← Eesti

1-06-11386\6

Obsah (7)§ 199§ 263§ 68§ 65§ 16§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Tartu Maakohus 13. detsember 2006. a

§ 199

lg 2 p 4 järgi Silva Peebo U.G varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral, millest kustumata karistused on: 16.08.2005 Tartu Maakohtu otsusega

§ 263

p 1 järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga; 15.112005 Tartu Maakohtu otsusega

§ 199

lg 1 järgi 9 kuu vangistusega, kandmata karistus 8 kuud 28 päeva, tingimisi 18-kuulise katseajaga väärteokorras varem karistatud 9-l korral tõkend: vahistamine alates 17.03.2006, kahtlustatavana kinni peetud 16.03.2006 Kaitsja vandeadvokaat Marina Valge RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Õigeks mõista U.G 13.03.2006. a Tartus Näituse 27 OÜ-le X kuuluva sülearvuti varguses, kuna ei ole tõendatud, et ta on nimetatud kuriteo toime pannud. Süüdi tunnistada U.G

§ 199

lg 2 p 4 järgi neljas kuriteo episoodis ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg 2-3.11.2005, s.o (kaks) päeva mõistetud karistusaja hulka, U.G poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 16.08.2005.

a otsusega

§ 263

p 1 järgi mõistetud kandmata karistus 6 kuud vangistust ja Tartu Maakohtu 15.11.2005. a otsusega

§ 199

lg 1 järgi mõistetud kandmata karistus 8 kuud 28 päeva vangistust ja mõista kohtuotsuste kogumis U.G-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg mõistetud karistusaja hulka ja lugeda U.G karistuse kandmise aja alguseks

  1. märts
  2. a. U.G tõkend – vahistamine - jätta muutmata. Asitõend- turvakaamerate salvestus CD plaadil jätta kriminaalasja juurde. Välja mõista U.G-lt 21 000 (kakskümmend üks tuhat) krooni K.N. kasuks, 33 300 (kolmkümmend kolm tuhat kolmsada) krooni Eesti Kristliku Nelipühi kiriku Tartu Maranata koguduse kasuks, 3500 (kolm tuhat viissada) krooni MTÜ X kasuks, 26 600 (kakskümmend kuus tuhat kuussada) krooni AS X kasuks. OÜ X tsiviilhagi 20 300 (kakskümmend tuhat kolmsada) krooni jätta läbi vaatamata. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista U.G-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, toimiku materjalidest koopia tegemise kulud 104.80 (ükssada neli krooni 80 senti) krooni ja kaitsjale makstud tasu 4531.20 (neli tuhat viissada kolmkümmend üks krooni 20 senti) krooni; ekspertiisi maksumus 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ja kriminaalasja numbri. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
  3. jaanuaril 2
  4. a alates kella 14.00-st. PÕHIOSA I Süüdistusakti sisu U.G anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, - 02.10.
  5. a kella 18.30 paiku Tartus Ülikooli 20 asuvast Ülikooli kohviku saalist võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K.N. kuuluva sülearvuti, väärtusega 21 000 krooni; - ajavahemikul 02.-09.10.
  6. a Tartus Narva mnt 2 asuvast Atlantise hoiuruumist võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära MTÜ Eesti Kristliku Nelipüha Kiriku Tartu Maranata kogudusele kuuluva videoprojektori koos kohvri ja juhtmetega, koguväärtusega 20 000 krooni; seljakoti, väärtusega 300 krooni, milles oli 3 mikrofoni koos juhtmetega, koguväärtusega 6000 krooni, raadiomikrofoni komplekt, väärtusega 5000 krooni, ja kõlarijuhtmed, koguväärtusega 2000 krooni, seega kokku vara 33 300 krooni väärtuses; - 12.10.
  7. a kella 16.00 paiku Tartu Annemõisa 8 puhketoast võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära MTÜ-le Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduse Liit kuuluva televiisori, väärtusega 3500 krooni; - 13.03.
  8. a ajavahemikul kella 13.30 kuni 14.45 Tartus Näituse tn 27 teise korruse kabinetist võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära OÜ-le X kuuluva sülearvuti, väärtusega 20 300 krooni; - 16.03.
  9. a ajavahemikul kella 12.11 kuni 12.21 Tartus Tehase tn 16 kabinetist võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära AS-le X kuuluva sülearvuti, väärtusega 26 600 krooni. Sellega pani U.G toime

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kohus, kuulanud istungil ära prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja, kannatanu ja tunnistajad ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja enda siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et tõendamist on leidnud U.G süü 02.10.

