← Eesti

1-06-6087\18

Obsah (9)§ 424§ 199§ 64§ 68§ 74§ 75§ 50§ 65§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.november 2006.a. Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1- 06-6087 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi s

199 lg 2 p 4,7,8 järgi; Z.K süüdistus KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 ja

§ 424järgi; H.V süüdistus Kr

K §-de 139 lg 2 p 1,2, § 202 ja § 203 järgi; S.Z-i süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1; Suune Parisalu süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi ; Margus Plaksin’i süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kretel Tamm Süüdistatav P.G Kaitsja Süüdistatav Asenduskaitsja Süüdistatav Asenduskaitsja tõkend- elukohast lahkumise keeld; karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 6-l korral; advokaat Aivar Hint Z.K tõkend: elukohast lahkumise keeld; karistatud: kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral; advokaat Rainer Objartel H.V tõkend-elukohast lahkumise keeld; kriminaalkorras karistatud 2-l korral; advokaat Rainer Objartel Süüdistatav S.Z Asenduskaitsja tõkend: elukohast lahkumise keeld; kriminaalkorras karistatud 2-l korral; advokaat Rainer Objartel Süüdistatav Suune Parisalu karistatus: varem tõkend-elukohast lahkumise keeld; kriminaalkorras karistatud 8-l korral; Asenduskaitsja advokaat Rainer Objartel Süüdistatav Margus Plaksin tõkend-elukohast lahkumise keeld; kriminaalkorras karistatud 1-l korral; Asenduskaitsja advokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada P.G KrK § 197 lg 2 p 1 jä rgi ja ka ristuse ks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. Süüdi tunnistada P.G

§ 199

lg 2 p 4,7,8 jä rgi ja ka ristuse ks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendades raskemat mõistetud karistust mõista P.G-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.02.-02.09.1999 ja 10.11.-12.11.2002 so 6 kuud 15 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista P.G-le 11 (üksteist) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.G ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on P.G kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

  1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdi tunnistada Z.K

§ 424jä rgi ja ka ristuse ks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Z.K Kr

K § 139 lg 2 p 1,2,3 jä rgi ja ka ristuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga mõista Z.K-le liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 2

§ 74

lg 1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui Z.K ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on Z.K kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

  1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 50

lg 1 alusel võtta lisakaristusena Z.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. Lisakaristus jõustub kohtuotsuse jõustumisest. Süüdi tunnistada H.V KrK § 139 lg 2 p 1,2 jä rgi ja karistuse ks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada H.V KrK § 202 jä rgi ja ka ris tuse ks mõista 5 (viis) kuud vangistust. Süüdi tunnistada H.V KrK § 203 lg 1 jä rgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. KrK § 40 lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga ja mõista H.V-le liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KrK § 45 ja

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.02.1999-04.03.1999 so 11 päeva ja 08.10.2001.-10.10.2001.a. so 3 päeva, kokku 14 (neliteist) päeva, lõplikuks karistuseks mõista H.V-le 7 (seitse) kuud 16 (kuusteist) päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.V ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on H.V kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

  1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdi tunnistada S.Z KrK § 139 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KrK § 45 ja

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.04.2001- 06.04.2001 so 3 päeva, lõplikuks karistuseks mõista S.Z-ile 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult 3 täitmisele, kui S.Z ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on S.Z kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

  1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdi tunnistada SUUNE PARISALU KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust.

