1-04-149 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuaril 2007.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-04-149 (04231400658) Kohtunik Tatjana

§ 139lg 2 p.3 - § 15 lg.

2 järgi - rahatrahv 2 800 krooni; 2) 02.06.2000.a.

§ 204

lg.3 järgi – rahatrahv 4600 krooni ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; 3) 11.03.2004.a.

§ 139lg.2 p.1 alusel – vangistus 1 aasta tingimisi 3-aastase katseajaga.

korduvalt karistatud väärtegude eest rahatrahvidega, trahvid tasumata; tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja RESOLUTSIOON vandeadvokaad Merike Borunova 2

1. Süüdi tunnistada S.J kuud vangistust. KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) 2.KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 11.03.2004.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta vangistust) ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust algusega vahi alla võtmise päevast. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta S.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista S.J-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve Hansapangas 221023778606, mõlemal juhul viitenumber 2800049777) sundraha 5 400 krooni ja määratud kaitsjale makstav tasu 1150 kr . Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. S.J süüdistatakse selles, et , olles 31.10.2003.a. karistatud LS § 74`19 järgi rahatrahviga 12 000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis , uuesti kehtiva karistuse ajal , 03.06.2004.a. kella 07.15 ajal, olles joobeseisundis, juhtis Harjumaal , Loksa vallas sõiduautot BMW 323, registreerimisnumbriga 876 AII. Sellega pani S.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdimõistetu S.J hoidub kõrvale kohtusse ilmumisest, tema asukoht ei ole teada ja ta on kuulutatud tagaotsitavaks alates 24.
2. 2004 aastast ning politsei andmetel on S.J lahkunud 06.11.2004.a. kell 20.34 Eesti Vabariigist . Vastavalt KrMS § 269 lg.2 p.2 võib erandlikult asja arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Süüdistatav S.J tunnistas end eeluurimisel süüdi ja kahetses toimepandut. Tema kaitsja M.Borunova pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. S.J süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule eeluurimisel tõendamist leidnud: 3 väärteoprotokolliga AB 596276 (tl.6); otsusega väärteoasjas nr. 2590,03,004695 31.10.2003 (tl.9); protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta (tl.10); väärteoprotokolliga AB 648418 ,kus S.J tunnistas, et ta oli ebakainena roolis (tl.11); S.J-i ütlustega, kus ta tunnistas , et oli joonud õlut (tl.12); Kahtlustatava S.J-i ütlustega, kus ta tunnistas oma süü ,kahetseb (tl.14-15); KarSReg väljavõttega ( tl.18-19); LJVO õiendiga – 4 korda trahvitud, kolm trahvi maksmata ( tl.20); Harju Maakohtu 11.03.2004.a. otsusega, millest nähtub, et S.J oli karistatud 1 aasta vangistusega katseajaga 3 aastat.(tl.23-29); Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et S.J-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus S.J süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid (alkoholi joobes juhtis ta veoautot, mis kohtu arvates kujutas endast olulist ohtu kõigile teistele liiklejatele) ning süüdlase isikut ning leiab, et S.J pole võimalik karistada rahalise karistusega. Tal tuleb tasuda ka 02.06.2000.a. kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus (KrK § 204 lg.3 järgi – rahaline karistus 4600 krooni; joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine .) ja menetluskulud; karistusregistri väljavõttest nähtub, et tasumata on tal ka hulgaliselt rahatrahve, mis on määratud varasemate väärtegude eest. Kohus peab põhjendatuks tema karistamist vangistusega. Kohus nõustub samas prokuröri taotlusega, et S.J-i suhtes, kes on kuulutatud tagaotsitavaks , ning 2 aastat hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale , tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna ta pani toime uue kuriteo katseajal. Õiguskorra kaitsmise huvides on vajalik lisakaristuse kohaldamine ning mootorsõiduki juhtimise õigus tuleb temalt ära võtta vähemalt kaheks aastaks. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni (alates 01.01.07.a.). Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 311, 312, § 269 lg.2 p.
3. Kohtunik