KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIME L Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.jaanuaril 2006. a Tartus Kriminaalasja number 1- 04-44 nr 01278003144 Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Kohtuis

§ 25

lg 2 - § 209 lg 2 p 1,

§ 344

lg 1 ja

§ 345

lg 1 järgi Prokurör Kristiina Laas Tsiviilhageja KÜ X seaduslik esindaja Tsiviilhageja KÜ X T.T. Maia Ploom lepinguline esindaja Kohtualune(süüdistatav) H.J Kohtualuse andmed kriminaalkorras karistamata, mittelahkumise kohta Kaitsja Advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON Juhindudes KrMK § 262,263,273-275,278, kohus Tõkend: allkiri elukohast Otsustas: 1 Süüdi tunnistada H.J KrK § 141 lg 1 järgi ja karistada teda 6(kuue)kuulise vangistusega. Süüdi tunnistada H.J

§ 25

lg 2 - 209 lg 2 p 1 järgi ja

§ 345

lg 1 järgi ning

§ 63lg 1 alusel karistada H.J-i 1(ühe) aasta pikkuse vangistusega.

Süüdi tunnistada H.J

§ 344

lg 1 järgi karistada teda 3(kolme)kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõista H.J-ile 1(üks) aasta ja 6(kuus) kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud vangistust H.J-ile ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.J ei pane 1 (ühe) aasta ja 6(kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid: elab määratud alalises elukohas; tuleb kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning täidab

§ 75

lg 2 p-s 1 sätestatud kohustust tasuda igakuiselt tsiviilhagi katteks 500 krooni KÜ-le X . Katseaeg algab kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KÜ X tsiviilhagi rahuldada. Mõista välja H.J-ilt KÜ-le X 55 717(viiskümmend viis tuhat seitsesada seitseteist) krooni ja 10 senti kahju hüvituseks. Mõista välja H.J-ilt KÜ-le X 9000(üheksa tuhat) krooni kriminaalmenetluses tehtud õigusabikulude katteks. Välja mõista H.J-ilt riigieelarvesse sundraha 4500 (neli tuhat viissada ) krooni ja menetluskulu 2228(kaks tuhat kakssada kakskümmend kaheksa) krooni ja 60 senti. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 (Tartu Maakohtu viitenumber 2800049874). Vabatahtlik tasumine 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Asitõendid Kriminaalasjas asitõendiks tunnistatud 1.KÜ X 2000.a. kassa väljamineku orderid nr 1, 6, 8, 12, 18, 21, 29, 31 ja 2001.a. kassaväljamineku orderid nr 2, 3, 7, 19, 20, 21 ning 23.03.2001.a. kassaväljamineku order (number puudub). 2.OÜ P 31.08.2000.a. arve nr 20/03, 31.10.2000.a. arve nr 20/04, 31.12.2000.a. arve nr 20/06, 30.01.2001.a. arve nr 21/00, 28.02.2001.a. arve nr 21/01, 28.02.2001.a. arve nr 2102, 30.04.2001.a. arve nr 2104, 30.04.2001.a. arve nr 21/05, 15.05.2001.a. arve nr 21/06 ja 15.05.2001.a. arve nr

2. OÜ R 15.08.2000.a. arve nr 2005, 31.08.2000.a. arve nr
3. 2
4. OÜ S 14.10.2000.a. arve nr 001005, 10.11.2000.a. arve nr 001108, 11.12.2000.a. arve nr
6. Neste Eesti AS 10.07.2000.a. kviitung nr 45913/0028, 27.07.2000.a. kviitung nr 39280/0028, 28.08.2000.a. kviitung nr 34548/0028, 24.09.2000.a. kviitung nr 39541/0028, 01.10.2000.a. kviitung nr 30899/0028, 13.11.2000.a. kviitungi nr 30317/0028, 21.11.2000.a. kviitung nr 32151/0028, 28.11.2000.a. kviitung nr 33674/0028, 17.12.2000.a. kviitung nr 37133/
8. Hydro Texaco Eesti AS 07.08.2000.a. kviitung nr 43325/0002, 12.09.2000.a. kviitung nr 47121/0002, 29.12.2000.a. kviitung nr 35634/
10. OÜ B 21.08.2000.a. arve-müügitšekk nr 11507, 11.10.2000.a. arvemüügitšekki nr
12. AS K 14.10.2000.a. saateleht-arve nr T1-4761, 31.10.2000.a. saateleht-arve nr T1-4973, 26.04.2001.a. saateleht-arve nr T1-
14. OÜ P 21.12.2001.a. avaldus Tartu Linna Maksuametile enam makstud käibemaksu tagastamiseks 1 lehel;
15. Oü P 2001.a. augustikuu käibedeklaratsioon 1 lehel.
16. OÜ M 2002.a. novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon 1 lehel;
17. Residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötluskindlustusmakse ning arvestatud sotsiaalmaks isikute lõikes 1 lehel;
18. OÜ M 2002.a. novembrikuu käibedeklaratsioon 1 lehel;
19. OÜ M 2002.a. detsembrikuu käibedeklaratsioon 1 lehel;
20. OÜ M 2003.a. jaanuarikuu käibedeklaratsioon 1 lehel;
21. Residendist füüsilise isiku 2002.a. tuludeklaratsioon R.T. nimele 1 lehel (A3 formaat); on suletud ümbrikus toimikusse kinnitatud (ümbrik asitõenditega)- jätta kriminaalasja juurde Kriminaalasjas asitõendiks tunnistatud arvuti AST BRAVO MS 4/66d; arvuti monitor HEWLETT PACKARD – ERGO 1024; arvuti klaviatuur, arvuti hiir ja kaks juhet , mis on T.T. vastutaval hoiul-vabastada vastutava hoiu alt kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusosalised esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Terviklik kohtuotsus koostatakse, kui kohtuotsuse resolutiivosale on esitatud kirjalik appellatsiooniteade ning otsus on sel juhul kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 15 päeva pärast apellatsioonteate kohtukantseleisse saabumist. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul tervikliku kohtuotsuse avaldamisest Tartu Maakohtu kantseleis. Esitatud süüdistus : H.J-i süüdistatakse selles , et tema: 3 Olles alates 06.07.2000.a. korteriühistu X juhatuse esimees, kellele KÜ üldkoosoleku poolt on pandud haldamis-, järelevalve-, juhtimis-, organisatsioonilised ja materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, s.o. ametiisikuks KrK § 160 mõttes, ning olles alates 28.04.2001.a. tagasi kutsutud KÜ X juhatuse esimehe ametikohalt, kuid kes omas juhatuse esimehe volituste lõppemisest olenemata KÜ X pangakonto suhtes käsutamisõigust ning olles jätkuvalt KÜ X juhatuse liikmeks, riisus oma ametiseisundi kuritarvitamise teel tema korralduses olevat KÜ X vara 61 774 krooni suuruses summas tehes ühistu arvelt ja kassast väljamakseid ilma korteriühistu juhatuse või üldkoosoleku vastava otsuseta alljärgnevalt: 31.07.2000.a. võttis Tartus, X asuva KÜ X kassast Neste Eesti AS (reg.kood. 10167511) Tartu Anne tn automaattankla 10.07.2000.a. kviitungi nr 45913/0028 alusel välja sularaha 100.- krooni ja omastas kassast väljavõetud raha; 24.08.2000.a. kandis Tartus, X asuva KÜ X Ühispanga arveldusarvelt nr 10220002953019 M.L. kuuluva OÜ R arveldusarvele nr 221013927438 OÜ R poolt 15.08.2000.a. väljastatud allkirjastamata arve nr 2005 alusel 1550 krooni ja 31.08.2000.a. väljastatud allkirjastamata arve nr 2006 alusel 4190 krooni, kokku 5740.- krooni, kuigi OÜ R ei osutanud KÜ-le X arvetel nimetatud teenuseid ning omastas ülekantud summa; 31.08.2000.a. võttis Tartus, X asuva KÜ X kassast Neste Eesti AS Tartu Anne tn automaattankla 27.07.2000.a. kviitungi nr 39280/0028, Hydro Texaco Eesti (reg.kood 10029186) UNO-X TARTU 1 automaattankla 07.08.2000.a. kviitungi nr 43325/0002, OÜ B kütuse arve-müügitšeki nr 11507 21.08.2000.a. ja Neste Eesti AS Tartu Anne tn automaattankla 28.08.2000.a. kviitungi nr 34548/0028 alusel sularaha 400.- krooni ja omastas selle; 20.09.2000.a. võttis Tartus, X asuva KÜ X kassast OÜ P, millise osaühingu juhatajaks oli H.J, poolt 31.08.2000.a. väljastatud allkirjastamata arve nr 20/03 alusel välja sularaha 4282.- krooni, kuigi OÜ P ei osutanud KÜ-le X arvel nimetatud teenust ning omastas kassast väljavõetud raha; 30.09.2000.a. võttis Tartus, X asuva KÜ X kassast Hydro Texaco Eesti UNOX TARTU 1 automaattankla 12.09.2000.a. kviitungi nr 47121/0002 ja Neste Eesti AS Tartu Anne tn automaattankla 24.09.2000.a. kviitungi nr 39541/0028 alusel välja sularaha 250.- krooni ja omastas selle. 31.10.2000.a. võttis Tartus, X asuva KÜ X kassast OÜ P, millise osaühingu juhatajaks oli H.J, poolt 31.10.2000.a. väljastatud allkirjastamata arve nr 20/04 alusel välja sularaha 4282.- krooni, kuigi OÜ P ei osutanud KÜ-le X arvel nimetatud teenust ning omastas kassast väljavõetud raha. 31.10.2000.a. võttis Tartus, X asuva KÜ X kassast OÜ S poolt 14.10.2000.a. väljastatud allkirjastamata arve nr 001005, AS K poolt 14.10.2000.a. väljastatud saateleht-arve nr T1-4761 ja 31.10.2000.a. väljastatud saateleht-arve nr T1-4973 ning OÜ B 11.10.2000.a. kütuse arve-müügitšeki nr 15919 ja Neste Eesti AS Tartu Anne tn automaattankla 01.10.2000.a. kviitung nr 30899/0028 alusel 3226.- krooni ja omastas kassast väljavõetud raha. Tegelikkuses OÜ S ei osutanud KÜ-le X arvel näidatud teenust ning AS K saateleht-arvete alusel ostetud printeritint ei olnud korteriühistule vajalik kulutus, kuna korteriühistu ei omanud printerit; 14.12.2000.a. võttis Tartus, X asuva KÜ X kassast OÜ S poolt 10.11.2000.a. väljastatud allkirjastamata arve nr 001108, millist teenust OÜ S KÜ-le X tegelikult ei osutanud, Neste Eesti AS Tartu Anne tn automaattankla 13.11.2000.a. kviitungi nr 30317/0028, 21.11.2000.a. kviitungi nr 32151/0028 ja 28.11.2000.a. kviitungi nr 33674/0028 alusel sularaha kokku 722.- krooni ja omastas kassast väljavõetud raha; 4 31.12.2000.a. võttis Tartus, X asuva KÜ X kassast OÜ P, millise osaühingu juhatajaks oli H.J, poolt 31.12.2000.a. väljastatud allkirjastamata arve nr 20/06 alusel sularaha 4282.- krooni, kuigi tegelikult OÜ P ei osutanud KÜ-le X arvel märgitud teenust, ning omastas kassast väljavõetud raha; 10.01.2001.a. võttis Tartus, X asuva KÜ X kassast OÜ S poolt 11.12.2000.a. väljastatud allkirjastamata arve nr 001201, millist teenust OÜ S KÜ-le X tegelikult ei osutanud ning Hydro Texaco Eesti PÕLTSAMAA UNO-X automaattankla 29.12.2000.a. kviitungi nr 35634/0016 ja Neste Eesti AS Tartu Anne tn automaattankla 17.12.2000.a. kviitungi nr 37133/0028 alusel sularaha kokku 722.krooni ja omastas kassast väljavõetud raha; 30.01.2001.a. võttis Tartus, X asuva KÜ X kassast OÜ P , millise osaühingu juhatajaks oli H.J, poolt 30.01.2001.a. väljastatud allkirjastamata arve nr 21/00 alusel sularaha 5062.- krooni, kuigi tegelikult OÜ P ei osutanud KÜ-le X arvel märgitud teenust, ning omastas kassast väljavõetud raha; 28.02.2001.a. võttis Tartus, X asuva KÜ X kassast OÜ P , millise osaühingu juhatajaks oli H.J, poolt 28.02.2001.a. väljastatud allkirjastamata arve nr 2102 alusel sularaha 4282.- krooni, kuigi tegelikult OÜ P ei osutanud KÜ-le X arvel märgitud teenust, ning omastas kassast väljavõetud raha; 23.03.2001.a. võttis Tartus, X asuva KÜ X kassast OÜ P , millise osaühingu juhatajaks oli H.J , poolt 28.02.2001.a. väljastatud allkirjastamata arve nr 21/01 alusel sularaha 5062.- krooni, kuigi tegelikult OÜ P ei osutanud KÜ-le X arvel märgitud teenust, ning omastas kassast väljavõetud raha; 30.03.2001.a. kandis Tartus, X asuva KÜ X Hansapanga arveldusarvelt nr 221015404593 enda isiklikule arveldusarvele nr 1100772305 Hansapanga 2120.krooni ja omastas selle; 30.04.2001.a. võttis Tartus, X asuva KÜ X kassast OÜ P , millise osaühingu juhatajaks oli H.J, poolt 30.04.2001.a. väljastatud allkirjastamata arve nr 2104 alusel sularaha 4282.- krooni ja 30.04.2001.a. väljastatud allkirjastamata arve nr 21/05 alusel välja sularaha 3200.- krooni, kuigi tegelikult OÜ P ei osutanud KÜ-le X nimetatud arvetel märgitud teenuseid, ning omastas kassast väljavõetud raha kokku 7482 krooni; 30.04.2001.a. võttis Tartus, X asuva KÜ X kassast AS K poolt 26.04.2001.a. väljastatud saateleht-arve nr T1-1855 alusel ostetud printeritindi eest sularaha 670 krooni, raisates sel viisil korteriühistu vara, kuivõrd korteriühistu ei omanud printerit; 07.05.2001.a. kandis Tartus, X asuva KÜ X Ühispanga arveldusarvelt nr 10220002953019 OÜ P , millise osaühingu juhatajaks oli H.J, arveldusarvele nr 221013836095 OÜ P poolt 30.04.2001.a. väljastatud allkirjastamata arve nr 21/05 ja 15.05.2001.a. väljastatud arve nr 21/06 alusel kokku 13090.- krooni ja omastas nimetatud summa, kandes raha edasi R.L. isiklikule arveldusarvele Hansapangas; 1 Sellega pani H.J toime KrK § 141 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. võõra vara riisumise ametiisiku poolt oma ametiseisundi kuritarvitamise teel ja süüdlase korralduses oleva vara raiskamise. • eesmärgiga saada riigilt võõrast vara pettuse teel, esitas 21.09.2001.a. Tartus, Raekoja plats 10 asuvale Tartu Linna Maksuametile teadvalt valeandmeid sisaldava OÜ P 2001.a. augustikuu käibedeklaratsiooni, kus näitas kaupade ja teenuste soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu OÜ R arve nr 2001084 ja OÜ S arve nr 010829 alusel kokku 28 078 krooni suuruses summas, kuigi tegelikult OÜ P ei ostnud nimetatud äriühingutelt arvetel nimetatud teenuseid. 28.12.2001.a. esitas Tartu Linna maksuametile avalduse enammakstud käibemaksu tagastamiseks summas 28 078 5 krooni. Kuna maksuamet tuvastas, et käibedeklaratsioon sisaldab valeandmeid ning OÜ P ei ole ostnud OÜ-lt R ja OÜ S teenuseid, maksuamet käibemaksu ei tagastanud.

