Obsah (18)

§ 214§ 199§ 202§ 329§ 22§ 68§ 74§ 75§ 64§ 274§ 275§ 65§ 78§ 83§ 424§ 57§ 60§ 45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.märts 2006.a. Tartu, Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-212 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer, rahvakohtun

§ 214

lg 2 p 1,4 järgi; A.K süüdistus

§ 214

lg 2 p 1,4 järgi; F.G süüdistus

§ 214

lg 2 p 1,4

§ 199

lg 2 p 4,6,7

§ 202

lg 1 järgi; OLEG ANDREJEV süüdistus

§ 214

lg 2 p 1,4

§ 199

lg 2 p 4,6,7

§ 329

§ 199

lg 2 p 4,8- § 25 lg 2

§ 202

lg 1, § 274 lg 1 ja 275 järgi H.O süüdistus

§ 214

lg 2 p 1,4

§ 199

lg 2 p 4,6,7 järgi Kriminaalasi Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aro Siinmaa Süüdistatav B.S kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärteokorras karistatus puudub; Kaitsja Vandeadvokaat Tarmo Pilv Süüdistatav A.K 01.04.2005.a kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud kahel korral, väärteokorras karistatud viiel korral; Kaitsja Vandeadvokaat Tarmo Pilv Süüdistatav F.G 31.01.2005.a kohaldatud tõkend: vahistamine alates 21.12.2005.a.; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud kahel korral, väärteokorras karistatud neljateistkümnel korral; Kaitsja Advokaat Aivar Kello Süüdistatav Oleg Andrejev 16.12.2004.a kohaldatud tõkend: vahistamine; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud kuuel korral, väärteokorras karistatud kaheksal korral; Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa süüdistatav H.O 16.12.2004.a kohaldatud tõkend: vahistamine; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud viiel korral, väärteokorras karistatud viiel korral. Kaitsja Advokaat Margus Mõttus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.S

§ 214

lg 2 p 1,4- § 22 lg 3 järgi ja karistuseks mõista

§ 22

lg 5 ja § 60 lg 1 alusel 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja hulka B.S poolt eelvangistuses viibitud aeg 26.10.-23.12.2004.a., s.o. 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.S ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on B.S kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; Määrata B.S katseajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 2 Süüdi tunnistada A.K

§ 214

lg 2 p 1,4 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja hulka A.K poolt eelvangistuses viibitud aeg 16.11.2004.a.-01.04.2005.a., s.o. 4 (neli) kuud ja 17 (seitseteist) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 7 (seitse) kuud ja 13 (kolmteist) päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.K ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on A.K kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata A.K katseajaks Tallinna Linnakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Süüdi tunnistada F.G

§ 214lg 2 p 1,4 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada F.G

§ 202lg 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada F.G

§ 199

lg 2 p 4,6,7 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus suurendades raskeimat üksikkaristust ja mõista F.G-le liitkaristuseks 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja hulka F.G poolt eelvangistuses viibitud aeg 21.12.2005.a.-17.03.2006.a., s.o. 2 (kaks) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 (viis) aastat 3 (kolm) kuud ja 5 (viis) päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui F.G ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on F.G kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata F.G katseajaks Tallinna Linnakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tartu Maakohtu 23.12.2004.a. kohtuotsusega F.G-le mõistetud, kuid ärakandmata karistus jätta iseseisvaks täitmiseks. Süüdi tunnistada OLEG ANDREJEV

§ 214lg 2 p 1,4 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada OLEG ANDREJEV

§ 199lg 2 p 4,6,7 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada OLEG ANDREJEV

§ 329järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada OLEG ANDREJEV

§ 274lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada OLEG ANDREJEV

§ 275järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada OLEG ANDREJEV

§ 202

lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus suurendades raskeimat üksikkaristust ja mõista OLEG ANDREJEVILE liitkaristuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 03.06.2004.a.

kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 (kolme) kuu võrra ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista OLEG ANDREJEVILE 7 (seitse) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada Oleg Andrejevi kinnipidamisest 14.detsembrist 2004.a. Süüdi tunnistada H.O

§ 214lg 2 p 1,4 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada H.O

§ 199

lg 2 p 4,6,7 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus suurendades raskeimat üksikkaristust ja mõista H.O-le liitkaristuseks 5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja hulka H.O poolt eelvangistuses viibitud aeg 14.-15.12.2004.a., s.o. 2 (kaks) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 (viis) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust osaliselt Tartu Maakohtu 23.12.2004.a. kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõista ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks H.O-le 6 (kuus) aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada H.O vahistamisest 16.detsembrist 2004.a.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi resolutiivosa kuulutamisest.

Tõkend- vahistamine- jätta Oleg Andrejevi suhtes muutmata. 4 F.G vabastada viivitamatult vahi alt. Tõkend –elukohast lahkumise keeld- tühistada B.S ja A.K suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid: Jätta rahuldamata A.U. tsiviilhagi. Jätta läbi vaatamata OÜ X tsiviilhagi. Rahuldada S.L. tsiviilhagi ja välja mõista B.S-ilt , A.K-lt , F.G-lt , Oleg Andrejevilt ja H.O-lt solidaarselt S.L. kasuks 41 001 (nelikümmend üks tuhat üks) krooni ja 81 senti. Rahuldada L.J. tsiviilhagi ja välja mõista Oleg Andrejevilt L.J. kasuks 3120.- (kolm tuhat ükssada kakskümmend ) krooni. Rahuldada T.N. tsiviilhagi ja välja mõista Oleg Andrejevilt T.N. kasuks 25 000.(kakskümmend viis tuhat) krooni. Rahuldada AS Eesti Statoil tsiviilhagi ja välja mõista Oleg Andrejevilt AS Eesti Statoil kasuks 4 918 ( neli tuhat üheksasada kaheksateist) krooni ja 53 senti. Rahuldada V.V. tsiviilhagi ja välja mõista F.G-lt, Oleg Andrejevilt ja H.O-lt solidaarselt V.V. kasuks 15 000.- (viisteist tuhat) krooni. Rahuldada V.T. tsiviilhagi ja välja mõista F.G-lt, Oleg Andrejevilt ja H.O-lt solidaarselt V.T. kasuks 10 000.- (kümme tuhat) krooni. Asitõendid: Mobiiltelefon NOKIA 6100 IMEI koodiga 354311005943181, mis võeti B.S-ilt kahtlustatavana kinnipidamise käigus 26.10.2004.a.: tagastatud 23.12.2004 B.S- vabastada asitõendi staatusest. Mobiiltelefon Samsung IMEI koodiga 354532002062200, mis võeti F.G-lt kahtlustatavana kinnipidamise käigus 01.11.2004.a.: tagastatud 21.03.2005.a vara vastutavale hoiule andmise lepingu alusel- vabastada F.G hoiukohustusest. Mobiiltelefon NOKIA 8210 IMEI koodiga 449306102295391, mis võeti F.G kahtlustatavana kinnipidamise käigus sõidukist BMW 01.11.2004.a.: tagastatud 21.03.2005.a vara vastutavale hoiule andmise lepingu alusel- vabastada F.G hoiukohustusest. Mobiiltelefon NOKIA 3310 IMEI koodiga 450097001246801, mis võeti Oleg Andrejevilt kahtlustatavana kinnipidamise käigus 14.12.2004.a.: hoiul Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas-tagastada Oleg Andrejevile. Mobiiltelefon NOKIA 7210, IMEI koodiga 350893108271937; mis võeti sõiduautost Nissan Primera reg nr 233 ANF 14.12.2004.a.: hoiul Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas- tagastada Oleg Andrejevile. Sõiduauto BMW 520i reg nr 814 TDD, mis võeti F.G-lt kahtlustatavana kinnipidamise käigus 01.11.2004.a.: tagastatud 17.05.2005.a F.G-le vara vastutavale hoiule andmise lepingu alusel- vabastada F.G hoiukohustusest. Sõiduauto Nissan Primera 233 ANF, milles peeti kinni H.O ja Oleg Andrejev 14.12.2004.a.: tagastatud omanik J.T.-vabastada asitõendi staatusest. Sõiduauto BMW 520i reg nr 281TEP, mille ostis tagasi omanik S.L. 24.10.2004.a.: tagastatud S. L- vabastada asitõendi staatusest. Sõiduauto VW Passat 495 TEC, mis varastati V.V.: tagastatud V.V.-vabastada asitõendi staatusest. Faktiliselt Oleg Andrejev’ile kuuluv, kuid autoregistri andmete järgi K.M. nimel olev sõiduauto BMW 730 reg nr 858 TCS: hoiul Lõuna Politseiprefektuuri valvataval territooriumil-tagastada Oleg Andrejevile. 5 BMW veljed, mis võeti BMW 730 reg nr 858 TCS alt: tagastatud S.L. vara vastutavale hoiule andmise lepingu alusel 21.03.2005.a- vabastada S.L. hoiukohustusest. S.R. poolt 04.11.2004.a. üle antud CD-rom, millel turvakaamera salvestus bensiini vargusest AS Eesti Statoil Mustakivi teenindusjaama tanklast: asub kriminaaltoimikus S.R. ülekuulamise protokolli juures (tl 255)- jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde. Minitaskulamp Maglite, mis võeti Oleg Andrejev’ilt kahtlustatavana kinnipidamise käigus 14.12.2004.a.: hoiul Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas- tagastada Oleg Andrejevile. Antiradar Whistler; sõiduauto Volkswagen võti; puldiga Hyundai võti, kolme võtmega kimp ( Fordi võti, JMA võti, DEA võti); kahe võtmega kimp, millest üks on rooliluku võti; võti, millel markeering A602; võti plastmassist musta peaga; kolme võtme ja signalisatsioonipuldiga kimp; nelja võtme ja signalisatsioonipuldiga kimp; painutatud kruvikeeraja; toruvõti; kahe suurema võtmega kimp; mis võeti 15.12.2004.a Tallinnas Raadiku 19-59 Oleg Andrejev’i elukohas läbi viidud läbiotsimise käigus: hoiul Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas- konfiskeerida

§ 83alusel.

5 võtmetoorikut; JMA võti; taskulamp Maglite; 2 autotuld; mutrivõti, mis võeti 15.12.2004.a Tallinnas X H.O elukohas läbiviidud läbiotsimise käigus: hoiul Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas- konfiskeerida

§ 83alusel..

Sõiduauto Audi võti koos signalisatsiooni puldiga; sõiduauto Mazda võti koos signalisatsiooni puldiga; padrunvõtme saba koos 10 mm padruniga, mis võeti sõiduautost Nissan Primera reg nr 233 ANF 14.12.2004.a : hoiul Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas -konfiskeerida

§ 83alusel.

Koormarihmad, mis võeti 22.10.2004.a sõiduautost Ford Transit reg nr 879 TEC: hoiul Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas- tagastada tema soovil D.M., soovi puudumisel hävitada. 2 Elioni taksofoni kaarti: saadetud Põhja Politseiprefektuuri jätta Põhja Politseiprefektuuri kuni menetlustoimingute lõpetamiseni. Asitõendiks tunnistatud A.U. kuuluv sõiduauto Audi 80 reg.nr. 724 AON on antud omaniku vastutavale hoiule- vabastada A.U. hoiukohustusest. Asitõendiks tunnistatud L.J. kuuluv sõiduauto Nissan Primera reg.nr. 424 AKF on antud omaniku vastutavale hoiule- vabastada L.J. hoiukohustusest. Asitõendiks tunnistatud mutrivõti konfiskeerida

§ 83alusel ja mobiiltelefon №kia 8210, mis asub kriminaalasja materjalide juures- tagastada Oleg Andrejevile. Kr

MS §-de 175 lg 1 punktide 2,3,4,5,9, 179 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel välja mõista B.S-ilt menetluskulud järgmiselt: sundraha 7 500.- (seitse tuhat viissada) krooni; määratud kaitsjale eeluurimise eest väljamakstav tasu summas 2478 (kaks tuhat nelisada seitsekümmend kaheksa) krooni senti; ekspertiisi tasu 1062 (tuhat kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti; tunnistajatele ja kannatanutele väljamakstav tasu 231 (kakssada kolmkümmend üks) krooni ja 30 senti; postikulu 420 (nelisada kakskümmend) krooni ja 64 senti. KrMS §-de 175 lg 1 punktide 2,4,9,10; 179 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel välja mõista A.K-lt menetluskulud järgmiselt: sundraha 7 500.- (seitse tuhat viissada) krooni; määratud kaitsjale eeluurimise eest väljamakstav tasu summas 2478 (kaks tuhat nelisada seitsekümmend kaheksa) krooni; 6 tunnistajatele ja kannatanutele väljamakstav tasu 231 (kakssada kolmkümmend üks) krooni ja 30 senti; postikulu 420 (nelisada kakskümmend) krooni ja 64 senti. KrMS §-de 175 lg 1 punktide 2,3,4,9,10; 179 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel välja mõista F.G-lt menetluskulud järgmiselt: sundraha 7 500.- (seitse tuhat viissada) krooni; määratud kaitsjale eeluurimise eest ja kohtus esinemise eest väljamakstav tasu summas 29 311 (kakskümmend üheksa tuhat kolmsada üksteist) krooni ja 20 senti; ekspertiisi tasu 4902 (neli tuhat üheksasada kaks) krooni ja 50 senti; tunnistajatele ja kannatanutele väljamakstav tasu 231 (kakssada kolmkümmend üks) krooni ja 30 senti; postikulu 420 (nelisada kakskümmend) krooni ja 64 senti. KrMS §-de 175 lg 1 punktide 2,4,9,10; 179 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel välja mõista OLEG ANDREJEVILT menetluskulud järgmiselt: sundraha 7 500.- (seitse tuhat viissada) krooni; määratud kaitsjale eeluurimise eest ja kohtus esinemise eest väljamakstav tasu summas 27 626 (kakskümmend seitse tuhat kuussada kakskümmend kuus) krooni ja 12 senti; ekspertiisi tasu 14 212 (neliteist tuhat kakssada kaksteist) krooni ja 50 senti; tunnistajatele ja kannatanutele väljamakstav tasu 231 (kakssada kolmkümmend üks) krooni ja 30 senti; postikulu 420 (nelisada kakskümmend) krooni ja 64 senti. KrMS §-de 175 lg 1 punktide 2,4,9,10; 179 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel välja mõista H.O-lt menetluskulud järgmiselt: sundraha 7 500.- (seitse tuhat viissada) krooni; määratud kaitsjale eeluurimise eest ja kohtus esinemise eest väljamakstav tasu summas 26 266 .-(kakskümmend kuus tuhat kakssada kuuskümmend kuus) krooni; ekspertiisi tasu 3442 (kolm tuhat nelisada nelikümmend kaks) krooni ja 50 senti; tunnistajatele ja kannatanutele väljamakstav tasu 231 (kakssada kolmkümmend üks) krooni ja 30 senti; postikulu 420 (nelisada kakskümmend) krooni ja 64 senti. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, Tartu Maakohtu viitenumber 2800049874 (selgitus: Tartu Maakohtu otsuse nr……. ja isiku nimi, kelle eest tasutakse). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioonkaebus, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu kantselei kaudu 13.aprillil 2006.a. kell 14.00. 7 Süüdistuse sisu B.S süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 20.10.2004.a. kuni 25.10.2004..a nõudis koos F.G , Oleg Andrejev’i, H.O ja A.K-ga S.L. ´ult temalt eelnevalt ööl vastu 20.10.2004.a Tartust Nõva 2a maja juurest hõivatud sõiduauto BMW 520i reg nr 281 TEP, väärtusega 45 000.- krooni, tagastamise eest 17 000.- krooni sularaha üleandmist ähvardusega vastasel korral sõiduauto hävitada. Seega pani B.S toime

§ 214lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteoväljapressimise s.o.

varalise kasu üleandmise nõudmise ähvardusega hävitada vara, mis oli toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. A.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 20.10.2004.a kuni 25.10.2004.a nõudis koos F.G, Oleg Andrejev’i, H.O ja B.S-iga S.L. ´ult temalt eelnevalt ööl vastu 20.10.2004.a Tartust Nõva 2a maja juurest hõivatud sõiduauto BMW 520i reg nr 281 TEP, väärtusega 45 000.- krooni, tagastamise eest 17 000.- krooni sularaha üleandmist ähvardusega vastasel korral sõiduauto hävitada. Seega pani A.K toime

§ 214lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteoväljapressimise s.o.

varalise kasu üleandmise nõudmise ähvardusega hävitada vara, mis oli toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. F.G süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 20.10.2004.a. kuni 25.10.2004.a. nõudis koos Oleg Andrejev’i, H.O , A.K ja B.S-iga S.L. ´ult temalt eelnevalt ööl vastu 20.10.2004.a Tartust Nõva 2a maja juurest hõivatud sõiduauto BMW 520i reg nr 281 TEP, väärtusega 45 000.- krooni, tagastamise eest 17 000.- krooni sularaha üleandmist ähvardusega vastasel korral sõiduauto hävitada. Seega pani F.G toime