§ 65lg 1 alusel lugeda karistus kaetuks Põlva Maakohtu 03.09.2004.a.

otsusega mõistetud liitkaristusega 7 kuud vangistust, mis on ära kantud, ja lugeda SUUNE PARISALULE käesoleva otsusega mõistetud karistus kantuks. Süüdi tunnistada MARGUS PLAKSIN KrK § 139 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 100 (ükssada) miinimumpäevamäära, s.o. summas 5 000.- (viis tuhat) krooni riigituludesse. KrK § 45 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.10.2001-09.10.2001 so 2 päeva. KrK § 43 lg 4 alusel 2 päevale vangistusele vastab 6 päevamäära rahalist karistust, seega arvestada karistusest kantuks 6 päevamäära so 300 krooni. Lõplikuks karistuseks mõista MARGUS PLAKSINILE rahaline karistus 94 (üheksakümmend neli) päevamäära, s.o 4 700.- (neli tuhat seitsesada) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele kas SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606, Tartu Maakohtu viitenumber 4100065035 (tasumisel märkida selgitusse isiku nimi, kelle eest makstakse, kohtu nimi ja kohtuasja number). Määrata Z.K , H.V , S.Z katseajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. P.G määrata katseajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdimõistetute suhtes valitud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada K.K. tsiviilhagi ja välja mõista P.G-lt 4725.- (neli tuhat seitsesada kakskümmend viis) krooni K.K. kasuks. Rahuldada R.U. tsiviilhagi ja välja mõista P.G-lt 2975.- (kaks tuhat üheksasada seitsekümmend viis) krooni R.U. kasuks. Rahuldada A.J. tsiviilhagi ja välja mõista P.G-lt 4140.- (neli tuhat ükssada nelikümmend) krooni A.J. kasuks. Rahuldada K.K. tsiviilhagi ja välja mõista P.G-lt 8780.- (kaheksa tuhat seitsesada 4 kaheksakümmend) krooni K.K.kasuks. Rahuldada N.S. tsiviilhagi ja välja mõista P.G-lt 56 773.- (viiskümmend kuus tuhat seitsesada seitsekümmend kolm) krooni N.S. kasuks. Rahuldada M.A. tsiviilhagi ja välja mõista solidaarselt P.G-lt ja H.V-lt 1200.- (tuhat kakssada) krooni M.A. kasuks. Rahuldada OÜ X tsiviilhagi ja välja mõista solidaarselt P.G-lt ja H.V-lt 10 990.- (kümme tuhat üheksasada üheksakümmend) krooni OÜ X kasuks. Rahuldada T.T. tsiviilhagi ja välja mõista P.G-lt 274.- (kakssada seitsekümmend neli) krooni T.T. kasuks. Rahuldada L.K. tsiviilhagi ja välja mõista Z.K-lt 9537 (üheksa tuhat viissada kolmkümmend seitse) krooni 78 senti L.K. kasuks. Rahuldada T.K. tsiviilhagi ja välja mõista Z.K-lt 20000.- (kakskümmend tuhat) krooni T.K. kasuks. Rahuldada R.I. tsiviilhagi ja välja mõista solidaarselt Z.K-lt ja S.Z-ilt 19 700.- (üheksateist tuhat seitsesada) krooni R.I. e kasuks. Rahuldada U.L. tsiviilhagi ja välja mõista solidaarselt Z.K-lt ja S.Z-ilt 325.- (kolmsada kakskümmend viis) krooni U.L. kasuks. Rahuldada H.N. tsiviilhagi ja välja mõista Z.K-lt 10 000.- (kümme tuhat) krooni H.N. kasuks. Rahuldada I.S. tsiviilhagi ja välja mõista solidaarselt Z.K-lt ja Suune Parisalult 975.(üheksasada seitsekümmend viis) krooni ja Z.K-lt täiendavalt 7000.- (seitse tuhat üheksasada seitsekümmend viis) krooni I.S. i kasuks. Rahuldada R.P. tsiviilhagi ja välja mõista H.V-lt 4000.- (neli tuhat) krooni R.P. se kasuks. Asitõendid- toilmuimeja EIO, mis on antud I.S. i vastutavale hoiule ja muusikakeskus Panasonic SC-AK 50GC-H, mis on tagastatud S.S.- vabastada asitõendi staatusest. KrMS §-de 175 lg 1 p 4,5,9,10; 179 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel mõista välja menetluskulu järgmiselt: P.G-lt sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 8 589 (kaheksa tuhat viissada kaheksakümmend üheksa) krooni ja 21 senti; ekspertiisitasu 4000.