← Eesti

1-06-167\8

Obsah (5)§ 424§ 65§ 50§ 74§ 75

Kriminaalasi nr 1-06-167 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2006. a. Tartus, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-167 Kohtukoosseis kohtun

§ 424

järgi Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav I.T varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 12.09.

  1. a. Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel rahalise karistusega 1380.00 kr; 2) 24.11.
  2. a. Tartu Maakohtu poolt

§ 424

alusel 1-aastase vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks; väärtegude toimepanemise eest karistatud 4 korral; Tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja van.adv. Ain Laansalu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315, kohus Süüdi tunnistada I.T

§ 424

järgi ja karistada teda 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 24.11.2003.

a. otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 (üks) aasta vangistust võrra ning mõista I.T-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära I.T-lt sõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks.

I.T karistuse kandmise aja algust lugeda alates tema kinnipidamisasutusse karistuse kandmisele ilmumisest. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada I.T suhtes karistuse kandmisele asumisel vanglasse. Asitõend CD-plaat jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde. Menetluskulud: Välja mõista I.T-lt riigituludesse menetluskulu sundraha 4500.00 (neli tuhat viissada) krooni ja kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 39.10 krooni (kolmkümmend üheksa krooni ja 10 senti). Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1022003480017, viitenumber

  1. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad kohtukulud 30 päeva jooksul. Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o
  2. juuli
  3. a. Süüdistus ja kuritegude kvalifikatsioon I.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 24.11.
  4. a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega 1-975/03 karistatud

§ 424

järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 1aastase vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga, juhtis 03.04.

  1. a. kella 01.00 ajal Tartu linnas Riia tänaval, liikudes Riia 181 suunas ja parkides Riia 179a asuvas parklas mootorsõidukit Opel Omega Caravan reg. märgiga 874 TCO, olles alkoholijoobes. I.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 24.11.
  2. a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega 1-975/03 karistatud

§ 424

järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 1aastase vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 9 kuuks, juhtis 07.11.2005. a. kella 01.35 ajal Tartu linnas Kalevi tänaval mootorsõidukit Opel Omega reg. märgiga 874 TCO, olles alkoholijoobes. Sellega I.T pani toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. I.T tunnistab end süüdi mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobe seisundis 07.11.