  1. a Tartus Ülikooli 20 asuvast Ülikooli kohviku saalist toime pandud sülearvuti varguses, ajavahemikul 02.-09.10.
  2. a Tartus Narva mnt 2 asuvast Atlantise hoiuruumist toime pandud esemete varguses, 12.10.
  3. a Tartu Annemõisa 8 puhketoast toime pandud televiisori varguses ja 16.03.
  4. a toime pandud X AS-ile kuuluva sülearvuti varguses. Tõendamist ei ole leidnud U.G süü 13.03.
  5. a Tartus Näituse tn 27 teise korruse kabinetist toime pandud sülearvuti varguses ja selles süüdistuses tuleb ta õigeks mõista. 02.10.
  6. a kella 18.30 paiku Tartus Ülikooli 20 asuvast Ülikooli kohviku saalist toime pandud sülearvuti vargus Kannatanu K. N andis kohtus ütlusi selle kohta, et eelmise aasta septembri lõpus või oktoobri alguses ühel pühapäeval varastati Ülikooli kohviku teise korruse rektorite saalist laua pealt sel ajal, kui kannatanu käis 3-5 minutit baariruumis, tema sülearvuti Hewlett-Packard, väärtusega 21 000 krooni. Arvutit ta käesolevaks ajaks tagasi ei ole saanud. Ka ei ole arvuti hinda talle hüvitatud. 3 Tunnistaja P.R. andis kohtus ütlusi selle kohta, et ükskord
  7. a, pühapäevasel päeval, andis K. N kohviku töötajatele teada, et ajal, mil ta korraks ära käis, oli saalist tema arvuti ära varastatud. Turvasalvestusi uurides oli näha, kuidas mingi isik tuli majja, viibis seal ca 5 minutit ja kui ta ära läks, oli tal arvuti kaenlas. Turvasalvestuste väljavõtte edastas tunnistaja K. N. Kuna tunnistaja ei mäletanud täpset kuupäeva, avaldas kohus tema eeluurimisel antud ütlused selles osas (tl 50). Sealt selgub, et kõnealune sündmus toimus 02.10.
  8. a. 01.12.
  9. a asitõendite vaatlusprotokollist (tl 51-58) nähtub, et K. N poolt politseile üle antud CD plaadil olevatel failidel, millel on Tartu Ülikooli 20 Ülikooli kohviku turvakaamerate salvestused, on näha 02.10.
  10. a kella 18.25 ajal uksest majja sisenevat meesterahvast, kes läheb trepist üles teisele korrusele. Kella 18.27 tuleb nimetatud mees trepist alla, põuest paistmas kandiline-lapik ese, ja väljub majast, ese pintsaku hõlma all. Süüdistatav U.G võttis kohtus omaks, et varastas Ülikooli kohvikust sülearvuti. Ta nägi, et arvuti seisab laua peal ning et ühtegi inimest polnud, ning võttis selle automaatselt kaasa. Arvuti andis ta O. K, kes müüs selle maha. Kannatanu K. N, tunnistaja P. R ning süüdistatava U.G ütlustega ja 01.12.
  11. a asitõendite vaatlusprotokolliga kogumis on tõendatud, et 02.10.
  12. a kella 18.25 ja 18.27 vahel võttis U.G Ülikooli kohviku teise korruse rektorite saalist laua pealt sel ajal, kui K. N käis 3-5 minutit baariruumis, K. N kuuluva sülearvuti Hewlett-Packard, väärtusega 21 000 krooni, ja lahkus sellega. Ajavahemikul 02.-09.10.
  13. a Tartus Narva mnt 2 asuvast Atlantise hoiuruumist toime pandud esemete vargus Kannatanu MTÜ Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Tartu Maranata koguduse esindaja S.K. kohtus antud ütluste kohaselt varastati Atlantise konverentsisaali hoiuruumist videoprojektor, kolm mikrofoni, üks raadiomikrofonikomplekt ja juhtmed koos spetsiaalse kohvri ja seljakotiga, koguväärtusega 33 000 krooni, mida kasutati koguduse igapühapäevastel jumalateenistustel Atlantise ruumides. Asjade, mille ta oli eelmise teenistuse järel hoiuruumi pannud, kadumise avastas S. K järgmisel pühapäeval teenistusele tulles. Ühtki nimetatud asjadest kogudus tagasi ei ole saanud. Kuna kannatanu esindaja ei mäletanud täpselt, millisel ajavahemikul asjade kadumine aset leidis, siis avaldas kohus selles osas S. K eeluurimisel antud ütlused (tl 60). Sealt ilmneb, et asjade kadumine toimus ajavahemikul 02.10.
  14. a kella 13.00 kuni 09.10.
  15. a kella 10.
  16. Kohtus S. K kinnitas eeluurimisel antud ütluste õigsust. Tunnistaja P.I. kohtus antud ütluste kohaselt varastati Atlantise lukustamata uksega mööblilaost üks videoprojektor jm tehnikavahendid, mis kuulusid ühele kristlikule ühendusele, kes käis seal pühapäeviti koos. Kuna teada oli aeg, millal esemed kaduma läksid, siis hakati turvakaamera salvestusi läbi vaatama. Seda tehes avastati, kuidas päevasel ajal üks mitte nende maja inimene läheb mingite asjadega tagaukse kaudu välja. Salvestise selle pildilisel kujul andis tunnistaja üle politseile. Tunnistaja P. I poolt politseile üle antud Atlantise turvakaamerate 08.10.
