lg 2 p 4,8; § 215 lg 2 p 1 ja § 200 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Kati Miitra Süüdistatav R.A - isikukood XXXXXX, Eesti kodanik; põhiharidusega, viimane elukoht: XXXXXX; töötas karjakuna; varem kriminaalkorras karistamata; korduvalt karistatud väärtegude eest rahatrahvidega (trahvid tasumata); tõkend – vahi all pidamine alates 28.05.2006.a. (eelnevalt oli kahtlustatavana kinni peetud: 19.-21.04.04.a. ja 28.03.06.a.) Kaitsja advokaat Urmas Simon RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada R.A
lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust; süüdi tunnistada ta
lg 2 p 1 järgi ning kohaldades
lg 1 sätteid mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust; süüdi tunnistada ta
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (8 kuud) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. 2 Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata;
lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ja vangistuse alguseks lugeda 28.05.2006.a. ning täiendavlt lugeda kantuks 4 eelvangistuse päeva (19.04.-21.04.2004.a ja 28.03.06.a.).
lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ning mis on toime pandud sissetungimisega. Samuti R.A isikuna, kes on varem toime pannud varguse, viibides ajavahemikul 17.04.2004.a kella 22.00 kuni 18.04.2004.a kella 09.00 XXXXXXXX asuva maja ees asuvas parklas, võttis võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil I L`i tumepruuni värvi sõiduauto VAZ 21063 reg nr 696 ABS, VIN koodiga XTA210630L2289041 ning sõitis autoga Harjumaal Raasiku vallas ning jättis selle Raasiku - Peningi maanteel asuvale põllule, kuna bensiin sai otsa. I L tekitati kahju summas 1 350 krooni. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, viibides 11.02.2006.a kella 05.30 ja 08.00 vahel XXXXXXXXX farmis, võttis lauda riietusruumi nagis rippuva jope taskust J S`ile kuuluva sõiduauto Nissan Almera võtmed, suundus auto juurde, avas puldist autouksed ning võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil käivitas ta J S`ile kuuluva sõiduauto Nissan Almera registrinumbriga 651 APK ning sõitis lauda juurest ära, olles teadlik, et auto kasutamiseks tal luba puudus. J S`ile tekitati kahju summas 51 655 krooni. Nende tegevustega pani R.A toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavoliline kasutamine ilma omastamise eesmärgita isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ning asja omavolilise ajutise kasutamise. Samuti R.A , viibides 01.10.2004.a Kuusalu lasteaia taga asuvas metsas, läks alkoholijoobes H T`it koju saatma. Võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil lükkas ta H. T pikali maha, põhjustades viimasele füüsilist valu ja võttis H. T vesti paremal pool asuvast taskust rahakoti, millest võttis sularaha summas 1457 krooni. Selle tegevusega pani R.A toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Süüdistatav R.A tunnistas end kohtuistungil süüdi kõigis kuriteoepisoodides (vaidlustades vaid tekitatud kahjude suurusi), kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 4 Tema kaitsja U. Simon pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. R.A süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud:
lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritavas kuriteos: ajavahemikul 23.-24.12.2002.a aset leidnud episoodis: - sündmuskoha vaatluse protokolliga (I kd, tl. 74-76); - kannatanu J K`i avaldusega politseile ja tema ütlustega eeluurimisel (I kd. tl. 73, 77, 78, 8283); - tunnistajate A R ja A K ütlustega eeluurimisel (I kd. tl. 85, 87), kes kuulsid ja nägid J. K korteri lõhutud akent ning teatasid sellest politseisse; - tunnistaja A V ja A Pi ütlustega eeluurimisel (I kd. tl. 88-89; 90-91), kes korrakaitsetöötajatena sündmuskohal viibisid; neile kinnitas R.A, et oli akna katki visanud ja raha varastanud ning andis kannatanule üle keldrisse peidetud 300 krooni. - tunnistaja T M`i ütlustega eeluurimisel (I kd. tl. 137) selle kohta, et tema korterist pärinev taburet leiti keldrist, kuid ta ei näinud, millal R.A selle võttis ja ära viis. - kahtlustatava R.A ütlustega eeluurimisel (I kd.tl. 104-105) selle kohta, et ta teadis kohta, kus J. K oma raha hoidis. Korterisse pääsemiseks kasutas ta taburetti, taskulambiga lõhkus aknaklaasi ja ronis akna kaudu korterisse; väljus köögiaknast. Varastatud raha peitis ta kõrvalmaja keldrisse nurgadiivani sisse ja redutas mõnda aega ise põllu peal; pärast läks ise korrakaitse patrulli juurde ja andis kannatanule tagasi varastatud 300 krooni. Kannatanu on alates oma avaldusest ning ka järgnevatel ülekuulamistel andnud ühesuguseid ütlusi varastatud rahasumma kohta ja kohtul pole põhjust selles kahelda. 500 krooni vargusest teatas ta ka kohale tulnud korrakaitsetöötajatele. Kannatanu teadis täpselt palju tal raha oli, mis oli varastatud, mis alles jäetud. Süüdistatava ütlusi varguse kohta 300 krooni peab kohus paljasõnalisteks, sest ta oli purjus, ehmatatud selles, et tema sissetungimist märgati; ta võis korterist põgenedes või hiljem keldris ja põllul redutades osa rahast ära kaotada või lihtsalt kusagile mujale peita. Kuna eeluurimisel saadi R.A käest kätte peidetud raha 300 krooni, on kannatanu nõue - varguse osas 200 krooni ja akna lõhkumisega 300 krooni - põhjendatud ning süüdistatavalt tuleb kannatanu kasuks välja nõuda summa 500 krooni. 16.04.2004.a. varguse episoodis: - kannatanu V V avaldusega politseile ja tema ütlustega eeluurimisel (I kd. tl. 48, 52 - 53); - sündmuskoha vaatluse protokolli ja skeemiga (I kd. tl. 55 - 57) ning asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd.tl. 58 - 59); - kahtlustatava R.A ütluste olustikuga seostamise protokolliga (tl. 61-62) ja tema ütlustega eeluurimisel (I kd. tl. 127-129); - tunnistaja R S ütlustega eeluurimisel (I kd, tl. 175-176). Põhjendatud on kannatanu hagi summas 550 krooni ning see tuleb süüdlaselt välja mõista. Sellele hagile ei ole R.A vastuväiteid esitanud. Ööl vastu 18.04.2004.a aset leidnud varguse episoodis: - sündmuskoha vaatluse protokolliga (I kd. tl. 36 - 38); - kannatanu V T avaldusega politseile ja tema ütlustega eeluurimisel (I kd. tl. 34; 42 - 43); 5 - tunnistaja M T ütlustega eeluurimisel (I kd. tl. 135 - 136), kes kinnitas, et R.A kadus nende juurest 2 telefoni ja isa nahkjopega; telefoni Ericssoni ta tagastas; - kahtlustatava R.A enda ütlustega eeluurimisel (I kd. tl. 63- 64; 127 - 128), kus ta vargust tunnistab ja väidab 05.08.04.a. ülekuulamisel, et nahktagi ja mobiiltelefoni Ericsson on ta tagastanud omanikule. Kuna teise telefoni ja jope tagastamise kohta kannatanu kinnitus puudub, on põhjendatud V. T hagi summas 2 790 krooni, mis tuleb süüdlaselt välja mõista. Ajavahemikul 22.11.- 26.12.2004.a aset leidnud varguse episoodis: - kannatanu P P kuriteoteate protokolliga ning tema ütlustega eeluurimisel(II kd, tl. 3, 4-5); - sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II kd tl. 6-8) -kahtlustatava R.A enda ütlustega eeluurimisel (II kd. tl. 20-21), kus ta kinnitab, et keldrist varastatud moosid müüs ta maha ajalehekuulutuse kaudu leitud ostjale 25 krooni purgist. Kuna kannatanu on hinnanud ühe purgi keedise 20 kroonile, siis põhjendatud on tema hagi summas 600 krooni. Varastatud salatite ja supitoodete osas on V. R.A suhtes menetlus osaliselt lõpetatud (tl. 58). 