← Eesti

1-04-99\5

Kriminaalasi nr. 1-04-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 27. veebruaril 2006. a. Tartus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohus koosseisus: kohtunik Anneli Tanum rahvakohtunikud Sirje Esko ja August Kii

§-s 310 lg 2 näeb ette sama põhimõtte, sätestades, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Eeltoodud sätete alusel tuleb AS SEB Eesti Ühispanga hagi jätta läbi vaatamata. KrK § 186 järgi on G.D-le esitatud süüdistus veel kahes episoodis. Esiteks selles, et 23.12.

  1. a. esitas ta väidetavalt notar Ree Milvere büroos notari asendajale Jaan Hargile teadvalt võltsitud U.T. lihtkirjaliku avalduse, millega U.T. loobub Tartumaal Ülenurme vallas XXXX ostueesõigusest, soovides sellega saada õigust omandada korter tunduvalt alla turuväärtust (6000.krooniga). Teiseks selles, et väidetavalt tema esitas 07.05.
  2. a. notar Tiina Tombergi büroos teadvalt võltsitud U.T. lihtkirjaliku avalduse, millega U.T. loobub Tartumaal Ülenurme vallas XXXX ostueesõigusest, soovides sellega saada õigust korteri müügiks Hans G.D-le. Ka nimetatud episoodis tuleb G.D õigeks mõista tema süü tõendamatuse tõttu. 6 Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tartumaal Ülenurme vallas XXXX korteri omanikuna oli U.T. il ostueesõigus samas majas asuvatele korteritele. Seega oli XXXX korteri müümiseks vajalik U.T. avaldus ostueesõigusest loobumise kohta. Nimetatud korteriga tehti 2 müügitehingut, millest esimene toimus 23.12.
  3. a. ja teine 07.05.
  4. a. Nimelt müüs G.D 23.12.
  5. a. Tartumaal Ülenurme vallas XXXX M.K. ele hinnaga 6000.- kr (II kd, lk 67-70). Järgmine müügitehing toimus 07.05.
  6. a., mil G.D M.K. e esindajana müüs korteri 120 000.- kr eest edasi oma isale Hans G.D-le (II kd, lk 60-65). M.K. on kriminaalasjas andnud ütlusi, millest nähtub, et tema tuttav G.D palus võimalust mingid korterid tema nimele teha. Ta oli nõus ja nad tegid G.D-le notariaalse volituse toimingute tegemiseks, et ta ise ei peaks rohkem asjasse sekkuma. Nad käisid notaris ja korterid vormistati tema nimele, nende hulgas Tartumaal Ülenurme vallas XXXX Mis nendest korteritest hiljem sai, ta ei tea. Tehingud said võimalikuks, kuna ostu-müügilepingute sõlmimisel esitati notarile U.T. avaldused, millistes ta kinnitas, et loobub ostueesõigusest. 23.12.
  7. a. sõlmitud ostu-müügilepingus sisaldub punkt 6, mille kohaselt on müüja avaldanud, et Ülenurme vallas XXXX teine kaasomanik on teadlik korteri 2 müügist ja ei soovi kasutada seaduses ette nähtud ostueesõigust ning tõendab seda U.T. poolt antud lihtkirjaliku avaldusega (II kd, lk 67-70). Nimetatud avaldus asub kriminaaltoimikus I kd, lk
  8. Avalduses seisab: „Käesolevaga loobun mina, U.T. , XXXX ostust“. Avaldus on esitatud trükitud kujul ja allkirjastatud näiliselt U.T. poolt. Ka 07.05.
  9. a. toimunud ostu-müügilepingu sõlmimisel oli aluseks väidetavalt 01.04.