§ 214lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteoväljapressimise s.o.

varalise kasu üleandmise nõudmise ähvardusega hävitada vara, mis oli toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. 2004. aasta oktoobris sai Oleg Andrejev’i käest viimase poolt eelnevalt 19.09.2004.a. Tallinnas Raadiku 21 maja juures varastatud T.N. ’i sõiduauto BMW 520 reg nr 099 ALZ mootori ühes elektroonilise juhtplokiga väärtusega 10 000.krooni ja käigukasti, väärtusega 5000.- krooni. Seega pani F.G toime

§ 202

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteokuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise. 20.10.2004.a. võttis koos Oleg Andrejev’i ja H.O-ga Tartus Ringtee 4 territooriumilt võõra vallasasja omastamise eesmärgil AS Hansa Liising Eesti-le kuuluva ja X OÜ poolt renditava miniekskavaatori Schaeff HR12 koos Respo haagisega reg märgiga 367 DL, väärtusega 316 000.- krooni. 20.10.2004.a. ajavahemikul 08.15 - 16.30 võttis koos Oleg Andrejev’i ja H.O-ga Tartus Mõisavahe 7 maja eest võõra vallasasja omastamise eesmärgil V.V. kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat reg nr 495 TEC, väärtusega 47 000.krooni. 8 21.10.2004.a. ajavahemikul 17.10-23.00 Tartus Anne 55 maja eest võttis koos Oleg Andrejev’i ja H.O-ga võõra vallasasja omastamise eesmärgil V.T. ’ile kuuluva kaubiku Ford Transit reg nr 879 TEC, väärtusega 35 000.- krooni. Seega pani F.G toime

§ 199

lg 2 p 4,6,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo- võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja suures ulatuses. Oleg Andrejev’it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 20.10.2004.a. kuni 25.10.2004.a. nõudis koos F.G , H.O , A.K ja B.S-iga S.L. temalt eelnevalt ööl vastu 20.10.2004.a Tartust Nõva 2a maja juurest hõivatud sõiduauto BMW 520i reg nr 281 TEP, väärtusega 45 000.- krooni, tagastamise eest 17 000.- krooni sularaha üleandmist ähvardusega vastasel korral sõiduauto hävitada. Seega pani Oleg Andrejev toime

§ 214lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteoväljapressimise s.o.

varalise kasu üleandmise nõudmise ähvardusega hävitada vara, mis oli toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. 19.09.2004.a ajavahemikul 20.00-23.35 võttis Tallinnas Raadiku 21 maja eest võõra vallasasja omastamise eesmärgil T.N. ’i sõiduauto BMW 520 reg nr 099ALZ, väärtusega 45 000.- krooni. 20.10.2004.a. võttis koos F.G ja H.O-ga Tartus Ringtee 4 territooriumilt võõra vallasasja omastamise eesmärgil AS Hansa Liising Eesti-le kuuluva ja X OÜ poolt renditava miniekskavaatori Schaeff HR12 koos Respo haagisega reg märgiga 367 DL, väärtusega 316 000.- krooni. 20.10.2004.a. ajavahemikul 08.15 - 16.30 võttis koos F.G ja H.O-ga Tartus Mõisavahe 7 maja eest võõra vallasasja omastamise eesmärgil V.V. kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat reg nr 495 TEC, väärtusega 47 000.krooni. 20.10.2004.a kell 21.17 Tallinnas AS Eesti Statoil Mustakivi bensiinitanklas tankis koos H.O-ga sõiduautosse BMW 520i reg nr 281 TEP 12.21 liitrit bensiini 95 Euro Ultima 143.47 krooni väärtuses, jättes selle eest tasumata ning lõhkus lahkudes tankimispüstoli maksumusega 2784.80 krooni. 21.10.2004.a. ajavahemikul 17.10-23.00 Tartus Anne 55 maja eest võttis koos F.G ja H.O-ga võõra vallasasja omastamise eesmärgil V.T. ’ile kuuluva kaubiku Ford Transit reg nr 879 TEC, väärtusega 35 000.- krooni. Seega pani Oleg Andrejev toime

§ 199

lg 2 p 4,6,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo- võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja suures ulatuses. Samuti on käesolevas kriminaalasjas süüdistus esitatud selles, et Oleg Andrejev 05.09.2003.a. kella 13.00 ajal Tallinnas, Vikerlase 19 asuva Säästumarketi parklast üritas juhiuksest sisenemise teel ära võtta I.B. kuuluvat sõiduautot Audi 80 reg.nr. 616 ANV, kuid ei viinud kuritegu lõpule tema tahtest mitteolenevatel asjaoludel. Samuti on käesolevas kriminaalasjas süüdistus esitatud selles, et Oleg Andrejev, isikuna, kes on varem toime pannu varguse, 9 04.02.2004.a. kella 18.00 ajal Tallinnas, Männiku tee 98 asuva Säästumarketi parklast üritas juhiuksest sisenemise teel ära võtta L.J. `ile kuuluvat sõiduautot Nissan Primera reg.nr. 424 AKF, kuid ei viinud kuritegu lõpule tema tahtest mitteolenevatel asjaoludel. Sellise tegevusega pani Oleg Andrejev toime

§ 199lg 2 p 4,8 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise katsed nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. 16.10.2004.a, olles 03.06.2004.a karistatud Tallinna Linnakohtu poolt

§ 424

alusel 3 (kolme) kuulise vangistusega tingimisi 2 (kahe) aastase katseajaga ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 (kaheks) aastaks, Harju maakonnas Jõelähtme vallas Ülgase tee 2-l kilomeetril juhtis mootorsõidukit Mercedes Benz 200 reg nr OCL 366, millega hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Seega pani Oleg Andrejev toime

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo- täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. 13.08.2003.a. kella 17.00 – 21.00 ajal hoidis oma emale kuuluvas garaažiboksis nr X A.U. ebaseaduslikult omavolilisse kasutusse võetud sõiduautot Audi 80 724 AON. Sellise tegevusega pani Oleg Andrejev toime

§ 202lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise. Oleg Andrejevit süüdistatakse selles, et tema 23.03.2005.a. kella 09.00 kuni 10.00 paiku Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas eiras oma ametikohustusi täitva vanglaametniku Aleksei Bronzovi seaduslikke korraldusi minna kambrisse ja alluda turvakontrollile ja osutas vanglaametnikele füüsilist vastupanu. Oleg Andrejev tõukas Aleksei Bronzovi kätega, nii et kannatanu kaotas tasakaalu. Kui Oleg Andrejevi rahustamiseks kasutati käeraudu, püüdis ennast vabaks rabeleda ja üritas korduvalt jalgadega lüüa vanglaametnikku Arvi Pärn-Mägi, kuid löögid ei tabanud. Sellega pani Oleg Andrejev toime

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemine seoses tema ametikohustuste täitmisega. 23.03.2005.a. kella 09.00 kuni 10.00 paiku Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas vanglaametnikele vastuhakkamise käigus solvas oma ametikohustusi täitvat vanglaametnikku Aleksei Bronzovi seoses tema ametikohustuste täitmisega, kasutades kannatanu kohta rohkeid venekeelseid ebatsensuurseid väljendeid, millised halvustasid vanglaametnikku ebasündsas vormis. Sellega pani Oleg Andrejev toime

§ 275

järgi kvalifitseeritava kuriteo – võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. H.O süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 20.10.2004.a. kuni 25.10.2004.a. nõudis koos F.G , Oleg Andrejev’i, A.K ja B.S-iga S.L. temalt eelnevalt ööl vastu 20.10.2004.a Tartust Nõva 2a maja juurest hõivatud sõiduauto BMW 520i reg nr 281 TEP, väärtusega 45 000.- krooni, tagastamise eest 17 000.- krooni sularaha üleandmist ähvardusega vastasel korral sõiduauto hävitada. 10 Seega pani H.O toime

§ 214lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo- väljapressimise s.o.

varalise kasu üleandmise nõudmise ähvardusega hävitada vara, mis oli toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. 20.10.2004.a. võttis koos Oleg Andrejev’i ja F.G-ga Tartus Ringtee 4 territooriumilt võõra vallasasja omastamise eesmärgil AS Hansa Liising Eesti-le kuuluva ja X OÜ poolt renditava miniekskavaatori Schaeff HR12 koos Respo haagisega reg märgiga 367 DL, väärtusega 316 000.- krooni. 20.10.2004.a. ajavahemikul 08.15 - 16.30 võttis koos Oleg Andrejev’i ja F.G-ga Tartus Mõisavahe 7 maja eest võõra vallasasja omastamise eesmärgil V.V. kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat reg nr 495 TEC, väärtusega 47 000.- krooni. 20.10.2004.a kell 21.17 Tallinnas AS Eesti Statoil Mustakivi bensiinitanklas tankis koos Oleg Andrejev’iga sõiduautosse BMW 520i reg nr 281 TEP 12.21 liitrit bensiini 95 Euro Ultima 143.47 krooni väärtuses, jättes selle eest tasumata ning lõhkus lahkudes tankimispüstoli maksumusega 2784.80 krooni. 21.10.2004.a. ajavahemikul 17.10-23.00 Tartus Anne 55 maja eest võttis koos Oleg Andrejev’i ja F.G-ga võõra vallasasja omastamise eesmärgil V.T. ’ile kuuluva kaubiku Ford Transit reg nr 879 TEC, väärtusega 35 000.- krooni. Seega pani H.O toime

§ 199

lg 2 p 4,6,7 järgi kvalifitseeritava kuriteovõõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja suures ulatuses. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused I Väljapressimine

§ 214näeb ette kriminaalvastutuse väljapressimise eest, so.

varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. Sama paragrahvi teises lõikes sisaldub väljapressimise kvalifitseeritud koosseis. B.S , A.K , F.G , Oleg Andrejevit ja H.O süüdistatakse selles, et nemad ajavahemikul 20.10.2004.a. kuni 25.10.2004.a. koos tegutsedes nõudsid S.L. temalt eelnevalt ööl vastu 20.10.2004.a Tartust Nõva 2a maja juurest hõivatud sõiduauto BMW 520i reg nr 281 TEP, väärtusega 45 000.- krooni, tagastamise eest 17 000.krooni sularaha üleandmist ähvardusega vastasel korral sõiduauto hävitada. Seega nõudsid süüdistatavad varalise kasu üleandmist ähvardusega hävitada kannatanu vara, kusjuures väljapressimine oli toime pandud grupis ja isikute poolt, kes on varem toime pannud varguse. B.S , A.K , Oleg Andrejev ja H.O endid neile esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. F.G tunnistab end talle esitatud süüdistuses süüdi. Kohtulikul uurimisel ja eeluurimisel on kannatanu, tunnistajad ja süüdistatavad avaldanud 20.10.-25.10.2004.a. sündmuste kohta järgmised asjaolud. F.G S.L. eeluurimisel antud ütluste kohaselt varastati temalt ööl vastu 20.10.2004.a. Nõva 2a maja eest sõiduauto BMW reg märgiga 281 TEP. Auto eritunnusteks olid: valuveljed, esi poritiibadel valge kirje FALLEROON iluliistu peal, taga akna peal saksa lipu värvi kleeps, helehall sisu, hõbedane nupp käigukangil. Autosse jäi lapse turvatool ja stereo tagaosa Pioneer DEH 5100R, CD plaadid, Eesti teede kaart(tl 15-16). Peale politseile avalduse esitamist pani kannatanu kuulutuse auto kadumise kohta Uuno raadiosse, kus palus endaga vaevatasu eest ühendust võtta võimalikel pealtnägijatel. 21.10.2004.a. võeti ühendust Läti numbrilt ning teatati, et 5000 krooni eest saab auto tagasi. 11 Kuna kannatanu ei oska vene keelt, palus ta endale appi E nimelise naabrimehe, kes vestles helistajaga. Helistaja käskis kella 12.30 bussijaama minna. Bussijaama läks kannatanu koos G.J., kes on kannatanu ülemus. Bussijaamas olles vestles helistajaga G.J. Täideti helistaja korraldused, kuid auto üleandmist ei toimunudki, kuigi oodati bussijaama läheduses kuni 16.30-ni. 22.10.2004.a. helistati kannatanule kella 20.25 ajal. F.G andis telefoni töökaaslase Hannese kätte, et viimane vestleks. Hannese palvele kirjeldada autot, kirjeldas vene keelt rääkiv helistaja väga täpselt. Helistaja tahtis auto tagastamise eest saada 17000 krooni ning vahendajaks pidi olema varem vangis olnud inimene. F.G rääkis sellest I.K., kes on varem vangis olnud, ning viimane oli nõus teda aitama. Raha suhtes lubas aidata ülemus GJ. Kui helistati uuesti, rääkis helistajaga H ning andis edasi I.K. telefoni numbri. 24.10.2004.a. kella 15 paiku helistati kannatanule. Kõne võttis vastu R.M. ning rääkis kannatanu nimel helistajaga. Küsiti, kas raha on koos ja lubati uuesti helistada. Kella 18.09 ajal tuli uuesti kõne, mille võttis vastu O.P. Küsiti, miks I telefon on levist väljas ning lubati uuesti helistada. F.G sai I Ropka pargis kokku, kus I selgitas, et temaga juba võeti ühendust ning kohtumispaigaks määrati Ankru baar Tartus. Hiljem helistati uuesti ning öeldi raha üleandmise kohaks Ankru baari ees kell 20.00 samal päeval. F.G helistas peale seda autojälitusse Urmas Lättile ja G. G rääkis kannatanu juhtunust ning palus endale ja I järgi tulla. G oli nõus ning koos mindi Ankru baari umbes 19.45 paiku. Viis minutit enne kella 20.00 tuli baari üks mees, kes küsis vene keeles, kas oodatakse teda. G hakkas mehega vene keeles vestlema, kuid kannatanu ei saanud aru, millest räägiti. Vene keelt rääkiv mees helistas vahepeal kusagile ning kannatanu sai aru, et ta uuris, kes kellele ja kui palju raha peab andma. F.G-le tundus, et rääkijate vahel oli mingi arusaamatus. Mees ütles, et kohe helistatakse neile ning koheselt heliseski I telefon, millele palus kannatanu vastata G. G vastaski kõnele ning kannatanu sai aru, et G soovis enne raha üle andmist autot näha, millepeale helistaja käskis raha ära anda, lubades vastasel juhul auto metsa vahel põlema panna. Raha anti ära (17000 krooni 500 kroonistes kupüürides, kummipael ümber). Mees võttis raha ja läks ära. Kokkulepe jäi, et kui ta on ohutus kauguses, helistab ta isikule, kelle valduses on auto ning see võtab uuesti ühendust. F.G koos I ja G jäid Ankru baari ning umbes 20 minuti pärast helistati ja öeldi, et kahe tunni pärast teatatakse, kus auto Tallinnas asub. F.G koos I ja G sõitsid Tallinnasse, kus ootasid kõnet Sikupilli parklas umbes tund aega. Helistati I telefonile, kuid rääkis G, ning öeldi, et auto asub Peterburi teel mingi söögikoha läheduses. Asuti sinnapoole teele ning kohale jõudes märgati kannatanu autot parklas seismas. Kohe märkas kannatanu, et autol puuduvad valuveljed. Ümber auto kõndides märkas kannatanu, et autol puudub kõrvalistujapoolse lähitule klaas. G soovitas kannatanul istuda auto rooli taha, midagi muud mitte puutuda ja sõita Tartusse politsei parklasse (I kd tl 17-20). Kohtus antud ütlustes kinnitab kannatanu, et 20.10.2004.a. õhtul kella 11.30 ajal nägi ta, kuidas auto sõitis minema Nõva 2a maja juurest, kuhu ta pargitud oli. Samuti kinnitab kannatanu, et raadiosse sai pandud kuulutus auto kadumise kohta. Auto leidjale konkreetset vaevatasu suurust ei olnud kuulutuses mainitud, kuid vaevatasu oli lubatud. Mõni päev hiljem helistati kannatanule. Rääkijaks oli vene keelt rääkiv noormees. F.G selgitas, et kuna tema vene keelt ei valda, andis ta telefoni edasi töökaaslasele, kes rääkis helistajaga. Helistaja käest küsiti autos olevate asjade kohta ning auto välimuse kohta ning kuna helistaja teadis auto kohta käivaid üksikasju, veendus S.L. , et tegemist on tema autoga. Samuti langevad kannatanu kohtus antud ütlused kokku eeluurimisel antud ütlustega ülejäänud osas. F.G kinnitab, et eeluurimisel antud ütlused on täpsemad, kuna need olid vahetult peale sündmust antud (tl 116-118). Kriminaalasjas on tunnistatud asitõendiks S.L. kuuluv sõiduauto BMW 520i reg nr 281 TEP. Asitõendi vaatlusprotokollis ja sellele lisatud fototabelitel kajastatu on kooskõlas kannatanu S.L. ütlustega kuriteo asjaolude kohta. 12 Kriminaalasja raames kuulati üle tunnistajad M.K. ja K.M., kelle kasutuses oli varem olnud sõiduauto BMW 730i. Tunnistaja M.K. eeluurimisel antud ütlustest selgub, et tema valduses oli sõiduauto BMW 730i, mille ta oli ostnud K.M., kuid dokumentide järgi oli omanikuks edasi K.M. BMW müüs ta edasi 2004.a. kevadel, kuid kellele, seda ta ei mäleta. Dokumente pidi minema uus omanik ümber vormistama koos K.M., kuid uus omanik ei ilmunud kohale. (I kd tl 55). Kohtus antud ütlustes kinnitab tunnistaja BMW müüki, mis toimus ajalehekuulutuse peale. Samuti kinnitab tunnistaja, et dokumentide vormistamine K.M. ja auto uue omaniku vahel jäi vormistamata. Mis BMW-st edasi sai, seda tunnistaja ei tea. Tunnistaja K.M. on oma eeluurimisel antud ütlustes kinnitanud, et vahetas sõiduauto BMW M.K. Audi 80 vastu. M.K. vahetas paari kuu pärast BMW Audi 100 vastu. Kuna BMW oli tunnistaja nimel, siis vene keelt rääkiv uus omanik võttis tunnistajaga ühendust, et dokumendid vormistada. Tunnistaja palus mõne nädala pärast uuesti ühendust võtta, kuid seda ei tehtud. Umbes pool aastat hiljem helistas tunnistajale vene keelt rääkiv meesterahvas, kes soovis saada volikirja BMW kasutamiseks, kuid tunnistaja seda ei andnud. Tunnistaja ei mäleta nende inimeste nimesid ja telefoninumbreid, kelle valdusesse BMW jäi (I kd tl 56) Kriminaalasja uurimise raames teostati 15.12.2004.a. Tallinnas Raadiku 13 maja ees paikonna vaatlus (I kd tl 34-35). Paikonna vaatluse käigus tuvastati beeži värvi sõiduauto BMW 730i reg nr 858 TCS. Nimetatud sõiduauto vaatluse käigus ilmnes, et sellel autol oli all neli BMW originaalkärgvelge (I kd tl 36-39). Eelpool nimetatud veljed on tunnistatud kriminaalasjas asitõenditeks ja neid on vaadeldud (I kd tl 40-42). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on tegemist velgedega, milliseid on kirjeldanud kannatanu S.L. ja millised läksid kannatanule kuuluvalt autolt BMW 520i kaduma sõiduauto väljapressimise käigus. S.L. ule esitati äratundmiseks kolm BMW-d, millistel kõigil olid all ühesuguste firmamärkidega kärgveljed. S.L. tundis nende hulgast ära BMW reg nr-ga 858TCS, sest sellel autol olid all temale kuuluvad kärgveljed. F.G on kirjeldanud velgede iseloomulikke tunnuseid enne äratundmiseks esitamist (I kd tl 66-68). F.G on eeluurimisel kinnitanud, et Oleg Andrejev vahetas oma Mercedes Benzi BMW 730 vastu umbes 2004.a. septembris. F.G nägi peale BMW tagasimüümist, et Andrejevi BMW-l on all samad veljed, mis olid Tartust võetud BMW-l (III kd tl 543). Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et S.L. ult sõiduauto varguse ja hilisema väljapressimisega on seotud muuhulgas Oleg Andrejev. Tunnistaja G.J. on eeluurimisel antud ütlustes selgitanud, et 20.10.2004.a. tuli tema juurde S, kes rääkis, et temalt oli varastatud auto ja küsis, et kas tunnistaja on nõus aitama, kui abi tarvis läheb. Tunnistaja oli nõus. 21.10.2004.a. kell 9.20 helistas tunnistajale S, kes teatas, et temale oli helistatud Läti numbrilt ja küsitud 5000 krooni. Kokkusaamine pidi toimuma 12.30 maaliinide bussijaamas. Tunnistaja koos S läks bussijaama ning umbes 11.45 ajal helistati Läti numbrilt S telefonile. Tunnistaja vastas kõnele ning vene keelt rääkiv meesterahvas teatas, et tuleb osta 2000 krooni eest 200 krooniseid Smart kõnekaarte. Kõnekaardid ostis tunnistaja bussijaama R-kioskist. Umbes veerand tunni pärast helistati uuesti, tehti vastamata kõne, mille peale tunnistaja helistas ise tagasi ning luges helistajale kõnekaartide koodid ette. Umbes veerand tunni pärast helistati uuesti ning teatati, et kaks kaarti ei aktiveerunud ning nende asemele tuleb uued osta. Samuti öeldi, et selle eest tuleb sularaha vähem maksta. Umbes 14.30 ajal helistati uuesti Läti numbrilt ning öeldi, et on vaja osta veel kolm Simpel kõnekaarti, et kontrollida teekonda. Tunnistaja katkestas kõne. Natukese aja pärast helistati uuesti ning küsiti, miks ei ole mindud kõnekaarte ostma. Seepeale sõitis tunnistaja koos S Statoili bensiinijaama, ostis sealt kolm kõnekaarti ning edastas ka nende koodid helistajale. Helistaja teatas, et võetakse uuesti ühendust. Tunnistaja koos S ootasid ühenduse võtmist kuni 13 kella 16.30-ni kuid keegi ei võtnud nendega enam ühendust ning Läti number oli ka välja lülitatud. 22.10.2004.a. kella 8.30 ajal teatas S tunnistajale, et Läti numbrilt oli tulnud sõnum. Sõnumi sisuks oli, et ärgu S muretsegu, kõik on korras ja küll võetakse ühendust. Kella 21.30 ajal helistas S tunnistajale ja teatas, et temaga oli võtnud ühendust vene keelt rääkiv meesterahvas. S asemel rääkis selle meesterahvaga üks töökaaslane. Kõne ajal uuris S, et kas see on ikka tema auto ja kuna kirjeldati, mis autos on, sai S kinnitust, et tegemist on tema autoga. Helistaja ütles veel, et kui tahetakse autot tagasi saada, tuleb selle eest 17000 krooni maksta ning tuleb otsida ka üks vangis olnud isik, kes hakkab usaldusisikuks. Laupäeval helistati ja küsiti, kas raha on koos. Uuesti helistati pühapäeval, 24.10.2004.a. kella 18.30 ajal, küsiti kas raha on koos ja kui on koos siis peab S ühe isikuga kokku saama ja raha üle andma. Aega ja kohta lubati täpsustada. S helistas tunnistajale ja teatas, et kella 20.00 ajal peab ta olema Ankru baaris koos rahaga. Lepiti kokku, et S läheb tunnistaja juurde raha järele, kuid natukese aja möödudes helistas S tunnistajale uuesti ning teatas, et sõber kellega ta pidi minema hüppas alt ära. S küsis, kas tunnistaja saab ise tulla. Tunnistaja sõitis S juurde, kust tuli peale S veel auto peale I. Koos sõideti Ankru baari. 19.50 ajal tuli baari nende laua juurde üks mees, kes küsis, kas nemad peavad talle midagi andma. Samal ajal suitsetas I väljas ukse juures. Tunnistaja ütles, et peame küll andma, aga tahaksime midagi vastu saada. Selle peale läks mees hämmingusse ja helistas kuskile ning ütles, et siin on inimesed, kes tahavad midagi saada. Kõne katkestati ja jäädi ootama. Ootamise ajal rääkis tunnistaja selle mehega auto vargusest. Mees oli üllatunud, et nii vanu autosid varastatakse ja müüakse tagasi. Sellest sai tunnistaja aru, et mees ei olnud teadlik, millega üldse tegu on. Mõne aja pärast helistati I numbrile, millele vastas tunnistaja. Küsiti, kas oleme sellest autost huvitatud, nemad sellest autost huvitatud ei ole ja kui tehingut ei toimu, leitakse homme auto põlenuna. Tunnistaja üritas helistajaga kaubelda, kuid talle teatati, et inimene, kellele raha antakse peab lahkuma. Küsimusele, kas auto on Tartus või Tallinnas teatati, et auto asub Tallinnas. Lubati kontrollida, kas raha on selle isiku käes ja kui kõik on korras, siis võetakse uuesti ühendust. Anti üle 17000 krooni 500 kroonistes kupüürides. Mees luges raha üle, ütles, et neid inimesi võib usaldada ja läks ära. 20.50 helistati I numbrile ja küsiti, kas on inimene, kes autole järele. Tunnista vastas, et nad lähevad ise ning jõuavad umbes 3 tunni pärast Tallinnasse. Uuesti lubati helistada 2 tunni pärast. Tunnistaja koos S ja I sõitsid Tallinnasse, kus jäädi ootama Sikupilli parklasse. 00.20 helistati automaadist. Helistajaks oli noorema poisi häälega vene keelt kõnelev meesterahvas. Küsiti, kas nad on Tallinnas ja kas teavad, kus asub Leningradi mnt Nehatu ning et auto on seal. Sõideti Nehatu juurde, kus seisis tõesti S BMW, millel olid uksed lahti ja süüde oli sees. Nehatu taga võsas käivitati auto ja tunnistaja nägi, et autos istus kaks inimest. Kõrvalistuja kohal istus noorem naisterahvas ja rooli taga oli mees. Sõiduautoks oli Ford Scorpio. S istus BMW-sse ja tunnistaja koos I lükkas auto käima. Tunnistaja väitis, et nad tahtsid auto tuua Tartusse autojälitusse, et sellest saaks jälgi võtta. Tallinna poole sõites märkas tunnistaja, et nende autode vahele kiilus sama Scorpio, mis oli neid pimestanud. Peale Tartu poole tagasipöörde sooritamist sõitis Scorpio Tallinna poole.(I kd tl 69-72) Kohtus antud ütlustes kinnitab tunnistaja oma eeluurimisel antud ütlusi ning tunneb kohtualuste hulgast ära noormehe (B.S ), kellele nad Ankru baaris raha andsid. Samuti kinnitab tunnistaja, et kui nad auto juurde jõudsid siis selgus, et auto ei olnud korras nagu telefoni teel oli väidetud, vaid auto oli rüüstatud. Autol olid vahetatud rattad – valuveljed olid ära võetud, esituled olid katki, lapsetool oli ära võetud ja pagasiruum oli tühjaks tehtud. Samuti oli ära võetud auto stereo. 26.10.2004.a. on läbi viidud S.L. osavõtul äratundmiseks esitamise toiming, mille käigus on kannatanu B.S kui isiku, kellele G.J. andis raha kannatanult varastatud auto BMW tagasisaamiseks (I kd tl 63-65). 14 G.J. on äratundmiseks esitamise toimingu käigus ära tundnud B.S kui isiku, kellele ta andis üle BMW520i tagasisaamiseks 17000 krooni. Tunnistaja I.K. on eeluurimisel antud ütlustes kinnitanud, et 22.10.2004.a. helistas talle S.L. , kes rääkis, et teisipäeva õhtul oli varastatud temale kuuluv sõiduauto BMW, millest oli S teavitanud ka politseid. Samuti oli S öelnud, et temaga olid ühendust võtnud inimesed, kes auto ärandasid ning olid pakkunud auto tagasi osta. Tingimuseks oli see, et S peab otsima vahendaja, kes on varem kinni istunud ning seepärast pöörduski ta tunnistaja poole. Tunnistaja oli nõus. S lubas nendele inimestele anda tunnistaja telefoni numbri ja nime. 23.10.2004.a. kella 15.00 paiku helistati tunnistajale ja küsiti nime, keda ta tunneb ning kellega koos istus. Räägiti vene keeles. Tunnistajale tundus, et vene keel oli tugeva võõra aktsendiga. 24.10.2004.a. kella 13 ja 14 vahel helistati tunnistajale uuesti. Küsiti, kas tal on meelde tulnud mõnda tegutsevatest kurjategijatest, kas raha on tema käes ning lubati seejärel uuesti ühendust võtta. Tunnistaja helistas peale seda koheselt S ja rääkis loo ära. Kella 18 paiku helistas keegi teine isik tunnistajale, küsis kas raha on olemas ja jaatava vastuse peale lubas uuesti tagasi helistada ja öelda, kus kokku saadakse. Kell 19.02 helistaski sama inimene tagasi ja teatas, et kokku saadakse Tartus Ankru baaris kell 20.