§ 209

lg 2 p 1 täheldatud isikuna, varalise kasu saamise eesmärgil, esitas 23.12.2002.a. Põlvas, Kesk 11 asuvale Kagu Maksuameti Põlva talitusele OÜ M ebaõigete andmetega 2002.a. novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni (vorm TSD) ja selle lisa nr 1 eesmärgiga taotleda R. T kui füüsilise isiku nimelt riigilt tagasi enammakstud tulumaksu. 23.12.2002.a. esitas Kagu Maksuameti Põlva talitusele ebaõigeid andmeid sisaldava OÜ M 2002.a. novembrikuu käibedeklaratsiooni, deklareerides käibedeklaratsioonil OÜ M poolt kaupade ja teenuste ostmisel enammakstud käibemaksu 10 900 krooni, kuigi tegelikult OÜ-l M käive puudus, soovides tagastamisele kuuluvat enammakstud käibemaksu kanda teiste riiklike maksude (tulu-, sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse) katteks ning kustutada sellega OÜ M maksukohustus. 31.03.2003.a. esitas Tartu Maakonna Maksuametile R.T. nimel enda poolt võltsitud ebaõigeid andmeid sisaldava residendist füüsilise isiku 2002.a. tuludeklaratsiooni, kuhu kandis ebaõiged andmed selle kohta, et R. T sai 2002.a. OÜ-st M ja OÜ-st M tulu vastavalt 30 000 ja 12 000 krooni, millelt peeti kinni tulumaks vastavalt 7800 ja 2860 krooni, kuigi tegelikult R.T. ei saanud 2002.a. nimetatud äriühingutest tulu, kusjuures palus väidetavalt R.T. poolt enammakstud tulumaksu 3188 krooni kanda OÜ M pangakontole, mille allkirjaõiguslikuks isikuks on H.J. Kuna maksuamet tuvastas, et OÜ-l M käive puudub ja esitatud käibedeklaratsioon sisaldab valeandmeid, siis tagastamisele kuuluvat enammakstud käibemaksu teiste riiklike maksude katteks ei kantud. Samuti ei kantud OÜ M arveldusarvele R.T. residendist füüsilise isiku 2002.a. tuludeklaratsiooni alusel väidetavalt R.T. poolt enammakstud tulumaksu, kuna Maksuamet tegi kindlaks, et R.T. ei ole nimetatud äriühingutest tulu saanud, mistõttu H.J poolt toimepandud kelmus jäi katsestaadiumisse. Seega pani H.J toime

§ 25

lg 2 - § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o., varalise kasu saamise katse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutluse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse. • ajavahemikul 20.12.2002.a. kuni 20.02.2003.a. võltsis Tartumaal, Haaslava vallas, X külas asuva OÜ M 2002.a. novembrikuu käibedeklaratsioonil, 2002.a. detsembrikuu käibedeklaratsioonil ja 2003.a. jaanuarikuu käibedeklaratsioonil andmeid OÜ M käibe, sellelt arvestatud käibemaksu, sisendkäibemaksusumma ning enammakstud käibemaksu kohta ja OÜ M juhatuse liikme R.T. allkirja eesmärgiga esitada võltsitud deklaratsioonid Tartu Maakonna Maksuametile enammakstud käibemaksu tagasisaamiseks. • 10.12.2002.a. võltsis Tartumaal, Haaslava vallas, X külas asuva OÜ M 2002.a. novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonil (vorm TSD) ja selle lisal nr 1 andmeid R.T. ile OÜ M poolt tehtud väljamaksete ja sellelt arvestatud sotsiaalmaksu, kinnipeetud tulumaksu, kinnipeetud ja arvestatud töötuskindlustusmakse ning kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse kohta eesmärgiga esitada ebaõigete andmetega 6 deklaratsioonid maksuametile selleks, et taotleda R.T. nimelt riigilt tagasi enammakstud tulumaksu. Selleks võltsis H.J 2003.a. alguses eeluurimisel täpselt kindlaks tegemata ajal R.T. nimel residendist füüsilise isiku 2002.a. tuludeklaratsiooni, kuhu kandis ebaõiged andmed selle kohta, et R.T. sai 2002.a. OÜst M ja OÜ-st M tulu vastavalt 30 000 ja 12 000 krooni, millelt peeti kinni tulumaks vastavalt 7800 ja 2860 krooni, kuigi tegelikult R.T. ei saanud 2002.a. nimetatud äriühingutest tulu. Sellega pani H.J toime

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

dokumentide, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. • 23.12.2002.a. esitas Kagu Maksuameti Põlva talitusele Tartumaal, Haaslava vallas, X külas asuva OÜ M ebaõigete andmetega 2002.a. novembrikuu käibedeklaratsiooni, 21.01.2003.a. ebaõigete andmetega 2002.a. detsembrikuu käibedeklaratsiooni, 21.02.2003.a. ebaõigete andemetega 2003.a. jaanuarikuu käibedeklaratsiooni eesmärgiga saada riigilt tagasi enammakstud käibemaksu. • 23.12.2002.a. esitas Kagu Maksuameti Põlva talitusele OÜ M ebaõigete andmetega 2002.a. novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni (vorm TSD) ja selle lisa nr 1 eesmärgiga taotleda R. Teevahi kui füüsilise isiku nimelt riigilt tagasi enammakstud tulumaksu, milleks esitas 31.03.2003.a. Tartu Maakonna Maksuametile R.T. nimel H.J poolt võltsitud ebaõigeid andmeid sisaldava residendist füüsilise isiku 2002.a. tuludeklaratsiooni, kusjuures palus enammakstud tulumaksu kanda OÜ M pangakontole, mille allkirjaõiguslikuks isikuks on H.J. Sellega pani H.J toime

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

võltsitud dokumentide kasutamise, mille alusel on võimalik omandada õigusi. Kuriteoga on KÜ-le X tekitatud kahju 61 774 krooni suuruses summas, kahju on hüvitamata. Tsiviilhagi on kriminaalasjas esitatud 11.02.2004.a. KÜ X poolt summas 61 774 krooni. (III kd tl 202-203) Vara arestitud ei ole Eeluurimiskulud: ekspertiisi maksumus 1260 krooni.(III kd tl 154) Kriminaalasjas on asitõendiks tunnistatud: (II kd tl 147, 203; II kd tl 157) 1. KÜ X 2000.a. kassa väljamineku orderid nr 1, 6, 8, 12, 18, 21, 29, 31 ja 2001.a. kassaväljamineku orderid nr 2, 3, 7, 19, 20, 21 ning 23.03.2001.a. kassaväljamineku order (number puudub). 2. OÜ P 31.08.2000.a. arve nr 20/03, 31.10.2000.a. arve nr 20/04, 31.12.2000.a. arve nr 20/06, 30.01.2001.a. arve nr 21/00, 28.02.2001.a. arve nr 21/01, 28.02.2001.a. arve nr 2102, 30.04.2001.a. arve nr 2104, 30.04.2001.a. arve nr 21/05, 15.05.2001.a. arve nr 21/06 ja 15.05.2001.a. arve nr 2107. 3. OÜ R 15.08.2000.a. arve nr 2005, 31.08.2000.a. arve nr 2006. 4. OÜ S 14.10.2000.a. arve nr 001005, 10.11.2000.a. arve nr 001108, 11.12.2000.a. arve nr 001201. 5. Neste Eesti AS 10.07.2000.a. kviitung nr 45913/0028, 27.07.2000.a. kviitung nr 39280/0028, 28.08.2000.a. kviitung nr 34548/0028, 24.09.2000.a. kviitung nr 39541/0028, 01.10.2000.a. kviitung nr 30899/0028, 13.11.2000.a. kviitungi nr 7 30317/0028, 21.11.2000.a. kviitung nr 32151/0028, 28.11.2000.a. kviitung nr 33674/0028, 17.12.2000.a. kviitung nr 37133/0028. 6. Hydro Texaco Eesti AS 07.08.2000.a. kviitung nr 43325/0002, 12.09.2000.a. kviitung nr 47121/0002, 29.12.2000.a. kviitung nr 35634/0016. 7. OÜ B 21.08.2000.a. arve-müügitšekk nr 11507, 11.10.2000.a. arvemüügitšekki nr 15919. 8. AS K 14.10.2000.a. saateleht-arve nr T1-4761, 31.10.2000.a. saateleht-arve nr T1-4973, 26.04.2001.a. saateleht-arve nr T1-1855. 9. OÜ P 21.12.2001.a. avaldus Tartu Linna Maksuametile enam makstud käibemaksu tagastamiseks 1 lehel; 10. Oü P 2001.a. augustikuu käibedeklaratsioon 1 lehel. 11. OÜ M 2002.a. novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon 1 lehel; 12. Residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötluskindlustusmakse ning arvestatud sotsiaalmaks isikute lõikes 1 lehel; 13. OÜ M 2002.a. novembrikuu käibedeklaratsioon 1 lehel; 14. OÜ M 2002.a. detsembrikuu käibedeklaratsioon 1 lehel; 15. OÜ M 2003.a. jaanuarikuu käibedeklaratsioon 1 lehel; 16. Residendist füüsilise isiku 2002.a. tuludeklaratsioon R.T. nimele 1 lehel (A3 formaat); mis on suletud ümbrikus toimikusse kinnitatud (ümbrik asitõenditega). Kriminaalasjas on asitõendiks on tunnistatud: 1. arvuti AST BRAVO MS 4/66d; 2. arvuti monitor HEWLETT PACKARD – ERGO 1024; 3. arvuti klaviatuur, arvuti hiir ja kaks juhet; mis on antud T.T. kätte vastutavale hoiule.(II kd tl 123-124, 139-140) H.J ei tunnistanud end süüdi temale esitatud süüdistustes. II Kohtulikul uurimisel selgunud asjaolud KrK § 141 1 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu Tunnistaja T.K. on eeluurimisel (I kd tl 68-69) ja kohtus andnud ütlusi selle kohta, et 02.10.-14.12.2001. a revideeris tema KÜ-d X , kusjuures revideeritav periood käsitles ajavahemikku 1999.-2001. a september. Ühistu raamatupidamist oli kuni 11.08.2000. a peetud käsitsi ja alates 15.08.2001. a samuti käsitsi. Vahepealsel perioodil (11.08.2000. a - 15.08.2001.