  10. a. koostatud avaldus Tiina Tombergi notaribüroole, mille näiliselt oli koostanud ja allkirjastanud U.T. . Avalduse kohaselt kinnitab U.T. , et loobub korteri nr 2 Ülenurme vallas XXXX eesõigusega ostmisest (I kd, lk 108). Nimetatud I kd, lk 108 ja 109 asetsevad avaldused on tunnistatud asitõendeiks ja on teostatud nende vaatlus (I kd, lk 105, 106-109). Tunnistaja U.T. , kes elas käsitletaval ajaperioodil XXXX ja omas ostueesõigust XXXX korteri ostmiseks, eitab eeltoodud ostueesõigusest loobumise avalduste kirjutamist. Samuti ei ole keegi tema poole pöördunud küsimaks tema seisukohta selles osas või tahtnud temalt vastavat allkirja. Ta eitab ka võimalust, et allkirjad võis anda tema XXXX majas elav isa. Materiaalset kahju ta kannatanud ei ole, kuna alumisest korterist ta huvitatud ei olnud. G.D tunnistab XXXX korteriga tehingute tegemist. Samas eitab ta kindlalt nimetatud väidetavalt U.T. nimel kirjutatud avalduste kirjutamist. Ta ei mäleta enam täpselt, aga ta arvab, et kirjad kaasomanikele, s.o U.T. ile ja Ülenurme Vallavalitsusele, saatis mõni nende firma töötaja. Võimalik on aga ka see, et kirjad kaasaomanikele saatis hoopis notar. Nii Ülenurme Vallavalitsuselt kui U.T. ilt said nad avaldused ostueesõigusest loobumise kohta. Samas ei mäleta ta, kas U.T. avalduse sai kirja teel tema ja esitas selle ise notarile. Kindlasti ei teadnud ta, et U.T. nimelt tulnud avaldus on võltsitud. Kriminaalasjas on läbi viidud kaks ekspertiisi, tuvastamaks, kes koostas U.T. allkirja kandvad avaldused. Ekspertiisiaktis nr DK-0657-03/10791 19.01.
  11. a. on antud eksperdiarvamuse kohaselt ei ole avaldusel esinev U.T. nimelt kirjutatud allkiri korteri XXXX ostust loobumise kohta tõenäoliselt kirjutatud U.T. poolt. Ei ole võimalik öelda, kas allkiri on kirjutatud G.D poolt (hindamisskaalal tõenäoline eitav variant) (II kd, lk 105-106, 108). Ekspertiisiaktis nr DK-0071-04/1357 antud eksperdiarvamuse kohaselt allkiri U.T. nimelt avaldusel korteri XXXX ostust loobumise kohta ei vasta U.T. allkirjale. Ei ole võimalik määrata, kas allkiri on kirjutatud U.T. poolt. Samas on viiteid, et allkirja kirjutajaks võib olla keegi teine isik, mitte 7 U.T. . Ei ole võimalik määrata, kas allkiri on kirjutatud G.D või kellgi teise poolt (hindamisskaalal null variant) (II kd, lk 111-112, 114). Kohus on seisukohal, et nimetatud ekspertiisiaktidest ei nähtu, kes on U.T. nimelt koostatud avaldused allkirjastanud. Samuti ei nähtu kriminaalasja materjalidest, kas need avaldused esitas notarile mõlemal korral G.D või esitas/saatis need notaribüroole keegi teine. Seega puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis näitaksid kindlalt, et avaldused U.T. nimelt võltsis just G.D. G.D oli küll isikuks, kes oli mõlemast tehingust huvitatud, kuid otseselt võltsimisega ei seosta teda ükski kriminaalasjas kogutud ja hinnatud tõend. Samuti ei tõenda ükski kriminaalmenetluses kogutud tõend, et G.D oleks avalduste võltsitusest teadlik olnud ning esitanud notaribüroodes, esimesel juhul notari asendajale Jaan Hargile ja teisel juhul notar Tiina Tombergile, teadvalt võltsitud dokumendid. Kohus leiab, et olemasolevate tõenditega ei ole võimalik tekkinud kahtlusi kõrvaldada ja seetõttu tuleb kahtlused tõlgendada kohtualuse kasuks. G.D tuleb käsitletud kahe episoodi osas süüdistuses KrK § 186 järgi õigeks mõista. KrK § 143 lg 2 p 1 1 , 2 järgi süüdistatakse G.D ka N.A. kuulunud korteri X, Tartu, väärtuses 50 000.- kr kelmuse teel saamises. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil ei ole tõendamist leidnud kohtualuse G.D süü nimetatud kuriteoepisoodis. Käesolevas kuriteoepisoodis on kriminaalasjas kogutud järgmised tõendid: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 19.10.