1. Vestluse käigus sai tunnistaja aru, et isik, kes tuleb rahale järele on samuti vahendaja. Kuna S tuli kohe tunnistaja juurde, siis rääkis tunnistaja, et kokkusaamine on kell 20.00 Ankru baaris. Tunnistaja läks koos S ja tema tuttavaga Ankru baari kella 19.30 ja 19.45 vahel. Tunnistaja läks 19.55 baarist välja suitsu tegema. Mõne minuti möödudes tuli baari juurde meesterahvas, kes rääkis telefoniga. Jutt oli pingeline, terav, kasutati palju ebatsensuurseid sõnu. Kõne lõppedes küsis meesterahvas, kas ta pidi tunnistajaga kokku saama. Tunnistaja vastas jaatavalt ning palus meesterahval baari nende lauda minna. Kui tunnistaja baar läks, toimus laua taga rahulik konkreetne jutuajamine. Mingi hetke pärast helistati tunnistaja telefonile. Tunnistaja andis telefoni üle S tuttavale, kes rääkis helistajaga. Kõne lõppedes teatas S tuttav, et raha peavad nad andma sellele meesterahvale ja laskma tal ära minna. Peale seda kui meesterahvas on ohutus kauguses helistatakse uuesti ja teatatakse auto asukoht. S tuttav andis 17000 krooni 500 kroonistes kupüürides meesterahva kätte ja see luges raha üle ning pani taskusse. Peale meesterahva lahkumist istuti baaris umbes 45 minutit kui tuli kõne ja teatati, et auto asub Tallinnas ja on heas korras. Küsiti, kas on keegi, kes läheks autole järele. Koheselt sõideti kolmekesi Tallinnasse. Mingis parklas oodati kõnet ning peale selle sõideti mingi söögikoha juurde, kus seisiski BMW. Auto oli rüüstatud ja kuna süütelukk oli katki siis lükati auto käima. Käimalükkamise ajal märkas tunnistaja, et põõsaste vahel on mingi auto ning ta sai aru, et neid jälgitakse (I kd tl 81-84). Kohtus antud ütlustes kinnitab tunnistaja, et eeluurimisel antud ütlused on õiged. Samuti tunneb tunnistaja ära B.S, kellega puutus kokku seoses S.L. auto tagasiostmisega. I.K. on äratundmiseks esitamise käigus tundnud ära B.S kui isiku, kellele S.L. sõber andis Ankru baaris raha seoses auto tagasisaamisega (I kd tl 94-96). Tunnistaja V.K. on eeluurimisel antud ütlustes seletanud, et 24.10.2004.a. kella 20.55 ajal tuli bussijuhi akna juurde meesterahvas, kes palus paki Tallinnasse ära viia. Kui tunnistaja oli sellega nõus, andis meesterahvas talle kollakat värvi paksema ümbriku. Kuna ümbrikul polnud peal ei nime ega telefoni numbrit, palus tunnistaja selle sinna kirjutada. Meesterahvas helistas kuhugi ja ütles tunnistajale, et pakile tullakse kindlasti järele ning läks ära. Mees, kes paki andis rääkis vene keelt lõunamaise aktsendiga. Tallinnasse jõudis tunnistaja 23.22 ajal. Kell 23.35 tuli bussi meesterahvas, kes rääkis puhtas vene keeles, oli tarvitanud alkoholi ja küsis, kas Tartust saadeti pakk. Tunnistaja andis paki mehele.(I kd tl 97-101). Kohtus antud ütlustes kinnitas tunnistaja, et 2004.a. töötas ta bussijuhina. 24.10.2004.a. kella 9 paiku õhtul anti tema kätte ümbrik, mis paluti toimetada Tallinnasse. Räägiti vene keeles 15 kuid inimest, kes ümbriku andis tunnistaja kirjeldada ei oska. Samuti ei oska tunnistaja kirjeldada isikut, kes Tallinnas pakile järele tuli, kuid mäletab, et see oli purjus ning rääkis vene keeles. Tunnistaja H.L. eeluurimisel antud ütluste kohaselt helistati 2004.a. oktoobris reedesel päeval S.L. ule. Kuna S.L. vene keelt ei oska palus ta tunnistajal kõne vastu võtta. Helistaja rääkis vene keeles ning küsis, kas auto on kadunud. Järgmisel korral kell 20.00 ajal kui helistati, küsis tunnistaja, mis autost on jutt, mis värvi auto on. Helistaja teadis täpselt autot kirjeldada ja küsimustele vastata. Helistaja küsis, kas oleme huvitatud auto tagasiostmisest. Tunnistaja jaatava vastuse peale ning hinna peale vastas helistaja, et hind on 17000 krooni. Samuti küsis helistaja, kas on kedagi inimest, kes on kinni istunud, keda nemad tunnevad ning kelle kaudu on võimalik asju ajada. Kuna koheselt ei osatud sellist inimest öelda, lubati hiljem tagasi helistada. Kella 21.30 ajal helistati uuesti ning selleks ajaks oli leitud vahendajaks sobilik inimene- Oleg. Tunnistaja andis helistajale Olegi numbri. Helistaja rääkis puhtas vene keeles, oli ülbe häälega, kasutas „bandiidi“ slängi ja tunnistajale tundus, et tegemist oli noorema mehega (I kd tl 127-128). Kohtus antud ütlustes kinnitas tunnistaja, et S.L. on tema kolleeg ja tunneb teda juba 2 aastat. Samuti kinnitas tunnistaja, et on aidanud S auto tagasiostmisel, kui helistati ja räägiti vene keeles. Ka kinnitab tunnistaja, et eeluurimisel antud ütlused on täpsemad. Tunnistaja O.P. kinnitas kohtus, et tunneb S.L. ut. Kui S.L. auto ärandati, palus S tunnistajal silmad lahti hoida, kuna tunnistaja on taksojuht. Kui S oli tarvis sõita, siis tunnistaja sõidutas teda. Samuti kinnitab tunnistaja, et oli teadlik sellest, et I pidi auto tagasiostmisel raha vahendama. Kui I telefon oli välja lülitatud, sõidutas tunnistaja S , et leida üles I. Tunnistaja kinnitab, et on võtnud ka ise mõned korrad telefoni vastu, kui S helistati. Helistajaks oli vene keelt rääkiv, tunnistaja arvates üle keskea vanem meesterahvas. Hääl oli nõudev, et me otsiks I üles, muidu jääb tehing katki. Eeluurimisel on tunnistaja samuti rääkinud, et helistajaks oli vanem, vene keelt rääkiv meesterahvas ning tahtis teada, miks K telefon on välja lülitatud. Tunnistaja lubas K üles otsida.(I kd tl 129-130). Tunnistaja R.M. on eeluurimisel rääkinud, et oli koos S pühapäevasel päeval trennis. Kella 14 ja 17 vahel helises S telefon, helistati telefoniautomaadist ja S palus tunnistajal telefonile vastata kuna ta ise ei oska eriti hästi vene keelt. Tunnistaja võttis telefoni vastu ja talle öeldi, et kontaktisik on aktsepteeritav ja küsiti kas raha on olemas. S jaatava vastuse ütles tunnistaja edasi telefoni. Lubati uuesti ühendust võtta ja katkestati kõne. Rääkija oli nooremapoolne vene mees (I kd tl 134). Kohtus antud ütlustes kinnitas tunnistaja, et seoses S auto varastamisega on tema vestelnud telefoni teel vene keeles. Küsiti, kas raha on olemas. Samuti kinnitas tunnistaja, et ta enam ei mäleta täpselt, kuid politseis antud ütlustes rääkis ta nii, nagu asi oli. Tunnistaja E.K. on eeluurimisel antud ütlustes kinnitanud, et oli tööl Ankru baaris 24.10.2004.a. Õhtul kella 19-20 paiku tulid baari kolm meest. Umbes 10 minutit hiljem tuli baari Paata, kes istus nende meeste lauda. Millest lauas räägiti, tunnistaja ei tea, kuid räägiti umbes 10 minutit, peale mida Paata lahkus ning pärast teda lahkusid ka mehed (I kd tl 125). Kohtus kinnitab tunnistaja, et töötas 2004.a. Ankru baaris ettekandjana. B.S tunneb ning mäletab, et sellega seoses, et B.S sai baaris meestega kokku on teda politseis üle kuulatud. Millest baaris vesteldi, tunnistaja ei tea. Samuti ei näinud ta millegi üleandmist. Baarist lahkus Paata enne mehi. 16 F.G on eeluurimisel antud ütlustes rääkinud, et oktoobris 2004.a. käis ta koos poja, Oleg Andrejevi ja H.O-ga Tartus, et ära tuua miniekskavaator. Tartusse sõitsid nad F.G ütluste järgi vist VW Passatiga. Nad otsisid autot, millega miniekskavaator Tallinnasse viia ja selle jaoks leidsid nad sõiduauto BMW
2. Tema jäi koos lapsega autosse, Andrejev ja H.O läksid ja võtsid BMW ning sõitsid miniekskavaatori juurde. F.G hakkas Tallinna poole sõitma. Tallinna poole sõites tegid nad ühe metsa vahel peatuse, et ühendada haagise, mille peal oli miniekskavaator, elektrijuhtmestik auto omaga, kuid metsas jäi haagis kinni ja nad ei saanud seda enam välja. Haagis koos miniekskavaatoriga jäeti metsa ning sõideti Tallinnasse. Tallinnas jäeti BMW garaaži, sõideti tuttava Davidi juurde, et küsida puksiirköit. Kui pakuti BMW-d tagasi müüa, siis F.G sõnade kohaselt helistasid omanikule Andrejev ja H.O ning pakkusid 17000 krooniga autot tagasi osta. Kuna oli tarvis, et Tartus võtaks keegi raha vastu, siis F.G tuli meelde, et tema tuttav A.K on Tartus elanud ning ta helistaski A.K-le. Kokku saadi Tallinnas tanklas. F.G ütluste järgi said A.K-ga kokku tema, Aleksejev, H.O ja David. Ta seletas, milles on asi ja A.K helistas Paatale. F.G sõnade kohaselt täpsustas kas tema või David Paataga, kuidas asjad on ja Paata oli nõus raha järgi minema. Samuti väidab F.G, et Paata sai selle eest raha, kuid kui palju, seda ta enam ei mäleta. Ka A.K olevat selle eest raha saanud. Kes raha neile andis, seda F.G ei tea. Raha andmine olevat toimunud samal päeval, kui omanikule auto tagasi müüdi. Õhtul helistas Paata A.K-le, A.K F.G-le ja F.G kas H.O-le või Andrejevile. F.G sõnade kohaselt olid omanikuga ühenduses H.O või Andrejev, kes leppisid kokku, et auto saab tagasi Tallinnas. F.G väidab, et tema ei tea, kus ja kuna see toimus, kuid teab, et auto tagasiandmine toimus samal ööl (III kd tl 528-529). Teistkordsel ütluste andmisel on F.G lisanud, et H.O ja Andrejev helistasid BMW omanikule telefoniautomaadist, kuid millisest, seda ta ei tea, kuna teda ennast juures ei olnud. Samuti on ta lisanud, et isikut, kelle kannatanu leidis ei tundnud ei tema, H.O ega Andrejev. Paata sai selle isikuga kokku, võttis raha vastu ja pani selle bussi peale. Kuna F.G ei tahtnud ise raha järgi minna sest arvas, et politsei on seal, siis läksid lõpuks rahale järgi H.O ja Andrejev, kes olevat raha kuskil ümber vahetanud. F.G ei tea, kellele see raha sai, kuid tema seda raha ei saanud.(III kd tl 543) Kohtus keeldus F.G ütlusi andmast ja jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. F.G ütlusi kinnitab ka tema ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos videosalvestusega (tl 537-540). A.K on eeluurimisel antud ütlustes rääkinud, et tunneb B.S umbes 10 aastat. Samuti tunneb F.G. 2004.a. oktoobris helistas A.K-le F.G ja soovis kokku saada. Kokku saadigi Tallinnas Lasnamäe Statoili bensiinijaamas. F.G küsis, kas A.K tunneb Tartust ühte isikut ja seletas, et on tarvis mingit asja ajada. Mis asja, seda F.G ei seletanud. A.K seda isikut ei tundnud, kuid helistas Paatale ja ütles, et temaga tahetakse rääkida. F.G rääkis Paataga, kuid millest, seda A.K ei kuulnud. Räägiti päris pikka aega (III kd tl 596). Kohtus antud ütlustes kinnitab A.K, et tunneb F.G, B.S ja alates 2005.a. jaanuarist H.O. Seda, et B.S läheb kuhugi raha võtma, A.K ei teadnud. Samuti väidab A.K, et ei ole kellegi käest saanud mingit raha või hüvitist selle eest, et suhtles B.S-iga või B.S ja F.G said omavahel suhelda. B.S on eeluurimisel antud ütlustes rääkinud, et Vasja nimeline noormees, kes elab Tallinnas palus tal raha vastu võtta. Vasja andis telefoni numbri ja ütles selle inimese nimeks I. B.S helistas I ja leppis kokku, et kohtutakse Ankru baaris. Ankru baaris oli kokkusaamisel kolm meest, kellest üks oli I. I tunneb B.S ajast(7-8 aastat), kui kohtuti 17 spordiklubis. Ankru baaris olles helistati nendele meestele ja küsiti, kas raha vastuvõtja on kohal. Jaatava vastuse peale paluti neil raha üle anda. 17000 krooni anti üle. Kui Vasja uuesti B.S-ile helistas, siis palus raha panna Tallinna bussile. B.S andis raha bussijuhile, kes pidi viima selle Tallinnasse. Kes pidi rahale vastu minema, seda B.S ei tea (II kd tl 486). Kohtus antud ütlustes kinnitab B.S, et temale helistas A.K ja ütles, et keegi tahab rääkida. Rääkija nimetas ennast Vasjaks ja palus minna raha võtma. B.S soovitas teha panga kaudu ülekande, kuid helistaja andis telefoni numbri ja nime ning palus helistada. B.S helistaski I ja lepiti kokkusaamises kokku. Kokku saades küsis B.S I, kas tema pidi midagi üle andma, kuid I vastas, et tema ei pea midagi üle andma ja et B.S oodatakse baaris. Baaris küsis B.S uuesti I, et kas raha peab üle andma tema või teised. Keegi istus veel koos nendega baaris ja B.S sai aru, et ka tema pidi nendele midagi andma. Helistati I ja küsiti, kas raha on üle antud. I vastas, et 5 minuti pärast anname raha üle. Raha anti üle ja I ütles, et pane raha bussi peale, bussijuhi kätte. B.S ei olevat enda sõnade kohaselt aru saanud, miks bussijuhi kaudu, kuid I olevat öelnud, et helistati ja öeldi et paneks raha bussi peale. B.S läks bussijaama, andis raha bussijuhi kätte ja ütles, et Tallinnas tullakse vastu. Sama kuriteoepisoodiga seonduvalt on kriminaalasjas ütlusi andnud ka tunnistajad J T D M ja S.V. Tunnistajate ütlused on kooskõlas teiste kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Tunnistaja S.V. on eeluurimisel antud ütlustes kinnitanud, et 2004.a. sügisel helistas talle F.G , kes ütles, et on Tartus ja tahtis kokku saada. F.G tunneb tunnistaja 2004.a. märtsist, kui nad koos ühes kambris istusid. Esimest korda saadi kokku Filosoofi tänava autoalarmi töökojas, kuhu F.G tuli koos lapse ja tunnistajale tundmatu meesterahvaga. F.G seda meest tunnistajale ei tutvustanud, kuid mees oli pikemat kasvu (umbes sama pikk nagu F.G), tugevama kehaehitusega. F.G selgitas, et oli tulnud Tartusse asja pärast, kuid midagi täpsemat ei öelnud. Kella 14-15 paiku saadi uuesti kokku Korea restoranis. F.G tuli sinna koos lapse ja sõbraga. Restoranis oldi umbes pool tundi. Tunnistaja sõnade kohaselt rääkisid nad F.G-ga sel päeval telefoni teel 3-4 korral. F.G helistas tunnistajale kella 18 paiku, et aega parajaks teha ning veel õhtul, kui tunnistaja juba kodus oli, ning siis teatas, et hakkab ära sõitma ning jättis hüvasti. Viimast korda helistas F.G tunnistajale veebruaris ja teatas, et ta vabanes vanglast ning et teda süüdistatakse autode varguses (I kd tl 140). Kohtus antud ütlustes kinnitab tunnistaja F.G-ga kokkusaamist Tartus. Eeluurimisel näidatud piltidelt ta F.G-ga Tartus kaasas olnud isikut ära ei tundnud ning ka kohtualustest kedagi peale F.G ära ei tunne. Samuti ei ütle H.O nimi tunnistajale midagi. Tunnistaja D.M. on eeluurimisel antud ütlustes rääkinud, et tunneb F.G, H.O ja Oleg Andrejevit juba umbes 10 aastat. 19-20 oktoobril oli ta oma kodus Tallinnas, kui helistas talle F.G ja palus puksiirtrossi. Tunnistaja ei mäleta, mis kell tulid tema juurde F.G, H.O ja Andrejev ja võtsid koormarihma. Nad ei selgitanud tunnistajale, milleks seda tarvis on ja tunnistaja ei küsinud ka. Koormarihm oli uus, rulli keeratud ning oranži värvi. Eeluurimise ajal politseis näidatud koormarihm oli samasugune nagu tunnistaja oli F.G-le, H.O-le ja Andrejevile antud, kuid see oli määrdunud ja katkine (II kd tl 454). Teistkordsel ülekuulamisel on tunnistaja täpsustanud, et F.G, H.O ja Andrejev tulid tema juurde öösel kella 3-4 ajal. Tunnistaja andis siis neile koormarihma ning nad läksid ära. Tunnistaja arvas, et koormarihma on tarvis J.T. auto käimatõmbamiseks. 18 Koormarihma tunnistaja tagasi ei saanud ning F.G olevat talle öelnud, et see läks katki ning ta viskas selle ära (II kd tl 458). Kohtus antud ütlustes kinnitab tunnistaja, et F.G helistas talle öisel ajal ja tahtis saada veorihma. Tunnistaja lülitas telefoni välja, kuid siis hakati vastu tema autot koputama ning auto hakkas üürgama. Tunnistaja läks välja ja andis oma autost trossi. Väljas olid F.G ja H.O ning nendele tunnistaja andiski koormarihma. Tunnistaja kinnitab, et eeluurimisel antud ütlused on õigemad, kuna ajavahemik sündmuse ja tema kinnivõtmise ning ülekuulamise vahel oli väike. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et tunnistaja poolt kirjeldatud sündmuse ajal tegutsesid koos F.G, Oleg Andrejev ja H.O. Tunnistaja J.T. on eeluurimisel antud ütlustes rääkinud, et 14.12.2004.a. hommikul läks ta käivitama oma sõiduautot Nissan Primera, kuid see ei läinud käima. Tunnistaja helistas oma tuttavale H.O-le ja palus, et see auto ära parandaks. H.O tuli koos Olegiga tunnistaja juurde ning tunnistaja andis talle auto võtmed. Sergei lubas tunnistajale õhtul töö juurde järele minna ning ka auto ära tuua. Õhtul Sergei tunnistajale järele ei läinud ning ka autot ära ei toonud. Tunnistaja helistas Sergei abikaasale, kes teatas, et H.O on Tartus. Kui tunnistaja helistas Tartu politseisse, sai ta teada, et tema auto on Tartus. Tunnistajale näidatud volikirjal, millel on H.O volitatud kasutama tunnistaja sõidukit Nissan Primera ei ole tunnistaja allkiri, tunnistaja seda volikirja teinud ei ole ja kellelgi polnud õigust ka sellist volitust teha (II kd tl 415). Kohtus antud ütlustes kinnitab tunnistaja, et on andnud 2004.a. talvel H.O-le oma auto remontimiseks, mitte kasutamiseks. Autot ei saanud ta tagasi mitte H.O käest, vaid Tartust mingi ametiisiku käest. Tunnistaja kinnitab ka, et eeluurimisel antud ütlused on täpsemad. Kriminaalasjas on asitõendiks tunnistatud ja vaadeldud mobiiltelefoni №kia 6100 ( imei 354311005943181, sim kaart 8937201003110140502 numbrile X), milline on kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud 26.10.2004.a. B.S-ilt . Asjaolu, et telefon kuulus B.S-ile ja oli tema kasutuses kinnitavad nii mobiiltelefoni järelmaksuga müügileping kui ka B.S-i poolt tasutud arved ( II kd tl 463-472). Asitõendi vaatlusprotokoll (tl 463-465) kajastab B.S mobiiltelefoni sim kaardil olevaid telefoninumbreid. 26.10.2004.a. on B.S-ilt ära võetud ka Elion taksofoni kõnekaart nr X. Kriminaalasjas on asitõendiks tunnistatud ja vaadeldud mobiiltelefoni Samsung ( imei 354532002062200, sim kaart numbrile X), milline on kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud 01.11.2004.a. F.G-lt (tl 504-506). Eeluurimisel on F.G kinnitanud, et ta kasutas telefoni numbriga X. Kriminaalasjas on asitõendiks tunnistatud ja vaadeldud mobiiltelefoni №kia 3310 ( imei 450097001246801 ja Tele 2 sim kaart 89372030050005313560 numbrile X), milline on kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud 14.12.2004.a. Oleg Andrejevilt (tl 623-625.) Kahtlustatavana on F.G 18.01.2005.a. kinnitanud, et tema mobiiltelefonis on Oleg Andejev nime all „Orbit“ ja Oleg Andrejevi telefoni number on X. Kriminaalasjas on asitõendiks tunnistatud ja vaadeldud mobiiltelefoni №kia 7210 ( imei 350893108271937, sim kaart 89372030050005647298 telefoninumbrile ), milline on kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud 14.12.2004.a. H.O-lt (tl 674676) viimase kasutuses olnud sõidukist Nissan Primera reg nr 233 ANF. J.T. kinnitas ülekuulamisel, et H.O telefoni number oli X. Kahtlustatavana on F.G kinnitanud, et Tartus varguste toimepanemise ajal kasutas H.O telefoninumbrit 19
3. F.G-le ja Oleg Andrejevilt ära võetud mobiiltelefonide mälus on nime all „Slon“ telefoninumber
4. Nimetatud numbri osas on F.G selgitanud, et seda numbrit hakkas H.O kasutama pärast varguste sooritamist. Kohus on seisukohal, et F.G poolt eeluurimisel antud ütlused on väljapressimise sündmust kajastavas osas kooskõlas muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Asjaolu, et väljapressimises osalesid peale F.G ka Oleg Andrejev, H.O , A.K ja B.S on tõendamist leidnud peale tunnistaja ütluse ja muude eelpool kajastatud tõendite ka jälitusprotokolliga ja selle lisadega (tl 160-189). Jälitusprotokoll kinnitab asjaolu, et S.L. ule helistati Tallinnas asuvatelt telefoniautomaatidelt (asukohad: Punane 19,Mahtra 6, J.Koorti 30, Ümera 23, Linnamäe 22). Eelpool kajastatud kirjalike tõendite ja kannatanu, tunnistajate ning kohtualuste ütlustega on leidnud tõendamist järgmised sündmused. Ööl vastu 20.10.2004.a hõivasid F.G , Oleg Andrejev ja H.O Tartus Nõva 2a maja juurest S.L. sõiduauto BMW 520i reg nr 281 TEP. F.G ütluste kohaselt kasutati sõidukit 20.10.2004.a Tartus Ringtee 4 territooriumilt võetud AS Hansa Liising Eesti kuuluva miniekskavaatori Schaeff HR12 koos Respo haagisega reg märgiga 367 DL Tallinnasse transportimiseks, mis aga ebaõnnestus. Sõiduauto BMW reg nr 281 TEP toimetati Tallinnasse. F.G ütlustega on kooskõlas jälitusprotokollis analüüsitud kohtualuste ja tunnistajate V, M vahelised telefonikõned. Kohus leiab, et on tõendamist on leidnud asjaolu, et S.L. sõiduauto hõivamisest võtsid koos osa F.G, Andrejev ja H.O. F.G S.L. kinnitas kohtus, et ta pani Raadio Uuno koduleheküljele kuulutuse auto varguse kohta. F.G ütlustest nähtub, et 22.10.2004.a. kella 20.25 ajal helistas vene keeles kõnelev mees talle ja pakkus sõiduautot tagasi osta 17 000.- krooni eest. Kõne toimumist Tallinnas Mahtra 6 asuvast taksofonist kinnitab jälitusprotokoll. Jälitusprotokoll ja kannatanu ning tunnistajate ütlused on kooskõlas ka edaspidiste sündmuste osas. Jälitusprotokoll kajastab, et 22.10.2004.a. võtab S.L. ühendust I.K.. Selle järgselt helistatakse Tallinna Elioni taksofonidelt S.L. ule korduvalt. 22.25.10.2004.a. on pidevalt telefoni teel üksteisega ühenduses Andrejev, F.G ja H.O, kuusjuures jälitusprotokoll kinnitab asjaolu, et nimetatud isikud viibisid Tallinnas. Nimetatud perioodil on pidevalt omavahel telefoni teel ühenduses ka A.K ja B.S-i, kusjuures kasutatakse oma mobiiltelefonide numbreid. 24.10.2004.a. kell 18.43 aga helistatakse nn vahemeheks olevale I.K. Tartu Lossi tn taksofonist. Tunnistaja I.K. on kinnitanud, et sel korral oli tegemist teistsuguse häälega inimesega. B.S on tunnistanud, et temal paluti I.K. ühendust võtta. Samas ei osanud B.S-i kohtule usutavalt selgitada, miks I.K. oli vaja helistada taksofonist kui B.S-i samal ajal A.K-ga suhtles oma tavalise telefoninumbri kaudu. Kohus on seisukohal, et B.S teadis, et tema tegevus ei ole seaduspärane ja püüdis välistada enda tuvastamist telefoni teel. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et peale F.G, Andrejevi ja H.O oli grupi tegevusse haaratud ka A.K (tuginedes F.G ütlustele ja jälitustoimingu protokollile) ja vähemalt alates 24.
5. 2004.a. õhtupoolikust ka B.S. Nii kannatanu, tunnistajad K ja J kui ka B.S on kinnitanud, et kohtuti 24.10.2004.a. Tartus Ankru baaris. F.G ja tunnistajad kinnitasid, et kui püüti B.S-ilt saada täpsemat informatsiooni auto kohta ja hinna üle kaubelda, siis B.S-i ei osanud küsimustele vastata. 24.10.2004.a. on B.S kell 19.55 ja 19.58 helistanud A.K-le , mispeale viimane on samal päeval kell 20.01 helistanud F.G-le . Kell 20.09 on helistatud Tallinna Mahtra tänava taksofonist K telefonile, millega rääkis G.J.. Tunnistaja kinnitas kohtus, et B.S poolt võetud kahe kõne vahepeal rääkis tema B.S-ile auto vargusest. Tunnistaja sõnul oli mees üllatunud, et nii vanu autosid varastatakse ja müüakse tagasi. K numbrile helistanud isik aga küsis, kas ollakse sellest autost huvitatud, sest nemad sellest autost huvitatud ei ole ja kui tehingut ei toimu, siis leitakse järgmisel päeval 20 auto põlenuna. Kohus on veendumusel, et vähemalt sellest hetkest peale pidi B.S aru saama, et isikud, kes palusid tal minna Ankru baari raha vastu võtma, on hõivanud eelnevalt S.L. auto ja pressivad selle tagastamise eest välja kannatanult raha. Väljapressimise subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi asjaolude suhtes. Väljapressimise objektiivne koosseis seisneb varalise kasu üleandmise nõudmises, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Väljapressimine kui kuritegu on lõpule viidud juba nõudmise esitamisega, kui sellega kaasneb ähvardus. Kuivõrd kohtul puuduvad tõsikindlad tõendid selle kohta, et B.S oleks enne eelpool kirjeldatud hetke teadnud, et S.L. ult on eelnevalt nõutud 17000 krooni talle kuuluva sõiduki tagasisaamise eest koos ähvardusega vastasel korral auto hävitada, siis peab kohus põhjendatuks kvalifitseerida B.S tegevuse läbi

