1-06-10884\4

1-06-10884 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2006.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-06-10884 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Ivi Kesküla, Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Alina Koop Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi F.B süüdistuses KarS § 215 lg.2 p.1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21.septembri 2006.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav F.B Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatav F.B ik. xxx, töökoht OÜ Tarrest Ehitus, eluk. Tallinn, Paldiski mnt.173-59, varem seitsmel korral kohtulikult karistatud, neist viimati
2. sprillil 2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 25 lg.2 ja § 215 lg.2 p.1 järgi 2 a. vangistusega tingimis 3 a. katseajaga, vahi alla viibib alates
3. märtsist 2006.a., Kaitsja vandeadvokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
4. septembri 2006.a. otsus F.B suhtes jätta muutmata ja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
5. novembril 2006.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule, 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
6. septembri 2006.a. otsusega tunnistati F.B süüdi KarS § 215 lg.2 p.1 järgi ja karistati, KrMS § 238 lg.2 alusel 1 a. ja 4 kuu vangistusega. KarS § 65 lg.2 järgi suurendati karistust eelmise, Tallinna Linnakohtu
7. aprilli 2003.a. otsuse järgi ärakandmata karistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti vangistus tähtajaga 3 a. ja 4 kuud. F.B tunnistati süüdi selles, et tema,
8. märtsil 2006.a., Tallinnas, Kolde pst. 76 elamu juures, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, tungis kannatanu Juri Danilovi sõiduautosse Volkswagen Polo, käivitas mootori ja sõitis eemale, kuni auto takerdus lumevalli ja süüdistatav peeti politseipatrulli poolt kinni. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis süüdistatav F.B ei vaidlusta inkrimineeritud kuriteo toimepanemist ega selle juriidilist kvalifikatsiooni, vaid esimese astme kohtu poolt mõistetud karistust. Apellant põhistab karistuse vähendamist kuriteo toimepanemise puhtsüdamliku kahetsemisega, samuti asjaoluga, et varasemate kohtuotsuste järgi kahjude heastamiseks väljamõistetud rahasummad on ta peaaegu täies ulatuses tasunud. Enamuse 3 a. pikkusest katseajast apellant seadust ei rikkunud ja tema saatuse otsustas 1 kuu ja 6 päeva enne katseaja lõppu arutatava kuriteo toimepanemine. Maakohtu poolt mõistetud karistus on apellandile psüühiliselt raskesti talutav vangistuse tähtaja pikkuse tõttu. Apellant taotleb karistusena mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist ringkonnakohtu enda äranägemise järgi. Ringkonnakohtu istungil süüdistatava F.B ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni. Apellatsiooni täpsustuse korras selgitas süüdistatava F.B, et taotleb KarS § 215 lg.2 p.1 järgi mõistetud karistuse vähendamist 4 kuu võrra. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsioonis ega ringkonnakohtu istungil pole süüdistatav F.B esitanud ühtegi olulist asjaolu, mis karistuse mõistmisel jäänuks esimese astme kohtu tähelepanuta ja ringkonnakohtus läbivaadatuna võiks seada kahtluse alla Harju Maakohtu
9. septembri 2006.a. otsuse põhjendatuse või seaduslikkuse mõistetud karistuse osas. Vaidlustatud kohtuotsuse põhiosast nähtuvalt on karistuse mõistmisel arvesse võetud süüdistatava A. Spivaki süü suurust. Samuti on karistust kergendava asjaoluna arvesse võetud tema puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust rakendavaid asjaolusid pole kohtus kindlaks tehtud. Karistuse mõistmisel juba arvesse võetud asjaolu korduv arvestamine karistuse muutmise alusena pole põhjendatud ega lubatud. Karistuse mõistmise seisukohalt pole tähtsust, millisel perioodil katseaja kestel süüdistatav F.B uue kuriteo toime pani. Uue kuriteo katseajal toimepanemise fakt ise enesest tõendab, et süüdistatav pole tema suhtes ülesnäidatud usaldust õigustanud. Süüdistatav F.B on uue süüteo toimepanemisega näidanud, et vabaduse võtmisega mitteseotud karistus ei hoia ära tema poolt uue kuriteo toimepanemist ega taganud õiguskorra kaitset. Karistus on esimese astme kohtu poolt mõistetud karistusseadustikus kehtestatud sanktsiooni piires ja liitkaristus on moodustatud õigesti. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
10. septembri 2006.a. otsuse F.B suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN I. KESKÜLA M. PREIMER