  1. a. Tartus Kalevi tänaval. Teises kuriteoepisoodis, s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis 03.04.
  2. a., ta end süüdi ei tunnista. Kohus, hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil hinnatud tõendeid kogumis, leiab, et I.T süü on mõlemas talle esitatud süüdistusepisoodis täielikult tõendamist leidnud. I.T süü 03.04.
  3. a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises on tõendatud järgnevate tõenditega kogumis: 2 Kriminaalasjas on tunnistajatena üle kuulatud Tartu Arestimaja töötajad Lauri Suit ja Anti Lepson, kelle ütlustest nähtub, et nad mõlemad nägid, kuidas sõiduauto Opel Omega, reg. märgiga 874 TCO, sõitis Tartu Arestimaja parklasse ning et autos oli vaid üks isik - autojuht. Tunnistaja Lauri Suiti eeluurimisel 20.04.
  4. a. (I kd, lk 4-5) ja kohtus antud ütluste kohaselt nägi ta 03.04.
  5. a. arestimaja 0 ja 1 korruse vahelisest aknast, mis asub tänavapinnast paari sentimeetri kõrgusel, kuidas Lõunakeskuse poolt sõitis arestimaja parklasse sõiduauto Opel Omega, reg. märgiga 874 TCO. Auto peatus nende töötajate autode taga, takistades sõidukite sõitmist parkimiskohale ja väljasõitu sealt. Tunnistaja joonistas ka vastava skeemi. Autos viibis juht üksi ja peale peatumist vajus juht kõrvalistmele. Ta teavitas sellest arestimaja korrapidajat konstaabel Anti Lepsonit, kes läks auto juurde asja uurima. Anti Lepson kinnitas, et Lauri Suit tuli teda teavitama arestimaja parklasse sõitnud autost, öeldes ka, et autos on juht üksi. Ta lisas, et ta oli ka ise näinud, kuidas sõiduauto Opel Omega, reg. nr. 874 TCO, tuli Lõunakeskuse poolt ja joonistas kohtuistungil skeemi, millel näitas, et auto jäi seisma arestimaja parklas tema auto juures. Anti Lepsoni eeluurimisel 20.04.
  6. a. (I kd, lk 6-7) ja kohtus antud ütluste kohaselt läks ta koheselt auto juurde vaatama ja nägi, et auto mootor töötas ning juht istus rooli taga, käed ja pea roolil. Kedagi teist ta auto lähedal ei näinud. Juhil tuli suust alkoholilõhna ning silmaga oli näha, et isik oli alkoholi tarvitanud. Ta kutsus välja liiklustalituse patrulli ning läks tagasi auto juurde. Kohale saabusid konstaablid Ago Mägimets ja Jüri Pärn, kes tuvastasid juhtimise õigust tõendava dokumendi EE684988 alusel, et juhiks oli I.T. Lõuna Politseiprefektuurist väljastatud teatisest nähtub, et väljakutse edastati patrullile 03.04.
  7. a. kell 01:01 ja patrull jõudis sündmuskohale kell 01:06 (I kd, lk 37; I kd, lk 38-40). Lõuna Politseiprefektuuri liiklustalituse konstaablid Ago Mägimets ja Jüri Pärn kinnitasid kohtuistungil, et 03.04.
  8. a. kl 01.00 paiku sõitsid nad väljakutse peale Tartus Riia 179a parklasse. Sõiduauto Opel Omega, reg. märgiga 874 TCO, roolis tukkus süüdistatav I.T. Rohkem kedagi nad autos ei näinud. Tunnistajate sõnul keeldus I.T joobe tuvastamiseks puhumast indikaatorvahendisse. Kuna süüdistatav muutus agressiivseks ja ei allunud korraldustele, kasutasid nad käeraudu. Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka tunnistaja Anti Lepson. Ago Mägimets otsis läbi ka sõiduauto, kuid alkoholipudeleid ta sealt ei leidnud. Ago Mägimets ja Jüri Pärn andsid ütlusi, mille kohaselt I.T väitis, et tema ei ole sõidukit juhtinud, vaid istus kõrvalistmel, kuid samas ei nimetanud ta ka seda, kes juhtinud oli. Nad kutsusid kohale autotreileri, et auto valvega parklasse toimetada, kuid kuna I.T kutsus vahepeal kohale auto omaniku, s.o oma isa Riho I.T, siis andsid nad auto omanikule. Ago Mägimets palus uuesti süüdistataval indikaatorvahendisse puhuda ja I.T puhuski, kuna isa käskis pojal lolli mängimise lõpetada ja politsei korraldusi täita. Ago Mägimetsa eeluurimisel (I kd, lk 8-9) antud ütluste kohaselt tuvastas ta joobe indikaatorvahendiga Lion S-L2 nr 95/1507, mille näit osutus positiivseks. I.T tunnistas alkoholi tarvitamist ja ekspertiisi ei nõudnud. Joobe tuvastamise juures viibisid ka Riho I.T, Anti Lepson ja Jüri Pärn. Ago Mägimets ja Jüri Pärn kinnitasid, et juht kirjutas seletuse protokollile omakäeliselt ning kirjutamise ja üldse dokumentide vormistamise ajal I.T ei avaldanud, et ei näe ja peab kasutama prille. Asjaolu, et I.T tuvastati 03.04.
  9. a. kl 02.22 alkoholijoove ja et ta oli nõus alkoholijoobe tuvastamisega kohapeal, on tõendatud ka joobeseisundi tuvastamise protokolliga (I kd, lk 3). I.T-le koostati kohapeal väärteoprotokoll nr AB 738551 (I kd, lk 2). 19.04.
  10. a. lõpetati tema suhtes aga väärteomenetlus ja alustati kriminaalmenetlust

§ 424alusel (I kd, lk 1).