- (neli tuhat) krooni, postikulu 231 (kakssada kolmkümmend üks ) krooni; Z.K-lt sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 5239 (viis tuhat kakssada kolmkümmend üheksa) krooni 20 senti; postikulu 231 (kakssada kolmkümmend üks ) krooni; H.V-lt sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 371 (kolmsada seitsekümmend üks) krooni 70 senti; postikulu 231 (kakssada kolmkümmend üks ) krooni; S.Z-ilt sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni; postikulu 231 (kakssada kolmkümmend üks ) krooni; SUUNE PARISALULT 5 sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 3 044 (kolm tuhat nelikümmend neli) krooni 40 senti; postikulu 231 (kakssada kolmkümmend üks ) krooni; MARGUS PLAKSINILT sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 3575 (kolm tuhat viissada seitsekümmend viis) krooni 40 senti; postikulu 231 (kakssada kolmkümmend üks ) krooni; Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, Tartu Maakohtu viitenumber 2800049874 (selgitus: Tartu MK otsus nr…. ja isiku nimi, kelle eest tasutakse sundraha või kohtukulu/advokaaditasu). Juhul kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente, millest nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päev jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. Kokkuleppe sisu P.G süüdistus P.G ärandas ajutise kasutamise eesmärgil ööl vastu 22.01.1999.a. Tartu linnast, Vasara 29 maja eest O.K. kuuluva sõiduauto Mazda 323, mille jättis maha 03.02.1999.a. Põlvamaale, RasinaVõnnu tee 4. kilomeetrile. P.G ärandas ajutise kasutamise eesmärgil ööl vastu 05.02.1999.a. Tartus linnast, Aardla 21 maja eest S.M. kuuluva sõiduauto VW Passat, mille jättis hiljem maha Tartus, Alasi tänavale. P.G ärandas ajutise kasutamise eesmärgil ööl vastu 06.02.1999.a. Tartu linnas, Nõva 4 maja eest K.K. kuuluva sõiduauto Mazda 626, millega sõitis 07.02.1999.a. Tartumaal, Kambja-Rebase teel teelt välja, vastu kivi ja jättis auto avariikohale maha. P.G ärandas ajutise kasutamise eesmärgil ööl vastu 14.02.1999.a. Tartu linnast, Pikk 98 maja eest R.U. kasutuses oleva I.U. kuuluva sõiduauto Mazda 323, millega sõitis 14.02.1999.a. Tartu- Räpina maanteel kraavi. P.G ärandas ajutise kasutamise eesmärgil ööl vastu 20.02.1999.a. Tartu linnast, Uus 65 maja eest A.J. kasutuses oleva R.J. kuuluva sõiduauto Mazda 626, mille jättis maha Mõisavahe 41 maja sisehoovi. Sellega pani P.G toime KrK § 197 lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. mootorsõiduki ärandamise selle ajutise kasutamise eesmärgil vähemalt teistkordselt. P.G varastas salaja ööl vastu 22.01.1999.a. Tartu linnast, Vasara 29 maja eest tema poolt ärandatud O.K. kuuluvast sõiduautost Mazda 323, kannatanule kuuluva istmesoojenduse väärtusega 500 krooni, 2 väärtust mitteomavat aknakaabitsat, päikeseprillid väärtusega 100 krooni 6 ja käsiharja väärtusega 30 krooni. P.G varastas salaja ööl vastu 14.02.1999.a. Tartu linnast, Pikk 98 maja eest tema poolt ärandatud R.U. kasutuses olevast sõiduautost Mazda 323 kannatanule kuuluva spordikoti väärtusega 700 krooni, automagnetoola Subaru väärtusega 500 krooni, botased väärtusega 100 krooni, dressi väärtusega 200 krooni, pesemisasjad koguväärtusega 50 krooni, käterätiku väärtusega 50 krooni, särgi väärtusega 50 krooni ja paari sokke väärtusega 25 krooni. P.G varastas salaja ööl vastu 20.02.1999.a. Tartu linnast, Uus 65 maja eest tema poolt ärandatud