  17. a kella 14.2714.28 salvestuste väljavõtetest (tl 66-67) nähtub, kuidas siilisoenguga meesterahvas, ühes käes kohver ja teises kott, väljub Atlantise ruumidest ukse kaudu. Süüdistatav O. U.G võttis kohtus omaks, et ta varastas O. K juhendamisel Atlantisest ühest ruumist 2 kohvrit koos videoprojektoriga ning mikrofonidega. Ta andis need esemed 4 samal päeval O. K, kes ütles, et tal on keegi inimene, kes need asjad odavamalt ära ostab. Kannatanu MTÜ Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Tartu Maranata koguduse esindaja S. K, tunnistaja P. I ning süüdistatava U.G ütlustega ja Atlantise turvakaamerate salvestuste väljavõtetega kogumis loeb kohus tõendatuks, et 08.10.
  18. a kella 14.27-14.28 võttis U.G Atlantise konverentsisaali hoiuruumist MTÜ Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Tartu Maranata kogudusele kuuluvad videoprojektori, kolm mikrofoni, ühe raadiomikrofonikomplekti ja juhtmed koos spetsiaalse kohvri ja seljakotiga, koguväärtusega 33 000 krooni, ja väljus Atlantise ruumidest tagaukse kaudu. 12.10.
  19. a kella 16.00 paiku Tartu Annemõisa 8 puhketoast toime pandud televiisori vargus X OÜ poolt politseile tehtud avaldusest (tl 68) ilmneb, et nende asutuse Tartus Annemõisa 8 asuvast hoonest varastati 12.10.
  20. a ajavahemikul kell 16.00-17.00 televiisor JVC, väärtusega 3500 krooni. Kannatanu MTÜ Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduse Liit esindaja M K andis kohtus ütlusi, millest ilmneb, et eelmisel sügisel viidi nende Annemõisa 8 asuva kontori teise korruse puhkeruumist ära televiisor, väärtusega 3500 krooni, mida nad siiamaani tagasi ei ole saanud. Televiisori kadumist märkas hoone sekretär-administraator. Mõni aeg hiljem, kui M. K oli kontorihoonest lahkumas, tuli talle vastu süüdistatav. Algul ei osanud M. K talle tähelepanu pöörata, sest majas liigub tööajal erinevaid inimesi. Kui M. K oli auto juurde jõudnud, siis süüdistatav väljus hoonest. Sekretär, kes tuli tema järel, ütles, et see oli sama inimene, kelle kohta sekretär oli politseile eelnevalt ütlusi andnud. M. K nägi, et kohtualune sõitis vanemat sorti Ford Sierraga. Kuna M. K ei meenunud, millal vargus toimus ja missugust registreerimisnumbrit kandis süüdistatava sõiduk, siis avaldas kohus M. K kohtueelses menetluses antud ütlused selles osas (tl 73). Siis on ta rääkinud, et televiisor varastati puhketoast 12.10.
  21. a ja et auto reg. number oli 649 AJM. M. K kinnitas kohtus eeluurimisel öeldut. Tunnistaja D.L. kohtus antud ütlustest selgub, et 12.10.
  22. a umbes kella 16.00, kui ta tööl oli, tuli trepist alla süüdistatav, käes telekas. Tunnistajale tundus asi kahtlane ja ta järgnes noormehele. Trepil nägi ta, kuidas süüdistatav lõpetas televiisori panekut auto pagasiruumi. Auto oli beežikas. Numbrimärgiks oli 649 AJM. Kui tunnistaja õhtul koos sõbrannaga tahtis teise korruse puhketuppa minna telekat vaatama, siis oli ruumi uks lahti ja telekat ei olnud enam. Umbes nädal hiljem, tuli süüdistatav uuesti ja tahtis teisele korrusele minna. Kui tunnistaja tahtis teada, et mis asjus ta sinna läheb, vastas süüdistatav, et üleval on remont. Kui tunnistaja seepeale ütles, et üleval ei ole kindlasti remonti, läks süüdistatav tagasi välja. Välja vaadates nägi tunnistaja, et süüdistatava autol oli sama number, mis eelmiselgi korral, kuid auto ise oli seekord tumesinist värvi. Seda, et ta nägi meest, kes televiisori ära oli viinud, ütles tunnistaja kohe ka M. K. 24.10.
  23. a äratundmiseks esitamise protokollist ja sinna juurde kuuluvast fototabelist (tl 7879) ilmneb, et tunnistaja D. L tundis temale esitatud fotodelt kolmandal, millel oli kujutatud U.G , ära isiku, kes 12.10.
  24. a varastas Annemõisa 8 hoonest televiisori. 10.10.
  25. a U.G ja A X AS-i vahel sõlmitud sõiduki ostu-müügilepingust (tl 80) nähtub, et 10.10.
  26. a ostis U.G A X AS-lt halli värvi sõiduki Ford Sierra. Süüdistatav U.G tunnistas kohtus, et varastas O. K juhendamisel Annemõisa 8 asuvast 5 hoonest televiisori, mille samuti andis edasi O. K. Kannatanu MTÜ Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduse Liit esindaja M. K, tunnistaja D. L ning süüdistatava U.G ütlustega, samuti X Valduste OÜ poolt politseile tehtud avalduse, 10.10.
  27. a U.G ja A X AS-i vahel sõlmitud sõiduki ostu-müügilepingu ning 24.10.
  28. a äratundmiseks esitamise protokolli ja sinna juurde kuuluvast fototabelitega kogumis on igakülgset tõendamist leidnud, 12.10.