1. a)raamatupidamine puudus, kuid olid olemas süstematiseerimata algdokumendid ja koondregister kassa kohta. Revideerimisel selgus, et OÜ P , kelle juhatuse liikmeks oli H.J ise, oli ühistule neljal korral esitanud arve, millele on märgitud tasumisviisina “esimehe palgafondi arvelt”, kuid puudus palk või teenuse nimetus, mille eest arved esitati. Arvetel puudus väljastaja allkiri. Arvete eest tasumine kajastus ka H.J-i poolt koostatud kassaraamatus. Kassaorderitel, milliste alusel olid nimetatud kanded pearaamatusse tehtud, puudusid raha vastu võtnud isikute allkirjad. Kontrollimisel selgus, et ühistu sularaha arvestust oli peetud puudulikult (kassaraamatus ei kajastunud sissetulekuna 30.03.2001. a pangaarvelt H.J-i pangaarvele kantud summa 2120 krooni). Ajavahemikul 8 11.08.2000. a – 15.08.2001. a oli H.J juhatuse esimehena teinud ühistu nimel alljärgnevaid ühistu põhikirjalise tegevusega mitteseotud kulutusi: 10.07.2000. a kütus 100 krooni, 27.07.2000. a kütus 100 krooni, 21.08.2000. a kütus 100 krooni, 28.08.2000. a kütus 100 krooni, 07.08.2000. a kütus 100 krooni, 24.09.2000. a kütus 50 krooni, 12.09.2000. a kütus 200 krooni, 01.10.2000. a kütus 50 krooni, 11.10.2000. a kütus 208 krooni, 14.10.2000. a raamatupidamisprogrammi häälestamine 1888 krooni, 14.10.2000. a printeritint 540 krooni, 31.10.2000. a printeritint 540 krooni, 13.11.2000. a kütus 100 krooni, 10.11.2000. a raamatupidamise ümberhäälestamine 472 krooni, 21.11.2000. a kütus 50 krooni, 28.11.2000. a kütus 100 krooni, 11.12.2000. a raamatupidamise ümberhäälestamine 472 krooni, 12.12.2000. a kütus 100 krooni, 29.12.2000. a kütus 150 krooni ja 26.04.2001. a printeritint 670 krooni. Need kulud ei seondunud ühistu põhikirjalise tegevusega seetõttu, et tunnistaja ei tuvastanud ühistul ei auto, arvuti ega ka printeri olemasolu. Revideerimisega tehti kindlaks seegi, et ühistule oli kahel korral esitanud arveid OÜ R : 15.08.2000. a muru niitmise eest X haljasalal 7,45 tunni eest kokku 1550 krooni ja 30.08.2000. a juuliaugust raamatupidamisteenuse eest kokku 4282 krooni. Eelnimetatud arved olid allkirjastamata, puudusid ka töö üleandmise aktid. Tunnistaja palus H.J esitada lepingud, mille alusel väljamakseid teostati. Mingid arved olid tal olemas, aga lepinguid tunnistaja mäletamist mööda ei olnud. Programmi häälestusteenuse kohta mingi algdokument oli, arve oli kindlasti. Muruniitmise kohta vist olid OÜ R i arved. Arved, mis olid tehtud kas OÜ R või OÜ P nimele, olid allkirjastamata. Tunnistaja püüdis neid äriühinguid leida, kelle arved olid esitatud. P i esindaja vist oli H.J ise. Mingid dokumendid H.J esitas selle kohta, et OÜ P on need summad kätte saanud ja kasutab majandustegevuseks. Vist olid samasugused allkirjastamata dokumendid. Tunnistaja S.S. andis kohtus ütlusi selle kohta, et 06.07.2000. aasta toimus KÜ X üldkoosolek, kus valiti uus 6-liikmeline juhatus. Ühehäälselt valiti juhatajaks H.J ja raamtupidajaks tunnistaja. Juhatuse esimehe palgaks sai 1200 krooni pluss 100 krooni telefoni eest, raamatupidaja omaks aga 1000 krooni pluss 100 krooni telefoni kasutamiseks - nii nagu oli kinnitatud juba jaanuaris 2000. a. Mingeid lisatasusid ette ei olnud nähtud. Kas juuli lõpul või augusti alguses tõi S. S H.J-i kirjalikul korraldusel ühistu eelmiselt raamatupidajalt J. L ära raamatupidamisdokumendid, mille kohta koostati ka üleandmise ja vastuvõtmise akt. Tunnistaja sai enda kätte kõik dokumendid peale pearaamatu (hiljem selgus, et pearaamatu andis J. L otse H.J-ile ) ja 1999. aasta bilansi ning andis need edasi H.J-ile , kes soovis neid vaadata. Nädala pärast, kui tunnistaja neid tagasi küsis, siis H.J ei andnud, väites, et tunnistaja ei oska raamatupidamist teha. S.S. ei näinud neid dokumente enne, kui KÜ X need politsei käest tagasi sai, mistõttu tema ei saanud ühistu raamatupidamisega tegeleda. Juhatuse koosolekuid protokollis enamasti H.J . Mitte ühtki protokolli ta juhatusele ei esitatud, kuigi seda temalt korduvalt nõuti. Ka ei näidanud H.J juhatuse liikmetele mitte ühtki dokumenti. A.V. pea igal koosolekul nõudis kasvõi mustandi vormis paberile kirjutatuna tema kulusid. Ainus jutt oli, et raha ei ole, raha ei ole. 28. aprillil 2001 , kui juba kuu aega oli aruannete esitamise tähtaeg möödas, juhatuse koosolekul kolm inimest leidsid, et ei soovi enam H.J-i esimeheks. Tehti protokoll ja paberid, mindi panka, suleti mõlemad arved, nii Hansa- kui Ühispangas. Kuna äriregistris oli ikka veel vana juhatus kirjas, oli H.J veel õigus pangatehinguid teha. Ta läks järgmisel päeval panka ja kandis kogu arvel oleva summa, s.o 13 090 krooni oma arvele. Korteriühistu arvele jäi ainul 9 paarkümmend senti. Käidi uuesti Hansapangas ja paluti see arve sulgeda. Ühispank sulges selle arve ka. Mai keskel tegi juhatus koosoleku, kuhu anti kutse ka H.J-ile, kuid tema sinna kohale ei tulnud. Juhatus valis uue esimehe, tunnistajale tehti ülesandeks hakata tegema raamatupidamist sellest hetkest, kui dokumendid kätte saab. Kui KÜ X oma raamatupidamisdokumendid politseist tagasi sai, selgus, et pearaamatusse polnud H.J-i ametsioleku ajal ühtegi sissekannet tehtud. Üle oli kantud nii H.J-i kui M.L. teise firma arvele raamatupidamise teenuse tasusid. Neid oli ette makstud kuni 30.06.2001. a, kusjuures ühte kuud oli makstud topelt – nii kassa kaudu kui ka panga kaudu. OÜ-tega P ja R ei olnud korteriühistul ühtegi lepingut sõlmitud. Mitte ühelgi juhatuse koosolekul ei olnud arutatud nende teenuste osutamist. Muruniitmise kohta teadis tunnistaja öelda seda, et L. B oli 2001. a juulikuul näinud, et üks inimene niitis muru riigi maa peal. Ta oli küsinud muruniitjalt, mis ta teeb seal. Mees ütles, et niidab muru. Mees jättis oma töö pooleli, päev-paar hiljem nägi L. B heakorrafirmat, mis seal muru niitis, ja palus, et ta nende maalt ka niidaks. Korteriühistul on väike mururiba, kõige rohkem 2 meetrit. Maja taga on ainult põõsad ja puud, seal pole midagi niita. Maksimaalselt 1,5 kuni 2 tundi läheb niitmiseks. Kütuse ostmise kohta rääkis tunnistaja, et H.J oli isiklik auto olemas, kuid ühistul ei olnud temaga lepingut sõlmitud isikliku sõiduauto kasutamise kohta. Kunagi, kui H.J selle kohta küsis, siis tegi tunnistaja talle selgeks, et seda ei tohi olla, kuna selleks pole luba antud. Korteriühistule H.J-i poolt soetatud arvutiga seoses tunnistaja selgitas, et arvutit nägi tema esimest korda siis, kui politsei selle tagastas. Arvutipoisid ütlesid, et see on mõnesaja krooni eest ostetud vana arvuti, samuti mainisid nad, et seal arvutis ei olnud raamatupidamisprogrammi ega ühtegi KÜ-d X puudutavat dokumenti. 07.01.2001. a toimunud juhatuse koosoleku kohta selgitas tunnistaja, et juhatuse esimehe auto-ja telefonikompensatsioonide teemal toimus vaid arutelu, mingit otsust selle kohta vastu ei võetud. Sel koosolekul andis H.J lihtsalt teada, et ta on omale raha võtnud. Tunnistaja tegi H.J-ile selgeks, et omavoliliselt, st ilma vastavasisulise otsuseta raha võtta ei tohi. Protokolli lisana esitatud kulude paberit H.J koosolekul ei esitanud. Millal see on koostatud, seda tunnistaja ei tea. Tunnistaja J.L. andis eeluurimisel (I kd tl 64-65) ja kohtus ütlusi, millest nähtuvalt tema töötas KÜ X raamatupidajana alates selle loomisest kuni 2000. a septembrikuuni. 07.07.-15.10.2000. a tegi tunnistaja bilanssi ja kviitungeid. Töid teostas ta isikliku arvuti ja raamatupidamisprogrammiga, pearaamatut pidas käsitsi. Kuna oli näha, et uus juhatuse esinaine ei usaldanud teda, teatas ta, et ei soovi enam KÜ-le raamatupidamise teenust osutada. Töölepingut temaga keegi ei lõpetanud. 15. septembril 2000. a andis tunnistaja enda käes olnud raamatupidamisdokumendid üle S. S, mille kohta koostati ka üleandmise-vastuvõtmise akt. Dokumente üle võttes ütles S. S, et tema hakkab töötama raamatupidajana. Aga pärast kuulis tunnistaja, et S. S käest võttis H.J omakorda dokumendid ära ja tema ei töötanud raamatupidajana. 04.10.2000. a tõid A.V. ja V.Z. tunnistaja kätte raamatupidamise dokumendid, mis olid vajalikud septembrikuu kohta käivate üürikviitungite koostamiseks. Selle kohta vormistati ka akt. Aktiga ta nimetatud dokumendid ka tagastas. 2000. a septembrikuu eest maksis talle palka S.S. 2001. a sügisel, ning ta andis palgalehele selle kohta ka allkirja. 2000. a augustikuu eest sai ta töötasu kätte posti kaudu. Seda, kas ta 2000. a oktoobrikuu eest töötasu sai, tunnistaja ei mäleta. 10 Tunnistaja E.B. kohtus antud ütlustest ilmneb, et ükskord, kui H.J oli veel esinaine, siis nägi ta, kuidas hoovis, viimase sektsiooni juures üks võõras 35- kuni 40aastane eesti mees muruniitjaga muru niitis. Küsimuse peale, kui palju talle niitmise eest maksti, mees naeris. Enda meelest ei ole tunnistaja seda meest rohkem näinud. Kui ühistu esimeheks sai L. S, siis hakkas korteriühistu muru niitma tunnistaja. Tegu on 5-sektsioonilise majaga, mõlemalt poolt oli vaja niita. Maa-ala täpseid mõõtmeid tunnistaja ei oska öelda: hoovi poolt on natuke laiem ala, teiselt poolt kitsam, pikkus on umbes 75 meetrit, laius paar meetrit. Teisel pool ei ole igal pool muru, vaid on juppide kaupa. Tunnistajal võttis muruniitmine aega umbes 2,5-3 tundi. Ühe korra eest maksti umbes 300 krooni ringis. Tunnistaja V.Z. kohtus antud ütluste kohaselt on tema KÜ X juhatuses olnud 5 aastat ega ole kordagi juhatuse koosolekutelt, mis toimusid iga poolteise või kahe kuu tagant, puudunud. Protokolle juhatuse koosolekutel kunagi ei kirjutatud. 07.01.2001. a protokolli tunnistaja näinud ei ole, mingeid allkirju ta sinna pannud ei ole. Ka koosoleku lisa ei ole ta kunagi näinud. H.J ei toonud kunagi juhatuse koosolekutele pabereid tutvumiseks, kuigi nende kohta päriti. Koosolekutel juhatuse esimehele 350 krooni suurusest hüvituse maksmisest juttu ei ole olnud. Tunnistaja L.S. andis kohtus ütlusi, millest nähtuvalt oli ta ajal, mil H.J oli KÜ Mõisvahe Kolmik juhatuse esimees, juhatuse liige. 07.01.2001. a juhatuse koosoleku protokolli ei ole ta näinud. Sellele protokollile ta alla ei ole kirjutanud, arvatavasti pani ta allkirja kuhugi mustandile. Ka ei ole tunnistaja näinud protokolli lisasid. Kui midagi otsustati või lahendati küsimusi, siis oli ettepanek otsus vastu võtta ja see pandi kirja. Kompensatsioonidest ei olnud juttu suurel koosolekul, sellest ei olnud ka juhatuse koosolekul juttu. Üldse pole hüvitustest juttu olnud. Tunnistaja M.M. andis kohtus ütlusi, mille kohaselt on tema olnud mõnel korral, sh ka ajal, mil H.J oi juhatuse esimees, KÜ X juhatuse liige. Kohe esimesel juhatuse koosolekul oli juttu ka ühistu raamatupidaja töölevõtmisest ja valimisest. Tunnistaja ei mäleta, kelle H.J raamatupidajaks valis. Raamatupidamisest ei jaga tunnistaja enda väidetel midagi, kuid talle jäi üldmulje, et sellega oli kõik korras – vee- ja küttearved olid makstud, prügivedu töötas, kojamees töötas. Vana raamatupidaja edasi ei töötanud, kuid dokumente ka üle ei andnud. Tükk aega läks, enne kui H.J dokumendid enda kätte sai. 2000.-2001. a juhatuse koosolekud toimusid. Niipalju, kui tunnistaja mäletab, neid ka protokolliti ja allkirjastati koosoleku lõppedes kohalolnute poolt. Tunnistaja teadmist järgi oli juhatajale määratud telefonikompensatsioon. Ja kui ta ühistu asju ajas, siis oli ka bensiinikompensatsioon. See oli iga juhatusega nii. Kes kulude kompenseerimist otsustas, seda tunnistaja ei tea. Ka ei mäleta tunnistaja, kas mõnel koosolekul esitati taotlust kompensatsiooni maksmiseks. 07.01.2001. a juhatuse koosoleku protokolli ja selle lisade kohta selgitas tunnistaja, et hästi ta seda koosolekut ei mäleta. Allkirjad on tema arust nende inimeste omad, kes koosolekust osa võtsid. Seda, kas protokoll tehti kohe või hiljem, tunnistaja ei mäleta. Võib-olla oli nii, et kui oli väga soditud, siis tehti hiljem ümber ja koguti allkirju. Protokolli lisa kohta tunnistaja ei mäleta, kas ta seda varem näinud on või ei. Tunnistaja V.V. , KÜ X raamatupidaja alates 2003. a, on kohtus andnud ütlusi, mille kohaselt H.J-i ajal oli esimehe palk 1100 krooni + telefoni kasutuse eest 100 krooni. Kuna H.J ei olnud nõuetekohaseid dokumente (juhatuse või 11 üldkoosoleku otsust) siis ei tehtud talle seda 100-kroonist arvestust. Isikliku sõiduauto kasutamise lepingut ei olnud vormistatud. Autokompensatsiooni ei või muidu välja maksta, kui pole üldkoosoleku või juhatuse otsust. Ka ei olnud juhatuse poolt alla kirjutatud ühtki sellist otsust, mis oleks tellinud raamatupidamisteenuseid. Tunnistaja M.L. eeluurimisel (I kd tl 52) ja kohtus antud ütlustest nähtuvalt olid tema ja H.J OÜ R omanikud. H.J oli ühtlasi ka äriühingu raamatupidaja. 2000. a augustis - tunnistaja ei mäleta, mitmel korral - käis tunnistaja H.J-i palvel niitmas KÜ-le X kuuluvat muru. Niitmist vajava tüki näitas tunnistajale ette H.J . Korteriühistu territoorium oli suur ja selle niitmiseks kulus mitu päeva. Niitmiseks kasutas M. L oma niidukit ja sai selle eest KÜ juhatuse esimehega eelnevalt kokkulepitud tasu. Muruniitmise teenust osutas tunnistaja kui OÜ R ja ka arve kirjutati selle osaühingu nimele. Samuti kanti raha OÜ R arvele. Mingil ajal osutas OÜ R KÜ-le X ka raamatupidamisteenust. Millal täpselt see oli, seda tunnistaja ei mäleta, kuna sellega tegeles H.J. Tunnistaja P.P. eeluurimisel antud (I kd tl 66-67) ja kohtus avaldatud ütluste kohaselt KÜ-ga X on ta kokku puutunud oma tuttava H.J-i kaudu. KÜ-le müüs OÜ S arvuti koos monitoriga. OÜ S arvel nr 000801 on tema allkiri, kuid ta ei oska öelda, kas tema trükkis arve või mitte. Ta ei oska öelda, kas OÜ S arved nr 001005 14.10.2000. a, nr 001108 10.11.2000. a ja arve nr 001201 11.12.2000. a on tema trükitud või mitte ja ta ei tea miks neil puudub tema allkiri, sest tavaliselt kirjutab ta alati alla. Tema ei tea, mis on arvuti ümberhäälestamine ja raamatupidamisprogramme tema ei tunne. Mis töid OÜ S KÜ-le X teostas, ta ei tea. Kogu selle aja, mil ta oli OÜ S juhatuse liige, ei olnud firmal ühtegi töötajat peale tema. OÜ-le S teostas raamatupidamist H.J , kuid ta ei olnud palgaline töötaja. Raamatupidamise eest sai H.J tasu mingi H.J-ile kuuluva firma kaudu, mis osutas raamatupidamise teenust OÜ-le S. Ta ei mäleta, mis firma see võis olla, kuid see võis olla OÜ P . Tunnistaja A.V. kohtus antud ütluste järgi osutas tema eraisikuna H.J-ile kui eraisikule teenust, mille sisuks oli ühistu raamatupidamist teha võimaldava faili disainimine, arvutisse installeerimine ja selle kasutamise õpetamine. Tunnistaja ei mäleta, millise arvutiga tegu oli, küll aga mäletab tunnistaja, et arvuti asus H.J-i korteris. A. V käis selle tehinguga seoses mitmel korral H.J-i juures, kuid ei suuda meenutada mitu töötundi see võis olla. Tunnistaja käis seal vastavalt H.J-i soovile, st siis, kui oli jälle midagi vaja ümber teha. Teenuse tasus oldi eelnevalt kokku leppinud. Tasu summat ei mäleta, suurusjärk võis olla 1000 krooni. Mingit arvet tunnistaja ei väljastanud. P.P. nimelist isikut tunnistaja ei tunne, pole kuulnudki. Ka pole tunnistaja kunagi töötanud OÜ-s S, pole sellisest osaühingust kuulnudki. Kohtus avaldatud 06.07.2000. a KÜ X liikmete (korduv)üldkoosoleku protokollist (koopia III kd tl 21-22) nähtuvalt valiti korteriühistule uus juhatus koosseisus H.J , S. S, M. M, V. Z, A.V. ja L. S. Kohtus avaldatud 06.07.2000. a KÜ X juhatuse koosoleku protokolli (koopia III kd tl 17) kohaselt toimus 06.07.2000. a KÜ X uue juhatuse koosolek, kus juhatuse esimeheks valiti H.J ja raamatupidajaks S. S. 12 Kohtus avaldatud Tartu Maakohtu registriosakonnale esitatud avaldusest (ärakiri II kd tl 34) nähtub taotlus KÜ X juhatuse liikme H.J-i registrisse kandmiseks. Kohtus avaldatud 17.08.2000. a KÜ X juhatuse erakorralise koosoleku protokolli nr 1 (II kd tl 107) kohaselt otsustati anda KÜ X Ühispanga arveldusarve allkirjaõigus H.J-ile . Kohtus avaldatud 18.01.2000. a KÜ X üldkoosoleku protokollist (III kd tl 3-4) ilmneb, et raamatupidaja palgaks määratakse 1000 krooni ja esimehe palgaks 1200 krooni Kohtus avaldatud Hansapanga 09.07.2001. a kirjast nr 1100940-031/019528-2 (I kd tl 201) nähtub, et H.J omab Hansapangas arveldusarvet nr 1100772305, R. H.J arvelduskontot nr 221016473947 ja OÜ P arvelduskontot nr 221013836095. Kohtus avaldatud KÜ X Hansapanga konto ajavahemiku 01.07.2000. a kuni 31.05.2001. a väljavõttest (I kd tl 175-179) nähtub, et 30.03.2001. a on H.J-i isiklikule arvele (kassasse) kantud 2120 krooni ja 07.05.2001. a on OÜ-le P arve alusel kantud 13 090 krooni, mis on samal päeval arvelt välja võetud. Kohtus avaldatud KÜ X Ühispanga konto ajavahemiku 01.07.2000. kuni 31.05.2001. väljavõttest (I kd tl 182-199) nähtub, et 24.08.2000. a on OÜ-le R tasutud arve nr 2006 alusel 4190 krooni ja arve nr 2005 alusel 1550 krooni. Kohtus avaldatud OÜ R Hansapanga arvelduskonto nr 221013927438 väljavõtte (I kd tl 213) järgi on 24.08.2000. a KÜ X arveldusarvelt kantud OÜ R arveldusarvele arve nr 2005 alusel 1550 krooni ja arve nr 2006 alusel 4190 krooni. Kohtus avaldatud R. H.J-i Hansapanga isikliku konto väljavõtte (I kd tl 207-208) kohaselt 07.05.2001. a on H.J kandnud R.L.i arveldusarvele 13 080 krooni. Kohtus avaldatud OÜ R registriandmete väljatrüki (II kd tl 29) kohaselt oli kõnealusel ajal OÜ R juhatuse ainukeseks liikmeks M.L. Kohtus avaldatud OÜ P registriandmete väljatrüki (II kd tl 30) järgi on OÜ P i juhatuse ainukeseks liikmeks H.J. Kohtus avaldatud Hansapanga 23.09.2003. a kirja nr 1102180-031/021968-2 (II kd tl 2) kohaselt on alates 12.07.2000. a OÜ S arvelduskonto nr 221012038661 allkirjaõiguslik isik P.P. . Kohtus avaldatud Hansapanga 13.11.2003. a kirjast nr 1102180-031/026287-2 (II kd tl 4-17) nähtuvalt oli OÜ R allkirjaõiguslikuks isikuks ja deebetkaartide omanikuks M.L. ning OÜ P allkirjaõiguslikuks isikuks ja deebetkaardi omanikuks H.J. Kohtus avaldatud KÜ X kassaraamatu lehelt nr 1 (juuli 2000.
2. a)(koopia III kd tl 91) nähtub, et 31.07.2000. a on H.J korteriühistu kassast majanduskuludeks võtnud 436.80 krooni. KÜ X kassaraamatu lehelt nr 2 (august 2000.
3. a)(koopia III kd tl 92) nähtub, et 31.08.2000. a on H.J kassast majanduskuludeks võtnud 1452.50 13 krooni. KÜ X kassaraamatu lehelt nr 3 (september 2000.
4. a)(koopia III kd tl 93) nähtub, et 20.10.2000. a on H.J kassast arve alusel võtnud 4282 krooni ja 30.10.2000. a majanduskuludeks 822.60 krooni. KÜ X kassaraamatu lehelt nr 4 (oktoober 2000.
5. a)(koopia III kd tl 94) nähtub, et 31.10.2000. a on H.J kassast raamatupidamise arve alusel võtnud 4282 krooni ja majanduskuludeks 3629 krooni. KÜ X kassaraamatu lehelt nr 6 (detsember 2000.
6. a)(koopia III kd tl 96) nähtub, et 14.12.2000. a on H.J kassast majanduskuludeks võtnud 1889.20 krooni ja 31.12.2000. a raamatupidamise arve alusel 4282 krooni. KÜ X kassaraamatu lehelt nr 7 (jaanuar 2001.
7. a)(koopia III kd tl 97) nähtub, et 12.01.2001. a on H.J kassast majanduskuludeks võtnud 1487.40 krooni ja 30.01.2001. a arve alusel 5062 krooni. KÜ X kassaraamatu lehelt nr 8 (veebruar 2001.