A.J. kasutuses olevast sõiduautost Mazda 626 kannatanule kuuluva Salvo kelgu väärtusega 140 krooni. P.G varastas salaja ööl vastu 08.02.1999.a. Tartu linnast, Leegi 17 maja eest K.K.ile kuuluva sõiduauto Mazda 626, väärtusega 20 000 krooni, milles olid nahkkindad väärtusega 300 krooni, võtmete komplekt väärtusega 1500 krooni, juhtmete komplekt väärtusega 700 krooni, kummikud väärtusega 150 krooni. P.G varastas salaja ööl vastu 14.02.1999.a. Tartu linnast, Mõisavahe 34 maja eest N.S. ile kuuluva sõiduauto Mazda 323, väärtusega 31 900 krooni. P.G püüdis salaja varastada ööl vastu 19.02.1999.a. Tartu linnast, Anne 30 maja eest, M.A. kasutuses olevat A.P. kuuluvat sõiduautot Opel Rekord, lõhkudes ära auto tagumise parempoolse kolmnurkklaasi, rooli ümbriskatte ja süüteluku, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna P.G ei õnnestunud lõhkuda roolilukku. P.G varastas salaja ööl vastu 19.02.1999.a. Tartu linnast, Pikk 96 maja eest OÜ-le X kuuluva sõiduauto Opel Rekord Caravan, väärtusega 30 000 krooni. P.Gvarastas salaja ööl vastu 20.02.1999.a. juhipoolse ukseluku ja süüteluku lõhkumise teel Tartu linnast, Mõisavahe 41 maja eest K.K. kuuluva sõiduauto Mazda 626, väärtusega 30 000 krooni. P.G grupis koos Ermo Kruusega tungis 12.10.2002.a. kella 13.30 ja 22.00 vahel aknaklaasi eemaldamise teel sisse Tartumaal, Kambja vallas, Riiviku külas asuvasse L.O. kuuluvasse Tamme talu elumajja ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära J.O. kuulva villase kampsuni väärtusega 100 krooni, musta nahkvesti väärtusega 200 krooni, 2 paari pruune meeste kingi koguväärtusega 200 krooni, 5 paari villaseid sokke ja 5 paari villaseid kindaid koguväärtusega 150 krooni, elektrilise triikraua väärtusega 100 krooni, kaks paari meeste pükse koguväärtusega 100 krooni, meeste käekella väärtusega 80 krooni, raadio väärtusega 100 krooni, meeste karvamütsi väärtusega 100 krooni, meeste sametist soge väärtusega 50 krooni, praepanni väärtusega 50 krooni, 3 meeste triiksärki koguväärtusega 100 krooni, paki majapidamisküünlaid väärtusega 50 krooni, kera villast lõnga väärtusega 50 krooni, 3 kg kakaod koguväärtusega 50 krooni, ülikonna väärtusega 100 krooni, pintsaku väärtusega 50 krooni, rahakoti väärtusega 70 krooni, milles oli sularaha 45 krooni, J.O. EV kodaniku passi ja invaliidsustunnistuse. J.O. tekitatud kogukahju on 1745 krooni. Veel varastas P.G J.O. kuuluva automagnetoola väärtusega 1500 krooni, voolu alaldi väärtusega 100 krooni, 2 autokõlarit koguväärtusega 100 krooni, väärtust mitteomava seljakoti ja väärtust mitteomava kilekoti ning garaažist elektrilise sae “Partner” väärtusega 600 krooni, kokku L.O. kuuluvat vara 2300 krooni väärtuses. P.G koos Ermo Kruusega tungis 10.11.2002.a. kella 17.30 paiku aknaklaasi eemaldamise teel sisse Tartumaal, Rannu vallas, X külas asuvasse E.Õ. korterisse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 3-liitrilise purgi kurke väärtusega 30 krooni, 200 g viinereid väärtusega 10 krooni ja ühe karbi pasteeti väärtusega 7 krooni, kokku võõrast vara 47 krooni väärtuses. P.G tungis 05.11.2002.a. aknaklaasi eemaldamise teel sisse Tartumaal, Kambja vallas, Kullaga külas asuvasse T.T. elamusse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära paki kohvi “ President” väärtusega 32 krooni, 6 purki “Santa-Maria” maitseaineid koguväärtusega 72 krooni, mehhaanilise äratuskella väärtusega 90 krooni, kuivaineid koguväärtusega 30 krooni ja nahkjope väärtusega 50 krooni. Sellega pani P.G toime