  12. a. sõlmiti Tartu notar Mati Alliku büroos ostumüügileping, millega N.A. müüs OÜ-le Peepar (esindaja G.D) Tartus X korteri. Lepingu punktist 3 nähtuvalt on lepinguobjekt müüdud ostjale 50 000.- kr eest, milline summa on ostja poolt müüjale enne käesoleva lepingu sõlmimist täielikult tasutud ning millise summa kättesaamist müüja tõendab käesoleval lepingul oma allkirjaga (II kd, lk 71-73). Kohus leiab, et nimetatud lepingust nähtuvalt on pooled notaribüroos kinnitanud, et N.A. on korteri eest kätte saanud 50 000.- krooni. Kohus kuulas kohtuistungil üle lepingu tõestanud notar Mati Alliku. Mati Allik ei mäletanud enam rohkem kui 5 aastat tagasi toimunud lepingu sõlmimist. Tutvunud II kd, lk 71-73 asetseva ostu-müügilepinguga, ütleb tunnistaja, et lepingu tekstist nähtub, et pooled on avaldanud, et raha oli ostja poolt enne notari kabinetti sisenemist ära makstud. See tähendab, et enne alla kirjutamist olid pooled nõus, et rahaasjad olid korras. Tema kabinetis ei ole kindlasti kellegi mõjutamist toimunud ning mingite lepinguga seotud arusaamatuste kohta ei ole pretensioone laekunud. Seega kinnitavad Mati Alliku ütlused, et lepingu sõlmimine toimus korrektselt ja hilisemalt keegi pretensioonidega tema poole ei pöördunud. Kannatanu N.A. kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole tema aga seda raha saanud. Tema sooviks oli müüa oma Tartus X asuv korter ning ta pöördus selle sooviga OÜ Peepar Kinnisvara büroosse. Korteri pidi ostma G.D . Korteri eest saadava rahaga pidi tema tütar N.V. ostma endale korteri XXXX. Ostu-müügilepingut läksid nad notari juurde vormistama kolmekesi – tema, tema tütar ja G.D. G.D pakkus talle korteri eest 50 000.- kr, kuid raha talle üle ei andnud. Neil ei olnud juttu sellest, millal G.D raha üle annab ja kas raha antakse temale või ta tütrele. Enne notari kabinetti sisenemist ütles G.D talle, et ta ütleks notarile, et ta on raha kätte saanud. №tari kabinetti läksid tema ja G.D kahekesi. №tar luges neile ette ostu-müügilepingu, mis tõlgiti vene keelde. Ta ütles notarile, et on korteri eest raha saanud, kuna G.D avaldas talle survet. №tari kabinetti sisenedes ta G.D ei kartnud. Hirm tekkis peale kabinetist väljumist, kui G.D ütles tema tütrele, et nüüd elad sa ema juures. G.D andis tütrele peale notari juures käimist volituse, mis pidi tütrele 8 andma õiguse XXXX asuvale korterile. Hiljem see volitus tühistati ja tütar jäi korterist ilma. Seega ei saanud tema ega ta tütar X asuva korteri eest raha ja tütar ei saanud ka XXXX asuvat korterit. Kannatanu tütar N.V. on andnud ema ütlustest mõnevõrra erinevaid ütlusi. Tema eeluurimisel 25.10.
  13. a. (II kd, lk 79-80) ja kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei pidanud toimuma mitte tema emale kuuluva Tartus X asetseva korteri müük, vaid pidi toimuma ema korteri vahetus XXXX korteri vastu. XXXX korterit näitas talle ja tema elukaaslasele T.K. . T.K. oli ka isikuks, kes selgitas, et korterite vahetus vormistatakse ostu-müügina, s.t algul nagu müüks ema Tartus X korteri 50 000.- kr eest OÜ-le Peepar ning hiljem ostaks juba nagu tema XXXX korteri. Rahade liikumine näidatakse ainult ostu-müügi dokumentidel ja tegelikult rahade maksmist ei toimu. Tema oli sellega nõus ja selgitas seda skeemi ka oma emale. 19.10.