§ 22lõike 3.

Kohus leiab, et B.S tegutses kaasaaitajana, kes tahtlikult osutas F.G-le, Oleg Andrejevile, H.O-le ja A.K-le nende poolt toimepandava õigusvastase teo toimepanemisel abi. B.S tegevus oli kantud tahtlusest aidata raha vastu võtta ja see edasi toimetada, sest saades Ankru baaris teada kõigist asjaoludest, oli B.S võimalus loobuda kaasaaitamisest, kuid ta ei teinud seda. Kohtul puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et B.S oli enne (Ankru baarist kell 19.55 helistamist A.K-le ) teadlik, et kannatanult on auto tagasisaamis eest raha nõutud ja teda ähvardatud vastasel korral autost üldse ilma jääda. Kohus on seisukohal, et osavõtt väljapressimisest on võimalik kuni varalise kasu saamiseni, seega ka siis kui kaasaaitaja ei võtnud osa nõudmise esitamisest, millega kaasnes ähvardus. Samas on kohus seisukohal, et F.G , Oleg Andrejevi, H.O ja A.K tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 214lg 2 punktide 1 ja 4 järgi.

S.L. ult auto hõivamise eesmärgiks ei olnud süüdistatavate poolt mitte soov autot omastada või seda ajutiselt kasutada vaid F.G , Oleg Andrejevi, H.O ja A.K tegevuse eesmärgiks oli saada peale auto hõivamist varalist kasu just kannatanu käest sel moel, et teda ähvardada varast ilma jätta kui ta tasu maksmisest keeldub. Seda kinnitab muuhulgas ka asjaolu, et tunnistaja J väideti väljapressijate poolt, et neid auto ei huvita ja kui selle tagasisaamise eest raha üle ei anta, siis sõiduk hävitatakse. Seega oli F.G, Andrejevi, H.O ja A.K eesmärgiks panna kannatanu olukorda, kus ta oma vara tagasisaamiseks on sunnitud omakorda vara hõivajatele raha näol täiendavalt vara üle andma. F.G püüti mõjutada raha üle andma ähvardusega, et vastasel korral temale kuuluv, kuid raha nõudjate valduses olev auto, hävitatakse. Kohtu meelest on seejuures oluline just asjaolu, et kannatanule anti mõista, et kui ta auto eest nõutud rahasummat ei maksa, siis ta enam oma vara ei näe. See, mida süüdistatavad planeerisid autoga teha ei oma kohtu meelest kuriteo kvalifitseerimisel otsustavat tähendust. Süüdistatavate tegutsemine peale auto hõivamist viitab otseselt asjaolule, et F.G , Oleg Andrejev, H.O ja A.K tegutsesid väljapressimisel kavatsetult. F.G, Andrejev, H.O olid seotud vara hõivamisega, edaspidi kaasati ühise eesmärgi realiseerimisse A.K, kes omakorda kaasas B.S väljapressitud raha vastu võtma ja väljapressijatele kätte toimetama. Seega on leidnud tõendamist, et väljapressimisel tegutseti eesmärgi saavutamiseks grupina, mistõttu tuleb tegevus kvalifitseerida

§ 214lg 2 p 4 järgi.

Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad ka seda, et kõik süüdistatavad on enne käesoleva kuriteo toimepanemist toime pannud varguse, mille tõttu nende tegevus tuleb kvalifitseerida läbi

§ 214lg 2 p 1.

II Kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine 2.

1. F.G süüdistatakse selles, et tema
2. aasta oktoobris sai Oleg Andrejev’i käest viimase poolt eelnevalt varastatud T.N. ’i sõiduauto BMW 520 reg nr 099 ALZ mootori ühes elektroonilise juhtplokiga ja käigukasti. F.G tunnistab end talle esitatud süüdistuses süüdi. 21 Tunnistaja V.S. fotodelt äratundmiseks esitatud ja äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis tunnistaja fotolt nr 3 ära isiku, kellel on sportlik kehaehitus ja tunnistaja tunneb ta näo järgi täpselt ära. See on see isik, kes tõi tema garaaži BMW varuosasid koos selle isikuga, kelle tunnistaja tundis ära esimesena näidatud fotodelt. Fotol nr 3 on F.G (II kd tl 429). F.G on eeluurimisel kinnitanud, et ta oli teadlik sellest,et Oleg Andrejevi valduses olnud BMW 520 reg nr 099ALZ oli Oleg andrejevi poolt eelnevalt varastatud. F.G süü on tõendatud peale tema enda poolt antud ütluste ka tunnistaja V.S. ütlustega. Asjaolu, et süüdistuses kajastatud BMW oli T.N. ilt varastatud tõendavad omakorda käesolevas kriminaalasjas varguse episoodi raames kannatanu poolt antud ütlused. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on kinnitamist leidnud, et F.G omandas kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara lastes varastatud BMW mootori ja käigukasti paigaldada enda autole. F.G tegutses vähemalt kaudse tahtlusega, sest ta teadis, et auto on varastatud, kuid ta soovis sellele vaatamata omastada sellist vara. F.G tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 202lg 1 järgi.

2.2. Oleg Andrejevit süüdistatakse selles, et tema 13.08.2003.a. hoidis oma emale kuuluvas garaažiboksis nr X A.U. ebaseaduslikult omavolilisse kasutusse võetud sõiduautot Audi 80 724 AON. F.G A.U. eeluurimisel antud ütlused selle kohta, et 13.08.2003.a. ajavahemikus kella 16.45 kuni 17.00 ärandati Vesse 4 oleva Säästumarketi juurest tema auto Audi 80 reg. nr 724 AON. Kauplusesse minnes proovis ta autot lukustada signalisatsiooniga, kuid kuna see ei hakanud tööle, lukustas ta auto võtmega.(tl 10). Auto ärandamisest teatas ta koheselt politseile, hiljem helistas I.U., D.U. ja tuttavatele R, et nad hakkaksid autot iseseisvalt otsima. Tuttavad helistasid kella 18.00 paiku ja teatasid, et auto sõitis Väo teed pidi garaažide suunas. Tunnistaja sõitis koos poja D.U. X tänavale, kus poeg tundis garaaži väravate vahel ära autokummide jäljed. Prooviti signalisatsioonipuldiga ning auto reageeris nii uste avamise kui sulgemise signaalile. Helistati koheselt uuesti politseisse. Pärast garaažiboksi avamist avastati sellest auto Audi 80 reg märgiga 724 AON, milles olid ka tunnistaja asjad (tl 11). Kui N.R. teatas, et auto asub ühes garaažiboksidest ning tunnistaja kohale läks, oli garaažiboks juba suletud. Autot tagasi saades oli sellest kadunud 20 audiokassetti, metallraamidega prillid, spinning koos rulli ja käepidemega. Lõhutud oli vasakpoolse esiuks lukk ja süütelukk (tl 12-13). Tunnistaja N.R. on eeluurimisel antud ütlustes rääkinud, et 13.08.2003.a. sõitis ta bussiga koju, kui helistasid tema tuttavad, kes teatasid, et A.U. ärandati mõni minut tagasi Säästumarketi juures sõiduauto Audi 80 reg. märgiga 724 AON. Kella 17.25 ajal, kui tunnistaja jõudis oma maja juurde Väo tee 4, kohtus ta hoovis oma tütrega, kes rääkis, et umbes 15 minutit tagasi sõitis Väo tänavat pidi garaažide suunas täpselt selline musta värvi Audi, nagu on A.U. . Roolis istus täidlase kehaehitusega mees. Tunnistaja läks koheselt koos tütrega garaažide suunas, käis läbi garaažide ümbruses oleva territooriumi, aga Väo teed pidi tagasi tulles nägi, et ühe boksi uks oli avatud, selle kõrval seisis beeži-pruuni värvi Mercedes Benz. Tunnistaja läks kohe ukse kõrval seisva noormehe juurde rääkima. Vestlemise ajal märkas tunnistaja, et garaažis seisva auto pagasiruum on avatud ja tühi. Vestluse ajal küsis tunnistaja noormehelt, kas tema on garaaži omanik ja kas ta annab juhatusele elektri kasutamise kohta andmeid. №ormees vastas, et ta annab andmeid ja omanik on just tema. Samal päeval hiljem sai tunnistaja teada, et noormees, kellega ta rääkis oli Oleg Andrejeviga. Tunnistaja läks koos tütrega garaažist kaugemale ning tagasi vaadates nägi, et garaažiboksist tuli koos Andrejeviga välja teine, täidlasema kehaehitusega mees. Tütar ütles tunnistajale, et 22 seesama mees oli Audi 80 roolis. Andrejev sulges garaažiboksi, istus koos täidlase mehega Mercedes Benzi ja sõitsid ära. Tunnistaja rääkis sellest A.U. U pojad läksid garaažiboksi juurde ja tegid puldi abil kindlaks, et selles boksis on just nende auto. Kutsuti välja politsei. Kuna politsei ei leidnud garaažiboksi omanikku G.A., murti boksi uks lahti ja seal seisis Audi 80 reg. nr. 724 AON. Samuti olid seal A.U. e kuuluvad asjad. (tl 21-23). Tunnistaja A,K, on eeluurimisel antud ütlustes rääkinud, et alates kella 17.15 sõitis ta ringi mööda Lasnamäe rajooni hoove. Pärast tuttavate helistamist sõitis ta Väo tee 4, läks garaažide juurde. Taskulambiga ventilatsiooniava valgustades nägi ta ärandatud auto rehve, vajutades signalisatsioonipuldile reageeris masin sellele (tl 24). Tunnistaja on veel rääkinud, et kui umbes kella 18 ajal helistas talle N.R. ja ütles, et mööda Väo tänavat sõitis garaažide poole A.U. autole väga sarnane auto, läks ta ka Väo tänavale. N.R. oli talle rääkinud, et garaažiboksis nr 33 oli ta näinud musta värvi autot, kuid noormees, kes seisis boksi praokil uksel ei lubanud teda boksi. Tunnistaja läks koos D.U. boksi nr 33 juurde ja vaatas uste alaosas olevatest ventilatsiooniavadest garaaži sisse. Näha olid ainult rattad ja D ütles, et autokummid kuuluvad tema ema autole. Signalisatsioonipuldi abil prooviti masinat sisse lülitada ning garaažisolnud masin tegi häält. Tunnistaja helistas politseisse ja teatas leitud autost. Politsei lõikas garaažiukselt luku maha ja kui uks avati, siis nähti avatud pagasiluugiga Audi 80 reg. nr. 724 AON. (tl 25-27). Kohtus antud ütlustes kinnitas tunnistaja, et eeluurimisel mäletas ta asja täpsemalt. Tunnistaja V.M. on eeluurimisel rääkinud, et 13.08.2003.a. oli ta tööl Tallinna Ida rajooni territooriumi korrapidajana. Kell 20.04 saabus linna korrapidajalt teade, et Väo 33 on ühest garaažiboksist leidnud oma auto autoomanik U. Sündmuskohale sõitis inspektor, kes ei suutnud leida garaažiboksi omanikku. Kella 21 ajal sõitis tunnistaja ise garaaži juurde Väo 33, kus viibis sõiduauto Audi 80 reg nr. 724 AON omanik, kes kinnitas, et boksis nr 33 asub tema sõiduauto. Ta oli veendunud selles seetõttu, et signalisatsioonipult hakkas tööle. Korrapidajaga ühendust võttes sai tunnistaja teada, et garaažiboksi omanik on ära sõitnud ning teda ei ole võimalik kätte saada. Seepeale otsustas tunnistaja avada garaažiboksi ilma omaniku juuresolekuta ja kutsus kohale päästeameti brigaadi, kes lõikas ukse lahti. Kui garaažiuksed olid lahti lõigatud ilmnes, et garaažis oli sõiduauto Audi 80 reg. nr. 724 AON, samuti oli garaažis palju auto tagavaraosi. Peale garaažiboksi ülevaatust tagastati auto allkirja vastu omanikule, garaažiboks pitseeriti kinni (tl 31-32). Kohtus antud ütlustes kinnitab tunnistaja, et sündmuskohal tegi ta sündmuskoha vaatluse protokolli, küsitles tunnistajaid ja tegi kõik menetlustoimingud. Oma tegevuse märkis ära ka raportis ja koostas ettekande. Oleg Andrejevi eeluurimisel antud ütluste kohaselt ta ennast sõiduauto Audi 80 reg nr. 724 AON varguses ega omandamises süüdi ei tunnista. Ta kinnitab, et garaaži läks ta 13.03.2003.a. päeval, et võtta aknooli. Garaaži sisenedes nägi ta seal musta värvi sõiduautot. Peale tema ei olnud garaažis kedagi. Garaažiboksi lähedal seisis beež Mercedes Benz, mille juhti ta ei näinud. Kui ta garaažist aknooli võttis, tuli tema juurde naine lapsega. Pärast naise lahkumist lukustas garaaži ja lahkus üksi. Kuidas sõiduauto Audi 80 reg nr. 724 AON garaaži sai, seda ta seletada ei oska. Seda, et ta istus sõiduautos Audi 80 reg nr. 724 AON ta kinnitab. (tl 181-183). Kohus on seisukohal, et tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et Oleg Andrejevi ema garaažis oli A.U. varastatud sõiduk. Lisaks tunnistajate ütlustele kinnitavad nimetatud asjaolu ka kannatanu A.U. avaldus-protokoll 13.08.2003.a. ( tl. 2-3), politseiinspektor Valeri Moltsanov`i ettekanne 14.08.2003.a. ( tl. 28), sündmuskoha vaatluse protokoll 13.08.2003.a. 23 ja fototabel ( tl. 52-61), asitõendite vaatlusprotokoll 19.08.2003.a. ja fototabel (tl. 67-68) ja ekspertiisiakt nr GE-2509-03/7313 09.06.2004.a.(tl. 76-78). Kohtul on kahtlus, et Oleg Andrejev varastas ise A.U. kuuluva sõiduauto, kuid kohtulikul uurimisel ei olnud võimalik kahtlusi kõrvaldada ja kohus peab kahtlused tõlgendama süüdistatava kasuks. Küll on aga kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on kinnitamist leidnud, et Oleg Andrejev omandas kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara, kusjuures Oleg Andrejev tegutses vähemalt kaudse tahtlusega, sest ta teadis, et tal puudub seaduslik õigus auto kasutamiseks ja omandamiseks, kuid ta soovis sellele vaatamata omastada sellist vara. Oleg Andrejevi tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 202lg 1 järgi.