§ 199lg.

2 p. 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. 7 võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja sissetungimisega. Kuriteoga on varalist kahju põhjustatud: O.K. 9745 kr., tsiviilhagi ei ole; S.M. 350 kr., tsiviilhagi ei ole; K.K. 4725 kr., tsiviilhagi 4725 kr.; R.U. 2975 kr., tsiviilhagi 2975 kr.; A.J. 4140 kr., tsiviilhagi 4140 kr.; K.K.ile 8780 kr., tsiviilhagi 8780 kr.; N.S. 56 773 kr., tsiviilhagi 56 773 kr.; M.A. 1200 kr., tsiviilhagi 1200 kr.; OÜ X ile (esindaja pankrotihaldur Ene Ahas) 10 990 kr., tsiviilhagi 10 990 kr.; K.K. 600 kr., tsiviilhagi ta ei esita; L.O. 2400 kr., tsiviilhagi ei ole.; J.O. 1745 kr., tsiviilhagi ei ole.; E.Õ. 114.20 kr., tsiviilhagi ei ole.; T.T. ile 274 kr., tsiviilhagi 274 kr.; Asitõendid: puuduvad. Karistuse liik ja määr: KrK § 197 lg. 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 10 kuud vangistust.

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendades raskemat mõistetud karistust mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.02.-02.09.1999 ja 10.11.-12.11.2002 so 6 kuud 15 päeva, lõplikuks karistuseks jääb 11 kuud 15 päeva vangistust.