  14. a. notar Mati Alliku büroosse sõites selgitas T.K. N.A. , et korteri Tartu X vormistamine OÜ Peepar nimele toimub ostu-müügi vormistamisena ning notari juures tuleb N.A. öelda, et korteri Tartu X eest on OÜ Peepar sularahas juba maksnud 50 000.- krooni. Sama selgitas enne Mati Allikuga kokkusaamist N.A. veel ka G.D . Mati Alliku juures vormistatigi korter Tartu X OÜ Peepar nimele ning N.A. kinnitas, et on saanud korteri eest 50 000.- krooni, kuigi mingit raha korteri eest tegelikult saanud ei olnud. Samal päeval tõi T.K. Tartus X korterisse tema kätte volituse, milles G.D volitas teda valdama, kasutama ja käsutama M.K. ele omandiõiguse alusel kuuluvat korterit Tartu maakonnas XXXX . Volituse kehtivusaeg oli 1 aasta ning selle aja jooksul lubas T.K., et korter vormistatakse tema nimele. Nimetatud notariaalselt tõestatud volitus kannab kuupäeva 19.10.
  15. a. ning sellega volitas G.D N.V. t valdama, kasutama ja käsutama Tartumaal Ülenurme vallas XXXX korterit (III kd, lk 185). N.V. edasistest ütlustest nähtub, et kuna korter oli elamiskõlbmatu, üüris ta selle välja. Toimiku materjalide hulgas sisaldub vastav leping, millest nähtub, et 20.10.
  16. a. sõlmiti rendileping N.V. ja L.G. vahel ja millega L.G. sai Ülenurme vallas XXXX korteri tasuta rendile 5 aastaks. Selle aja jooksul kohustus L.G. korteri remontima. Pärast remondi lõpetamist ja L.G. elama asumist korterisse ja 20 000.- kr tasumist N.V. le, kohustus viimane kirjutama 6 kuu jooksul ümber korteri ostu-müügilepingu ja andma korteri L.G. valdusse. Kui L.G. ei maksa N.V. le ära 20 000.- kr, pidi kehtima jääma 5 aastaks sõlmitud rendileping (III kd, lk 182-183). N.V. tunnistab, et G.D ta sellest ei teavitanud, kuna meest ta kätte ei saanud. G.D oli lubanud, et 1-2 kuu jooksul saab ta korteri omaniku M.K. e nõusoleku korteri tema nimele vormistamiseks. Mingit kirja aga ei tulnud. Ta hakkas kahtlustama, et volitus võib olla tühistatud ja politseisse pöördudes 30.05.
  17. a. sai ta teada, et nii oligi. Seega ei saanudki ta endale XXXX korterit. Volituse tühistamine toimus G.D 13.11.
  18. a. avalduse alusel. G.D avaldas soovi tühistada tema poolt välja antud korteri või korteriomandi asukohaga Tartumaal Ülenurme vallas XXXX külas maja X müügi volituse N.V. nimele (II kd, lk 59). Kannatanu N.A. ja tema tütre ütlusi vaadates selgub, et nende ütlused on vastuolulised selles, et kannatanu väitel pidi toimuma Tartus X korteri ostu-müügitehing ning mingisugusest korterite vahetamiseset ei olnud üldse juttu, kuid N.V. väitel pidi tegelikult toimuma korterite vahetus, millest oli teadlik ka tema ema. N.A. ütlustest nähtuvalt oli ta küll teadlik, et tema tütar sai volituse, mis pidi tütrele andma õiguse XXXX asuvale korterile, kuid mingisugusest vahetustehingust ta teadlik ei olnud. Kannatanu on kohtuistungil väitnud ka, et tema ei olnud XXXX asuvat korterit isegi mitte vaatamas käinud. Seega asjaolu, et korteri müüja N.A. tahe oli suunatud oma korteri müümisele, on tõendiks mis viitab asjaolule, et tegemist ei olnud korterite vahetamistehinguga. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli käsitletavate tehingute tegemisega seotud ka T.K., kes töötas OÜ-s Peepar kinnisvaramaaklerina. T.K. on tunnistajana üle kuulatud nii eeluurimisel kui kahel kohtuistungil. Esmasel ülekuulamisel kohtus andis T.K. ütlusi, mille kohaselt 19.10.