18.03.2006.a varguse episoodis: -sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabelitega (IV kd. tl. 3 - 9), kus on fikseeritud R.A poolt korterisse maha jäetud jope, müts ja kindad; nende kui asitõendite vaatlusprotokolliga (IV kd. tl. 30 - 33) ja aktiga isiklike esemete kättesaamise kohta (IV kd. tl.34); - kannatanu E A ütlustega eeluurimisel (IV kd. tl. 10 - 11, 42 - 45); - tunnistaja K O ütlustega eeluurimisel (IV kd. tl. 12-13); - R.A kahtlustatavana antud ütlustega ning sellele lisatud fototabelitega tema kinnipidamisel 28.03.06.a., millest nähtub, et ta kandis kannatanu jopet (IV kd, tl. 22 -27); - kannatanu jope kui asitõendi vaatlusprotokolliga (IV kd, tl. 35-37). Tekitatud kahju suuruse hindamisel lähtub kohus mitte süüdistatava, vaid kannatanu ütlustest, kes on järjekindlalt andnud ühesuguseid ütlusi näiteks varastatud rahasumma kohta; samuti on kannatanu ütlused varastatud suitsude ja õlle osas kooskõlas tunnistaja ütlustega. Kuna tagastatud jopet oli kantud, see oli määrdunud, kohati katkine, hindas kannatanu selle väärtuseks 100 krooni, mistõttu põhjendatud on tema hagi summas 1 896 krooni.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteos: Ajavahemikul 17.-18.04.2004.a aset leidnud episoodis: - kannatanu I L avaldusega politseile ja tema ütlustega eeluurimisel (I kd. tl. 5, 8-9; 159-160) ning allkirjadega sõiduauto ja võtmete tagasisaamise kohta (I kd. tl. 161, 162); - sündmuskoha vaatluse protokolliga (I kd. tl. 10 - 12); - leitud sõiduauto VAZ vaatlusprotokolliga (I kd.tl. 21) ning fototabelite ja tehnilise uuringu protokolliga (I kd, tl. 149-152); - ekspertiisiaktiga nr SS-1036-04/6136 (I kd, tl. 190-194), milles ekspert on andnud arvamuse, et sõiduauto VAZ 21063 (696 ABS) vaatlusel tõmmiskiledele kopeeritud jälgedest oli peopesajälje fragmendi ja kaks sõrmejälje fragmenti jätnud kahtlustatav R.A vasaku käe peopesa ja parema käe keskmise ja nimetu sõrmega;; - tunnistaja P R ütlustega eeluurimisel mahajäetud sõiduauto leidmise kohta (I kd. tl. 19 - 20); - tunnistaja J L ütlustega eeluurimisel (I kd. tl. 28 - 29), kes kinnitas, et ööl vastu 18.04.2004.a. tuli tema juurde sõiduautoga Ziguli purjus R.A ja väitis, et auto kuulub 6 tema isale; - tunnistaja N J ütlustega eeluurimisel (I kd. tl. 141-144); - R.A puhtsüdamliku ülestunnistusega (I kd. tl.18), samuti tema ütlustega kohtueelses menetluses (I kd. tl. 23-24) ja ütluste olustikuga seostamise protokolliga (I kd .tl. 61-62). Kohus leiab, et kannatanu hagi on põhjendatud järgmises ulatuses: mahasõidetud bensiini eest 50 krooni, telefonist välja võetud SIM kaart 150 krooni, kaduma läinud autokõlarid 300 krooni – kokku 500 krooni ning selles osas tuleb kahju süüdlaselt välja mõista. Vaatlusprotokollist on näha, et leitud autos kõlareid polnud, SIM-kaardi pesa oli tühi. Tõendatud pole kahju seoses raadiomaki kadumisega (selle marki kannatanu ise ei tea) ning süüteluku lõhkumisega tekitatud kahju. 11.02.2006.a. episoodis: - kannatanu J S ütlustega eeluurimisel, mille kohaselt ärandati talle kuulunud sõiduauto, mis seisis Sipa külas karjalauda juures; ärandamises kahtlustas ta R.A , kes oli laudas erinevaid töötajaid asendanud (III kd. tl. 3 - 4, 5 - 6; 9; 11); - sündmuskoha vaatlusprotokollide ja neile lisatud fototabelite, skeemide ja tehnilise uuringu protokolliga (III kd tl. 13-17, 20-25); - konstaabel R.Vei ettekandega (III kd. tl. 27), mille kohaselt leidis ta 11.02.06.a. kella 18.30 ajal Tallinn ringteelt kraavi sõitnud Nissan Almera (651 APK) ning kontrollimisel selgus, et sõiduauto on ärandamiste nimekirjas; akti kohaselt paigutati sõiduk valvega hoiukohta (III kd. tl.26) - kahtlustatava R.A ütlustega kohtueelses menetluses ( III kd. tl. 29 – 30; 31 - 34), kus ta on kinnitanud, et 11.02.06.a. varahommikul jõi ta üksi lauda puhketoas peaparanduseks likööri ja otsustas J. S autoga sõitma minna. Riietusruumis rippunud jope taskust võttis ta süütevõtmed, avas puldiga autoukse ja käivitas