1-03-47\5

(03233000260)Kohtukoosseis Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Tatjana Aleksejeva Kriminaalasi K.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Deniss Minzatov Süüdistatav K.H Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin RESOLUTSIOON Tunnistada K.H süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 30.01.2003.a kuni 31.01.2003.a , s.o. 2 (kaks) päeva, ning määrata kandmiseks 5 (viis) kuud 28 päeva vangistust. Kohaldada KarS § 74 lg 1 sätteid ning mitte pöörata Naikolajevile vangistusena määratud karistus täielikult täitmisele, kui kohtu poolt määratud katseaja jooksul ei pane K.H toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1, nimelt:  elama kohtu määratud alalises elukohas;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata katseajaks 2 aastat. K.H-le valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista K.H-lt riigituludesse välja sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni ja kohtukulud: kaitsja Igor Belugini poolt kohtueelsel menetlusel osutatud õiguseabi eest 2147 (kaks tuhat ükssada nelikümmend seitse) krooni 60 senti, 1940 (üks tuhat üheksasada nelikümmend) krooni ekspertiiside tegemise eest, ja kohtuistungil osutatud õigusabi eest 1799 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend üheksa) krooni 50 senti (kohaldamisele tuleb koefitsient 1,0). Väljamõistetud sundraha ja kohtukulud tuleb üle kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Kohtukulud ja sundraha võib vabatahtliku täitmise korral tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, märkides tasumise dokumendile, et tegemist on kas kohtukulude või sundraha tasumisega, samuti kriminaalasja numbri ja kes või kelle eest on kohtukulud või sundraha tasunud. Riigi nõuete tasumise maksekviitungid tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole riigi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebus 15 päeva jooksul Viru Ringkonnakohtule kohtuotsuse teinud kohtu kaudu. Kohus tuvastas: K.H süüdistatakse selles, et tema, olles varem varguse toime pannud isik, 29.01.2003.a kella 19.00 paiku, viibides alkoholi joobe seisundis oma korteri köögis aadressil: Narva, Rakvere 32-77, võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimiseta, pani toime V.Jegorovale kuuluvast käekotist mobiiltelefoni Philips D2 maksumusega 400 krooni, tekitades viimasele materiaalset kahju. Oma tahtlike tegudega pani K.H toime võõra vallasasja omistamise (varguse) selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.t. KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil K.H ei tunnistanud oma süüd esitatud süüdistuses ja näitas, et kannatanu laimab teda, kannatanu telefoni ta ei võtnud, ta ei vajanud võõrast telefoni, kuna tal oli oma telefon Nokia. 2 Kohtualuse süü kinnitatakse kohtuistungil üle kuulatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega, nimelt: - kannatanu Veera Jegorova näitas, et 29.01.2003.aastal kella 15.00 paiku kohtas Rakvere tn maja nr 32 juures naabrit K.H, kelle juurde läks külla ja jõi alkoholi. Ta jõi 6 pitsi 50 grammiga. Alkoholi joomise ajal talle helistati tihti tema mobiiltelefonile, mis oli käekotis. K.H ärritasid pidevad helinad, ta pakkus telefoni välja lülitada. Kella 19.00 paiku ta läks välja tualetti, K.H jäi kööki üksinda, kui ta tuli tagasi, siis avastas, et telefon oli kadunud. Telefon ei saanud kotist välja kukkuda, kuna kott oli lukus. Ta hoidis koti põlvedel. Kui ta läks tualetti, siis ta pani kotti kas põrandale või tooli peale, täpselt ei mäleta. Köögi põrandalt ta telefoni ei leidnud, otsis põhjalikult. Kui ta oleks telefoni leidnud, siis ei olnuks ta politseid kutsunud. Pakkus K.H-le telefoni tagastada, see keeldus. Kutsuti politsei. Telefoni tagastas uurija paari päeva pärast toimunu. Materiaalseid pretensioone K.H vastu ei oma. - tunnistaja Valentina K.H näitas, et 29.01.2003.aastal kella 17.30 paiku a oli kodus, tema poeg koos naabrinaise Veera Jegorovaga
2. korterist tuli tema juurde. Nad mõlemad istusid kööki alkoholi jooma, rääkisid valjusti. Mõne aja pärast Jegorova tormas välja, karjus, et kutsub politseid. Tuli politsei, poeg otsiti läbi, küsiti telefoni kohta. Siis viidi poeg politseisse. Samal õhtul ta hakkas tegema õhtusööki ja laua all valamu juures, kartuli anuma kõrval avastas mobiiltelefoni, mida edastas politseinikutele. Telefoni klappi leidis hiljem. - tunnistaja Natalja Ossipova kinnitas eeluurimisel antud ütlusi, näites kohtule, et 29.01.2003 kella 15.00 paiku korterisse tulid joobes vend K.H ja naabrinaine Veera Jegorova. Vend Veeraga istusid köögis, jõid alkoholi. Tema abikaasaga oli toas, mõnikord käis köögis suitsu tegemas. Õhtul ema tuli koju. Mäletab, et