  19. a. notar Mati Alliku juures toimus N.A. korteri müümine OÜ-le Peepar ja tegemist ei olnud korteri vahetamisega XXXX korteri vastu. Samuti kinnitas T.K. , et G.D maksis korteri eest N.A. ka raha. Nimetatud ütlused erinesid 9 tunduvalt tunnistaja poolt eeluurimisel 29.10.
  20. a. antud ütlustest, millistes T.K. väitis, et algusest peale oli kavas korterite Tartus X ja XXXX vahetamine. Suusõnaliselt leppisid nad kokku OÜ Peepar poolt tema ja G.D ning teiselt poolt N.V. , et korterite vahetamise vormistavad nad ostu-müügina, nagu N.A. müüks Tartus X asuva korteri OÜ-le Peepar ning OÜ Peepar poolt müüb G.D edasivolitamise õigusega volituse alusel M.K. ele kuuluva korteri XXXX N.A. . Tegelikult mingit ost-müüki kui sellist ning rahade liikumist ei olnud mõeldud ega ka ei toimunud. See tähendab, et korterid vahetati tema teada üksühe vastu. 19.10.
  21. a. käisid G.D ja N.A. notar Mati Alliku büroos, kus vormistati Tartus X korteri ost-müük. Tema notari juures sees ei käinud ega oska öelda, mis seal sees oli või räägiti. Eelnevalt sai aga tema poolt selgitatud, et notari juures vormistatakse korteri Tartu X ost müük, kus tuleb notarile öelda, et OÜ Peepar on N.A. korteri eest maksnud, kuna muidu ei saa ost-müüki vormistada ning kohe peale seda annab G.D täieliku volituse korteri XXXX peale, mille alusel on ükskõik kuna hiljem võimalik teha korteriga N.A., mida ta tahab. Tartus X korter saigi „müüdud“ OÜ-le Peepar (raha selle eest keegi ei maksnud ja ka ei saanud). Sama päeva õhtul viis ta G.D-lt saadud täieliku volituse korteri XXXX Tartus X korterisse N.V. kätte, mille alusel võis N.V. teha korteriga XXXX ükskõik milliseid seaduslikke tehinguid tahab, kaasa arvatud müümine. Temale tundus, et sellega on korterid vahetatud ja asi korras. Hiljem selgus, et G.D oli tagaselja volituse (korter XXXX ) N. V nimele tühistanud ja korteri ära müünud oma isa Ants G.D-le (II kd, lk 84-85). Kohus luges kirjeldatud ütlused kohtuistungil tunnistajale ette. Peale oma eeluurimisel antud ütluste ärakuulamist, jäi T.K. selle juurde, et tegemist ei olnud korterite vahetustehinguga ning G.D tasus kannatanule raha ära. T.K. ilmus väidetavalt omal soovil järgmisele kohtuistungile sooviga muuta oma eelmisel istungil antud ütlusi. Seekord kinnitas ta, et õiged on tema eeluurimisel antud ütlused ning raha maksmist kannatanule ei toimunud. Ta ei viibinud küll notari juures, aga teab seda omavahelisest vestlusest G.D-ga . Oma ütluste muutmist on ta põhjendanud järgnevalt. Eelmisel istungil kiilus temal midagi kinni, ta mõte jooksis kokku. Peale kohtuistungit ütles N.V. , et asi ju ei olnud nii ja G.D naeris. Seega tegi ta telefonikõne ja täpsustas ununenud asju. Tema mälu värskendajaks oli V.K. või K. nimeline inimene, kes töötas ka kunagi kinnisvara alal. T.K. eitab vihavaenu olemasolu G.D vastu ja kinnitab, et keegi ei ole sundinud teda tema ütlusi muutma. Kohus leiab, et T.K. näol ei ole tegemist usaldusväärse tunnistajaga. Ta on oma ütlusi mitmel korral