungitele. Läbi vaatamata tuleb jätta kannatanute hagid saamata jäänud tulu nõudes, sest tõendatud ei ole, milline sissetulek oli kannatanutel kuriteo toimepanemisele eelnenud perioodil. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus leiab, et süüdistatavat on võimalik karistada rahalise karistusega keskmäära ja ülemmäära vahelises suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Põhjendatud on prokuröri poolt taotletud rahalise karistuse määr. Süüdistatava päevasissetulek on alla miinimummäära. Lisakaristusena K suhtes tuleb kohaldada relva käitlemise õiguse äravõtmist, sest kuritegu on toimepandud relvaga, K rikkus Relvaseadus § 10 (ei teatanud toimunust viivitamatult) ja § 50 lg.2 ja lg.3 p.1 (ei tohi kanda joobeseisundis) ja tekitas inimestele tervisekahjustusi relvaga. Politseiametnike poolt relva äravõtmise asjaolud, K poolt relva hoidmise viis, samuti K poolt relva kergemeelne kasutamine ja relva kasutamise tulemus kogumis annavad aluse relva käitlemise õiguse äravõtmiseks. Relv on seade, mis on ette nähtud elava objekti kahjustamiseks või hävitamiseks ning isikult, kes käitub relvaga niivõrd kergemeelselt, tuleb relva käitlemise õigus ära võtta. 6 Samadel kaalutlustel asub kohus seisukohale, et KarS § 83 alusel tuleb T.K relv konfiskeerida, sest see on süüteo toimepanemise vahend. KrMS § 175 lg.1 p.9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, so ekspertiisitasud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.2 alusel 1,5 palga alammäära. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 175,179,180, 306, 315,318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada T K KarS § 263 p.1,3 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 400 päevamäära, so 20 000.- (kakskümmend tuhat) krooni. Lisakaristusena KarS § 51 kohaselt võtta T K’lt ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õigus kolmeks