8. a)(koopia III kd tl 98) nähtub, et 28.02.2001. a on H.J kassast raamatupidamise arve alusel võtnud 4282 krooni. KÜ X kassaraamatu lehega nr 9 (märts 2001.
9. a)(koopia III kd tl 99) nähtub, et 23.03.2001. a on H.J kassast arve alusel võtnud 5062 krooni. KÜ X kassaraamatu lehelt nr 10 (aprill 2001.
10. a)(koopia III kd tl 100) nähtub, et 30.04.2001. a on H.J kassast raamatupidamise arve alusel võtnud 4282 krooni, arve alusel 3200 krooni ja majanduskuludeks 1017.50 krooni. Kohtus avaldatud KÜ X maksuameti vormidest FTSD 2000. a juunikuu kohta (II kd tl 101), TSD 2000. a augustikuu kohta (II kd tl 97), 2000. a oktoobrikuu kuu kohta (II kd tl 93), 2001. a juulikuu kohta (II kd tl 75), 2001. a augustikuu kohta (II kd tl 72) nähtub, et J.L. on KÜ X poolt tehtud tulumaksu ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid. Kohtus avaldatud 09.07.2001. a KÜ X dokumentatsiooni üleandmis-vastuvõtmisakti (koopia III kd tl 356) kohaselt andis L. B S.S. üle korteriühistuga seonduva dokumentatsiooni, kuid seal hulgas ei olnud ühtki raamatupidamisdokumenti. Kohtus avaldatud KÜ X 28. juuni 2001. a avaldus-kontrollaktist (I kd tl 45-47) nähtub, et augustis 2000. a on H.J kandnud OÜ-le R arve nr 2005 alusel 1550 krooni ja arve nr 2006 alusel 4190 krooni muru niitmise ja raamatupidamisteenuse eest. Neid töid ühistule teostatud ei ole. Juuli – august 2000. a töötas KÜ raamatupidajana J.L., kellele on selle aja eest välja makstud 2000 krooni. Nimetatud aktist nähtub veel, et H.J on 2000. a teinud KÜ–le kahjulikke ja mittevajalikke kulutusi järgmiselt: tasunud endale bensiini kulu eest bensiinitšekkide alusel 1258 krooni; OÜ-le S tasunud 14.10.2000. a arve nr 001005 alusel arvuti ümberhäälestamise eest 1888 krooni, 10.11.2000. a 472 krooni; OÜ-le P raamatupidamise teenuse ajavahemikul sept.-okt. eest arve nr 20/03 alusel 31.08.2000. a 4282 krooni, nov.-dets. eest arve nr 20/04 alusel 31.10.2000. a 4282 krooni ja jaan.veebr. eest arve nr 20/06 alusel 31.12.2000. a 4282 krooni; AS-le K printeri tindi eest 14.10.2000. a arve nr T1-4761 alusel 540 krooni ja 31.10.2000. a arve nr T1-4973 alusel 540 krooni; 2001. a mais on KÜ arveldusarvelt OÜ-le P üle kantud arve numbrit näitamata 13 090 krooni. Nimetatud aktist nähtub veel, et H.J on 2001. a teinud KÜ-le kahjulikke ja mittevajalikke kulutusi järgmiselt: tasunud endale bensiini kulu eest bensiinitšekkide alusel 250 krooni; OÜ-le S arvuti ümberhäälestamise eest 11.12.200. a arve nr 001201 alusel 472 krooni; OÜ-le P raamatupidamise teenuse eest märts-aprill 28.02.2001. a arve nr 2102 alusel 4282 krooni, mai-juuni eest 30.04.2001. a arve nr 2104 alusel 4282 krooni; AS-le K. 26.04.2001. a arve nr T1-1855 alusel 670 krooni. 14 Kohtus avaldatud 14.12.2001. a kontrollaktist nr 67 ja selle lisadest (koopia I kd tl 82100) nähtub, et ühistu raamatupidamist oli kuni 11.08.2000. a peetud käsitsi ja alates 15.08.2001. a samuti käsitsi. Ajavahemiku kohta, mil H.J oli korteriühistu juhatuse esimees, puudus pearaamat ning raamatupidamisregistrid ostjate ja hankijate kohta, samuti puudus kulude arvestus ühistu liikmete lõikes. Algdokumendid ja kassa kohta koostatud koonddokumendid olid süstematiseerimata. Samuti nähtub, et ühistu oli ostnud raamatupidamisteenust OÜ-lt R 2000. a juulis – augustis ja OÜ-lt P 2000. a septembrist kuni 2001. a juunini. Revideerimise käigus tehti kindlaks, et raamatupidamise teenuse ostmine ei ole tõendatud, kuna ühistu ei olnud sellel perioodil raamatupidamist teostanud. OÜ P oli neljal korral väljastanud arveid, millel puudus kauba või teenuse nimetus. Arvetele oli märgitud „esimehe palgafondi arvelt“, kuid selgusetuks jäi, mille kohta nimetatud arved on esitatud. Ühistu kassaraamatu järgi oli arvete eest tasutud sularahas, kuid tasumine ei olnud tõendatud, kuna tasumist tõendavatel kassaorderitel puudusid raha vastu võtnud isikute isikuandmed, allkirjad ja kuupäevad. OÜ P oli vormistanud nimetatud tasumiste kohta allkirjastamata kassa sissetuleku orderid. Samuti nähtub kontrollaktist, et kassaraamatus oli sissetulekuna kajastamata 30.03.2001. a ühistu pangaarvelt H.J-i pangaarvele kantud summa 2120 krooni. Kontrollaktis loetleti H.J-i poolt juhatuse esimehena tehtud kulutused (kulutused bensiini ostuks, raamatupidamisprogrammi ümberhäälestamiseks, printeritindi ostmiseks), millised ei ole seotud ühistu põhikirjalise tegevusega. Kontrollakti lisast nr 1 tulenevalt on ajavahemikus 15.08.2000. a kuni 15.05.2001. a OÜ-de R ja P poolt KÜ-le X esitatud arveid muru niitmise ja raamatupidamisteenuse eest ning esimehe palgafondi arvelt kokku 51 772 (sisaldab käibemaksu) krooni eest. Kontrollakti lisast nr 2 nähtub, et H.J on 22.10.2001. a Tartu Maakonna Maksuametile andnud seletusi selle kohta, et vaatamata lepingu puudumisele, osutas tema KÜ-le X endale kuuluva OÜ P kaudu asjaajamisteenust. Nii sai ta endale maksta töötasu koos sotsiaalmaksuga. Kuigi 31.08.2000. a osteti ühistule 06.07.2000. a vastu võetud otsuse alusel raamatupidamise tegemiseks arvuti, tegi H.J korteriühistu raamatupidamist oma isikliku programmiga enda isiklikus arvutis. Kontrollakti lisast nr 3 nähtub, et ajavahemikus 24.08.2000. a kuni 30.03.2001. a on H.J KÜ X arveldusarvelt oma isiklikule arveldusarvele kandnud kokku 37 178.52 krooni (s.h 30.03.2001. a 2120 krooni) ja ajavahemikus 14.03.2001. a kuni 26.04.2001. a R. H.J-i arveldusarvele 15 279 krooni. Kontrollakti lisast nr 5 nähtuvad H.J-i 31.10.2001. a seletused maksuametile. Selle järgi on ta OÜ-le S , mis tegeleb ehituse ja remondiga, teinud raamatupidamist. Samuti seletas H.J, et J. L, s.o KÜ X raamatupidaja oli nõus töötama raamatupidajana edasi ka tema ajal, tehes veel juuli- kuni septembrikuu üürikviitungeid. Maksuameti küsimusele, mis põhjusel ta sellisel juhul andis juba juulis raamatupidamise üle OÜ-le R , vastas H.J, et raamatupidamist ei antud üle, OÜ R tegi ainult jooksvat tööd, st pidas kassaraamatut ja tegi muud vajalikku. H.J seletab, et tegelikult tegi OÜ R nimel raamatupidamist tema. Samuti tegi ta OÜ P i nimel raamatupidamist. Korteriühistule esitatud arved esimehe palga kohta ja raamatupidamisteenuse kohta tegi ta nii OÜ R kui OÜ P nimel ise. Samuti seletab H.J , et arveid ei allkirjastanud ta põhjusel, et mõlemad pooled, st ta ise oli neid arveid aktsepteerinud. Korteriühistu juhatusele ta arveid näitamas ei käinud. Kohtus avaldatud KÜ X juhatuse 28.04.2001. a protokollilisest otsusest (koopia III kd tl 350) nähtuvalt avaldasid juhatuse liikmed L. S, V. Z ja S.S. juhatuse esimehele K. 15 H.J-ile umbusaldust ja kutsusid ta esimehe kohalt tagasi. Otsustati koheselt võtta üle kõik H.J-i käes olevad korteriühistu dokumendid ja pitsat, kassas olev sularaha ning sulgeda pangas kõik tehingud tema nimel. Kohtus avaldatud 29.05.2001. a KÜ X juhatuse liikmete kontrollakti (koopia III kd tl 87-88) kohaselt oli juhatuses selleks ajaks tekkinud ebaeetiline ja seadusevastane olukord: 06.07.2000. a KÜ X juhatuse protokollilise otsusega juhatuse esimeheks kinnitatud H.J polnud juhatuse korduvatele nõudmistele vaatamata esitanud ühetegi raamatupidamisdokumenti, endise raamatupidaja J. L oli tööleping lõpetamata ja lõpparve välja maksmata, tegemata on 2000. a majandusaruanne ja aastabilanss. Selle tagajärjel 28.04.2001. a juhatuse koosolekul avaldasid juhatuse liikmed S. S, V. Z ja L. S H.J-ile umbusaldust ja kutsusid ta juhatuse esimehe kohalt tagasi. Kohtus avaldatud 13.06.2001. a KÜ X üldkoosoleku protokollist (ärakiri II kd tl 4446) nähtub, et H.J kutsuti juhatusest tagasi. Kohus avaldas ja uuris ka KÜ X konto väljavõtet perioodi 01.09.2000. a kuni 27.04.2001. a kohta (koopia I kd tl 103-115, 119); konto liikumiste aruannet perioodi 18.-31.08.2000. a kohta (koopia I kd tl 116-118); KÜ X Konto 50 Kassa 2000. a koondandmikku (koopia I kd tl 120-121); 19.07.2001. a ja 29.10.2003. a asitõendite vaatlusprotokolli (II kd tl 125-130, 148-153); KÜ-le X OÜ-de R , S , P poolt väljastatud arveid ja nende alusel KÜ X poolt tehtud kassa väljamineku ordereid (koopiad II kd tl 154-183); Neste Eesti AS Tartu, Anne tn automaattankla, Hydro Texaco Eesti UNO-X TARTU 1 automaattankla kviitungeid ja OÜ B kütuse arvemüügitšekke (koopiad II kd tl 184-197); AS K saateleht-arveid (II kd tl 198-200); KÜ X põhikirja (II kd tl 37-42), KÜ X juhatuse koosolekute ja üldkoosolekute protokolle (IV kd). Kohtualune H.J end temale esitatud süüdistuse järgi süüdi ei tunnistanud. Tema kohtus antud ütlustest ilmneb, et kui ta KÜ X juhatuse esimeheks valiti, siis ei sõlmitud temaga selle kohta ühtegi lepingut. Seega tekkis tal probleem, kuidas oma tasusid seaduslikult kätte saada. Selle lahendas kohtualune nii, et sõlmis korteriühistu nimel endale kuuluva OÜ-ga P lepingu asjaajamisteenuse osutamiseks, saades nii oma töötasud OÜ P arve alusel kätte. Kuna vana juhatuse esimees ei andnud ühistuga seonduvat dokumentatsiooni uuele juhatusele üle, siis ei saanud ühistu vana raamatupidajaga lepingut lõpetada ja uut raamatupidajat palgale võtta. Juuli- ja augustikuus lahenes asi nii, et üürikviitungid tegi ära vana raamatupidaja J. L, ülejäänud osa raamatupidamise tegemiseks sõlmis kohtualune raamatupidamisteenuse lepingu aga OÜ-ga R . Kuna raamatupidamisega oli algusest peale probleeme, siis teistel isikutel ebameeldivuste vältimiseks vahetas kohtualune hiljem OÜ R i endale kuuluva äriühingu, st OÜ P i vastu välja. OÜ P nime all tegi ta ise ühistu raamatupidamise ära, esitades OÜ P nimel korteriühistule arved raamatupidamisteenuse osutamise eest ja korteriühistu esimehe palgafondi arvel. Seda miks asjaajamis- ja raamatupidamisteenuse arved allkirjastamata on, ei oska kohtualune vastata. Ühistu raamatupidamise tegemiseks ostis kohtualune enda raha eest raamatupidamisprogrammi. Selle kohta, millisesse arvutisse nimetatud programm paigaldati, on kohtualune andunud kohtuliku uurimise kestel vastakaid ütlusi. Algul rääkis kohtualune seda, et raamatupidamisprogramm installeeriti korteriühistu 16 arvutisse. Hilisemate ütluste kohaselt paigaldati programm tema isiklikku arvutisse, millega ta ühistule raamatupidamist tegi. Kohtualuse sõnul hiljem, kui ühistu üldkoosoleku otsusega muudeti üüri arvestamise tingimusi ja kui Tartu Linnavalitsus tõstis vee hinda, siis tuli seda programmi kolmel korral ümber häälestada. Ümberhäälestamise eest maksti ühistu arvelt seda häälestamist organiseerinud OÜ-le S. Kuna ühistul printerit ei olnud, pidi kohtualune ühistu üürikviitungite jm dokumentide trükkimise jaoks kasutama enda printerit. Et kohtualune enda printeri kasutamise eest korteriühistult mingit lisatasu ega renti ei saanud, siis ostis ta OÜ K printeritinti ühistu rahade eest. Ühistu asju tuli tal ajada oma isikliku autoga. Kuna ta leidis, et sellest tekkinud bensiinikulu oli ühistu tööga seotud kulu, siis kandis ta selle korteriühistu kassast läbi. Kohtualune möönis, et juhatuse otsust tal selleks ei olnud – ühel juhatuse koosolekul tehti küll ettepanek anda 350 krooni kuus palgale lisaks, kuid juhatus vaid arutas seda teemat ning konkreetseid otsuseid vastu ei võtnud. Juhatus oli otsustusvõimetu. Ühistule kuuluva territooriumil asuvate muruplatside niitmise osas leppis kohtualune kokku M.L., näidates ette krundi, mida oli temale näidanud endine esimees L. B. Niitmine kestis 3 päeva, kuna niidukil läks vahepeal lõiketera katki. Arve väljastas kohtualune M.L. firmale OÜ R . Niitmise eest tasus ühistu M. L midagi 1500 krooni ringis. Kohtualuse väidetel ei olnud tema OÜ-ga R ühegi lepingu alusel seotud. Raamatupidamist võis neile teha küll, aga mitte lepingu alusel ja mitte tasu eest. 28.04.2001. a koosolekul võttis S.S. sõna, sooviga avaldada juhatuse esimehele umbusaldust. Ta kuulati ära, kuid kuna kolm juhatuse liiget oli vastu, siis mingit otsust selle kohta vastu ei võetud. Ometi tegutses pool juhatust selliselt nagu talle oleks umbusaldust avaldatud ja sulges pangas arve. Kohtualune taastas oma allkirjaõiguse ja jätkas arveldusi ning kandis ka OÜ-le P asjaajamis- ja raamatupidamisteenuse eest raha üle. Põhjus, miks kohtualune kandis raha enda ja R.L. arvele, oli selline, et kui oleks pangaarvelt sularahas summa välja võtnud, siis pank oleks võtnud teenustasu 24 krooni. Kui kohtualune enda arvelt selle raha välja võttis, siis teenustasu ei olnud. Elektrooniliselt ülekannet tehes sel ajal teenustasu ei olnud. Tsiviilhageja KÜ X lepinguline esindaja Maia Ploomi ütlustel on kõik süüdistuses tõendina toodud kviitungid on olemas kohtutoimikus, need on dokumentaalselt tõestatud. Maia Ploomi ütlustel H.J ei tegelenud selliste teenuste osutamisega ühistule, mis nõuaks mingite asjade vedamist vms, mis bensiini kulutaks. Mingeid teenuseid M.L. kuuluv firma OÜ R korteriühistule ei ole osutanud ning H.J on OÜ R arvele kandnud 24.08.2000.a. raha alusetult. 31.08.2000 on ühistu arvelt raha väljavõtmine 400 krooni sumams on jällegi alusetu, sest mingit bensiinikulu hüvitust ei olnud H.J õigus saada . Selles ei olnud ei üldkoosoleku otsust ega ka juhatuse otsust. H.J ei olnud mingit vajadust sõita, tal polnud ka sellist volitust. Need bensiinikulud, mida H.J on näidanud, ei ole seotud ühistu tegevusega, vaid tema enda kulutustega. Ühistu sai sellest teada alles siis, kui H.J ei olnud enam ühistu esinaine ja raamatupidaja. See tuli välja siis, kui järgmine raamatupidaja selle avastas. H.J polnud põhjust kasutada oma transporti ühistu tarbeks. Maia Ploomi ütlustel 20.09.2000 võttis H.J välja raha selle eest, nagu oleks ta enda firma OÜ P osutanud ühistule raamatupidamisteenust. Ühistul ei olnud temaga mingit lepingut sõlmitud. Mingeid teenuseid ta korteriühistule ei osutanud. H.J oli juhatuse esinaisena ette nähtud palk ja raamatupidamist tegi ta nii palju, et 17 kirjutas välja kviitungeid, mille alusel majaelanikud oma kulude eest maksid. Raamatupidamine eeldab ka bilansi koostamist, kuid sel perioodil mingit bilanssi Maksuametile ei esitatud, s.t. mingit raamatupidamist ei toimunud. 30.09.2000 on ühistu kassast välja võetud raha kahe bensiinikviitungi alusel, 200+50 krooni. Mingit põhjust selliste kviitungite alusel raha välja võtta ei olnud. 31.10.2000 on välja võetud 4282 krooni OÜ P arve alusel. Mingit raamatupidamise teenuse osutamist jällegi ei olnud. 31.10.2000 võttis H.J välja ka 1888 krooni OÜ S arve põhjal. Samal päeval on raha võetud välja ka AS K kahe arve alusel, kumbki 540 krooni. Ühistul printerit ei ole, nii et polnud ka põhjust ühistule printeritinti osta ning kulutusi teha. OÜ B arve alusel on välja võetud 208 krooni. Anne tankla bensiiniarve alusel on võtnud välja 50 krooni. 14.12.2000 jällegi OÜ S arve alusel välja võetud 472 krooni; samal päeval ka bensiini 250 krooni- kokku sel päeval 722 krooni. Arvete peal on kirjas, nagu oleks selle aluseks olnud mingid üldkoosoleku otsused. Mingeid sellekohaseid üldkoosoleku –ega juhatuse otsuseid sel perioodil ühistul nende kulutuste kohta ei ole vastu võetud. 31.12.2000 on OÜ P arve alusel jälle välja võetud 4282 krooni. Raamatupidamist jällegi ei olnud. 10.01.2001 võttis H.J välja OÜ S arve alusel 472 krooni, mingit teenust OÜ S korteriühistule ei pakkunud. Samal päeval võetud ka 150+100 krooni bensiinikviitungite eest. Ükski neist arvetest pole selline, mille eest oleks osutatud teenust korteriühistule. 30.01.2001 on võetud OÜ P arve alusel 5062 krooni, seal on peal kirjas esimehe palgafond. Mingi P i esimehe palgafondiga korteriühistul mingit pistmist ei ole, see pole kuidagi seotud ühistuga. 28.02.2001 võttis H.J välja 4282 krooni OÜ P i arve alusel, jällegi olematu raamatupidamise eest. 23.03.2001 jälle OÜ P – 5062 krooni. Kirjas jälle midagi juhatuse esimehe teenuste kohta. Meie ühistu ei ole mingit sellist teenust tellinud. Ühistul oli oma juhatuse esimees olemas, kellele ka palk määratud. 30.03.2001 on võetud 2120 krooni, mille kandis lihtsalt oma isiklikule pangaarvele ja võttis välja. 30.04.2001 – OÜ P 2 arvet, 4282+3200 krooni. Ühe kuupäeva kohta kaks erinevat arvet. Ei olnud korteriühistul tellitud ei raamatupidamist ega -esimehe teenuseid. 30.04.2001 - AS K arve põhjal – 670 krooni printeri tindi jaoks. Alusetu arve jällegi. 07.05.2001 kandis H.J 13 090 krooni OÜ P arvele ja sealt edasi R.L. isiklikule arvele. Kirja läks OÜ P ina, kuid sealt siis see raha läinud R.L.. H.J ei andnud raamatupidajale S.S. edasi ühtki raamatupidamisalast dokumenti, mille alusel oleks võimalik raamatupidamist teha. H.J võttis omale nagu ülesandeks, et teeb raamatupidamist, mida ta aga ei teinud. H.J ei andnud S S dokumente. Mingisuguseid dokumente H.J täitis, kuid tal polnud seda volitust üldkoosoleku otsusega. Pärast H.J-i taandamist S.S. võttis enda peale raamatupidamise töö, temani ei jõudnud ühtki dokumenti. Tal polnud isegi ühtki algdokumenti, mille alusel arveid koostada. Sellises olukorras ta võttis elanikelt kviitungid ja nende alusel sai tööd alustada, et mingitki raamaatupidamist teha. Korteriühistu X lepinguline esindaja Maia Ploom leidis, et kui tegemist oleks ainult vorminõuete rikkumisega, siis võiks veel vaielda mingit tsiviilvaidlust, kuid siin oli raha välja võetud ühistu kassast ilma ühistule teeneid osutamata. Kui ühistu oleks need teened saanud, siis võiks öelda, et ühistul pole mingeid nõudmisi H.J `vastu. Praegu aga on fiktiivsete teenuste eest raha välja makstud. H.J 18 kutsuti esimehe kohalt tagasi 28. aprillil 2001.a., aga veel pärast seda, kui ta ise teadis, et ta ei ole enam juhatuse liige, siis ta ikka tegi tehinguid veel ka sama aasta maikuus. H.J puudus õigus ise otsustada tasude üle, mida ühistu võiks maksta mingite teenuste eest, KÜ põhikirjas on punkt 5.3.3 ja 5.3.8, kus on kirjas, et tööde eest tasumise otsustab üldkoosolek. Sellele viitab seesama juhatuse koosoleku protokoll 07.01.2001. seal on ettepanek küsida koosolekult luba telefoni ja auto kasutamise kompenseerimiseks. Siin pole isegi otsust vastu võetud, kas esitada koosolekule see taotlus. On tehtud ainult ettepanek. Juhataja kuupalk oli 1100 krooni pluss 100 krooni kompensatsiooni telefoni kasutamise eest. Tsiviilhageja lepinguline esindaja Maia Ploom kinnitas, et MTÜ-d alluvad raamatupidamisseadusele, samuti nagu äriühingud. Probleem on antud juhul selles, et H.J ei võimaldanud S.S. raamatupidamise tööd teha, sellepärast jäi raamatupidamine seisma. See protokoll on olemas, kui S.S. määrati korteriühistu raamatupidajaks. Tsiviilhageja esindaja Maia Ploom selgitustel kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks on esitatud 11.02.2004. a KÜ X poolt tsiviilhagi summas 61 774 krooni (III kd tl 202-203). Kohtuprotsessi käigus tsiviilhageja esindaja Maia Ploom korrigeeris nõuet ning esitas tsiviilhagi 55 717.10 krooni suuruses summas, millele lisanduvad õigusabi kulud 9000 krooni (IV kd tl 94).-Tsiviilhageja esindaja Maia Ploomi andmetel ei ole H.J-ile töötasu välja makstud ja sellepärast ongi võetud tsiviilhagist 8800 krooni maha 06.07.200 kuni 28.04.2001 aja eest, kui H.J oli juhatuse esimees. 28.04.01 ta enam esimees ei olnud, kuid 30.04 ja 07.05 oli ta ka veel raha välja võtnud, kuigi enam polnud mingeid volitusi.

