Ärakiri. KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 22. detsembril 2006.a. 1-06-15908 Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop vaatas läbi Tallinnas Tartu mnt. 85 käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid R.I sü

§ 345lg 1 järgi.

Süüdistatav R.I - isikukood XXXXXXXX; Eesti Vabariigi kodanik; keskharidusega; elukoht: XXXXXX; töötab FIE Marlon R.I juures autojuhina; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. R.I süüdistatakse selles, et 2005.a eeluurimise käigus tuvastamata ajal Tallinna linnas omandas ta eeluurimise käigus tuvastamata isikult enda nimele võltsitud ohtlikke veoseid vedava autojuhi ADR-kohase koolituse tunnistuse nr 006286, koolitust ise läbimata, makstes selle tunnistuse eest 500 krooni ning kasutas võltsitud dokumenti 06.07.2006.a kella 8.30 paiku Paldiski Lõunasadama piirikontrollis, eesmärgiga läbida piiripunkt ja vedada ohtlikke veoseid selleks tegelikku õigust omamata. Sellega pani R.I toime

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine

§ 345lg 1 järgi.

R.I süü kuriteo toimepanemises on tõendatud toimikus olevate kirjalike tõenditega: - suulise kuriteoteate protokolliga (tl.3-4) ja tunnistaja M L ütlustega (tl. 7-8) selle kohta, et olles 06.07.2006.a teenistuses Paldiski Lõunasadamas M/S Vana Tallinna vormistamisel, pidas ta piirikontrollis kinni isiku, kes esitas ohtlikke veoseid vedava autojuhi ADR tunnistuse, mis oli ilmselgete võltsimistunnustega; - ARK vastusega päringule (tl.16), millest nähtub, et R.I-le ei ole liiklusregistri andmeil ohtlikke veoseid vedava autojuhi ADR-kohase koolituse tunnistust väljastatud ning ADR-kohase koolituse tunnistus nr 006286 on 13.06.2006.a väljastatud V. L’le kehtivusega kuni 13.06.2011.a; - asitõendi vaatlusprotokolliga (tl.17-21); - R.I antud seletusega (tl.6), milles ta kinnitab, et ostis ADR tunnistuse, kuid ei mäleta, kus kohast; samuti tema ütlustega eeluurimisel (tl.25-28; 35-36), milles ta kirjeldab ADR-kohase koolituse tunnistuse vajalikkust oma töös ning selle ostmist; samuti selgitab, et omandas tunnistuse eesmärgiga seda kasutada, kahetseb oma tegu. 2 Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust

§ 44lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära.

R.I on toime pannud teise astme kuriteo ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. Kuna antud kriminaalasjas karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust, nõustub kohus prokuröri taotletud karistuse määraga, s.o.

§ 345

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on 5000 krooni.

§ 66

lg 1 alusel peab kohus võimalikuks määrata rahalise karistuse tasumise ositi, s.o 10 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist võrdsetes osades ehk 500 krooni igas kuus. Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulu, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 4 500 krooni. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada R.I

§ 345

lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 50 krooni on 5 000 (viis tuhat) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939).

§ 66

lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o 10 kuu jooksul võrdsetes osades (500 krooni kuus) pärast kohtuotsuse jõustumist. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

1. Asitõend – ohtlikke veoseid vedava autojuhi ADR-kohase koolituse tunnistus nr 006286, mis on kriminaalasja toimiku juures – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Välja mõista R.I-lt menetluskulu riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ning määratud kaitsjale makstud tasu 424,80 kr (nelisada kakskümmend neli krooni ja 80 senti). 3 Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. Kohtunik/allkiri/ Ärakiri õige. Kohtunik