järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Kaitsja K.S – elukoht *, isikukood *, *, haridust *, emakeel *keel, *, karistusregistri andmetel karistatud kolmel korral kriminaalkorras: 1)17.10.2001 Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 järgi 6 kuu vangistusega tingimisi üheaastase katseajaga, 2)21.04.2004 Saare Maakohtu poolt
lg 2 p 4,7,8, § 215 lg 2 p 1,3 järgi 2 aasta 2 kuu vangistusega tingimisi kaheaastase katseajaga, 3)17.06.2004 Saare Maakohtu poolt
lg 2 p 7 alusel 3 aasta vangistusega tingimisi kolmeaastase katseajaga, väärteokorras karistatud 25-l korral rahatrahvidega, mis on osaliselt tasumata. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Advokaat Peep Rajavere RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista K.S
2.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud 1 kuulist vangistust Saare Maakohtu 17.06.2004 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 3 (kolme) aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu. 3. Vangistuse kandmise aja alguseks lugeda vangistuse kandmisel asumine K.S poolt peale kohtuotsuse jõustumist. 4.
lg 1 p 1 alusel võtta K.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise 2 õigus, mis laieneb põhikaristuse – vangistus kandmise kogu ajale ja lisaks 8 (kaheksaks) kuuks peale vangistuse kandmiselt vabanemist.
Prokuröri poolt kohtus K.S-ile nõutud karistus:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 kuu vangistust.
lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesoleva kuriteo toimepanemise eest mõistetavat karistust (kaks kuud vangistust) Saare Maakohtu 17. juuni 2004.a. otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 3 aasta vangistuse võrra. Lõplikuks karistuseks lugeda
lg 1 alusel 3 aastat ja 1 kuu vangistust.
lg 1 mõista lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, mis laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ning lisaks kaheksaks kuuks peale põhikaristuse ärakandmist. 3 Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab K.S süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tõkend – K.S osas on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld aadressil *. Kohtumenetluses on avaldanud K.S, et tema elukoht on *. KrMS § 275 sätestab, et kohtul on õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes valitud tõkendit või see tühistada. Kohus leiab, et K.S osas tõkendit muuta ei tule, küll aga tuleb määrata, et aadressiks, mille osas on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld on *. Tsiviilhagi - puudub. Asitõendid - puuduvad. Menetluskulud Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb K.S-ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 5400 krooni (1,5 x 3600). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev – kaitsjale P. Rajavere’le K.S kaitsmise eest makstud tasu 1781 krooni 80 senti. Koopiate tegemise kulu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see 97 krooni 60 senti. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.