§ 74

alusel P.G-le määratud vangistust ei pöörata täitmisele, kui P.G 3 aasta pikkuse katseaja jooksule ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Z.K süüdistus Z.K grupis koos Alar Blanki ning kolme tuvastamata isikuga ajavahemikul 30.12.1999.a. kuni 02.01.2000.a. varastas salaja Tartus, Pallase pst. 37 asuvast ehitusjärgus olevast L.K. le kuuluvast eramust 64 puitlaastplaati koguväärtusega 7332.88 krooni, kipsplaate koguväärtusega 1704.90 krooni ja 10 kotti tsementi koguväärtusega 500 krooni, kokku L. K kuuluvat vara 9537.78 krooni väärtuses. Z.K grupis koos Kuno Veskiojaga varastas salaja 2000.a. augusti lõpul, Tartus, Pallase pst. 39 asuva garaaži ukseriivi avamise teel T.K. ale kuuluva keevitusaparaadi väärtusega 20 000 krooni. Z.K isikute grupis koos S.Z-i ja Triin Veskiojaga varastas 13.01.2001.a. Tartus, X asuvast R.I. e eramust salaja mobiiltelefoni №kia 5110, koos akulaadijaga koguväärtusega 2000 krooni, sularaha 500 krooni, tööriistakohvri koos tööriistadega koguväärtusega 1100 krooni, AGA gaasikeevituskomplekti väärtusega 5000 krooni; 2 purki põranda lakki koguväärtusega 1200 krooni, 100 meetrit elektrijuhet koguväärtusega 700 krooni, torutangid väärtusega 700 krooni, õlleankru väärtusega 1000 krooni, 200 liitrilise roostevabast terasest mahuti väärtusega 2000 krooni, keermelõikurite komplekti väärtusega 2500 krooni, pliidi Pioneer küttekeha väärtusega 2000 krooni, taskulambi Philips väärtusega 100 krooni, 70 meetrit 3-soonelist 2,5 mm läbimõõduga traati koguväärtusega 500 krooni, kaks kuulkraani koguväärtusega 400 krooni, kokku R.I. ele kuuluvat vara 19 700 krooni väärtuses ja U.L. le kuuluvast rahakotist sularaha 325 krooni. Z.K varastas salaja 27.01.2001.a. Tartus, Pallase pst. 39 maja garaažist ukse avamise teel 8 H.N. ale kuuluva sõiduauto Opel Kadett pagasiruumist automootori väärtusega 10 000 krooni. Z.K grupis koos Suune Parisaluga ajavahemikul 27.04.2001.a kuni 02.05.2001.a. varastas salaja Tartus, Herne 43-3 asuvast korterist I.S. ile kuuluva mobiiltelefoni №kia 3210 laadija väärtusega 175 krooni, tulemasina ZIPPO väärtusega 350 krooni, kuldketi väärtusega 350 krooni ja ripatsiga kullavärvi keti väärtusega 100 krooni. Z.K ajavahemikul 27.04.2001.a. kuni 02.05.2001.a. varastas salaja Tartus, Herne tn.43-3 korterist II.S. ile kuuluva televiisori Goldstar väärtusega 3000 krooni, külmkapi Whirpool väärtusega 4000 krooni ja tolmuimeja Eio väärtusega 1500 krooni. Sellega pani Z.K toime KrK § 139 lg. 2 p. 1,2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. võõra vara salajase varguse isikute grupis, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega. Z.K isikuna, keda on 28.01.2004.a. Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis 31.03.2004.a. kella 17.30 ajal Tartus, Pallase puiesteel mootorsõidukit VW, olles alkoholijoobes. 19 Z.K isikuna, keda on 28.01.04.a. Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud LS § 74 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis 01.07.06.a. kella 22.35 ajal Tartus, Anne tänaval mootorsõidukit VW reg. märgiga 063 AIT, olles alkoholijoobes; samuti juhtis Z.K 24.09.06.a. kella 01.30 ajal Tartus, Jaama-Raatuse ristmikul mootorsõidukit Volvo reg. märgiga 614 TCP, olles alkoholijoobes. Sellega pani Z.K toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kuriteoga on varalist kahju põhjustatud. L.K. le 9537.78 kr., tsiviilhagi 9537.78 kr. T.K. ale 20 000 kr., tsiviilhagi 20 000 kr; R.I. ele 19 700 kr., tsiviilhagi 19 700 kr; U.L. ele 325 kr., tsiviilhagi 325 kr; H.N. ale 10 000 kr., tsiviilhagi 10 000 kr; I.S. ile 9475 kr., tsiviilhagi 7975 kr. Asitõendid: tolmuimeja EIO antud I.S. ile vastutavale hoiule. Karistuse liik ja määr: KrK § 139 lg. 2 p. 1,2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust.

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 9 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 9 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel vangistust ei pöörata täitmisele kui Z.K 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 50alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks.