Anatoli ja Veera vahel toimus tüli telefoni tõttu. Nägi Jegorova telefoni, seda pandi laadimiseks. Jegorova kott oli põrandal soojendi kõrval, hiljem laua kõrval. Nägi, et Jegorova pani koti lukku pärast seda, kui tõmbas laadija juhtme telefonist välja. Otsisid telefoni koos emaga pärast seda, kui vend viidi politseisse. Telefon leiti köögi laua alt. Anti see politseinikele. Läbiotsimise ajal politseinikud vaatasid kõik köögis visuaalselt üle. Telefoni klapi leidsime hiljem. K.H süü kinnitatakse järgmiste kriminaaltoimiku materjalidega: - Veera Jegorova avaldusega politsei prefektuuri (tl 3); - Narva politseiprefektuuri noorema konstaabli Tituse rapordiga (tl 4); - Valentina K.H-lt mobiiltelefoni Philips D2 kotis äravõtmise protokolliga (tl 15); - Alkoholijoobe tuvastamisprotokolliga nr 110, mille kohaselt K.H tuvastati alkoholijoove keskmisel tasemel (tl 16); - Mobiiltelefoni Philips D2 ülevaatuse protokolliga. Ülevaatuse hetkel mobiiltelefonil ei olnud tagapaneeli, mis katab aku (tl 20-23); - Asitõendite – Philips D2 mobiiltelefoni kotis ilma tagaklapita, mobiiltelefoni toitebloki elemendi materjalidele lisamise määrusega (tl 24); - Kannatanu Jegorova poolt mobiiltelefoni äratundmise protokolliga, mille käigus Jegorova seletas, et telefonil puudub tagaklapp, mis oli olemas enne varastamist ning ei saanud kotist välja kukkuda. Toiteblokk, mis oli kotti pandud, ei kuulu talle, ja enne vargust seda ei olnud (tl 44,46); - Kannatanu Jegorova ja kahtlustatava K.H vahelise vastastamise protokolliga, mille käigus kinnitas Jegorova täielikult oma ütlusi, ning K.H seletas, et istus köögis koos Jegorovaga, ei mäleta, kas võttis telefoni tema kotist välja, võib-olla see 3 - oli mingi purjus nali, kuid ta ei kavatsenud naabrinaiselt varastada, võib-olla lükkas Jegorovat, kuid ei löönud teda ( tl 54-55); Süüdistatavana K.H poolt antud ütlustega selle kohta, et ta tunnistab oma süüd talle esitatud süüdistuses osaliselt, seletades, et 29.01.
3. aastal ta tõesti istus koos Jegorovaga oma korteri köögis, jõi temaga alkoholi, kuid tema käekotti ta ei sorinud. Kas ta varastas Jegorova telefoni või see ise kukkus kotist välja ta ei mäleta, ta ei saa seletada kuidas telefon sattus tema korteri kööki lahtisel kujul, kuna oli purjus. Tüli Jegorovaga ei olnud ning teda ei löönud (tl 58-59). Kohus, kuulanud ära kohtualust, kannatanu, tunnistajad, uurides asja materjalid, leiab, et K.H süü esitatud süüdistuses kinnitatakse kõigi kohtuistungil uurinud tõenditega kogumis. Kohtul ei ole alust mitte usaldada kannatanu ütlusi, kuna nad on järjekindlad, loogilised ning kooskõlas asja tõenditega. Nagu seletas kannatanu, peale iga kõne ta pani telefoni käekotti, mille pani kohe kinni. Tunnistaja Ossipova vaatas, et Jegorova tõepoolest pani käekoti kinni peale seda, kui ta tõmbas laadija juhtme välja, pannes telefoni käekotti. Jegorova vaatas kohta, kus ta istus, tähelepanelikult üle. Niiviisi versioon, et telefon kukkus juhuslikult kannatanu käekotist välja lükatakse ümber. Peale seda, kannatanu ning mõlemad tunnistajad väitsid, et telefon oli telefonikotis ja klapp-tagapaneel avastati hiljem, s.t. et telefoni avastamisel K.H korteris see ei olnud täies kompletis. Järelikult klapp-paneel oli kellegi poolt ära võetud, mis välistab samuti telefoni juhuslikust väljakukkumisest kotist. Pärast kannatanu lahkumist K.H korterist, kohtualune jäi kööki üksinda, keegi kodustest teda ei jälginud, ta sai ümber asetada telefoni sinna, kust seda leiti hiljem. Kohtualuse ütlused on vasturääkivad: uurimisel ta ei mäletanud, kas ta varastas Jegorova telefoni, kuna oli kangesti purjus, oletas, et see oli purjus nali tema poolt, kohtus avaldas, et vargust toime ei pannud. Kohus arvab, et kohtualuse K.H tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. K.H iseloomustavatest asja materjalidest nähtub, et ta on varem 5 korda kohtu poolt karistatud, mitmekordselt võetud vastutusele väärtegude toimepanemise eest, on võetud arvele Narva Haigla psühhiaatria kabinetis diagnoosiga – alkoholi sõltuvus, kinnipidamiskohtades iseloomustatakse teda negatiivselt, elukohas – positiivselt. Kohus ei tuvastanud K.H süü raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Karistuse määramisel arvestab kohus, juhindudes KarS § 56, toime pandud kuriteo raskusastet, kergendavad ja raskendavad asjaolud, kohtualuse isiksust, asja asjaolud. Arvestades asja asjaolud, kohtualuse invaliidsust ja kannatanu arvamust, leiab kohus otstarbekaks määrata K.H-le karistuse reaalne karistuse määr, tinglikult vabastab teda karistusest. Kohus teeb kohtuotsuse eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 272-275,
4. Galina Jasnjuk 4 Kohtunik Tõlge õige Jekaterina Yakovleva Tõlk 5