III Vargused 3.

1. Oleg Andrejevit süüdistatakse T.N. ile kuuluva sõiduauto BMW 520 reg nr 099 ALZ varguses. F.G T.N. on oma eeluurimisel antud ütlustes rääkinud, et 19.09.2004.a. kell 20.00 parkis ta oma sõiduauto BMW 520 reg märgiga 099 ALZ Tallinnas Raadiku 21 maja ette. Kell 23.35 avastas ta auto kadumise. Autol puudus signalisatsioon, kuid paigaldatud oli käigukangile täiendav lukk (I kd tl 243-244). Tallinna politsei poolt tagastati mõned sõiduki osad, kuid kuna need olid katkised, siis mingit väärtust nad ei omanud. F.G hüvitas kannatanu auto mootori (I kd tl 246). F.G on eeluurimisel antud ütlustes rääkinud, et ta teadis, et Andrejevil on üks varastatud BMW, mille tagasimüümine ei õnnestunud ja Andrejev lubas selle auto mootori anda F.G autole. Autod viidi Tallinnas Suur Sõjamäe teel ühte remonditöökotta. Seda remonditöökoda teati tuttava kaudu. Koos Andrejeviga käis F.G küsimas, kas omanik on nõus mootorit vahetama. Ta oli nõus ja F.G koos Andrejeviga viisid varastatud BMW töökotta. Hiljem viis F.G ka oma BMW sinna. Mootori vahetus võttis pea kuu aega. Selle töö eest raha ei makstud, vaid jäeti kõik osad, mis jäid BMW-st alles töökotta. Seda, et BMW on varastatud sai töökoja omanik aru, kuna autol olid lõhutud ukselukk ja süütelukk. Samuti väidab F.G, et ütles ka ise omanikule, et BMW on varastatud(III kd tl 530). Tunnistaja V.S. on eeluurimisel rääkinud, et Andrei Koroljov palus 2004.a. sügisel aidata oma sõpru, kellel oli vaja võtta mootor maha ühelt BMW-lt ning paigutada teisele BMW-le. Umbes nädal hiljem tõi Andrei BMW garaaži ette, andis võtmed ja sõitis ära. Kellega koos BMW toodi, seda tunnistaja ei tea. Samal päeval tulid kaks noormeest, kellest üks oli korealane ja teist kutsuti Olegiks, 5 seeria BMW-ga ja ütlesid, et selle sõiduauto mootor, mis toodi enne, tuleb panna korealase BMW-le. Samuti pani tunnistaja korealase BMW-le esisilla, käigukasti ja radiaatori. Seda, et BMW on varastatud, seda tunnistaja enda sõnade kohaselt teada alles siis, kui politsei tuli garaaži läbiotsimist tegema. Kui auto oli valmis, võtsid poisid teiselt BMW-lt veel maha elektrijuhtmestiku, tuled, juhtmeblokid, veljed ja veel midagi ning sõitsid ära. Raha mootori vahetuse eest tunnistaja ei saanud.(III kd tl 444)(tl 447). F.G ja tunnistaja sõnu selle kohta, et T.N. sõiduauto oli peale selle vargust Oleg Andrejevi käes ja see auto tema nõusolekul lammutati varuosadeks kinnitavad ka läbiotsimise protokoll (tl 323-360), asitõendi vaatlusprotokoll (tl 283-285), ekspertiisiakt nr LT-38-05/632 (tl 288-292) ja äratundmiseks esitamise protokollid ühes fototabeliga (tl 429-430, 435-436). Kohtul puudub alus kahelda F.G ütlustes osas, mis kinnitavad seda, et Oleg Andrejev kasutas T.N. sõiduautot. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et T.N. ilt varastati 19.09.2004.a. sõiduauto, milline oli hiljem Oleg Andrejevi kasutuses. Oleg Andrejevil ei olnud seaduslikku alust T.N. sõiduautot kasutada ja seda lammutada lasta. Asjaolu, et sõiduauto oli just Oleg Andrejevi valduses ja tema andis 24 sõiduautoga seoses korraldusi, viitab otseselt sellele, et just tema oli eelnevalt T.N. ile kuuluva BMW omanikult ära võtnud ja tal oli soov see omastada. Seega on Oleg Andrejevi tegevus õigesti kvalifitseeritud vargusena. 3.2.Oleg Andrejevit, H.O ja F.G süüdistatakse Tartus Ringtee 4 territooriumilt AS Hansa Liising Eesti-le kuuluva ja X OÜ poolt renditava miniekskavaatori Schaeff HR12 koos Respo haagisega reg märgiga 367 DL varguses. F.G OÜ X esindaja J.M. on eeluurimisel antud ütlustes kinnitanud, et 20.10.2004.a. kella 14.00 ajal tõi firma töötaja T.R. OÜ X kontori ette haagisel miniekskavaatori ja jättis selle kontori ette. Kella 16.30 ajal läks J.J. koppa viima järgmisele objektile, kuid kopaga haagist kontori juures enam ei olnud. Ta arvas, et töömehed on ise selle juba objektile viinud kuid järgmisel hommikul tööde kohta uurides teatasid mehed, et koppa objektil ei ole. Asja uurides sai ta teada, et kopa võtmed ja dokumendid on kontoris.(I kd tl 231-232). Samuti on J.J. selgitanud, et Respo haagis on komplektis miniekskavaatoriga. Miniekskavaatori ja haagise sai OÜ X tagasi, kuid neid oli lõhutud. Haagisel ja miniekskavaatoril käidi ise järel Anna asula ligidal, kus nad olid maantee ääres kraavis. Kindlustuse poolt remonditud miniekskavaatori omavastutus oli 20000 krooni ja Respo treileri kahju 15000 krooni, mille maksis kinni OÜ X (I kd tl 237-238). Tunnistaja T.R. on eeluurimisel rääkinud, et 19.10.2004.a. tõi ta ühelt objektilt ära miniekskavaator Schaeff HR 12 ja viis selle Ringtee 4 maja ette, kus asub firma kontor. Järgmisel päeval helistas tunnistajale J.J. ja palus miniekskavaatori kuskile viia. Tunnistaja läks kontori ette ja nägi, et miniekskavaatorit seal enam ei olnud. Ta teavitas sellest J. J., kes arvas, et mõni töömeestest on selle juba kuskile viinud. Mingi aja pärast läks tunnistaja koos Jaaniga politseisse, kus tunnistajale teadaolevalt kohe avaldust ei tehtud. Neljapäev vastu reedet öösel helistati politseist tunnistajale ja teatati, et kopp on leitud. Samal ööl läks tunnistaja koos J.J. Tallinna maanteele, peale A, et asja kontrollida. Kuna kopp ja haagis olid nii kannatada saanud, et neid polnud võimalik kohe ära vedada, jäeti need ööseks kraavi ja tuldi Tartusse tagasi. Kuidas kopp Tartusse sai, seda tunnistaja ei tea (I kd tl 240). Kohtus antud ütlustes kinnitas tunnistaja, et Ringtee 4 juurest läks kaduma ekskavaator. Kui politsei helistas, et ekskavaator on Tallinn-Tartu maanteel kraavis, käis tunnistaja koos J. J. kohapeal. Haagise ja ekskavaatori juures nägi tunnistaja veel sinist värvi Ford Transitit. F.G on eeluurimisel antud ütlustes rääkinud, et Tallinna poole sõites tegid nad ühe metsa vahel peatuse, et ühendada haagise, mille peal oli miniekskavaator, elektrijuhtmestik auto omaga, kuid metsas jäi haagis kinni ja nad ei saanud seda enam välja. Haagis koos miniekskavaatoriga jäeti metsa ning sõideti Tallinnasse. Tartusse jõuti tagasi hommikul ja leiti VW Passat, millega taheti miniekskavaator ära vedada. Sõideti metsa, kus seisis miniekskavaator ja prooviti seda välja tõmmata, aga ei õnnestunud. Miniekskavaator jäeti metsa ja sõideti tagasi Tallinnasse (III kd tl 528). Uuesti püüti miniekskavaatorit Tallinna poole transportida Tartust Anne 55 juurest 21.10.2004.a. varastatud kaubiku Ford Transit abil. F.G kinnitas eeluurimisel nimetatud varguse toimepanemist koos Oleg Andrejevi ja H.O-ga . Tunnistaja D.M. on samuti kinnitanud, et temalt küsiti puksiirköit, mille ta ka F.G-le, Andrejevile ja H.O-le andis. Asjaolu, et F.G ütlused on tõesed kinnitab ka jälitusprotokoll, mille kohaselt olid H.O ja F.G telefonikõned tehtud 19.10.2004.a. pealelõunast Tartust. Eelnevalt käsitletud tõendid kinnitavad, et 19.10.2004.a. kella kümne paiku õhtul hõivati S.L. BMW ja seejärel pärast keskööd, s.o juba 20.101.2004.a. tegutseti Tartus Ringteel. Hilisematest telefonikõnedest ja kõnelejate asukohtadest nähtub, et F.G ja H.O-ga tegutses koos ka Oleg Andrejev, 25 kusjuures F.G ja Andrejev pidid asuma eraldis sõidukites, sest vastasel korral poleks neil olnud vajadust pidevalt omavahel telefoni teel suhelda olles tagasiteel Tartust Tallinna. F.G ütluste õigsust kinnitab jälitusprotokoll ka 20.ja 21.10.2004.a. sündmuste osas. Varguse toimepanemist kinnitavad samuti järgmised tõendid: asitõendi vaatlusprotokoll ühes fototabeliga (tl 215-217), õiend (tl 214) ja asitõendi vaatlusprotokollid (tl 504-506, 623625, 674-676) ja F.G ütluste ja olustiku seostamise protokoll ühes videosalvestusega (tl 537-540). Kohus leiab, et F.G , Oleg Andrejevi ja H.O süü on tõendamist leidnud ja nende tegevus tuleb kvalifitseerida vargusena, sest ühise tegutsemisega võeti vallasasi ära seaduslikult valdajalt. Kuivõrd F.G ütlustest ilmneb, et Tartusse tuldigi just miniekskavaatori järele, siis on ilmne, et tegutseti kavatsetusega varastada ja varastatu omastada. 3.
2. F.G, Oleg Andrejevit ja H.O süüdistatakse Tartus Mõisavahe 7 maja eest V.V. kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat reg nr 495 TEC varguses. F.G V.V. on eeluurimisel rääkinud, et temale kuulub sõiduauti VW Passat reg märgiga 495 TEC. 18.10.2004.a. kasutas seda sõiduautot tema abikaasa D.K., kes parkis auto kella 19-20 paiku Mõisavahe 7 maja esimese trepikoja juurde. Kuna auto kasutamisel oli summutaja lahti murdunud, pidi kannatanu auto 20.10.2004.a. parandusse viima. 19.10.2004.a. keegi autot ei kasutanud. 20.10.2004.a. kella 8.15 ajal, kui kannatanu läks tööle, oli auto veel maja ees. Kella 16.30 ajal helistas kannatanule abikaasa ja teatas, et autot maja ees enam ei ole. Algul oli abikaasa arvanud, et kannatanu ise võttis auto, kuid kui nägi dokumente ja auto võtmeid toas kapis, helistas kannatanule.(I kd tl 190-191). 26.10.2004.a. õhtul kella 16.30-17.00 paiku helistati V.V. telefoniautomaadist ja pakuti VW Passatit tagasi osta. Helistaja andis auto täpse kirjelduse ning ütles auto tagasiostu hinnaks 20000 krooni. F.G polnud sellega nõus ning kauples hinna 15000 krooni peale. F.G-le anti tund aega raha ja vahendaja leidmiseks. Helistaja ütles ka, et kui autot tagasi ei osta, võetakse auto varuosadeks. Helistaja rääkis vene keeles. Umbes tunni aja pärast helistati kannatanule uuesti telefoniautomaadist ja küsiti, kas raha ja vahendaja on olemas. Kuna kannatanul neid ei olnud, kästi kiiremas korras raha kokku saada ja minna Tallinnasse. Kokkusaamiskohaks öeldi Tallinn-Tartu maanteel enne Tallinna olev tankla. Lepiti kokku järgmiseks päevaks. Järgmisel päeval toimus raha üleandmine Tallinnas läbi kannatanu vahendaja. F.G ise läks Tallinnasse 27.10.2004.a. Männikult automaattanklast sai ta oma auto tagasi. Auto oli tehniliselt korras, kuid seest must.(I kd tl 194-195). Kohtus kinnitab kannatanu oma eeluurimisel antud ütlusi. Tunnistaja J.M. on eeluurimisel rääkinud, et novembrikuu lõpul helistas talle tuttav, kes palus sõita endaga koos ühele kokkusaamisele. Tunnistaja oli nõus ning sõideti kokkusaamisele, kus tunnistaja valvas sõpra nagu oli palutud. Millest oli jutt ja millised olid kokkusaamisel inimesed, seda tunnistaja ei mäleta, kuna väljas oli pime. Kui jutt lõppes, sõideti kohe ära.(I kd tl 209) F.G on eeluurimisel rääkinud, et 20.10.2004.a. jõuti Tartusse tagasi hommikul ja leiti VW Passat, millega taheti miniekskavaator ära vedada. Sõideti metsa, kus seisis miniekskavaator ja prooviti seda välja tõmmata, aga ei õnnestunud. Miniekskavaator jäeti metsa ja sõideti tagasi Tallinnasse ja pandi VW Passat Männiku garaaži. Hiljem sai F.G teada, et sõiduk tagastati omanikule sarnaselt BMW-ga. Palju ta tagasimüügist raha sai, seda ta ei mäleta(III kd tl 529). 26 Asjaolu, et V.V. sõiduauto varastati kinnitavad ka asitõendit vaatlusprotokollid (tl 198-202, 504-506, 623-625, 674-676), F.G ütluste ja olustiku seostamise protokoll ühes videosalvestusega (tl 537-540) ja jälitusprotokoll ühes lisadega (tl 160-189). Jälitusprotokoll kajastab, et 20.10.2004.a. hommikul olid F.G ja Oleg Andrejev taas Tartus, kust hakati liikuma taas Tallinna suunal. Sõideti erinevate sõidukitega ja suheldi telefoni teel, kusjuures tagasiteel suhtlesid omavahel nii F.G, Andrejev kui ka H.O, kes kõik olid teel Tallinna. Kohus leiab, et F.G, Oleg Andrejevi ja H.O süü V.V. kuuluva VW Passat varguses on tõendamist leidnud. Tõendeid uurides püstitub kahtlus, et ka V.V. nõuti auto tagastamise eest raha, kuid kuivõrd kannatanu ei ole andnud selgesõnalisi ütlusi, siis tuleb püstitunud kahtlused tõlgendada süüdistatavate kasuks ja nende tegevus kvalifitseerida vaid vargusena. 3.
3. Oleg Andrejevit ja H.O süüdistatakse selles, et nemad 20.10.2004.a kell 21.17 Tallinnas AS Eesti Statoil Mustakivi bensiinitanklas tankisid sõiduautosse BMW 520i reg nr 281 TEP 12.21 liitrit bensiini 95 Euro Ultima 143.47 krooni väärtuses, jättes selle eest tasumata ning lõhkus lahkudes tankimispüstoli maksumusega 2784.80 krooni. F.G AS Eesti Statoil esindaja S.R. on eeluurimisel antud ütlustes rääkinud, et 21.10.2004.a. hommikul kella 8 ajal teatas kassapidaja P.V., et 20.10.2004.a. kella 21.17 ajal toimus ärasõit, st tangiti kütust ja jäeti selle eest maksmata ning lõhuti ära tankur. Peale seda vaatas S.R. üle 20.10 videosalvestuse ja nägi, et 21.17 ajal sõitis Mustakivi neljanda tankuri juurde sõiduauto BMW reg märgiga 281 TEP, kust väljus kõrvalistuja poolsest uksest meesterahvas, kes tankis samasse autosse 12,21 liitrit bensiini 95EU, hüppas kiiresti tagasi autosse ning auto sõitis minema jättes maksmata tangitud kütuse eest. Kuna tankimispüstolit ei võetud bensiinipaagist välja siis sõitma hakates kukkus see ise välja ja vastu tankurit, purustades tankuri ja selle juures olnud reklaamaluse.(I kd tl 253-254). Kohtus kinnitas AS Eesti Statoili esindaja M.K. eelmise esindaja poolt eeluurimisel avaldatut. Tunnistaja P.V. eeluurimisel antud ütlustes selgitab ta, et oli tööl 20.10.2004.a. AS Eesti Statoil Mustakivi teenindusjaamas kassapidajana. Kella 21.17 ajal nägi, et neljanda tankuri juures tangib tumedat värvi sõiduauto BMW. Tankijaks oli meesterahvas, kes väljus juhi kõrvalistuja uksest. Kui tunnistaja hakkas läbi müügisaali akna autot jälgima, tundus talle, et see mees ehmatas, hüppas auto tagumisele istmele ning auto sõitis minema, jättes tangitud kütuse eest maksmata. Auto bensiinipaagist jäeti tankimispüstol välja võtmata ja sõitmise ajal kukkus see sealt välja vastu tankurit, lõhkus ära tankuri ja seal juures olnud reklaamaluse (II kd tl 272-273). F.G on eeluurimisel rääkinud, et seda, et BMW-ga Tallinnas bensiini varastati, olevat ta kuulnud Davidi käest. Tema selles sõidukis ei olnud. Samuti ei olevat tal selle garaaži võtit olnud, kuhu BMW paigutati(III kd tl 529). Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et AS Eesti Statoil Mustakivi tanklas tangiti süüdistuses nimetatud ajal bensiini sõiduauto BMW 520i reg nr 281 TEP bensiinipaaki. Kohtu poolt uuritud AS Eesti Statoil poolt üle antud videosalvestusest (tl 253255, 256-257) ja F.G ütlustest (tl 527-536) nähtub, et isik, kes tankis oli Oleg Andrejev. Kohtul on kahtlus, et isik, kes oli BMW roolis oli suure tõenäosusega H.O , kuid kohtul puuduvad vastuvaidlematud tõendid, mis seda kinnitaksid, mistõttu püstitunud kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. AS-le Eesti Statoil kahju tekitamist kinnitavad nii eeluurimisel kui ka kohtumenetluses esindajate poolt antud ütlused ja esitatud kirjalikud tõendid (AS Eesti Statoil esitatud kalkulatsioon (tl 258), asitõendi vaatlusprotokoll ühes fototabelitega (tl 259-271), mis kinnitavad, et AS-le Eesti Statoil tekitati 27 kahju summas 4 918,53 krooni. Kohus on seisukohal, et Oleg Andrejevi süü käsitletud varguse toimepanemises on tõendatud. 3.
4. F.G , Oleg Andrejevit ja H.O süüdistatakse selles, et nemad 21.10.2004.a. Tartus Anne 55 maja eest varastasid V.T. ile kuuluva kaubiku Ford Transit reg nr 879 TEC. F.G V.T. on eeluurimisel rääkinud, et 21.10.2004.a. kella 17.10 ajal parkis ta Ford Transit 100L VAN reg märgiga 879 TEC Anne 55 maja ette. Kella 23.55 ajal helistas kannatanule Paide politsei ja teatas, et kannatanu kasutuses olev kaubik asub Tallinn-Tartu maanteel Anna lähedal. (I kd tl 211). Kohtus antud ütlustes kinnitab kannatanu, et hommikul läks ta politseisse auto kadumise kohta avaldust kirjutama ja seejärel läks koos uurijaga auto vigastusi üle vaatama. Autol olid lukud välja väänatud, süütelukk oli katki, tagakaitseraud oli katki ja ära oli tõmmatud pistik haagise jaoks. F.G, Oleg Andrejevit ja H.O süü on tõendatud ka tunnistaja D. M. ütlustega (kajastatud