  29. a ajavahemikul kell 16.00-17.00 võttis U.G Tartus Annemõisa 8 asuvast hoonest MTÜ-le Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduse Liit kuuluva televiisori JVC, väärtusega 3500 krooni, ja lahkus sellega hoonest. 16.03.
  30. a ajavahemikul kella 12.11 kuni 12.21 toime pandud X ASile kuuluva sülearvuti vargus X AS poolt politseile tehtud avaldusest (tl 5) nähtub, et X AS andis teada, et nende ruumidest asukohaga Tartu, Tehase 16 varastati 16.03.
  31. a ajavahemikul kell 12.11-12.21 musta värvi sülearvuti IBM Thinkpad. Kannatanu AS X esindaja Tarmo-Tanel Padrik andis kohtus ütlusi, millest nähtub, et 16.03.
  32. a varastati X ruumidest Tartus Tehase 16 sülearvuti IBM Thinkpad, väärtusega 26 000 krooni. Arvutit seniajani tagastatud ei ole ega ole ka hüvitatud selle maksumust. Tunnistaja O.A. andis kohtus ütlusi selle kohta, et nägi süüdistatavat Tehase 16 asuvas AS X tehase töökojas, esimesel korrusel. Kuna süüdistatav oli seal võõras, siis küsis tunnistaja temalt, keda ta otsib. Süüdistatav vastas mingi venekeelse nime ja tahtis väljapääsu leida. Süüdistataval oli midagi põues. Kui tunnistaja selle kohta päris, siis vastas mees, et see on tema lap-top. Vestlus käis vene keeles. Kui süüdistatav oli väljunud ja tunnistaja oma tuppa tagasi läinud, avastas ta, et tema toanaabri laua peal olnud sülearvuti IBM on kadunud. Tunnistaja väljus, et äkki saab selle isiku veel kätte. Ta nägi vaid, kuidas süüdistatav E-Kaubamaja parklas seisvasse halli Ford Sierrasse istus. Kuna tunnistaja ütlustes esinesid auto värviga seoses vastuolud võrreldes eeluurimisel antud ütlustega, siis kohus avaldas need (tl 10). Eeluurimisel rääkis tunnistaja, et Ford Sierra, millesse süüdistatav istus, oli tumesinine. Kuna tunnistaja ei mäletanud missugust numbrit sõiduauto kandis, samuti seda, millal nimetatud intsident aset leidis, ning sedagi, mida süüdistatav tunnistajale ütles, avaldas kohus tema eeluurimisel antud ütlused selles osas (tl 10). Sealt nähtub, et ta nägi süüdistatavat tehases 16.03.
  33. a, et süüdistatav vastas tunnistaja küsimuse peale, et otsib ühte firmat, ja et auto reg. number oli 649 AJM. Kuupäeva osas tunnistaja kinnitas eeluurimisel antud ütlusi, kuid muus osas ei mäletanud enam. 16.03.
  34. a äratundmiseks esitamise protokollist ja sinna juurde kuuluvast fototabelist (tl 1112) ilmneb, et tunnistaja O. A tundis temale esitatud fotodelt kolmandal, millel oli kujutatud U.G , ära isiku, kes 16.03.
  35. a viibis X kontoris. Tunnistaja A.B. kohtus antud ütluste kohaselt kas sel või eelmisel aastal sai ta kokku süüdistatava U.G-ga, sest viimane soovis temalt 300 krooni laenata. U.G tuli kokkusaamisele sinist värvi Ford Sierraga ja tal oli kaasas musta värvi korpusega IBM arvuti, mille ta andis tunnistaja kätte hoiule, lubades järgmisel päeval sellele järele tulla. U.G pidi helistama, kuid ei helistanud. Tunnistaja ise helistas talle mitu korda, kuid keegi ei võtnud vastu. Nii jäigi arvuti tunnistaja juurde, kuni ta selle ühele oma tuttavale lõpuks ära andis, sest arvuti päritolu tundus talle kahtlane. Vastuolude tõttu, samuti selle tõttu, et tunnistaja ei mäletanud täpselt kokkusaamise kuupäeva, avaldas kohus A. B kohtueelses menetluses antud 6 ütlused (tl 14). Eeluurimisel antud ütlustest ilmneb, et tunnistaja sai U.G-ga kokku 16.03.
  36. a ja et ta pakkus sülearvutit tunnistajale müüa. Kohtus tunnistaja kinnitas kuupäeva õigsust, kuid arvuti kohta selgitas ta, et juttu ei olnud müügist, vaid U.G niisama pakkus, et kas tunnistaja ei taha seda endale. Süüdistatav U.G võttis kohtus omaks, et varastas Tehase 16, kuhu ta oli läinud tööd küsima, sülearvuti. Teades, et teda nähti arvutiga, tegi ta oma sõbrale A. B ettepaneku võtta arvuti mingi ajani enda juurde. U.G tahtis arvuti jätta tema kätte järgmise päevani, kuid sama päeva õhtul võeti süüdistatav vahi alla. Kannatanu AS X esindaja T.-T. Padriku, tunnistajate O. A ja A. B ning süüdistatava U.G ütlustega, samuti aga X AS-i poolt politseile tehtud avalduse, 10.10.
  37. a U.G ja A X AS-i vahel sõlmitud sõiduki ostu-müügilepingu ning 16.03.
  38. a äratundmiseks esitamise protokolli ja sinna juurde kuuluvate fototabelitega kogumis on tõendatud, et 16.03.
  39. a ajavahemikul kell 12.11-12.21 võttis U.G X AS-i ruumidest asukohaga Tartu, Tehase 16 X AS-ile kuulunud sülearvuti IBM Thinkpad, väärtusega 26 000 krooni, ja lahkus sellega.