§ 25

lg 2 - § 209 lg 2 p 1,

§ 344

lg 1 ja

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod Tunnistaja M.L.

eeluurimisel (I kd tl 52) ja kohtus antud ütlustest ilmneb, et ta ei mäleta, kas OÜ-l R oli sõiduauto ja kas OÜ R on OÜ-le P osutanud sõiduauto renditeenust. Tunnistajal endal oli kõnealusel ajal auto. Oma isikliku sõiduautoga on tunnistaja teeninud raha oma firmale, vist OÜ-le R , olles sõlminud ka rendilepingu. Teenuse saajate hulgas võis olla ka OÜ P . Tunnistajalt telliti sõite Tallinnasse, võis ka muid kohti olla. Ei mäleta, kui pika aja jooksul seda teenust OÜ-le P osutas. Ei mäleta, kui palju neid sõite võis olla. Tunnistaja ei mäleta, mida ta täpselt tegi. Tunnistaja oli seotud ka kaubandusega tegeleva OÜ-ga M, kuuludes selle omanike ringi. Teiseks osanikuks oli H.J . Kummalegi kuulus 50%-ne osalus. Ei mäleta, kes seda ühingut juhtis ja kes raamatupidamist tegi. Tunnistaja võttis osa igapäevasest majandustegevusest. R.T. nimelist inimest ei mäleta. M.L. ütlused ei kattu H.J-i ütlustega. Tunnistaja R.T. eeluurimisel antud (III kd tl 128-130) ja kohtus avaldatud ütlustest nähtuvalt firmadest, kus ta on märgitud juhatuse liikmeks, ei tea ta tegelikult mitte midagi. Tema ei ole täitnud ühegi firma nimelt pabereid ega neid kuskile esitanud. Tema ei ole juhatuse liikmena käinud kuskil pankades. OÜ M käibedeklaratsioonid novembri, detsembri ja jaanuari kohta kolmel lehel ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioon kahel lehel ei ole tema poolt täidetud ning nendel ei ole tema allkiri. Nendest firmadest, kus ta lasi ennast juhatajaks vormistada, ta mingeid raamatupidamise dokumente ei saanud. 19 Tunnistaja Ü.E. andis eeluurimisel (I kd tl 79) ja kohtus ütlusi, millest nähtub, et