Väärteoprotokollist nähtub, et I.T on omakäeliselt kirjutanud selgitusse: „Istusin kõrvalistmel pargitud (seisvas) autos kõrvalistmel, ei ole sõitnud alkoholijoobes autoga.“ 3 Seega eitas I.T alkoholijoobes auto juhtimist juba väärteoprotokolli koostamisel ja politseiametnikega suhtlemisel. Samas ei ole süüdistatav ei sündmuskohal ega ka kogu eeluurimise vältel kordagi nimetanud konkreetset isikut, kes väidetavalt autot oleks juhtinud. Alles kohtuistungil on I.T avaldanud, et autot juhtis hoopis tema sõber T.T. . Tema kohtus antud ütluste kohaselt pidas ta sõpradega pidu arestimajast umbes 300-400m kaugusel ning tema ja T.T. sõitsid kl 00:45 paiku tanklasse alkoholi juurde tooma. Tema istus sõidu ajal tagaistmel. Teel läksid nad vaidlema, kes peaks maksma jookide eest. T.T. tegi tiiru peale Uno-X tanklale ja sõitis arestimaja ette. Seal toimus neil veel hetkeline vaidlus ning siis T.T. lahkus, öeldes, et ei viitsi purjus inimesega vaielda. Ta helistas T.T. ile kuskil 1-2 minuti möödudes, et see autosse tagasi tuleks. Kuna öö oli külm, siis 1-2 minutit peale kolmandat kõnet T.T. ile, istus ta rooli taha ja pani auto käima, et sooja saada. Umbes 15 min pärast tuli politsei. Esialgu keeldus ta alkomeetrisse puhumast, kuna ei näinud selleks vajadust, tema ei olnud ju juhtinud. Politseinikega tekkis vaidlus. Ta palus Ago Mägimetsa, et see talle autost prillid tooks. Ta nimelt kannab prille kangusega +4 mõlemas silmas. Ago Mägimets keeldus ja kui ta ise hakkas prillidele järgi minema, pandi talle käerauad. Siinkohal on süüdistatav hakanud iseendale vastu rääkima, öeldes, et protokollile alla kirjutades võisid tal ka prillid peas olla. Peale isa saabumist ta nõustus puhuma ja ei nõudnud ekspertiisi. Indikaatorvahend näitas joovet. Politseile ütles ta, et tema ei sõitnud, kuid nimeliselt ta kedagi ei nimetanud. Protsessi käigus ta ei taotlenud T.T. i ülekuulamist, kuna selline oli tema kaitsetaktika. Süüdistatava ja tema kaitsja taotlusel kuulas kohus kohtuistungil tunnistajana üle T.T. i. Tema ütluste kohaselt oli ta koos sõber I.T-ga Aivo Roopalu sünnipäeval, mida peeti umbes 200m kaugusel arestimajast. Tema ja I.T otsustasid kl 01.00 paiku minna Statoili saunaõlut ostma. Tema, kuigi tal pole kunagi juhtimisõigust olnud, oli autojuht ja I.T istus tagaistmel. Teel Statoili läksid nad tülli selle üle, kes jookide eest maksab ning Uno-X tankla juures keeras ta ringi, sõitis arestimaja parklasse ja läks seal autost välja. Ta läks peole tagasi. Alates väljasõidust sünnipäevaseltskonna juurest kuni tema lahkumiseni arestimaja juures, oli möödunud ehk 5-10 minutit. I.T helistas talle tema numbrile 53850771 ja ta võttis kõned vastu, aga ei saanud I.T jutust teada, et politsei oli sõbra kinni pidanud. I.T kinnipidamisest kuulis ta alles kodus. Varem ei tulnud ta tunnistajana ütlusi andma ega sõpra kaitsma, kuna I.T ütles, et ta ootaks, kuni kutsutakse. Täpsemalt sõber ei seletanud. Süüdistatav ja tema kaitsja esitasid oma kaitseversiooni kinnituseks kohtule OÜ Optium Grupp 03.07.