H.V süüdistus H.V , isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos Kalev Eina ja Ats Sammalkiviga varastas salaja 1999.a. aprilli algul Tartumaal, Tartu vallas, Soekülas 34 tm R.P. sele kuuluvaid okaspuu palke koguväärtusega 12 000 krooni. H.V , olles teadlik, et alaealine P.G tegeleb autode vargusega, kihutas 16.02.1999.a. viimast varastama sõiduautot Opel Rekord ning leppis P.G-ga kokku kohtumise ja auto kohaletoimetamise Tartus, Lääne 14 maja juurde 19.02.1999.a. hommikuks. Seepeale P.G püüdis ööl vastu 19.02.1999.a. salaja varastada Tartus, Anne 30 maja eest M.A. kasutuses olevat A.P. kuuluvat sõiduautot Opel Rekord, kuid P.G ei õnnestunud roolilukku lõhkuda ning kuritegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest mitteoleneval põhjusel. 9 H.V tellimuse täitmiseks varastas P.G ööl vastu 19.02.1999.a. Tartus, Pikk 96 eest OÜ-le X kuuluva sõiduauto Opel Rekord Caravan, väärtusega 30 000 krooni ja andis selle üle H.V-le, kes selle realiseeris. H.V grupis koos Margus Plaksiniga varastas salaja ööl vastu 08.10.2001.a. Tartus, X korterist A.S. kasutuses oleva ja Silver Svenovile kuuluva muusikakeskuse Panasonic väärtusega 5000 krooni. Sellega pani H.V toime KrK § 139 lg. 2 p. 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. võõra vara salajase varguse isikute grupis, isikuna, kes on varem toime pannud varguse. H.V kihutas teadvalt alaealist P.G , kes on sündinud xxx, ööl vastu 19.02.1999.a. toime panema sõiduauto Opel Rekord salajast vargust, tõmmates P.G kaasa kuriteo toimepanemisele. Sellega pani H.V toime KrK § 202 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. alaealise kaasatõmbamise kuriteo toimepanemisele. H.V omandas 08.02.1999.a. Tartust, Leegi 19 maja eest ööl vastu 08.02.1999.a. P.G poolt varastatud K.K.ile kuuluva sõiduauto Mazda 626, väärtusega 20 000 krooni, olles eelnevalt teadlik, et sõiduauto on varastatud. H.V omandas 16.08.2000.a. Tartu mk., Tartu vallas, X külas muusikakeskuse Sony väärtusega 5220 krooni, olles eelnevalt teadlik, et see on varastatud Z.K poolt 15. 08.2000.a. Jõgeva maakonnas, Tabivere vallas, X külas J.L. elukohast. Sellega pani H.V toime KrK § 203 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise. Kuriteoga on varalist kahju põhjustatud: R.P. sele 12 000 kr., tsiviilhagi 4000 krooni M.A. 1200 kr., tsiviilhagi 1200 kr. OÜ X ile (esindaja pankrotihaldur Ene Ahas) 10 990 kr., tsiviilhagi 10 990 kr A.S. materiaalset kahju ei tekitatud S.S. 5000 kr., muusikakeskus on tagastatud, hagi ei ole Asitõendid: muusikakeskus Panasonic SC-AK50GC-H tagastatud S.S. Karistuse liik ja määr: KrK § 139 lg. 2 p. 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust KrK § 202 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust KrK § 203 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust. KrK § 40 lg 1 ja

§ 64lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 8 kuud vangistust. Kr

K § 45 ja

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.02.1999-04.03.1999 so 11 päeva ja 08.10.2001.-10.10.2001.a. so 3 päeva, kokku 14 päeva, lõplikuks karistuseks jääb 7 kuud 16 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel H.V-le mõistetavat vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta 18 kuu pikkuse katseaja jooksule ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