§ 214lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritud teo juures).

F.G eeluurimisel antud ütlustes kinnitab ta, et 21.10.2004.a. tulid nad Tartusse tagasi. Selleks, et ära viia traktor oli vaja suuremat sõidukit. Nad otsisid Tartus ja leidsid Ford Transiti. Andrejev läks Transitit võtma, F.G koos H.O-ga ootasid eemal autos. Kui Andrejev sai Transiti käima, sõideti Tallinna poole. Teel võeti metsast miniekskavaator koos haagisega Transitile taha ja sõideti edasi. Teel suhtles Andrejev H.O-ga F.G telefoni teel ja teatas, et haagis läks ümber ja kukkus kraavi ning ta ei saa enam edasi sõita. F.G ja H.O sõitsid seejärel Andrejevile järgi. Vargusega seotud asjaolusid kinnitavad peale eeplool kajastatud tõendite veel asitõendi vaatlusprotokoll ühes fototabeliga (tl 215-217), õiend (tl 214),asitõendi vaatlusprotokollid (tl 504-506, 623-625, 674-676) ja kahtlustatava F.G ütluste ja olustiku seostamise protokoll ühes videosalvestusega (tl 537-540) ning jälitusprotokoll ühes lisadega (tl 160-189). 3.

1. Oleg Andrejevit süüdistatakse selles, et tema 05.09.2003.a. Tallinnas, Vikerlase 19 asuva Säästumarketi parklast üritas juhiuksest sisenemise teel ära võtta I.B. kuuluvat sõiduautot Audi 80 reg.nr. 616 ANV, kuid tegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel asjaoludel. F.G I.B. on eeluurimisel antud ütlustes rääkinud, et 5.09.2003.a. kell 13.00 sõitis ta oma sõiduautoga Audi 80 reg nr. 616 ANV Laagna kaupluse juurde parkimisplatsile, sulges auto võtmega ja läks kauplusesse. Kell 13.10 läks tagasi oma auto juurde, kuid selle roolis istus noormees. Ta läks lähemale, avas auto ukse ja küsis „kas kavatsed kaugele sõita“. №ormees küsis vastu „kas see on sinu auto“. Tunnistaja vastas jaatavalt, palus noormehel autost väljuda. №ormees väljus autost ja tahtis lahkuda, kuid tunnistaja küsis, kuidas ta ukse lahti sai millepeale vastas noormees, et Audi lukud avanevad väga kergesti. Samuti ütles noormees, et pole vaja tujust ära olla, pärast auto ärandamist oleks helistatud ning tunnistaja oleks saanud 15000 krooni eest auto välja osta. Tunnistaja sai aru, et mehe töö seisneb autode ärandamises. Auto süütelukk oli terve, aga vasaku esiukse lukk töötas halvasti. Samuti oli roolil ärandamisvastane lukk, mis oli samuti maha võetud. Lukk ise jäi terveks, kuid südamik oli lahti loksutatud ning see lebas paremal pool põrandal (tl 115-117) 28 Äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt on I.B. fotolt nr 1 ära tundnud noormehe, kes püüdis ärandada tema sõiduautot Audi 80 reg. nr. 616 ANV. Fotolt osutus äratuntuks Oleg Andrejev, kelle kannatanu tundis ära välimuse, näo ja kasvu järgi (tl 121-123). Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütluste õigsuses ja loeb nendega tõendatuks asjaolu, et Oleg Andrejev pani toime varguse katse, sest tal jäi tegu lõpule viimata vaid seetõttu, et kannatanu tabas ta teolt. 3.
2. Oleg Andrejevit süüdistatakse 04.02.2004.a. Tallinnas, Männiku tee 98 asuva Säästumarketi parklast juhiuksest sisenemise teel L.J. `ile kuuluva sõiduautot Nissan Primera reg.nr. 424 AKF varguse katses. F.G L.J. on eeluurimisel antud ütlustes rääkinud, et 04.02.2004.a. kella 18.00 ajal sõitis ta Männiku tee 98 asuvasse Säästumarketisse. Parkis oma sõiduauto Nissan Primera reg. nr. 424 AKF, lukustas uksed ning sisenes kauplusesse. Enne poodi sisenemist märkas tumedat värvi BMW-d, milles istus 3-4 meest. Kell 18.10 väljus poest ning auto juurde jõudes avastas juhiistmelt võõra mobiiltelefoni NOKIA 8210, musta värvi korpusega. Asi tundus kahtlane ning koheselt avastas ta ka, et auto süütelukku oli muugitud. Samuti oli lõhutud juhipoolne ukselukk (tl 131,133). Kohtus antud ütlustes kinnitab kannatanu, et ta leidis oma autost võõra mobiiletelefoni. Peale politseisse helistamist soovis autot sooja panna ja siis selgus, et auto süütelukk oli katki keeratud. Varalise kahju nõue on vastavalt esitatud arvetele. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud mobiiltelefoni №kia 8210 musta värvi korpusega, mobiiltelefoni valget värvi ristküliku kujulist akut ja punast värvi SIM kaarti (tl 145) Fototabelilt on näha, et mobiiltelefon №kia 8210 kuulub Oleg Andrejevile ning see telefon leiti sõiduauto Nissan Primera reg. nr. 424 AKF salongist (tl 146). Ekspertiisiaktis nr GE-0659-04/1239 toodud eksperdiarvamuses on DNA analüüsi tulemuste alusel ekspert avaldanud järgmist. Käigukangilt DNA analüüsiks võetud proov on segaproov. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Oleg Andrejevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes esinesid ka kõik Oleg Andrejevil esinevad DNA alleelid. Mobiiltelefoni №kia nuppudelt DNA analüüsiks võetud proov on segaproov. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Oleg Andrejevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes esinesid ka kõik Oleg Andrejevil esinevad DNA alleelid. Mobiiltelefoni №kia ekraanilt ja SIM kaardilt DNA analüüsiks võetud proov on segaproov. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Oleg Andrejevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes esinesid ka kõik Oleg Andrejevil esinevad DNA alleelid(tl 150-152). Kohus on veendumusel, et eelpool kajastatud tõendid kinnitavad, et Oleg Andrejev viibis L.J. ile kuuluvas autos ja üritas seda varastada, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel. Oleg Andrejevi poolt väidetu, et tema telefon oli varasemal ajaperioodil temalt varastatud ja sattus seega temale mitteteadaolevatel asjaoludel L.J. autosse, ei ole tõsiseltvõetavad. Kohus on seisukohal, et tegemist on ennastõigustavate paljasõnaliste ütlustega, mis on muude tõenditega ümber lükatud. Kohus on seisukohal, et Oleg Andrejevi, F.G ja H.O tegevus erinevate varguste toimepanemisel tuleb kvalifitseerida

§ 199lg 2 p 4,6,7 järgi.

Süüdistatavad on varem toime pannud vargusi. Tuginedes

RakS §-le 8 on nende poolt pandud toime vargusi suures ulatuses ja osa vargustest on toime pandud grupi poolt. 29 IV Oleg Andrejevi poolt karistuse kandmisest kõrvalehoidumine 16.10.2004.a. läbi viidud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on Oleg Andrejev kinnitanud, et istus auto MB V 124k rooli, mis kuulub Maksimile, kuna tahtis proovida, mis seisus auto on. Sõitnud mööda Jumokase teed 200 meetrit, peatati teda Maardu politsei poolt ja toimetati jaoskonda(III kd tl 614). 22.11.2004.a. toimunud ülekuulamisel seletab Oleg Andrejev, et teda karistas Tallinna Linnakohus 03.06.2004.a. kolmekuulise tingimisi vanglakaristusega kaheaastase katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise äravõtmisega 2 aastaks. Ta oli teadlik, et ei tohi mootorsõidukit juhtida kahe aasta jooksul. Oktoobris 2004.a. helistas Venemaalt talle tuttav ja palus vaadata Eestis Mersedes Benz tüüpi autot. Kuna Andrejevi tuttaval M.T. on Mersedes Benz sõitis ta Maksimi juurde Maardusse ja palus sõita tema autoga. T istus ise auto rooli ja nad sõitsid mingile teele, kus Andrejev istus auto rooli. Liikudes Maardu linnast märkas Andrejev, et vastu sõitis politsei auto, mis jäi seisma. Sellest tuli välja politseinik, kes andis käega märku peatumiseks. Politseinik tuli auto juurde ja palus auto dokumente ning juhilube. Andrejev teatas politseinikule, et temalt on juhiload ära võetud. Seda, et Andrejevil puuduvad juhiload, T ei teadnud (III kd tl 618-619). Tunnistaja M.T. on eeluurimisel rääkinud, et ostis Mersedes Benz 200E Rootsist 2003.a. Auto ärandati augustis 2003.a. ja ta sai selle tagasi mais 2004.a. 16.10.2004.a. proovis tunnistaja autot esimest korda peale tagasisaamist. Kui ta auto õuest välja ajas, tuli Oleg ja otsustas ka koos tunnistajaga autot proovida. Nad sõitsid aiamaade poole ja Oleg tahtis ka natuke sõita. Ta sõitis ligi 200 meetrit, kui neid peatas liikluspatrull. Seda, et Olegil lubasid pole, tunnistaja ei teadnud.(II kd tl 280). Kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et Oleg Andrejev on 03.06.2004.a karistatud Tallinna Linnakohtu poolt

§ 424

alusel 3 (kolme) kuulise vangistusega tingimisi 2 (kahe) aastase katseajaga ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 (kaheks) aastaks. 16.10.2004.a on koostatud väärteoprotokoll nr AB680514 (tl 276), selle kohta, et Oleg Andrejev juhtis 16.10.2004.a. Harju maakonnas Jõelähtme vallas Ülgase tee 2-l kilomeetril mootorsõidukit Mercedes Benz 200 reg nr OCL366. Süüteo toimepanemist tõendab ka ARK vastus järelpärimisele (tl 278). Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendid kinnitavad Oleg Andrejevi poolt täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvale hoidumist. Kohus on seisukohal, et Oleg Andrejevi tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 329järgi.

V Võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemine ja võimuesindaja solvamine Oleg Andrejevit süüdistatakse selles, et tema 23.03.2005.a. Tartu Vanglas eiras ametikohustusi täitva vanglaametniku Aleksei Bronzovi seaduslikke korraldusi, ei allunud turvakontrollile ja osutas vanglaametnikele füüsilist vastupanu ning solvas Aleksei Bronzovi, kasutades kannatanu kohta rohkeid venekeelseid ebatsensuurseid väljendeid, millised halvustasid vanglaametnikku ebasündsas vormis. F.G A.B. on eeluurimisel antud ütluste andmisel rääkinud, et 23.03.2005.a. kella 9.20 ajal saabusid kinnipeetavad arestimajast vanglasse. Ta hakkas Andrejevit paigutama ootekambrisse, kuid kinnipeetav tahtis midagi veel oma asjade hulgast võtta. F.G ei lubanud tal seda teha, kuid kinnipeetav vastas seepeale ebatsensuurselt ( konkreetne vastus kajastatud protokollis). F.G haaras kinnipeetaval õlast, kuid viimane tõukas ta käe eemale. F.G andis uue suulise korralduse, millele vastati eitavalt. Seepeale võttis 30 Bronzov Andrejevist kinni, et jõuga sundida teda ootekambrisse minema, kuid Andrejev tõukas Bronzovi eemale. Bronzovile tuli appi Vitali Gladkov ja koos paigutati Andrejevile käerauad ning paigutati ta eraldi kambrisse. 9.50 ajal kui kannatanu koos Heino Maidlaga hakkasid kinnipeetavat ja tema asju läbi otsima, võeti Oleg Andrejevil käerauad ära. Anti korraldus asjad taskutest välja võtta ja lahti riietuda. Andrejev võttis jope põuetaskust mingid paberid ja keeldus neid käest andmast. Suulisele korraldusele, anda paberid ära, keeldus Andrejev neid andmast ja sõimas Bronzovit vene keeles ebatsensuursete sõnadega (kajastatud protokollis), millega eiras korraldusi ja solvas Bronzovit ametikohustuste täitmisel. Lõpuks pani Andrejev ühe paberi lauale, kuid teise paberiga käe pani seljataha. Suulisele korraldusele paber ära anda Andrejev ei reageerinud ja siis proovis Bronzov seda jõuga ära võtta mille peale Andrejev pani paberi suhu. Bronzov võttis Andrejevi tagant haardesse, et paberit ei oleks võimalik närida ja alla neelata. Bronzovile läksid appi ka Heino Maidla ja Arvi PärnMägi kuna kinnipeetav osutas tugevat füüsilist vastupanu. Kinnipeetav pandi põrandale kõhuli. Tugeva füüsilise vastupanu osutamise tõttu kasutati ka kumminuia ja käeraudu. Rüseluse käigus purunes laua jalg.(tl 2) Kohtus antud ütlustes kinnitas kannatanu, et Andrejev osutas füüsilist vastupanu, tõukas teda nii, et ta oleks peaaegu kukkunud. F.G tundis enda vastu rünnet. Andrejev kasutas kannatanu suhtes ebatsensuurseid sõnu (protokollis kajastatud). Ka appi tulnud Arvi PärnMäe suhtes kasutas Andrejev füüsilist vastupanu. Kui hakati Andrejevit põrandale panema vehkis ta jalgadega, mille tulemusena lõi jalaga ka Arvi Pärn-Mäge ning lõhkus ruumis olnud laua jala. F.G Arvi Pärn-Mägi on eeluurimisel rääkinud, et 23.03.2005.a. oli ta tööl Tartu Vangla vastuvõtus läbiotsimisruumi kõrval, kui kuulis Aleksei Bronzovit appi hõikamas. Läbiotsimisruumi minnes nägi ta, et Bronzov hoiab Oleg Andrejevit seljatagant kinni ja Heino Maidla üritab Aleksejevi käsi seljataha väänata. F.G läks neile appi ja selleks, et Andrejevile käeraudu peale panna panid nad Andrejevi põrandale kõhuli. Kinnipeetav osutas füüsilist vastupanu, vehkis jalgadega, mille tõttu purunes rummisoleva laua jalg. Korraldusele vastupanu osutamine lõpetada Andrejev ei allunud ning seetõttu oli kannatanu sunnitud kasutama kumminuia. Peale kumminuia kasutamist kinnipeetav lõpetas vastupanu ja õnnestus ta käed raudu panna. Hiljem seletas Bronzov, et Andrejev oli keeldunud läbiotsimise käigus mingeid pabereid ära andmast ja oli need endale suhu toppinud. Pabereid kätte ei saadudki.(tl 21). Samuti rääkis kannatanu, et Andrejevile käeraudade pealepaneku ajal, kui Andrejev vehkis jalgadega, üritas ta ka kannatanule korduvalt jalaga lüüa, kuid löögid ei tabanud. (tl 23). Kohtus antud ütlustes kinnitab kannatanu, et oli tööl ja kuulis Bronzovi appihüüdu. Läks Bronzovile appi ja nägi, kuidas Bronzov hoiab Andrejevit kinni ja Andrejev osutab füüsilist vastupanu. Bronzov üksi kinnipeetavast jagu ei saanud. Koos pandi Andrejev Põrandale pikali ning saadi käed raudu panna. Selle käigus vehkis kinnipeetav jalgadega igas suunas, mille tõttu sai ka kannatanu enda sõnade kohaselt jalaga löögi. Rüseluse käigus karjus kinnipeetav vene keeles, kuid kuna kannatanu nii hästi vene keelt ei valda, ei pööranud ta sellele tähelepanu. Hiljem selgitas Bronzov, et läbiotsimise käigus toppis kinnipeetav endale midagi suhu ja ei tahtnud seda ära anda ning seetõttu oligi tekkinud rüselus. Tunnistaja Vitali Gladkov on eeluurimisel antud ütlustes rääkinud, et 23.03.2005.a. kella 9.20 ajal tuli arestimajast vanglasse etapp. Oleg Andrejev tuli asjadega ootekambri juurde, kus Aleksei Bronzov andis talle korralduse asjad maha panna ja minna ootekambrisse. Andrejev hakkas kottidest midagi otsima, millepeale Bronzov andis uuesti korralduse minna ootekambrisse, kuid kinnipeetav hakkas hoopis vene keeles sõimama (protokollis kajastatud konkreetsed sõnad). Bronzov andis alguses uuesti suulise korralduse ootekambrisse minna, 31 kuid kuna kinnipeetav korraldust ei täitnud, üritas Bronzov sündida jõuga kinnipeetavat ootekambrisse minema. Kinnipeetav lükkas Bronzovi eemale. Tunnistaja läks Bronzovile appi ja ta paigutati ootekambrisse (tl 14). Kohtus kinnitas tunnistaja eeluurimisel antud ütlusi. Tunnistaja Heino Maidla on eeluurimisel rääkinud, et 23.03.2005.a. oli ta tööl koos Aleksei Bronzoviga. Nad hakkasid etapiga tulnud kinnipeetavaid läbi otsima. Oleg Andrejevi asjad said nad läbi otsitud, kuid Bronzovi korraldusele riided ära võtta, võttis Andrejev jope taskust mingid paberid ja keeldus neid ära andmast. Bronzov andis korduvalt korralduse paberid ära anda, kuid Andrejev sõimas teda vene keeles ebatsensuursete sõnadega (konkreetsed väljendid kajastatud protokollis), millega solvas Bronzovit. Lõpuks pani Andrejev ühe paberi lauale ja kui Bronzov üritas teist paberit ära võtta, siis pistis ta selle omale suhu. Bronzov haaras seljatagant Andrejevil ümber kaela kinni, et ta ei saaks paberit alla neelata, kuid Andrejev osutas füüsilist vastupanu, millepeale tunnistaja läks Bronzovile appi ja üritas Andrejevi käsi seljataha saada. Bronzov hõikas appi ka Arvi Pärn-Mägi, kelle abiga pandi Andrejev põrandale kõhuli. Põrandal olles Andrejev rabeles edasi ja ei allunud korraldustele, üritas jalgadega lüüa, mistõttu Arvi Pärn-Mägi kasutas tema suhtes kumminuia, mille tagajärjel Andrejev taltus (tl 27, 28). Kohtus antud ütlustes kinnitab tunnistaja, et Oleg Andrejev osutas läbiotsimisel tulevat füüsilist vastupanu, ropendas ning üritas lüüa Arvi Pärn-Mäge jalaga. Vastupanu osutamise tõttu pandi Andrejev kõhuli maha, et saada tal käed raudu. Vastuhaku tõttu paigutati Andrejev kartserisse. 23.03.2005.a. koostatud vanglaametnike ettekannetest nähtuvad järgmised asjaolud. Arvi Pärn-Mägi ettekanne: vastuvõturuumis ei allunud korraldustele Andrejev, kes sõimas ja ähvardas maha lüüa, osutas tugevat füüsilist vastupanu ning seetõttu kasutati kinnipeetava suhtes ohjeldusmeetmeid (käerauad, kumminui). Vastuhaku käigus lõhkus Andrejev läbiotsimisruumis laua jala.(tl 5) Aleksei Bronzovi ettekanne: ootekambrisse paigutamisel ei allunud kinnipeetav Andrejev seaduslikele korraldustele vaid hakkas vehkima kätega ja sõimas ebatsensuursete sõnadega (kajastatud ettekandes), osutas füüsilist vastupanu. Samuti ähvardas vabanedes maha lüüa.(tl 6). Kinnipeetava suhtes kasutati ohjeldusmeetmeid (käerauad, kumminui). Vastupanu käigus lõhkus Andrejev läbiotsimisruumis laua jala (tl 7). Vitali Gladkovi ettekanne: ootekambrisse paigutamisel ei allunud Oleg Andrejev seaduslikele korraldustele, sõimas ebatsensuursete sõnadega (kajastatud ettekandes), vehkis kätega, osutas füüsilist vastupanu, ähvardas vabanedes maha lüüa.(tl 12) Heino Maidla ettekanne: vastuvõtu-läbiotsimis ruumis ei allunud Oleg Andrejev seaduslikele korraldustele, sõimas ebatsensuursete sõnadega ( kajastatud ettekandes), lubas maha lüüa, osutas tugevat füüsilist vastupanu, mistõttu tuli kasutada ohjeldusmeetmeid (käerauad, kumminui). Vastupanu käigus lõhkus Andrejev läbiotsimisruumis laua jala (tl 25). Akt ohjeldusmeetmete või erivahendite kasutamise kohta nr 74, millest nähtub, et 23.03.2005.a. kell 9.50 Oleg Andrejev vastuvõtus, läbiotsimisruumis ei allunud korraldustele, sõimas, ähvardas ametnikke ja osutas füüsilist vastupanu, mistõttu kasutati tema suhtes ohjeldusmeetmetena käeraudu ja kumminuia (tl 18). Ettekanne 23.03.2005.a., millest nähtub, et Oleg Andrejev pani toime raske distsipliinirikkumise, mille tõttu tegi peaspetsialist-korrapidaja Janek Morozov ettepaneku kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid ning paigutada Oleg Andrejev eraldatud kambrisse (tl 19). Kohus on seisukohal, et kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et Oleg Andrejev eiras süüdistuses kajastatud ajal Tartu Vanglas oma ametikohustusi täitva vanglaametniku Aleksei 32 Bronzovi seaduslikke korraldusi minna kambrisse ja alluda turvakontrollile ja osutas vanglaametnikele füüsilist vastupanu. F.G ja tunnistajate ütlused tõendavad, et Oleg Andrejev tõukas Aleksei Bronzovi kätega, nii et kannatanu kaotas tasakaalu. Samuti on tõendatud, et Oleg Andrejev solvas Aleksei Bronzovi tema ametikohustuste täitmisel, kasutades kannatanu kohta vanglaametnikku halvustavaid ebasündsaid venekeelseid ebatsensuurseid väljendeid. Kohus on seisukohal, et Oleg Andrejevi tegevus 23.03.2005.a. Tartu Vanglas on õigesti kvalifitseeritud

§ 274

lg 1 ja

§ 275järgi.

Kohus on veendumusel, et tulenevalt Oleg Andrejevi käitumist iseloomustavatest asjaoludes pani Oleg Andrejev elpool käsitletud teod toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et F.G, Oleg Andrejevi, H.O, B.S ja A.K puhul puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Süüdistatavad on süüvõimelised ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate Oleg Andrejevi, H.O, B.S ja A.K puhul karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

§ 57ja 58 mõttes ei esine.

Kohus peab F.G puhul karistust kergendavaks asjaoluks tema poolt toimepandud tegude puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatavad on toime pannud tahtlikud kuriteod, kusjuures kõikki on alust süüdi mõista I astme kuriteo toimepanemises. B.S on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, teisi süüdistatavaid on kriminaalkorras karistatud korduvalt. F.G , Oleg Andrejevit ja H.O on varem karistatud vangistusega.

§ 22

lg 5 sätestab, et kaasaaitaja puhul võib kohus kohaldada

§ 60

sätestatut.

§ 60

lg 1 kohaselt võib kohus kergendada isiku karistust sama paragrahvi lõigetes 2 kuni 4 sätestatud korras.

§ 60

lg 3 kohaselt on kergendatud karistuse alammäär

üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär.

§ 45

kohaselt võib kohus mõista vangistuse kolmekümnest päevast kuni 20 aastani või eluaegsena.

§ 214lg 2 sanktsioon näeb ette vangistuse neljast kuni kaheteistkümne aastani.

Kohus on seisukohal, et B.S puhul on tulenevalt tema osavõtu määrast põhjust karistada teda

§ 214lg 2 p 1,4 -§ 22 lg 3 eest süüdimõistmisel alla alammäära.

Kohus leiab, et B.S osas on võimalik kohaldada

§ 74sätteid ja ta tingimisi vabastada vangistuse kandmisest.

Kohus on seisukohal, et varasemad karistused ei ole avaldanud Oleg Andrejevile, A.K-le ja H.O-le vajalikku mõju. Kohus leiab, et Oleg Andrejevit ja H.O tuleb ka käesoleva kriminaalasja raames karistada reaalse vangistusega. A.K osavõtu ulatus väljapressimise toimepanemises on kogutud tõenditele tuginedes võrreldes F.G , Oleg Andrejevi ja H.O rolliga väiksema osatähtsusega, mistõttu kohus peab võimalikuks tema suhtes samuti kohaldada

§ 74sätteid ja ta tingimisi karistusest vabastada.

Arvestades F.G rolli talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemisel peaks teda kohtu arvates karistama reaalse vangistusega. Samas on kohtule esitanud F.G tervislikku seisundit tundvad arstid arvamuse, et F.G vajab operatiivset ravi, mida ei ole võimalik teostada vangla tingimustes. Arvestades ka asjaoluga, et F.G on kahetsenud enda poolt 33 toimepandut ja andnud puhtsüdamlikke ütlusi, peab kohus võimalikuks ka F.G puhul kohaldada

§ 74sätteid.

Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas Kohus on seisukohal, et Oleg Andrejev tuleb A.U. puudutavas kuriteoepisoodis süüdi mõista

§ 202lg 1 järgi.

Kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, mis kinnitaksid Oleg Andrejevi poolt A.U. sõiduauto vargust. Eeltoodust tulenevalt puudub seaduslik alus Oleg Andrejevilt välja mõista A.U. poolt esitatud tsiviilhagi ja see tuleb jätta rahuldamata. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et OÜ X on likvideeritud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta OÜ X tsiviilhagi käesoleva kriminaalasja raames läbi vaatamata. Kohus leiab, et S.L. tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kohus rahuldab selle ja mõistab välja B.S-ilt , A.K-lt , F.G-lt , Oleg Andrejevilt ja H.O-lt solidaarselt S.L. kasuks 41 001,81 krooni. Kohus leiab, et põhjendatud ja tõendatud on samuti V.V. ja V.T. tsiviilhagid. Kuivõrd nimetatud isikutele tekitasid varalise kahju Oleg Andrejev, H.O ja F.G koos tegutsedes, siis kuulub neilt solidaarselt V.V. kasuks väljamõistmisele 15 000.- krooni ja V.T. kasuks 10 000.- krooni. Kohus on seisukohal, et L.J. poolt esitatud tsiviilhagi on tõendatud, mistõttu kuulub Oleg Andrejevilt L.J. kasuks väljamõistmisele 3120.- krooni. Kohus peab põhjendatuks rahuldada ka T.N. tsiviilhagi ja mõista välja Oleg Andrejevilt T.N. kasuks 25 000.- krooni. AS Eesti Statoil poolt esitatud tsiviilhagi on samuti tõendatud. Kuivõrd kohus on bensiini vargusega seotud kuriteos ja sellega kaasnenud kahju tekitamises lugenud tõendatuks vaid Oleg Andrejevi süü, siis tuleb AS Eesti Statoili poolt esitatud tsiviilhagi summas 4 918,53 krooni välja mõista Oleg Andrejevilt. Kohtu seisukoht kohtukulu osas Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetutelt välja mõista kohtukulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub süüdimõistetutel väljamõistmisel sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises (väljapressimine) süüdimõistmise tõttu summas 7 500.- krooni, milline summa vastab 2,5 palga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavatelt ka määratud kaitsjatele väljamakstava tasu, p 2 alusel kannatanutele ja tunnistajatele väljamakstava tasu, p 3 alusel ekspertiisikulud ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu. Ekspertiisi tegemise kulude osas pidas kohus põhjendatuks jagada kulud süüdimõistetute vahel tulenevalt ekspertiiside puutumusest süüdimõistetutega. Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik 34