  1. a. teatise selle kohta, et I.T vajab prille kangusega +
  2. Samuti esitasid nad kohtule EMT teatise, millelt nähtub, et mobiiltelefonilt numbriga 53430447 on numbrile 53850771 helistatud 03.04.
  3. a. kell 00:47 (kõne kestus 00:00:34); kell 00:48 (kõnekestus 00:00:50); kell 00:50 (kõne kestus 00:00:10); kell 03:25 (kõne kestus 00:01:02); kell 16:03 (kõne kestus 00:00:13). Kohus on seisukohal, et I.T ütlused, milles ta eitab auto juhtimist, on paljasõnalised ja antud enda süüst vabastamiseks. Samuti leiab kohus, et T.T. i kohtuistungil antud ütlused ei ole usaldusväärsed ,vaid tema ütluste eesmärgiks oli sõpra päästa reaase vangistuse eest. Ta kinnitas ka ise kohtuistungil ,et teadis hästi I.T olukorda, sh ka seda ,et teda ähvardab selle üleastumise eest reaalne vangistus ja et soovib sõpra aidata.. Samuti kinnitasid mõlemad nii I.T kui tunnistaja ,et olid sündmusi koos eelnevalt läbiarutanud ,tuletanud meelde juhtunut. Seega oli eelnevalt kokkulepitud sündmuste kirjeldamine ,sest tunnistaja andis oma ütlused peale süüdistavat ning ütluste andmisel sai rääkida kokkulepitud versioonist. Kohus hindab ebaloogiliseks I.T ja tema kaitsja väited, et T.T. i nime mittemainimine kogu eeluurimise vältel ning selle nimetamine alles kohtuistungil, on lihtsalt kaitseversioon. Asjaolu, et süüdistatava asemel juhtis sel öösel autot keegi teine isik, on väga oluline tõend, mis välistaks täielikult süüdistatava süü talle esitatud süüdistusepisoodis ning seega ei ole usutav, et sellise tõendi esitamisega oodati üle aasta. I.T oli võimalik tema süüd näitavad asjaolud ümber lükata juba 03.04.
  4. a., rääkides Anti Lepsoni, Ago Mägimetsa ja Jüri Pärnaga, samuti oli tal võimalik seda teha terve eeluurimise vältel. Kohus ei näe ühtegi põhjust, miks 4 süüdistatav ja tema kaitsja ei saanud varem esitada taotlust T.T. i ülekuulamiseks. Süüdistatav ja T.T. olid sõbrad ning I.T olid olemas tema kontaktandmed. Kohus leiab, et süüdistatav ei pea tõendama oma süü puudumist, kuid juhul, mil ta otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või looma süüdistusfunktsiooni kandjale vähemalt reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Väitega, et tema ei juhtinud 03.04.
  5. a. öösel sõiduautot Opel Omega, asus I.T end ise aktiivselt kaitsma ning see tähendab ühtlasi tema kohustust teha väidetu kontrollitavaks. Seega tulnuks tal nimetada ka isik, kes väidetavalt autot juhtis, mitte aga piirduda üldsõnalise mittekontrollitava väitega. Kohtule esitatud EMT teatiselt nähtub kõnede tegemine numbrilt X numbrile X, mis I.T ja tema kaitsja arvates tõendavad, et T.T. oli isikuks, kes sõitis autoga arestimaja õuele. Kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumentaalset tõendit selle kohta, et number 53850771 oleks kuulunud T.T. ile. Selle kohta on ainult T.T. i enda ja I.T ütlused. Samuti leiab kohus, et ka I.T poolt teatiselt nähtuvatel kellaaegadel T.T. ile tehtud kõned ei tõendaks, et autot juhtis T.T. ja et need olid tehtud vahetult peale viimase lahkumist autost. Kohus hindab usaldusväärseteks Lauri Suiti, Anti Lepsoni, Ago Mägimetsa ja Jüri Pärna ütlused. Nende tunnistused on omavahel kooskõlas, üksikasjalikud ja loogilised. Samuti on nende ütlused kooskõlas dokumentaalsete tõenditega. Tunnistajate näol on tegemist ametnikega, kes oma tööst tulenevalt puutuvad kokku situatsioonidega, kus neil tuleb meeles pidada rikkumistega seonduvaid üksikasju. Lauri Suiti ütlustest nähtub, et ta nägi auto sõitmist parklasse, selle peatumist ning seda, et autos viibis vaid üks isik. Tema ja Anti Lepsoni ütlused tõendavad, et Anti Lepson läks koheselt välja auto juurde ning ka Anti Lespon kinnitab, et Lauri Suit ütles talle, et autos on vaid üks inimene. Samuti esinevad vastuolud I.T kohtuistungil antud ütluste ja tema endakäeliselt kirjutatud selgituses väärteoprotokollis , kus tema väidetavalt T.T. i poolt auto juhtimise ajal istus. Väärteoprotokollist nähtuvalt nimetas ta algselt, et istus juhi kõrvalistmel. Kohtuistungil aga kinnitas , et istus tagaistmel. Kohtuistungil on I.T hakanud väitma ka seda, et politseiametnikud ei võimaldanud tal tuua autost prille, kuigi ta vajab prille kangusega +
  6. Samas on ta öelnud ka seda, et võibolla tal ikkagi olid prillid ees. Ago Mägimetsa ja Jüri Pärna ütlustest nähtub, et süüdistataval prille ees ei olnud ja ta ka ei avaldanud, et ei näe ja vajab prille. Väärteoprotokollist ja joobe tuvastamise protokollist nähtub, et ta on neile omakäeliselt alla kirjutanud ja väärteoprotokollis on ta omakäeliselt kirjutanud ka selgituse. Seega on tõendatud, et I.T nägi ja sai aru, millele ta alla kirjutas.

§ 424

näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. I.T on varem karistatud 24.11.2003. a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega 1-975/03

§ 424

järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 1-aastase vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga (I kd, lk 12). Seega oli I.T kuriteo toimepanemise ajal kehtiv karistus mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis. Seega pani I.T kuriteo toime katseajal. Kohus leiab, et I.T , olles teadlik oma varasemast karistatusest joobeseisundis sõiduki juhtimise eest, pani käesoleva kuriteo toime tahtlikult. I.T süü 07.11.