muutnud ja ütluste muutmise kohta käivad ütlused on ebaloogilised. G.D tunnistab OÜ Peepar esindajana korteri Tartus X ostmist N.A.. Vastava soovituse esitas talle T.K. , keda ta töötajana usaldas. Tehingu üksikasjad ajas T.K. . Raha korteri ostmiseks võttis ta välja kassast umbes kolm nädalat enne notari juures käimist, kuna notari juurde aja saamine venis. Raha maksis ta N.A. kätte notari juures. T.K. raha maksmise juures ei viibinud ja seda näha ei saanud. Tartus X korteri ja XXXX korteri tehinguid ei saa omavahel siduda. N.V. avaldas soovi osta korter XXXX peale N.A. korteri müüki. T.K. soovitas talle N.V. t kui ostjat. Ta tegigi N.V. le notariaalse volikirja. Volikiri andis N.V. le õiguse korteri ostmiseks või edasimüümiseks. N.V. üüris selle aga hoopis 5 aastaks välja. Selles teada saades kaotas naine tema silmis usalduse ja ta annulleeris notari juures selle volituse. XXXX korter maksis umbes 70 000.kr. Kuna N.V. l ei olnud talle kohe raha maksta, tehtigi algul volitus. Kui N.V. korteri ära müüb, siis pidi naine tulema kontorisse ja raha ära maksma. Üürida N.V. ei tohtinud, sest N.V. ei maksnud raha selle eest. XXXX korter ja X tänava korter ei olnud sama väärtusega, XXXX oli suurema väärtusega. Pind oli suurem, 50 m³, järve läheduses. Korterite vahetuse juttu pole olnud. Seal ei saanud vahetusest juttu olla, sest väärtus oli erinev. T.K. ei tööta enam OÜ-s Peepar, kuna jäi pettustega vahele ning kaotas tema silmis usalduse. Ta arvab, et T.K. kannab tema peale vimma. Esimesel istungil andis T.K. tõeseid ütlusi, kuid seejärel hakkas valetama. Kriminaalasjas on tõenditena avaldatud ka AS Tõnisson Kinnisvara eksperdiarvamus selle kohta, et Tartus X üksiktoa võimalik turuväärtus
  22. a. lõpus oli 40 000.- kr (II kd, lk 140-141) ja AS 10 Haaberisti Maja teatis selle kohta, et kolmetoalise ahiküttega korteri asukohaga Tartumaa Ülenurme vald XXXX turuväärtus võis
  23. a. oktoobris olla 70 000.- kr (III kd, lk 190). Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole kahtlusteta ümber lükkamist leidnud G.D ütlused selle kohta, et ta maksis N.A. Tartus X korteri eest kokkulepitud summa. G.D selliseid ütlusi kinnitavad ostu-müügileping 19.10.
  24. a. (II kd, lk 71-73) ja Mati Alliku ütlused. G.D ütlusi firma kassast raha väljavõtmise kohta kinnitab kaudselt ka kassa väljamineku order nr 24, 29.09.
  25. a., mis tõendab, et G.D võttis kassast 47 000.- kr majanduskulu avansina kinnisvara ostmiseks (III kd, lk 186). Kohus leiab, et asjaolu, et raha väljavõtmine toimus 3 nädalat enne notari juures lepingu sõlmimist, ei lükka ümber G.D ütlusi selles, et raha võttis ta välja just Tartus X korteri ostmiseks. Kohus leiab, et kriminaalasjas leidub veel mitmeid asjaolusid, mis seavad kahtluse alla kannatanu ja N.V. ütlused. Nimelt nähtub kannatanu ütlustest, et kuskil 2 kuud peale tehingu toimumist läks ta G.D-ga viimase kontorisse kohtuma elektri asjus. Kannatanu ütlustest ei nähtu, et jutuks oleks tulnud G.D poolt raha mittemaksmine. Ka G.D on kohtuistungil kinnitanud, et N.A. käis tema juures, kuid mingeid pretensioone ei esitanud. Ebaloogilised on kannatanu ütlused ka selles, et kuigi G.D talle väidetavalt raha ei maksnud, ei pöördunud ta abi saamiseks politsei poole ega esitanud ka hagi