1-07-921\1

KOHTUMÄÄRUS 02. veebruaril 2007.a. 1-07-921 Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop, Tallinnas Tartu mnt 85, läbi vaadanud kriminaalasja materjalid F.E süüdistustes KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, mis kohtusse saadeti arutamiseks kokkuleppemenetluses, tegi kindlaks: F.E süüdistatakse KarS § 200 lg 2 p 7 järgi selles, et ta 18.12.2005.a. grupis koos M N, K M ja M N sisenes XXXXX asuvasse korterisse, kus tema ja M. N lõid rusikaga näkku S U, A D Ü, J-M L, R P ja K A ning võeti kaasa sülearvuti „Dell“ (18 000 kr), DVD mängija Philips (2 995

1. kr)ja elektrikitarri Sciver (3 000 kr), samuti S U kuuluva sülearvuti Fujitsu Siemens (18 000 kr), digikaamera Olympus (1800
2. kr)ja seljakoti Adidas (500 kr). Sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör F.E (sünd. XXX) süüdi tunnistamist KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistusest vabastamist ja KarS § 87 lg 1 alusel mõjutusvahendi kohaldamist – käitumiskontrollile allutamist üheks aastaks. Lisaks seadusest tulenevate kontrollnõuete täitmisele on kokkuleppes märgitud ka KarS § 75 lg 2 alusel kohustused: 1) omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks (kusjuures pooled ise pole koolis ega õppimise tähtajas kokkuleppele jõudnud); 2) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. Kohus ei nõustu F.E kohtu alla andmisega kokkuleppemenetluses ning seda järgmistel põhjendustel : 1. Süüdistuse sisu ei ole kooskõlas kokkuleppes märgitud kuriteo asjaoludega, kus märgitakse, et Siili 19-4 korteris 18.12.2005.a. rööviti A N kuuluvaid esemeid 23 995 krooni väärtuses. Süüdistuse sisus aga on umbmääraselt öeldud, et võeti kaasa (kas F.E või kõigi grupi liikmete poolt ?) sülearvuti, DVD mängija ja elektrikitarr (summas 23 995 kr), kuid pole märgitud kannatanut. Kokkuleppes tuleb ära näidata ka kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus. Antud kokkuleppe p-s 4 on märgitud, et tsiviilhagid on esitanud K A 3 000 krooni (nõusoleku protokollis nimetatakse teda K A) ja S.Uustalu 18 000 krooni. Süüdistuse järgi K. A (või A) asju varastatud ei ole ning S.U hagile tehtud viide tl. 43-47 sisaldab vaid tema ülekuulamist, kus ta kinnitab, et kuriteoga on talle tekitatud kahju 20 300 krooni. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus tulenevalt KrMS § 244 lg 2 on kokkuleppe lahutamatu osa ning väljamõistetava summa suurust ei ole kohtu määrata, selles saavad kokku leppida vaid pooled ise. Süüdistatavale peab olema selge, milline summa temalt kohtuotsusega välja mõistetakse. 2. Kuna tegemist on alaealisega, siis kokkuleppemenetluse kohaldamiseks peab oma nõusoleku andma ka tsiviilkostja, s.o. isik, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust. VÕS § 1053 lg 2 kohaselt vastutavad 14-18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest tema vanemad või eestkostja. Kriminaalhooldaja kohtueelsest ettekandest nähtub, et F.E on olemas nii ema kui isa. Andres F.E on tunnistatud küll tsiviilkostjaks ja kahele nõusoleku protokollile (tl.317-318; 319-320) on ta andnud allkirja, kuid sellest ei nähtu, kas ta on nõus tsiviilhagiga või kas ta üldse teab selle suurust. Tsiviilkostjana tuleb menetlusse kaasata ka süüdistatava ema M T, kes peab olema teadlik nii tekitatud kui ka siiani hüvitamata kahju suurusest ning andma oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Ei piisa sellest, et prokurör kokkuleppe lõppu kirjutab süüdistatava ema nime ja telefoninumbrid (millest üks on paberi augustamise tõttu loetamatu). 3. Kohus ei nõustu süüdistatavale F.E-le valitud mõjutusvahendiga, s.o. käitumiskontroll üheks aastaks, kuna see ei vasta toimepandud teo raskusele ega süüdlase isikule. Materjalidest nähtub, et F.E osa röövimise toimepanemises ei olnud teisejärguline; ta on kõrvale hoidunud kriminaalasja menetlusest ning prokurör on ta ise kuulutanud tagaotsitavaks. Koolis oli ta kirglik suitsetaja, põhjuseta puuduja, ülbe kaasõpilaste suhtes. Ta katkestas oma õpingud ja käis vanemate nõusolekuta ja nende teadmata Soomes raha teenimas, kuid samas kahjude heastamiseks pole maksnud sentigi; tema sõpruskond on tema vanematele teadmata ega ela väidetavalt seaduskuulekat elu. Prokurör märgib kokkuleppesse tema elukohaks XXXXX, kuid viitab samas tõkendi valikule – s.o. elukohast lahkumise keeld aadressilt XXXXXXX. Mõjutusvahendina tulnuks kohtu arvates kõne alla KarS § 87 lg 1 p 4 alusel kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine (Puiatu Erikool), kuid arvestades F.E vanust ja seda, et kätte saadi ta alles kooliaasta keskel, pole ka sellise mõjutusvahendi kohaldamine tema suhtes põhjendatud. Nii kriminaalhooldaja oma ettekandes kui kaks kannatanut kokkuleppe protokollides on taotlenud mitte tema karistusest vabastamist, vaid karistamist vangistusega tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve all. Samuti on kannatanud pidanud oluliseks tekitatud kahjude hüvitamist. Kohtu arvates on põhjendatud ettepanek karistada F.E vangistusega tingimisi vähemalt 18-kuulise katseajaga, mitte aga tema karistusest vabastamist ning mõjutusvahendi kohaldamist. Kriminaalhooldaja pikem järelevalve tema edasise käitumise üle ning õigusrikkumiste jätkamisel karistuse täitmisele pööramine paneks süüdistatava järele mõtlema oma tegude üle ning annaks teadmise, et oma tegude eest tuleb ka vastutada. Eeltoodust lähtudes kohus leiab, et kriminaaltoimik tuleb prokuratuurile tagastada ning seda võimalusega sõlmida uus kokkuleppe. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 2451 lg 1 p 3; § 385 p 12, kohus määras: Tagastada kriminaaltoimik 1-07-921 (kriminaalasi nr. 06730000369) süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi prokuratuurile kriminaalmenetluse jätkamiseks ning seda võimalusega sõlmida uus kokkulepe. F.E Prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Kohtunik