  1. a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises on tõendatud järgnevate tõenditega kogumis: 5 Tunnistaja Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel Alvar Riismandeli eeluurimisel 23.11.
  2. a. antud ütlustega, et 07.11.
  3. a., olles patrullis koos konstaabel Sander Hirmoga Tartus Kalevi tänaval, märkasid nad kl 01.35 paiku mootorsõidukit Opel Omega, reg. märgiga 874TCO, mille sõidumaneer oli ebakindel ja vingerdav. Nad peatasid sõiduki. Juhil tuli suust tugevat alkoholi lõhna, silmade sidekestad punetasid, silmad olid märjad ja läikivad, kõne oli häiritud, sõidukist väljumisel oli juhi tasakaal häiritud, kõndimisel esinesid tasakaalu häired ning reaktsioonivõime oli eriti aeglane. Kontrollimisel selgus, et juhil I.T puudus juhtimise õigust tõendav dokument. Alkoholijoobe tuvastas ta indikaatorvahendiga Lion S-L2 nr 95/2899, mille näit osutus positiivseks, süttis ja jäi põlema punane tuli. Ta teostas ka kordus alkokontrolli digitaalse alkomeetriga Lion SD-400 nr 016208D, mille tablool kuvatud näit osutus positiivseks ehk 1,12 mg/l kohta. Juht I.T tunnistas, et oli tarvitanud terve nädalavahetuse alkoholi ning oli kohapealse joobeseisundi tuvastamisega nõus. Ta koostas I.T-le juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja väärteoprotokolli (II kd, lk 5-6). I.T sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, väärteoprotokoll nr AB 737100, 07.11.
  4. a. ja joobeseisundi tuvastamise protokoll tõendavad Alvar Riismandeli eeluurimisel antud ütlusi täielikult (II kd, lk 2, 3, 4). I.T on end nii kahtlustatavana ülekuulamisel 08.12.
  5. a. (II kd, lk 10-11) kui kohtuistungil täielikult süüdi tunnistanud ja oma tegu kahetsenud. Ta tunnistab, et oli alkoholi tarvitanud ja nõustub sellega, et oli joobes ega nõudnud meditsiinilist ekspertiisi. Juhiload olid tal olemas, aga kadunud. Juhtimisõiguse oli ta taastanud
  6. a. augustis-septembris. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on I.T süü selles kuriteoepisoodis täielikult tõendamist leidnud. Asjaolu, et I.T on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kinnitab Tartu Maakohtu 24.11.
  7. a. otsus kriminaalasjas nr 1-975/03, millega I.T mõisteti süüdi

§ 424

järgi ja teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 50

lg 1 alusel võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 9 kuuks.

§ 74

alusel määrati, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata, kui I.T ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja järgib

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid (II kd, lk 7-8).

Kuriteoepisoodide toimepanemise ajal oli I.T süüdiv ja kohus on seisukohal, et puuduvad süüdistatava süüd välistavad asjaolud. Karistuse põhjendus Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. I.T on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 12.09.2000. a. Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel rahalise karistusega 1380.00 kr; rahaline karistus on tasutud (II kd, lk 17-18). 2) 24.11.2003. a. Tartu Maakohtu poolt

§ 424

alusel 1-aastase vangistusega tingimisi 18kuulise katseajaga ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks. I kd, lk 18-19, II kd, lk 15-16 Väärteokorras on teda karistatud korduvalt (I kd, lk 16-17; II kd, lk 13-14). Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse teatiste kohaselt ei ole I.T esitanud 2003. a. ja 2004. a. tuludeklaratsioone ja Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed tema sissetulekute kohta (I kd, lk 23-24). I.T käitumises tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 6

§ 424näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et 03.04.2005. a. kuriteoepisood oli I.T toime pandud katseajal ning samuti pani ta teise kuriteoepisoodi toime juba seitse kuud hiljem, s.o ajal, mil esimeses kuriteoepisoodis ei olnud kriminaalasjas veel kohtulahendini jõutud. Seega oli tema poolt toime pandud kahe joobeseisundis juhtimise vahele jääv ajavahemik suhteliselt lühike. Eeltoodu viitab asjaolule, et I.T ei ole oma varasematest õigusrikkumistest järeldusi teinud ja ei ole suuteline elama õiguskuulekalt. Seega ei ole teda võimalik käesolevas kriminaalasjas karistada kergema, s.o rahalise karistusega. Kuna tegemist on kuriteo toimepanemisega katseajal, tuleb talle mõistetavat karistust suurendada

§ 65lg 2 alusel Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võtta.

Menetluskulud I.T-lt tuleb välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 4500.00 krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 39.10 krooni. Kaie Uusen Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.