tsiviilkohtupidamise korras. Kannatanu ütlused tunduvad otsitud ka selle poolest, et tema väitel ei olnud isegi mitte kokkulepet selles, kuna kohtualune peaks raha ära maksma ja kas raha maksmine toimub temale või tütrele. Samuti leiab kohus, et N.A. ütlused selle kohta, et ta ütles notarile, et on korteri eest raha kätte saanud G.D survel, ei ole loogilised, kuna kannatanu enda ütlustest nähtub, et notari kabinetti sisenedes ta G.D ees mingit hirmu ei tundnud. Samuti ei ole N.A. osanud seletada, milles see väidetav surve avaldamine väljendus. Kohus leiab, et ka N.V. ütlused on mitmeti ebaloogilised ning vastuolulised. XXXX asetsevat korterit vajas ta oma sõnade kohaselt sellepärast, et ta oli rase ning tal oli vaja elamispinda, kuhu lapsega elama minna. Samas nähtub tunnistaja ütlustest, et korter oli elamiskõlbmatu ja vajas kapremonti. Korteri seisukorra kohta on ütlusi andnud nii T.K. kui G.D ning mõlemad on korterit kirjeldanud kui remonti vajavat. Kriminaalasja materjalidest nähtub veel, et rendileping N.V. ja L.G. vahel sõlmiti kõigest päev peale volituse koostamist. Seega jääb tõendite põhjal mulje, et N.V. l ei olnudki soovi sinna korterisse elama asuda. Ebaloogiliseks hindab kohus N.V. käitumist ka selles, et oma õigusi asus ta kaitsma alles rohkem kui poolteist aastat peale seda, kui ta n.ö jäi ilma XXXX korterist. Kohus on G.D iseloomustava materjalina avaldanud tema iseloomustused. Korteriühistu X, Tartu, liikmed on teda iseloomustanud positiivselt kui printsipiaalset ja korrektset esimeest, kes seisab aktiivselt maja heaolu eest ning on väga usaldusväärne ja kohusetundlik (III kd, lk 188). Ka korteriühistust Tareva Kalda tee 30, Tartu, väljastatud iseloomustus on positiivne. Selles kirjeldatakse G.D kui korrektset ja head suhtlejat, isikut, kes on avatud ja alati abivalmis, lojaalne ja usaldusväärne inimene (III kd, lk 189). Kohus, hinnates kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et kriminaalasjas esineb kahtlusi, mida ei ole võimalik kõrvaldada. G.D süü ei ole kohtuistungil täielikult kinnitamist leidnud ning esineb asjaolusid, mis tõendavad just G.D juttu toimunud sündmuste kohta. Tõlgendades asjas esinevad kahtlused kohtualuse kasuks, tuleb G.D tema süü tõendamatuse tõttu õigeks mõista.

§ 310lg 2 alusel tuleb õigeksmõistva kohtuotsuse korral jätta Eesti Ühispanga ja N.A.

poolt esitatud tsiviilhagid läbi vaatamata. Samas on kannatanutel õigus

§ 310lg 3 alusel õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

11 Juhindudes

§ 126, § 180, § 311-313, § 315, kohus o t s u s t a s: Õigeks mõista G.D Kr

K § 186 järgi. Õigeks mõista G.D KrK § 143 lg 2 p 1 1 , 2 järgi. G.D suhtes kohaldatud tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 310alusel jätta Eesti Ühispanga ja N.A.

poolt esitatud tsiviilhagid läbi vaatamata.

§ 422alusel OÜ Peeparile kuuluv ja N.A.

kasuks arestitud korter Tartus, X vabastada arestist kohtuotsuse jõustumisel.

§ 126

alusel asitõendiks tunnistatud U.T nimelt kirjutatud ja allkirjastatud 2 lihtkirjalikku avaldust ja EÜP kiri Tartumaa Hooneregistrile jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioon kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik 12 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.