§ 199

lg 2 p 4 sätestab kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Tartu Maakohtu 15.11.2005. a otsus kriminaalasjas nr 1-882/2005 (koopia tl 112-113) ja karistusregistri väljavõte (tl 118-120) tõendavad, et süüdistatavat U.G on varem karistatud varguse toimepanemise eest ning et see karistus on kehtiv. Vallasasjad, mis U.G endaga eelloetletud kohtadest kaasa viis, olid temale võõrad, st need ei olnud tema omandis ja tal ei olnud neile mingit õiguslikku võimu. Samuti ei olnud U.G nende asjade üle faktilist võimu, need asjad ei olnud tema valduses. Esemeid võttes U.G lõpetas võõra valduse ja kehtestas enda oma, kusjuures selline valduse ülekandumine toimus senise valduse murdmisega, st asjade seniste valdajate nõusolekuta. Seega pani U.G kõigil juhtudel toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohus leiab, et U.G pani ülaltoodud teod toime kavatsetusega vastavalt

§ 16lg 2.

Tema eesmärk oli ebaseaduslikult ära võtta võõraid vallasasju, ta realiseeris oma kavatsuse ning pani toime

§ 199lg-s kirjeldatud teo.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja asub seisukohale, et U.G tuleb karistada

§ 199lg 2 p 4 järgi.

13.03.