1. a alguses oli ta registreeritud FIE-na ja tegi plekksepa tööd. Kuna tal jäid silmad haigeks, siis lõpetas ta FIE-na tegutsemise ära. Tööl ta kusagil ei käinud ja sai invaliidsuspensioni. Kuskil
2. a aprillikuus tuli tema juurde kõrvalmajas elav H.J , kes teadis, et ta oli plekksepp, ning küsis, kas ta saaks S katuse ära remontida. H.J tuli tema juurde kui S maja juht. Lepiti kokku, et H.J toob materjalid (v.a puitmaterjal ning kruvid ja korstnaotsad) ja tööraha pidi olema 70 krooni m2, s.o kokku 25 130 krooni. Peale materjalide lisandumist pidi H.J maksma temale ja Ü.P. 26 307 krooni. Kuna tal oli silmanägemine halb, siis töö tegi ära tema sõber Ü. P. Tööd kestsid
3. a augustikuuni. Kui tuli tasumise aeg, siis H.J , tuues põhjuseks ebakvaliteetsed tööd , kogu raha välja ei makstud. H.J maksis otse, mingite firmadega ei olnud seotud. OÜ S ja OÜ P nimi ei ütle tunnistajale midagi, OÜ P ei ole tunnistajalt mingit tööd tellinud. Samuti on tunnistajale võõras P.P. nimi. Tunnistaja Ü.P. kohtus räägitu kinnitab eelnevat. Ka temale ei ütle OÜ S ja OÜ P nimed midagi - tunnistaja ei ole nende äriühingutega seotud olnud. Kohtus avaldatud 18.08.
4. a OÜ R arvelt nr 2001084 (koopia I kd tl 163), nähtub, et OÜ R on osutanud OÜ-le P teenusena sõiduauto renti koos juhiga kokku 36 341.65 krooni eest. Kohtus avaldatud 29.08.
5. a OÜ S arvelt nr 010829 (koopia I kd tl 164) nähtub et OÜ P on OÜ-lt S ostnud KÜ S Tartu katuse ehituse teenust koos materjaliga kokku 147 717 krooni eest. Kohtus avaldatud OÜ P
6. a augustikuu käibedeklaratsiooni (koopia II kd tl 207) kohaselt näitas OÜ P enammakstud käibemaksu summas 28 078 krooni. Kohtus avaldatud OÜ P juhatuse liikme H.J-i 21.12.
7. a avaldusest (koopia II kd tl 206) nähtuvalt taotles OÜ P enda poolt enammakstud 28 078 krooni suuruse käibemaksu tagastamist. Kohtus avaldatud Tartu Maksuameti 10.05.
8. a vastusest OÜ P taotlusele nr 6.105/115 (koopia I kd tl 171) ilmneb, et OÜ P taotlus enammakstud käibemaksu tagastamiseks jäetakse rahuldamata, kuna Maksuamet on tuvastanud, et OÜ P ei ole OÜ-lt R ja OÜ-lt S teenust saanud, mistõttu ta ei saa nimetatud osaühingute arvetel märgitud käibemaksu oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata. Kohtus avaldatud 29.11.
9. a kontrollakti nr 110 (I kd tl 160-162) kohaselt ei ole OÜ P OÜ-lt R arvel nr 2001084 ja OÜ-lt S arvel nr 010829 kajastatud teenuseid saanud ja taotletud enammakstud käibemaks ei kuulu tagastamisele. Kontrollaktis sisalduvate H.J-i 12.10.
10. a selgituste kohaselt renditi sõiduauto koos juhiga ettevõtte ametiasjade ajamiseks ja sobivate kaupluseruumide otsimiseks. Nõuandja ja turvamehena oli kaasas autojuht Vova. Ära on toodud ka H.J-i 16.11.
11. a selgitused, kust nähtuvalt osutas eelnimetatud teenust hoopis M.L. oma isikliku sõiduautoga. Kontrollaktist nähtuvad ka M. L selgitused, mille kohaselt OÜ-l R transpordivahendid puuduvad ja et transporditeenust OÜ-le P osutas ta oma isikliku 20 sõiduautoga. Ka kinnitas M. L, et ta ei ole oma isiklikku sõiduautot ühelegi firmale rendile andnud. Kohtus avaldatud Tartu Linna Maksuameti 10.01.
12. a ettekirjutusest OÜ-le P (koopia I kd tl 156-159) nähtub, et revideerimise käigus ilmnenud asjaolude kohaselt esitas OÜ P 21.09.
13. a Tartu Linna Maksuametile taotluse enammakstud 28 078 krooni suuruse käibemaksu tagastamise kohta. Revideerimiseks esitatud dokumentide järgi OÜ-l P kontrollitaval perioodil käibemaksuga maksustatavat käivet ei olnud. Kohtus avaldatud 28.09.
14. a Ü.E. KÜ-le S esitatud arve (koopia I kd tl 165) kohaselt on Ü.E. KÜ-le S osutanud katuse katmise teenust osaliselt enda materjalidega kokku 26 307 krooni eest. Kohtus avaldatud Tartu Maksuameti 04.12.
15. a kirja nr 9-05/13495-1 (koopia I kd tl 167) järgi
16. a OÜ S ei ole arvestanud ja tasunud Ü.E. ja Ü.P. eest sotsiaalmaksu. Kohtus avaldatud Maksu- ja Tolliameti 22.01.
17. a kirja nr 7.1-12/231-1 (II kd tl 103) kohaselt perioodil 01.09.
18. a kuni 31.01.
19. a ei kajastu OÜ S poolt esitatud maksudeklaratsioonides andmeid füüsilistele isikutele väljamaksete tegemise kohta. Kohtus avaldatud OÜ S registriandmete väljatrüki (II kd tl 27) järgi on 06.07.
20. a kinnitatud kande kohaselt OÜ S juhatuse liikmeks P. P. 27.11.
21. a kinnitatud kande kohaselt ei ole P. P enam juhatuse liige. Kohtus avaldatud Hansapanga 13.11.
22. a kirjast nr 1102180-031/026287-2 (II kd tl 4-17) selgub, et OÜ R allkirjaõiguslik isik ja deebetkaartide omanik on M. L ning OÜ P allkirjaõiguslik isik ja deebetkaarti omanik on H.J. Kohtus avaldatud Hansapanga 13.01.
23. a kirjast nr 1102180-031/031378-2 (II kd tl 19-20) nähtub, et OÜ M allkirjaõiguslik isik alates konto avamisest on H.J. Kohtus avaldatud OÜ M Hansapanga konto nr 221011493689 väljavõttest (I kd tl 216) nähtub, et ajavahemikul 14.06.
24. a kuni 05.07.
25. a OÜ-l M käive puudus. Arvele oli laekunud vaid haigusraha Jõgevamaa Haigekassalt ja tagastud tulumaksu V.K. eest. Kohtus avaldatud 26.06.
26. a OÜ M asutamisotsusest (ärakiri II kd tl 51) nähtub, et OÜ M asutaja ja ainuosanik oli H.J. Kohtus avaldatud Hansapanga 07.10.
27. a kirja nr 1102180-031/022882-2 ja selle lisade (I kd tl 218-220) kohaselt oli alates 16.07.
28. a OÜ M allkirjaõiguslik isik H.J . Kohtus avaldatud osa ostu-müügilepingu (ärakiri II kd tl 60) kohaselt 13.12.
29. a võõrandas H.J R. T OÜ M osa nimiväärtusega 40 000 krooni, kusjuures võõrandatav osa moodustas äriühingu kogu osakapitali. 21 Kohtus avaldatud OÜ M registriandmete väljatrüki (II kd tl 31) järgi on 30.12.
30. a kinnitatud kande kohaselt OÜ M juhatuse ainuliikmeks R. T. Kohtus avaldatud residendist füüsilise isiku
31. a tuludeklaratsioonist R.T. nimele (II kd tl 212-214) nähtub, et
32. a sai R.T OÜ-st M tulu 30 000 krooni ja OÜ-st M 12 000 krooni. Kohtus avaldatud Tartu Maakonna Maksuameti taotluse (III kd tl 119-127) kohaselt 23.12.
33. a esitas OÜ M Kagu Maksuametile
34. a novembrikuu käibedeklaratsiooni, deklareerides enammakstud käibemaksu 10 900 krooni, mida soovis kanda teiste riiklike maksude katteks Kohtus avaldatud 28.08.
35. a ekspertiisiaktis nr DK-0319-03/4028 (III kd tl 152153) sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt OÜ M poolt Tartu Maakonna Maksuametile esitatud deklaratsioonidel, s.o
36. a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonil (koos vorm TSD lisa 1-ga);
37. a novembri- ja detsembrikuu ning
38. a jaanuarikuu käibedeklaratsioonidel; 31.03.
39. a R.T. nimelt tehtud residendist füüsilise isiku
40. a tuludeklaratsioonil olev käsikirjatekst ja allkirjad on kirjutatud H.J-i poolt. Kohus avaldas ja uuris ka OÜ M
41. a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni (koopia III kd tl 160), OÜ M
42. a novembrikuu käibedeklaratsiooni (koopia III kd tl 162), OÜ M
43. a detsembrikuu käibedeklaratsiooni (koopia III kd tl 163), OÜ M
44. a jaanuarikuu käibedeklaratsiooni (koopia III kd tl 164), OÜ M deklaratsiooni
45. a novembrikuus residendist füüsilistele isikule tehtud väljamaksete, kinnipeetud tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötluskindlustusmakse ning arvestatud sotsiaalmaksu kohta (koopia III kd tl 161); väljavõtet ajavahemikul 25.26.10.
46. a OÜ P Sampo Pangas avatud kontol nr 334410120000 ja ajavahemikul 25.-27.10.
47. a OÜ S Sampo Pangas avatud kontol nr 334410140006 teostatud tehingute kohta (IV kd tl 3-25). Kohtualune H.J end temale esitatud süüdistuste järgi süüdi ei tunnistanud. Tema kohtus antud ütlustest ilmneb, et S korteriühistu, mille juhatusse tema kuulus, tellis OÜ-lt P enda katuse remondi. Kuna OÜ P ise remonditöid ei tee, siis OÜ P esindajana tellis kohtualune selle omakorda OÜ-lt S . Katust teinud Ü.E. otsis OÜ S . Ü.E. omakorda otsis Ü.P. i. Läbirääkimisi OÜ-ga S pidas kohtualune P. P kaudu ja teenuse osutamiseks sõlmiti suuline leping. Katusetööd kestsid
48. a kevadest kuni sügiseni. Arved esitas OÜ S OÜ-le P , kes omakorda esitas arve KÜ-le S. Seda, miks ta ise katust teinud töömeestega arveldas, ei oska kohtualune öelda. 28.09.
49. a Ü.E. poolt KÜ-le S esitatud arve on kohtualuse sõnul mitte arve, vaid tööde kalkulatsioon. Kuigi seda kalkulatsiooni küsiti Ü.E. ilt juba varem, ei esitanud ta seda enne kui 28.09.2001, st siis kui tööd olid lõppenud. OÜ R arve nr 2001084 koostas OÜ R raamatupidaja, kelleks võis olla kohtualune ise. OÜ P ja OÜ R juhatuse liige M. L sõlmisid suulise kokkuleppe selle kohta, et OÜ R juhatuse liige M. L osutab OÜ-le P transporditeenust. Suulise lepingu alusel pandi paika ka tunnihind. Kuna OÜ-le R ei kuulunud ühtegi sõidukit ja ta ka ei rentinud neid kelleltki, siis M. L osutas seda teenust oma isikliku autoga. Sõitudel aeti OÜ P asju. Sel perioodil tegeles OÜ P raamatupidamisteenuse osutamisega ja kohtualune 22 käis neljal-viiel korral Tallinnas tööd otsimas. Korra käidi ka mingil seminaril kusagil Lasnamäel. Seoses OÜ-ga M selgitas kohtualune, et enne kui R.. T selle üle võttis, oli H.J selle juhatuse liikmeks, kuid raamatupidajaks jäi ta edasi, olles OÜ-s M ainukeseks töötajaks. Raamatupidamist tegi kohtualune enda kodus. Suhtlemine toimus kirja teel. Kuigi algul väitis kohtualune, et peale seda, kui F. T juhatuse liikmeks sai, pole ta R. T enam näinud, ütles ta hiljem, et siiski on F. T hiljem kohtunud. Seda, millega firma edasi tegutses, kohtualune ei tea. Viimased aruanded, mida kohtualune tegi, puudutasid aega, mil F. T sai poolest kuust juhatajaks. Siis arvestas H.J R. T palka ja esitas R.T. palvel selle kohta deklaratsiooni. Seda, et OÜ M Kagu Maksuametile esitatud deklaratsioonid on tema poolt esitatud, seda kohtualune ei eita. Seda, millest OÜ-l M
50. a deklareeritud käive tekkis, kohtualune ei mäleta. Ta ei suuda meenutada ka seda, kellelt aruande esitamiseks vajalikud dokumendid sai. OÜ M osanikud olid H.J ja M. L. Seda, mil R.T. juhatuse liikmeks sai, kohtualune ei mäleta. Ei mäleta ka seda, ka OÜ M tegi füüsilistele isikutele mingeid väljamakseid. Ei mäleta, kes oli OÜ M allkirjaõiguslikuks isikuks. Enammakstud summa palus ta tagastada OÜ M arvele sellepärast, et ei teadnud R.T. arve numbrit. Kohtu põhjendid Kohus , uurinud asjas kogutud tõendeid, peab prokuröri poolt esindatud süüdistusi tõendatuks. Prokuröri poolt esitatud süüdistuskõnes oli piisava täpsusega analüüsitud kriminaalmenetluses kogutud tõendeid ning neid tõendeid analüüsitud. Prokuröri esitatud põhjendid on loogilised ning rajanevad objektiivsetel faktidel . Kohus nõustub prokuröri seisukohtadega. Kaitsja ja kohtualuse põhjendid väärivad küll tähelepanu ,kuid nendes põhjendites ei ole arvestatud tunnistajat poolt avaldatud faktidega ning kriminaalasjas olevate tõenditega ning faktiliste asjaoludega. Kohtualuse ütlused on vastuolus asjas olevate teiste tõenditega. Seetõttu kohus kohtualuse ütluseid objektiivse tõe allikatena ei käsitle. H.J poolt korteriühistu X raamatupidamise korraldus ei vastanud raamatupidamisseaduse nõuetele ning sellest tulenevalt tõdeb kohus, et faktilist raamatupidamist korteriühistus X H.J-i esimeheks olemise ajal ei olnud. Kuivõrd puudus seaduslik raamatupidamise korraldus, siis on nii maksurevisjoniga haldusmenetluses kui ka kriminaalmenetluses tuvastatud, et H.J on KÜ-le X tekitanud kahju. Süüdistus KrK § 1411 järgi – KÜ X vara riisumine omastamise ja raiskamise teel. Asjas kogutud tõendid kinnitavad seda, et H.J KÜ X juhatuse esimehena ei organiseerinud raamatupidamisseaduse nõuetele vastavat raamatupidamist. 06.07.2000.a. (III kd tl 21-22(väljavõte koosoleku protokollist), venekeelne 06.07.2000.a. üldkoosoleku protokoll III kd tl 46-51 ja eestikeelne protokoll III kd tl 52-55) tõendavad, et valiti KÜ X üldkoosolekul uus juhatus, kuhu alates 06.07.2000.a. kuulusid A. V, H.J, S. S, M. M, L. S, ja V. Z. Samal päeval pärast üldkoosoleku toimumist on toimunud ka uue juhatuse esimene koosolek (III kd tl 17) S. S poolt koostatud väljavõte registriosakonnale), kus on märgitud, et juhatuse esimeheks valiti H.J ja raamatupidajaks S.S. . Nimetatud juhatuse koosoleku originaalprotokoll ei ole küll säilinud, on säilinud koopia , kuid ka eelkäsitletud 23 tunnistajate ütlused kinnitavad fakti, et korteriühistu X juhatuse esimeheks valiti H.J ja raamatupidajaks S.S.. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et H.J-i asumisega korteriühistu esimeheks, tekkisid peatselt probleemid raamatupidamise korraldamisega ja raamatupidamisdokumentide kättesaamisega endiselt juhatuselt ja raamatupidajalt. Tunnistaja J.L., kes oli KÜ X raamatupidaja alates KÜ loomisest kuni 2000.a. septembrini ,ütluste kohaselt uue juhatuse esimehe H.J-iga koostöö ei laabunud, sest H.J temale pangadokumentide originaalväljavõtteid ja originaaldokumente ei toonud, vaid tõi enda poolt trükitud lehed üüri tasumise kohta korteriühistu liikmete poolt ning sellega H.J läks mööda raamatupidamist teostanud J.L.. Ilmselt H.J ei soovinud originaalarvete ja pangaväljavõtete sattumist J.L. valdusesse, sest siis oleks koheselt avalikuks saanud H.J-i poolt teostatud ülekanded M.L. firmale teenuste eest. Nii S.S. kui ka J L ütlused kinnitavad seda, et 15.09.2000.a. andis J.L. S.S. aktiga üle kõik raamatupidamisdokumendid, millised S.S. edastas juhatuse esimehele H.J-ile . Rohkem S.S. neid dokumente ei näinud. Kuigi H.J-i ütluste kohaselt tegi raamatupidamist juba juulikuust alates OÜ R , siis ometi samaaegselt maksti palka ka eelmisele raamatupidajale J. L. Nähtub, et OÜ R i teenuse kasutamine oli vastuolus korteriühistu huvidega. J. L ütlustest nähtub fakt, et veel oktoobrikuus 2000.a. tõid A. V ja V. Z talle osad dokumendid, mille alusel ta tegi septembrikuu üürikviitungid, kuigi H.J-i seletuse kohaselt tegi raamatupidamistöid OÜ R . Nii Maksuametile juhatuse liikmete poolt revisjoni käigus antud selgituste kohaselt kui ka juhatuse liikmetest tunnistajate ütluste kohaselt ei olnud nemad teadlikud, et H.J on korteriühistu raamatupidamisarvestuse andnud väidetavalt teha tema endaga seotud firmadele. H.J-i selgitused, et temale anti volitused raamatupidaja valimiseks ja tema valiski raamatupidajaks OÜ R (juhatuse liige M. L ja raamatupidaja H.J) ja hiljem OÜ P (juhatuse liige ja raamatupidaja H.J) on vastuolus ühistu huvidega. Nagu nähtub tunnistajate ütlustest ei olnud H.J juhatuse nõusolekut raamatupidamise teenuse ostmiseks nimetatud äriühingutest. H.J-i vastuväited ei ole asjaomased . Tema põhjendused J. L kuni oktoobrini töötasu maksmise põhjustest seetõttu, et L. B keeldus üle andmast J. L töölepingut, mille tõttu ei olnud võimalik töölepingut lõpetada, ei ole tõsiseltvõetavad ning tema väited on täiesti vastuolulised tema enda käitumisega. Kui H.J ei saanud lõpetada endise raamatupidaja J. L lepingut ja sel põhjusel võtta tööle juhatuse koosolekul määratud raamatupidajat S.S, siis ei oleks saanud raamatupidamisteenust tellida ka OÜ-st R , kuivõrd korteriühistul oli juba raamatupidaja J. L, kes tegi tööd kuni oktoobrini 2000.a. H.J-i juhatuse esimehena tegutsemise perioodil ei ole raamatupidamist teostatud. See on tõendatud tunnistaja maksuametniku T.K.` ütlustega ning revisjoniaktiga. Selle perioodi kohta puudub pearaamat ning raamatupidamisregistrid ostjate ja hankijate kohta, samuti puudub kulude arvestus ühistu liikmete lõikes. Nimetatud perioodi kohta esitatud süstematiseerimata algdokumendid ja kassa kohta koostatud algdokumendid ei ole seaduslik raamatupidamine. Revideerimise tulemusena on Maksuamet teinud kindlaks, et nimetatud perioodil ei ole raamatupidamise teenuste ostmine OÜ-lt R ja P tõendatud, kuna ühistul ei ole sellel perioodil raamatupidamist peetud. H.J on väljastanud OÜ R nimelt 31.08.2000.a. arve nr 2006 (II kd tl 180) summas 4282 krooni juuli-august 2000.a. raamatupidamisteenuse eest ning OÜ P nimelt arved nr 20/03 31.08.2000.a. summas 4282 krooni raamatupidamisteenuse eest 24 septembris-oktoobris 2000.a., 20/04 31.10.2000.a. summas 4282 krooni raamatupidamisteenuse eest novembris-detsembris 2000.a., nr 20/06 31.12.2000.a. summas 4282 krooni raamatupidamise eest jaanuaris-veebruaris 2001.a., nr 2102 28.02.2001.a. summas 4282 krooni raamatupidamis-teenuse eest märts-aprillis 2001.a., nr 2104 30.04.2001.a. summas 4282 krooni raamatupidamisteenuse eest maijuuni 2001.a., arve nr 2007 15.05.2001.a. summas 4282 krooni raamatupidamisteenuse eest mai-juuni 2001.a. (II kd. t.l 169-171; 174, 175, 178), kusjuures märkimisväärne on asjaolu, et perioodi mai-juuni 2001.a. eest on makstud kahekordselt. Seega kokku on raamatupidamisteenuse eest makstud 29 974 krooni. KÜ X üldkoosolek on aga oma otsusega 18.01.2000.a. kehtestanud raamatupidaja kuupalgaks 1000 krooni. Seega oleks tohtinud raamatupidajale perioodil juuli 2000 kuni juuni 2001.a. üldkoosoleku otsuse alusel välja maksta 11 000 krooni korteriühistu rahalistest vahenditest. Maksurevisjoniga, samuti tunnistaja T.K.` ütlustega on tõendatud , et nimetatud perioodil oli korteriühistus X raamatupidamine teostamata. Seega on ka alusetu ja korterühistu huvidega vastuolus kogu OÜ-le R ja OÜ-le P raamatupidamisteenuse eest makstud summa. Nimetatud äriühingute arveldusarvete väljavõtetest nähtub, et nendel äriühingutel sisuliselt majandustegevus puudus. Ainus tegevus kujutabki endast „teenuste“ osutamist KÜ-le X ja KÜ-le S. Rahad, mis KÜ-st X on laekunud OÜ R arveldusarvele, on sularahas H.J poolt arvelt välja võetud. OÜ-le P H.J isikus on tasutud kassa väljamineku orderite alusel. Asjas olevate arvetega on tõendatud, et lisaks raamatupidamisteenusele on H.J endale kuuluvale firmale OÜ-le P maksnud KÜ kassast ja pangaarvelt 30.01.2001.a. arve nr 21/00