masina. Mäletab vaid seda, et sõitis lauda juurest Märjamaa-Koluvere maanteele; ei mäleta kuidas avarii tegi või Kiiu külla ema juurde jõudis. -kannatanu J. S on eeluurimisel esitanud kviitung-arve (1055 kr) ja orderi (2 600 krooni) (III kd. tl.7, 8) auto teisaldamise kohta avariikohalt tasulisse parklasse + parklateenused ning teisaldamise tasu Tallinnast Märjamaale. Selles osas on tema hagi 3 655 krooni põhjendatud. Avariilise auto on kannatanu ära müünud 5 000 krooni eest (III kd. tl.12). Auto avariieelseks turuväärtuseks on hinnapakkumises 50 000 krooni (III kd. tl.10). Kuna IF Kindlustus kaskokindlustuslepingu alusel tekitatud kahju ei hüvitanud (põhjusel, et võtmed võeti jopetaskust, mis oli lukustamata kapis), on kohtu arvates põhjendatud J.S hagi 45 000 krooni (50 000 kr miinus 5 000 kr). Süüdlaselt tuleb kannatanu kasuks välja mõista hagi kokku summas 48 655 krooni. Mis puutub kadunud süütevõtmesse ja selle juures olnud korterivõtmesse ning kadunud raadiomagnetoola esipaneeli, siis fototabelitelt tl. 24 on näha, et auto leidmisel olid need autos olemas ning nende hilisem kaotsiminek pole seotud R.A käitumisega. Summas 3 000 krooni tuleb hagi jätta rahuldamata.
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos: - kannatanu H T kuriteoteate protokolliga ning tema ütlustega eeluurimisel (I kd, tl. 166, 167 - 170); - tunnistaja A H ütlustega eeluurimisel (I kd. tl. 178 - 179), kes kinnitas, et pärast ühist alkoholi tarvitamist lasteaia taga metsas läks R.A H koju saatma. Samal päeval oli H.T olnud palgapäev. Järgmisel päeval süüdistas H raha kadumises R.A ning viimane jooksis minema; 7 - tunnistaja K A ütlustega eeluurimisel (I kd. tl 180 - 181), kes samuti on kinnitanud, et R.A läks üksinda H koju saatma; tema ise koos A.H jäi edasi istuma. Pärast tagasi tulles oli R.A raha ja tahtis neile välja teha. Järgmisel päeval kuulis ta, et H oli peksa saanud ja raha ära võetud; -kahtlustatava R.A ütlustega kohtueelses menetluses (I kd.tl. 182 -184), kus ta on tunnistanud, et H. T koju saates lükkas ta viimase tee peale pikali ning võttis ära kannatanu rahakoti. Raha võttis ta endale, rahakoti viskas minema; raha ta üle ei lugenud ja kulutas selle ära umbes 3 päeva jooksul suitsude ja alkoholi peale. Põhjendatud on kannatanu hagi summas 1 457 krooni. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et R.A süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises (kõikides episoodis) on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada
Karistuse mõistmisel lähtub kohus R.A süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et R.A tuleb karistada reaalse vangistusega. Kuigi R.A oli uurimise käigus juba 2004.a. kinni peetud, ei teinud ta endale sellest mingeid järeldusi ja jätkas vabanemisel oma kuritegelikku käitumist. Ta on elanud erinevatel aadressidel, teinud juhutöid; kõrvele hoidunud eeluurimisest, mistõttu on teda kuulutatud tagaotsitavaks ja korduvalt on tema suhtes tulnud kohaldada sundtoomisi. Kuna kohtu all on ta aga esimest korda, on tema suhtes võimalik röövimise eest kohaldada karistust sanktsiooni alammääras; ärandamiste eest kohaldada karistust alla sanktsiooni alammäära ning liitkaristuse mõistmisel kuritegude kogumi eest võib kergemad mõistetavad karistused kaetuks lugeda raskeima karistusega. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas ekspertiisitasu (10 000 kr), määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 1 alusel 2,5 palga alammäära ehk 7 500 krooni. Arvestades R.A varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus osa kohtukuludest, s.o. ekspertiisitasu, osa kaitsjatasudest ja sundrahast riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311, 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.