  1. a ajavahemikul kella 13.30 kuni 14.45 Tartus Näituse tn 27 teise korruse kabinetist toime pandud sülearvuti vargus Kannatanu OÜ X esindaja Raul Kaarna kohtus antud ütlustest selgus, et ühel lõunal, kui osa rahvast läks välja sööma ja teine osa suitsetama, kuid kontori uks jäi lahti, varastati Näituse tänaval teisel korrusel asuva OÜ X kontori laualt ära sülearvuti HP Compaq, väärtusega 20 000 krooni. Kuna kannatanu esindaja ütlustes esinesid vastuolud arvuti väärtusega seoses, avaldas kohus R. Kaarna eeluurimisel antud ütlused (tl 28). Siis antud ütlustest ilmneb, et sülearvuti väärtuseks oli 20 300 krooni. Kohtus jäi R. Kaarna politseile öeldud väärtuse juurde. Kohus 7 avaldas kannatanu esindaja ütlused varguse toimumise kuupäeva osas (tl 25), kuna isik ei suutnud kohtus meenutada täpset päeva. Siis rääkis R. Kaarna, et 13.03.
  2. a kella 13.30 ajal läks ta sööma ja kui ta kella 14.45 ajal tagasi tuli, avastas ta, et sülearvuti on laualt kadunud. Kohtus R. Kaarna tunnistas eeluurimisel antud ütluste õigsust. Tunnistaja J.S. andis kohtus ütlusi selle kohta, et millalgi selle aasta alguses pealelõunasel ajal tuli süüdistatav nende kontorisse ja küsis mingit firmat. Et tunnistaja seda firmat ei teadnud, siis tundus, nagu süüdistatav oleks ära läinud. Aga kui tunnistaja selle peale, et kontori vaheuks tundus lahti olevat, vaatama läks, nägi ta, et süüdistatav seisis nende kontori eesruumis tegevjuhi ukse taga. J. S keeras ukse lukku ja seepeale süüdistatav lahkus. Tunnistaja sulges ka kontori vaheukse ning ei näinud, kuhu süüdistatav edasi läks. Tunnistaja sõnul asub nende kontoriga samas majas samal korrusel veel mitu firmat, teiste seas ka OÜ X (). Firmad vahetusid aegajalt ning osade firmade kontoritel ei olnud koridoris nimesid nähtaval. Maja välisuks on lahti ning kõigile on vaba sissepääs. Kui inimesed on kontoris või maja peal, siis on kontorite uksed samuti lahti. Umbes tunni aja pärast tuli X üks meesterahvas uurima, kas maja peal on midagi kahtlast märgatud, et neilt on varastatud arvuti. Kuna tunnistaja ei mäletanud täpset kuupäeva, siis avaldas kohus ses osas J. S kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütlused (tl 31). Sealt nähtub, et süüdistatav käis nende kontoris 13.03.
  3. a kuskil kella 13.30 ja 14.00 vahel. Kohtus tunnistaja kinnitas neid ütlusi. 21.03.
  4. a äratundmiseks esitamise protokollist ja sinna juurde kuuluvast fototabelist ilmneb (tl 33-34), et tunnistaja J. S tundis temale esitatud fotodelt kolmandal, millel oli kujutatud U.G , ära isiku, kes 13.03.
  5. a viibis Tartus Näituse 27 teisel korrusel X Eesti OÜ ruumides. Tunnistaja Margus Haavala kohtus antud ütlusest nähtub, et sel päeval, kui X päise päeva ajal varastati ära lap-top, käis nende kontoris üks inimene mingit firmat küsimas. Nende sekretär, kes inimesega vahetult suhtles, ütles, et sellist firmat nende majas ei ole. Selle peale läks isik minema. Tunnistaja ei pööranud sellele eriti tähelepanu, sest neil ikka käib inimesi. Vähemalt korra nädalas on keegi ära eksinud ja otsib mingit firmat. Kuna tunnistaja ei suutnud meenutada sündmuse kuupäeva ja seda, missugune see isik välja nägi, avaldas kohus eeluurimisel antud ütlused (tl 36). Ilmneb, et isik, kes oli vanuses 20-25, 175 cm pikk, keskmise kehaehitusega ja lühikese siilisoenguga, käis kontoris 13.03.
  6. a kuskil kella 13.30 ja 14.00 vahel. Kohtus tunnistaja kinnitas, et isik võis sellele kirjeldusele vastata. 13.03.
  7. a sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 20-23) nähtub, et OÜ X kontorist, mis asub Tartus Näituse tn 27 teisel korrusel, esimese laua peal on teiste asjade sead näha vaid arvuti hiire ja toitejuhtme otsikud. Molekulaargeneetilise ekspertiisi aktist nr 060105 (tl 38-39) nähtuva eksperdiarvamuse kohaselt arvuti toitejuhtme otsikutelt võetud proov andis DNA uuringul piisava tugevusega signaali, kuid saadud DNA profiil ei ole seostatav U.G ega ühegi varem uuritud DNA profiiliga. Arvuti hiire juhtme otsikult võetud proovist ei saadud DNA uuringul sellise tugevuse ja kvaliteediga tulemusi, mille alusel oleks võimalik isikut piisava usaldusväärsuse astmega kindlaks teha. Süüdistatav U.G sülearvuti