S.Z-i süüdistus S.Z isikute grupis koos Z.K ja Triin Veskiojaga varastas 13.01.2001.a. Tartus, X asuvast R.I. e eramust salaja mobiiltelefoni №kia 5110, koos akulaadijaga koguväärtusega 2000 krooni, sularaha 500 krooni, tööriistakohvri koos tööriistadega koguväärtusega 1100 krooni, AGA gaasikeevituskomplekti väärtusega 5000 krooni; 2 purki põranda lakki koguväärtusega 1200 krooni, 100 meetrit elektrijuhet koguväärtusega 700 krooni, torutangid väärtusega 700 krooni, õlleankru väärtusega 1000 krooni, 200 liitrilise roostevabast terasest mahuti väärtusega 2000 krooni, keermelõikurite komplekti väärtusega 2500 krooni, pliidi Pioneer küttekeha väärtusega 2000 krooni, taskulambi Philips väärtusega 100 krooni, 70 meetrit 3-soonelist 10 2,5 mm läbimõõduga traati koguväärtusega 500 krooni, kaks kuulkraani koguväärtusega 400 krooni, kokku R.I. ele kuuluvat vara 19 700 krooni väärtuses ja U.L. le kuuluvast rahakotist sularaha 325 krooni. Sellega pani S.Z toime KrK § 139 lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. võõra vara salajase varguse isikute grupis. Kuriteoga on varalist kahju põhjustatud: R.I. ele 19 700 kr., tsiviilhagi 19 700 kr.; U.L. ele 325 kr., tsiviilhagi 325 kr. Asitõendid: puuduvad Karistuse liik ja määr: KrK § 139 lg. 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KrK § 45 ja

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.04.2001- 06.04.2001 so 3 päeva, lõplikuks karistuseks jääb 2 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel vangistust ei pöörata täitmisele kui S.Z 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Suune Parisalu süüdistus Suune Parisalu grupis koos Z.K-ga ajavahemikul 27.04.2001.a kuni 02.05.2001.a. varastas salaja Tartus, Herne 43-3 asuvast korterist I.S. ile kuuluva mobiiltelefoni №kia 3210 laadija väärtusega 175 krooni, tulemasina ZIPPO väärtusega 350 krooni, kuldketi väärtusega 350 krooni ja ripatsiga kullavärvi keti väärtusega 100 krooni. Sellega pani Suune Parisalu toime KrK § 139 lg. 2 p. 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. võõra vara salajase varguse isikute grupis, isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kuriteoga on varalist kahju põhjustatud I.S. ile 975 krooni, tsiviilhagi selles episoodis seega 975 krooni (kokku I.S. i kahes varguse episoodis tsiviilhagi 7975 krooni). Asitõendid: puuduvad Karistuse liik ja määr: KrK § 139 lg. 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 kuu vangistust.

§ 65

lg 1 alusel lugeda karistus kaetuks Põlva Maakohtu 03.09.2004 otsusega mõistetud liitkaristusega 7 kuud vangistust, mis on ära kantud, ja lugeda karistus kantuks. Margus Plaksini süüdistus Margus Plaksin grupis koos H.V-ga varastas salaja ööl vastu 08.10.2001.a. Tartus, X korterist A.S. kasutuses oleva ja Silver Svenovile kuuluva muusikakeskuse Panasonic väärtusega 5000 krooni. Sellega pani Margus Plaksin toime KrK § 139 lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. võõra vara salajase varguse isikute grupis. Kuriteoga on varalist kahju põhjustatud S.S. 5000 krooni, tsiviilhagi ei ole. Asitõendid: asitõend - muusikakeskus Panasonic SC-AK50GC-H tagastatud S.S. Karistuse liik ja määr: KrK § 139 lg. 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 100 päevamäära so 5000 krooni. KrK § 45 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.10.2001-09.10.2001 so 2 päeva. KrK § 43 lg 4 alusel 2 päevale vangistusele vastab 6 päevamäära rahalist karistust, seega arvestada karistusest kantuks 6 päevamäära so 300 krooni. Lõplikuks karistuseks jääb 4700 krooni rahalist karistust. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. 11 Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et P.G , Z.K , H.V , S.Z-i , Suune Parisalu ja Margus Plaksini ning nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatavad on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. P.G , Z.K , H.V , S.Z, Suune Parisalu ja Margus Plaksin tuleb süüdi tunnistada neile esitatud süüdistuste kohaselt ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa I astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 4 500.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista määratud kaitsjatele väljamastava tasu ja postikulu. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagid tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Kohus peab põhjendatuks kohaldada solidaarse vastutuse põhimõtet, sest tsiviilhagejatele on kahju tekitatud süüdistatavate ühise tegutsemise läbi. Kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.