vargust Näituse 27 kontorihoonest kohtus omaks ei võtnud. Ta ei eita, et võis mingil ajal seal kontoris käia - ta ei mäletavat enam, mis firmat ta sealt otsis -, kuid arvutit ta sealt ei varastanud. Vastuolude tõttu avaldas kohus süüdistatava eeluurimisel antud ütlused (tl 87), kus süüdistatav väitis, et ta ei ole Näituse 27 majas üldse 8 käinud ega sealt arvutit varastanud. Kohtus selgitas süüdistatav, et eeluurimisel oli küsimus teisiti formuleeritud ning et tema lause mõte oli selles, et ta ei ole Näituse 27 majast arvutit varastanud. Alles hiljem tuli tal meelde, et ta on käinud selles majas. Kannatanu OÜ X esindaja R. Kaarna ütlustega, mida kinnitavad tunnistajate J. S ja M. H ütlused ning 13.03.
  8. a sündmuskoha vaatlusprotokoll, loeb kohus tõendatuks selle, et 13.03.
  9. a kella 13.30 ja kella 14.45 vahel Tartus Näituse tn 27 teise korrusel asuva OÜ X kontori laua pealt võeti ära sülearvuti HP Compaq, mille asukoht on seniajani teadmata. Tunnistaja J. S ütluste kohaselt käis 13.03.
  10. a kuskil kella 13.30 ja 14.00 vahel nende kontoris, mis asus OÜ X kontoriga sama koridori peal, üks isik ja küsis mingit firmat, mida tunnistaja ei teadnud, et see oleks Näituse 27 majas asunud. Tunnistaja J. S ütlustega langevad kokku tunnistaja M. Haavala ütlused selle kohta, et kui X päise päeva ajal varastati ära lap-top, käis nende kontoris üks inimene mingit firmat küsimas. 21.03.
  11. a äratundmiseks esitamise protokoll ja sinna juurde kuuluvast fototabelid tõendavad, et isik, kes 13.03.
  12. a viibis Tartus Näituse 27 teisel korrusel X Eesti OÜ ruumides, oli U.G. Sellega loeb kohuks tõendatuks asjaolu, et süüdistatav 13.03.
  13. a kella 13.30 ja 14.00 vahel oli Näituse 27 ruumides. Süüdistatav U.G oma kohtus antud ütlustes ei ole viimast välistanud. Ta rääkis, et võis mingil ajal seal kontoris käia ühte firmat otsimas. Küll aga eitab ta arvuti võtmist OÜ X kontori laua pealt. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad piisavad tõendid selleks, et U.G-le omistada OÜ X sülearvuti vargust. Eksperdiarvamuse kohaselt arvuti toitejuhtme otsikutelt võetud proov andis DNA uuringul piisava tugevusega signaali, kuid saadud DNA profiil ei ole seostatav U.G ega ühegi varem uuritud DNA profiiliga. Arvuti hiire juhtme otsikult võetud proovist ei saadud DNA uuringul sellise tugevuse ja kvaliteediga tulemusi, mille alusel oleks võimalik isikut piisava usaldusväärsuse astmega kindlaks teha. Tõendamist leidnud asjaolu, et U.G viibis 13.03.
  14. a kella 13.30 ja 14.00 vahel Näituse 27 majas, ei tähenda, et ta võttis OÜ X kontorist sülearvuti. Kohus ei saa välistada võimalust, et süüdistatav käis Näituse 27 majas ainult selleks, et ühte firmat otsida. Süüdistatav on Tartus Tehase 16 asuvast X AS-i kontorist toime pandud vargusega seoses kohtule avaldanud, et ta läks X AS-i selleks, et tööd küsida. Nii võis U.G selgi korral käia tööd otsimas, sest kõnealuste episoodide vahel oli vaid kolm päeva. See, et süüdistatav küsis firmat, mida Näituse 27 majas ei asunud, ei ole kohtu jaoks kahtlust äratav. Nimelt on tunnistaja J. S ütlustega tõendatud see, et Näituse 27 majas firmad vahetusid aegajalt ning osade firmade kontoritel ei olnud koridoris nimesid nähtaval. Lisaks on tunnistaja M. Haavala ütlustega tõendatud see, et oli tavaline, et nende kontoris käis võõraid inimesi vähemalt korra nädalas oli keegi ära eksinud ja otsis mingit firmat. Kui arvestada siinjuures veel tunnistaja J. S ütlustega tõendatud asjaolusid, et maja välisuks oli lahti ja kõigile oli vaba sissepääs ning et kui inimesed olid kontoris või maja peal, siis olid kontorite uksed lahti, siis selgub, et tööajal oli Näituse 27 majja võimalik siseneda kõigil soovijatel ning lisaks oma maja töötajatele liikus seal ka võõraid inimesi. See omakorda aga tähendab, et OÜ X sülearvutile oli juurdepääs piiritlemata hulgal isikutel ja arvuti võis hõivata kestahes neist. Arvestades eelnevat ja järgides põhimõtet et kohtus kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, mõistab kohus U.G 13.03.
  15. a Tartus Näituse 27 OÜ-le X kuuluva sülearvuti varguses õigeks. 9 III Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 199

lg 2 p 4 näeb korduvalt varguse toimepanemise eest ette kuni 5-aastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. U.G tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud

§-s 58, ei ole. Puuduvad ka

§ 57lg 1 järgsed karistust kergendavad asjaolud.

Süüdistatav on väitnud, et O. K pressis temalt 30 000 krooni välja ja ta oli seetõttu sunnitud vargused toime panema. Annemõisa 8 asuvast hoonest televiisori, mille ta andis edasi O. K, varastas ta O. K juhendamisel. Kohus leiab, et süüdistatava O. K sellised väited ei ole tõendamist leidnud. Kuid isegi juhul, kui lugeda süüdistatava selline väide tõele vastavaks, ei ole nimetatud asjaolu käsitletav karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 2 mõttes.

Süüdistataval oli võimalus olukorda lahendada õiguskuulekaid käitumismudeleid kasutades (nt pöörduda õiguskaitseorganite poole, saada raha legaalseid teid kasutades jne), kuid tema läks kergema vastupanu teed ja valis ebaseadusliku käitumise, luues sellega täiendavalt ebaõiglust. U.G endine tööandja X OÜ on süüdistatavat iseloomustanud kui vastutusvõimelist, kohusetundlikku ja töökat inimest. Karistusregistri teatis (tl 118-119) ning väärteokaristusõiend (tl 121) tõendavad, et U.G on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral, millest kustumata karistused on 16.08.2005. a Tartu Maakohtu otsusega

§ 263

p 1 järgi mõistetud 6 kuu pikkune tingimisi vangistus 18-kuulise katseajaga ning 15.11.2005. a Tartu Maakohtu otsusega

§ 199

lg 1 järgi mõistetud 9 kuu pikkune tingimisi vangistus (kandmata karistus 8 kuud ja 28 päeva) 18kuulise katseajaga; väärteokorras on teda varem karistatud üheksal korral. Seega tuleb U.G-le karistuse mõistmisel arvestada seda, et U.G on varem kriminaalkorras varguse eest süüdi mõistetud, kuid sellest hoolimata on ta jätkanud kuritegude toimepanemist, pannes oma teod toime katseajal. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et U.G-le tuleb mõista karistuseks pikemaajalisem vangistus kui varasemate kohtuotsustega, s.o 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 sätestab, et eelvangistus arvatakse karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seega tuleb U.G eelvangistusaeg 23.11.2005, s.o 2 päeva arvata U.G-le mõistetud karistusaja hulka ja U.G poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 11 kuud 28 päeva vangistust. Kuna U.G on uued kuriteod toime pannud katseajal, tuleb

§ 65lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 16.08.2005.

a otsusega

§ 263

p 1 järgi mõistetud kandmata karistus 6 kuud vangistust ja Tartu Maakohtu 15.11.2005. a otsusega

§ 199

lg 1 järgi mõistetud kandmata karistus 8 kuud 28 päeva vangistust täies ulatuses ning mõista kohtuotsuste kogumis U.G-le liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistust. V Tsiviilhagi Tsiviilhagid on esitanud K. N 21 000 krooni nõudes, MTÜ Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku 10 Tartu Maranata kogudus 33 300 krooni nõudes, MTÜ X 3500 krooni nõudes ja AS X 26 600 krooni nõudes. U.G on eelnimetatud hagisid täies ulatuses tunnistanud. Võlaõigusseaduse § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Sama seaduse § 1045 lg 1 p 5 täpsustab, et muu seas on kahju tekitamine õigusvastane ka siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et K. N, MTÜ Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Tartu Maranata koguduse, MTÜ X ja AS X tsiviilhagid tuleb täielikult rahuldada ning U.G-lt välja mõista. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 310 lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jätab ta tsiviilhagi läbi vaatamata. Sellest lähtuvalt tuleb OÜ X tsiviilhagi 20 300 krooni nõudes jätta läbi vaatamata. VI Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 4500 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale toimiku materjalidest koopia tegemise kulud 104.80 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu 4531.20 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 1800 krooni. Sundraha 4500 krooni, toimiku materjalidest koopia tegemise kulud 104.80 krooni ja kaitsjale makstud tasu 4531.20 hüvitab KrMS § 180 lg-tele 1, 3 vastavalt süüdimõistetu. Kuivõrd molekulaargeneetiline ekspertiis tehti seoses varguseepisoodiga, milles kohus U.G õigeks mõistis, siis tulenevalt KrMS § 181 lg-st 1 jätab kohus ekspertiisi maksumuse 1800 krooni riigi kanda. Ingeri Tamm Kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.