51. jaanuar 2001.a. summas 5062 krooni, 23.03.2001.a. arve nr 21/01 28.02.2001.a. summas 5062 krooni, 30.04.2001.a. arve nr 21/05 30.04.2001.a. summas 5062 krooni ja 07.05.2001.a. kahe arve eest nr 21/05 30.04.2001.a. summas 5062 krooni ja 21/06 15.05.2001.a. summas 5062 krooni, kokku 25 310 krooni. Arvetel ei ole märgitud teenust, mille eest on makstud, on vaid selgitus „ esimehe palgafondi arvelt“ (arved II kd tl 172, 173, 176, 177). Eeltoodust nähtub, et arve nr 21/05 30.04.2001.a. on välja makstud kahel korral 30.04.2001.a. ja 07.05.2001.a. Kõik arved on allkirjastamata ning ei vasta raamatupidamise dokumendi nõuetele. H.J-i selgitusel on tema on maksnud endale arvete alusel välja töötasu alates novembrist 2000.a. Kuivõrd vahepeal sai talle teatavaks, et tema kui KÜ juhatuse liige ei saa töötasu saada töölepingu alusel, siis leidis ta võimaluse OÜ P näol, kuidas endale töötasu välja maksta. See selgitus aga ei andnud H.J-ile alust maksta endale suuremaid summasid kui KÜ üldkoosolek oli kehtestanud. Nimelt oli KÜ üldkoosolek alates 18.01.2000.a. kehtestanud esimehe palgaks 1200 krooni kuus, kusjuures esimesed neli kuud H.J endale ka sellises summas palka maksis. Alates novembrist on aga H.J kuupalgaks kujunenud 2531 krooni. Alates 28.04.2001.a. kutsuti H.J juhatuse otsusega juhatuse esimehe kohalt tagasi, ning sellest hetkest tehtud igasugused töötasu väljamaksed on ebaseaduslikud. Perioodil november 2000.a. kuni 28.04.2001.a. oleks H.J olnud õigustatud saama töötasu
52. 90 krooni (aprillis 2001.a. oli 21 tööpäeva, millest H.J töötas enne tagasikutsumist 20 tööpäeva, seega aprillikuus töötasu 1142, 90 krooni). KÜ X kohtumenetluse käigus vähendas tsiviilhagi, kuna arvete nr 21/05; 21/06 ja 21/07 alusel kuulus tasumisele 10 906 krooni, kuid KÜ tasus 13 090 krooni. Vahe 2184 krooni on kassasse tagasi kantud (II kd t.l 101), mis nähtub ka H.J-i poolt peetud kassaraamatust. Seega ülejäänud summa 25 310 – (2184 +
53. 90) = 15
54. 25 10 krooni on summa, mille H.J riisus KÜ kassast ajavahemikul 30.01.2001.a.07.05.2001.a. Revideerimiseks on Maksuametile esitanud KÜ raamatupidamisedokumendid S S. Maksurevisjoni tegemiseks on revidendile esitatud kõik korteriühistu raamatupidamisdokumendid ja H.J-i poolt koostatud registrid. H.J-i poolt uurijale üleantud raamatupidamisdokumentide hulgas on täpselt samad dokumendid, mis hiljem on antud S.S. vastutavale hoiule ja mille S.S. on esitanud revisjoni läbiviimiseks. Saab väita, et ükski nõude esitamise ajal olemasolev dokument ei ole kaduma läinud, vaid kõik on esitatud Maksuametile ja seega saab maksuameti revisjoni pidada põhjalikuks, kogu H.J-i juhatajaks olemise ajal teostatud raamatupidamist hõlmavaks ja usaldusväärseks revisjoniks. H.J-i poolt KÜ kassast sularaha väljavõtmised autobensiini eest on tõendatud. Ajavahemikul 31.07.2000.a. kuni 10.01.2001.a. võttis H.J KÜ kassast sularahas kokku 1508 krooni OÜ B arvete, Neste ja Uno-X automaattanklate kviitungite alusel väidetavalt bensiini eest. H.J poolt on kasutatud sõiduauto kasutamise eest saadud kompensatsiooni, ehkki selleks temale ühistu juhtorganite poolt luba antud ei ole. KÜ X nimele sõiduautot registreeritud ei ole. Ka ei kasutanud ühistu rendisõidukit. H.J-i seletuse kohaselt kasutas tema oma isiklikku sõiduautot KÜ asjade ajamisel ning võttis selleks oma isiklikule sõiduautole bensiini ühistu rahaliste vahendite arvelt. Tunnistajate ütluste kohaselt ei ole KÜ juhatus ega üldkoosolek vastu võtnud otsust, et KÜ juhatuse esimees võib endale välja maksta hüvitist bensiini eest. Puuduvad ka vastavate organite kirjalikud otsused. Kaitsja väide, et kui 07.01.2001 protokolli juurde on lisatud H.J-i poolt kulude väljavõte, siis sellega on juhatus aktsepteerinud kõiki kulutusi, ei vasta tegelikele asjaoludele. Protokollist on näha, et on tõstatatud küsimus kompensatsiooni maksmisest, aga kompensatsiooni maksmist otsustatud ei ole. Pealegi on tunnistajadjuhatuse liikmed – tunnistanud , et nad ei ole kulude arvestust näinud. See viitab sellele, et see kulude väljavõte on H.J-i poolt hiljem juurde lisatud, esitatud küll Registriosakonnale, kuid mitte KÜ juhatusele kinnitamiseks. 28.04.2001 korteriühistu X juhatuse otsus , millega H.J on tagasi kutsutud esimehe kohalt, on seaduslik. Koosolekul on osalenud 6 liiget; H.J ise ei saanud umbusalduse hääletusel osaleda, sest arutati tema personaalküsimust. Viiest juhatuse liikmest kolm on avaldanud H.J-ile umbusaldust. Pealegi ei ole seda juhatuse otsust keegi vaidlustanud ja selle tühistust tuvastanud. Seega on see juhatuse otsus igati jõus otsus, millest juhatuse liikmed lähtusid. Olenemata sellest, kui suur oli KÜ palgafond, pidi H.J juhatuse esimehena järgima seda, mida üldkoosolek ette kirjutas ja maksma palka neis piirides. H.J-i tegevuse tõttu on KÜ rahalistest vahenditest tehtud liigseid väljamakseid ning tekitatud ühistule kahju. Bensiinikviitungeid saaks KÜ kuludokumentide hulka arvestada vaid siis, kui korteriühistul oleks olnud sõiduauto või vastavalt Vabariigi Valituse määrusele nr 78 7.märtsist 2000.a. „Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäär“ oleks KÜ pädev isik vormistanud otsuse, milles näidatakse ära sõidu otstarve, hüvitise suurus ja sõidu kuupäev. Vastavat otsust aga ei ole, samuti puudus H.J juhatuse või üldkoosoleku aktsept vastavateks kulutusteks. Seega on H.J teinud KÜ rahalistest vahenditest selliseid kulutusi, mis ei ole seotud KÜ põhikirjalise tegevusega ning on omastanud ja raisanud KÜ raha nende kulutuste lõikes kokku 1508 krooni summas. 26 H.J on teinud hulgaliselt kulutusi KÜ X arvelt, mis on juhatuse poolt aktsepteerimata ja mis on KÜ seisukohast põhjendamatud. OÜ R , OÜ P ega OÜ S nimelt väljastatud arved, mille alusel on H.J väidetavate teenuste eest tasunud, ei vasta raamatupidamise seaduses sätestatud raamatupidamisarvestuses aktsepteeritava algdokumendi nõuetele (Raamatupidamise Seaduse § 8), mida H.J kui mitme erineva äriühingu juht ja raamatupidaja oleks pidanud teadma ja kui arvetel näidatud teenused olekski osutatud, ei oleks H.J saanud aktsepteerida esitatud arveid nende nõuetele mittevastavuse tõttu. Nimelt puuduvad kõikidel eelnimetatud äriühingute poolt väljastatud arvetel väljastaja allkirjad. Kuivõrd nende äriühingute raamatupidamisarvestuse pidamisega oli seotud H.J, siis saab eeldada, et need arved on H.J-i enda poolt koostatud. Samuti puudub arvetel, mis on väljastatud OÜ P nimelt ja millel on selgitus „esimehe palgafondi arvelt“, teenuse või kauba nimetus. H.J` poolt süüdistuses nimetatud KÜ X nimelt teostatud ülekannetest/sularaha väljamakse orderitega kassast väljavõetud summadest: On tõendatud , et 15.08.2000.a. väljastas OÜ R arve nr 2005 (II kd tl 179) muru niitmise eest X haljasalal kokku 7,45 tundi kokku hind koos käibemaksuga 1550 krooni. H.J väited selles, et tööd teostas OÜ R nimelt M.L., kes ise kinnitab, et niitis muru KÜ X juhatuse esinaise H.J palvel. Kohtumenetluse käigus esitas KÜ vastavate tööde kohta ka kaks OÜ R poolt koostatud akti, millest nähtub, et M. L on niitnud muru 02.augustil ja 05.08.2000.a. kokku 7,45 tundi. Asjas on aga tunnistaja E.B. ütlused, milledest nähtub , et tema niitis KÜ heaks muru 2001.a. suvel. Selle töö tegemiseks kulus tal umbes 2,5-3 tundi sest muruplats oli väike ning tema töötasuks oli 300 krooni üks kord. Seega M.L.` poolt väidetav teenus on olnud üle kahe korra kallim ja M. L noorema mehena on sama töö tegemiseks kulunud üle kahe korra rohkem aega. Need asjaolud näitavad, et arvel näidatud teenuse maht on ilmselgelt üle paisutatud ning töömaht nii suur ei saanud olla. Tunnistaja L.B ütlused kinnitavad fakti, et 2000.a. augustis keskpäeval nägi tema, kuidas üks umbes 40aastane meesterahvas niidab muruniidukiga muru. Tunnistajat huvitas kes nimetatud töö eest maksab, mille peale meesterahvas vastas, et KÜ. Kui tunnistaja teatas, et ta niidab linnale kuuluval maa-alal, siis lõpetas mees tegevuse ja lahkus. Mõne päeva möödudes nägi tunnistaja, et AS B niitis linnale kuulval maa-alal ja kuna KÜ maa-alal oli muru niitmata, siis palus tunnistaja AS B töölisel niita ka KÜ muru. Nende tõenditega on kinnitust leidnud fakt , et arve nr 2005 alusel OÜ R ei osutanud KÜ-le teenust ning 24.08.2000.a. teostatud ülekanne nimetatud arve alusel on olnud alusetu ja selle ülekandega on H.J riisunud korteriühistu vara OÜ R kasuks 1550 krooni. H.J , olnud KÜ X juhatuse liige, on ta olnud ka mitme teise äriühingu juhatuse liikmeks ja raamatupidajaks. KÜ X arvelt tehtud kulutuste iseloom kinnitab seda , et H.J on teinud kulutusi, mida nimetatud äriühingud oleks pidanud oma majandustegevuses tegema või oma isiklikke kulutusi, teinud KÜ X arvelt. Sellisteks kulutusteks on 31.10.2000.a. AS K saateleht-arvete nr T1-4761 14.10.2000.a. (II kd tl 198) ja nr T1-4973 31.10.2000 (II kd tl 199) ning 30.04.2001.a. saateleht arve nr T1-1855 (II kd tl 200) alusel kassast välja võetud summad kokku 1750 krooni. Nende arvete alusel on KÜ X ostnud printeritinti. Tunnistajate S.S, J.L jt. ütlustel KÜ-l X ei olnud printerit. H.J-i selgituse kohaselt ostis ta KÜ arvelt printeritinti oma isiklikule printerile, et teha KÜ heaks raamatupidamistöid ja muid teateid ning dokumente. Samas on aga H.J ka andnud ütlusi , et raamatupidamist tegid äriühingud OÜ R ja OÜ P .Siis ei olnud H.J 27 põhjust korteriühistule printeritinti osta, kuna töövõtulepingu alusel teostatavatel tööd teostab töövõtja. Kirjalike lepingute sõlmimist eelnimetatud äriühingutega ei ole tõendatud, samuti ei ole tõendatud ka seaduses sätestatust erinevaid kokkuleppeid töövahendite muretsemise osas. Seega oleks pidanud vastavad kulutused kandma teenust teostanud äriühingud. Samamoodi on alusetud kulutused OÜ S allkirjastamata arvete nr. 001005 14.10.2000.a. (II kd tl 181); nr 001108 10.11.2000.a. (II kd. tl 182) ja nr 001201 11.12.2000.a. (II kd tl 183) alusel kassast välja makstud summad kokku 2832 krooni. Nimetatud arved on fiktiivsed arved, sest OÜ S juhatuse liige P.P. on oma ütlustes (I kd. tl 66-67) kinnitanud, et tema ei ole teadlik eelnimetatud arvete väljastamisest ja arvetel näidatud tööde teostamisest. Nagu nähtub äriregistri andmetest ei ole OÜ-l S ei ole olnud tegutsemise ajal ühtegi töötajat, kes oleks võinud arvel näidatud tööd teostada. Samuti ei teadnud P.P., mis on arvuti ümberhäälestamine ja raamatupidamise-programme ta tema ütlustel ei tunne. Arvete alusel välja makstud raha ei ole laekunud firma esindajale. Kassa väljamineku orderitel puuduvad raha saaja allkirjad. Siit saab järeldada, et raamatupidamist OÜ-le S teostas H.J OÜ P nimelt. Kuivõrd OÜ S ainus juhatuse liige ei ole teadlik firma nimel tehtud majandustehingutest, siis järeldub , et nimetatud arved OÜ S nimelt on koostanud H.J`. Tunnistaja A.V., kes OÜ S arvetest nähtuvalt nimetatud teenust osutas, ütlustel tema tunneb H.J-i ühe tehingu läbi. Tehing seisnes faili, millega on võimalik teha KÜ üüriarvestust, paigaldamises H.J-i arvutisse ja selle faili kasutamise õpetamises ning arve disainimises. Tehing toimus eraisikute vahel ja tehtud töö eest arvet ei väljastatud. Kogu teenuse eest sai A.V. H.J-ilt 1000 krooni. Ka H.J on oma ütlustes kinnitanud, et tema ostis raamatupidamisprogrammi enda koduarvutile. Seega pidi H.J kõik programmi häälestamise ja ümberhäälestamisega seonduvad kulutused tegema enda isiklikest vahenditest, mitte KÜ X rahalistest vahenditest. Aluseks võttes H.J` ütlusi, et raamatupidamistöid teostasid äriühingud, oleks pidanud vastavad kulutused kandma ka vastavad äriühingud. Käsitletud arvete alusel tehtud tööd ei ole teostatud KÜ heaks, vaid H.J-i või temale kuuluvate äriühingute heaks. Seega on H.J kandnud enda äriühingute või enda isiklikke kulutusi KÜ arvelt, riisudes sel viisil KÜ vara 2832 krooni. Maksuameti revisjonist nähtub , et H.J on teinud korteriühistu X arvelduskontodelt ajavahemikul 24.08.00 kuni 25.04.2001.a. ülekandeid enda ja R.L. isiklikele pangakontodele summas 52 457.52 krooni. Nende ülekannete alusel väljavõetud sularaha kohta on H.J vormistanud kassa sissetuleku orderid summas 50 337.52 krooni; orderid on allkirjastamata. Kassaraamatus on sissetulekuna kajastamata 30.03.01.a. ühistu pangaarvelt H.J-i pangaarvele kantud summas 2 120 krooni. H.J ütlustel see summa on kassasse vormistatud hiljem, kuid see väide on tõendamata , sest vastav sissekanne puudub. Ka ei ole H.J-i lahkumisel avastatud ka kassas raha ülejääki. Seega rahasumma 2120 krooni ,mis on KÜ raha ,jäänud H.J-i valdusesse. Kokku on H.J riisunud ja raisanud KÜ X rahalisi vahendeid summas 55 717 krooni ja 10 senti. . VÕS § 1043 alusel vastutab H.J KÜ X ees kui õigusvastaselt kahju tekitanu. KÜ X tsiviilhagi summas 55 717 krooni ja 10 senti tuleb H.J-ilt KÜ-le X välja mõista kahju hüvituseks. 28 Tsiviilhageja KÜ X nõue H.J-ilt välja mõista ka käesoleva kohtuasjaga seoses kantud kulud õigusabile summas 9000 krooni on põhjendatud. Need kulud tekkisid H.J-i õigusvastase tegevuse tõttu ning korteriühistu oli ja on õigustatud kasutama oma õiguste kaitseks kvalifitseeritud õigusabi. Kelmuse katsed:

§ 25lg.

2 –

§ 209lg.2 p.1 –järgne süüdistus.

Kohus , uurinud asjas kogutud tõendeid, peab prokuröri poolt esindatud süüdistust tõendatuks. Kelmuse katse riigilt pettuse teel 28 078 krooni saamiseks. Käsitletud tõendid kinnitavad fakti , et 21.09.2001.a. esitas H.J talle kuuluva äriühingu OÜ P nimelt Tartu Linna Maksuametile OÜ P 2001.a. käibedeklaratsiooni, kus näitas kaupade ja teenuste soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu OÜ R arve nr 2001084 ja OÜ S arve nr 010829 alusel kokku 28 078 krooni suuruses summas (I kd tl 172). H.J-i kui OÜ P juhatuse liikme avaldus enammakstud käibemaksu tagastamiseks (I kd tl 170) saabus 28.12.2001.a.Tartu Linna Maksuametile ning Tartu Linna Maksuamet on kontrollinud OÜ P käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust 2001.a. augustikuus. Revisjoniga on tuvastatud, et OÜ P ei ole kumbagi arvetel näidatud teenust ostnud ja OÜ R ning OÜ S ei ole arvetel näidatud teenuseid osutanud. Maksuameti poolt läbi viidud revisjoni käigus M.L. kui OÜ R juhatuse liikme seletusi arvesse võttes tuvastati (need asjaolud on kajastatud Maksuameti poolt koostatud ettekirjutuses 10.01.2002.a. nr 4-05/91 -I kd tl 156-159-, mille OÜ P küll vaidlustas, kuid mis jäeti jõusse), et OÜ-l R ei ole transpordivahendeid ja OÜ R ei ole ka kelleltki transpordivahendeid teenuse osutamiseks rentinud. Samuti on M L ütlustes tõendanud , et tema teostas OÜ-le P teenust oma isikliku sõiduautoga füüsilise isikuna. M L väidetel korraldas OÜ R majandustegevust ja raamatupidamist H.J , kes on väljastanud ka 18.08.2001.a. arve nr 2001084. Samuti tuvastas Tartu Linna Maksuamet, et arvel nr. 2001084 nimetatud teenuse „sõiduauto rent koos juhiga“ eest ei ole OÜ P OÜ-le R tasunud. Tasumist tõendavat dokumenti ei ole. Ka H.J ise on kinnitanud, et OÜ-le P osutas teenust M.L. oma isikliku sõiduautoga. H.J-i poolt maksumenetluses antud seletused auto kasutamise vajaduse kohta ja kriminaalmenetluses samade asjaolude kohta antud ütlused ei kattu omavahel. H.J-i maksumenetluses antud seletuse kohaselt renditi auto ametiasjade ajamiseks pangas, haigekassas, maksuametis, Eesti Energias, kauplusele müügipinna otsimiseks. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel on aga H.J tunnistanud, et käidi hoopis Tallinnas, et pakkuda OÜ P nimelt raamatupidamise teenuseid. Ka M L seletus ja kriminaalmenetluses antud ütlused autoga sooritatud sõitude kohta ei kattu omavahel ja samuti ei kattu ka H.J-i seletusega. Seega on õiged ja tõesed maksuameti järeldused selles , et OÜ R ei ole osutanud OÜ-le P sõiduauto ja juhi renditeenust, vaid teenust kui seda on osutanud, on seda teinud M. L oma isikliku sõiduautoga. H.J väljastas OÜ R nimelt fiktiivse arve eesmärgiga näidata kulutuste tegemist OÜ P nimelt ja selleks, et OÜ P saaks oma käibelt käibemaksu 5544 krooni maha arvata. OÜ P 2001.a. augustikuu käibedeklaratsioonil kajastatud OÜ S nimelt 29.08.2001.a. esitatud arve nr. 010829 kohta kogus Tartu Linna Maksuamet tõendeid H.J-i, OÜ S juhatuse liikme P.P. ja töid teostanud Ü.E. ja Ü.P. seletuste näol. Ü.E. ja Ü P on tunnistajatena üle kuulatud ka käesolevas kriminaalasjas, P.P. ei ole õnnestunud nende asjaolude osas üle kuulata ei eeluurimisel ega kohtus, kuivõrd ta hoiab temale määratud vangistusest kõrvale ning on kuulutatud tagaotsitavaks. P.P. ei ole osanud 29 maksurevisjoni käigus revidendile anda selgitusi nimetatud arvega seonduvalt. Käesolevas kriminaalasjas on seega tõendatud, et OÜ S raamatupidamist teostas samuti faktiliselt H.J, kes oli ka seotud arvel märgitud tööde tellimisega, ning kelle palvel arve nr. 010829 on P.P. poolt väljastatud. H.J-i on oma ütlustes kinnitanud , et OÜ P vahendas KÜ-le S katuseehitustöid summas 147 717 krooni ja mille kohta OÜ S on väljastanud P OÜ-le arve. P OÜ tasus arve eest 25.10.2001 ja 26.10.2001.a. 6 erineva maksega kokku 149 997 krooni, s.o. rohkem kui arvel näidatud summa. Seevastu aga OÜ P esitas H.J-i ütluste kohaselt KÜ-le tunduvalt väiksemas summas arve, kuna KÜ-l ei olnud raha. H.J-i esitatud versiooni kohaselt tekkis olukord, kus OÜ P kasumit taotleva äriühinguna on KÜ asemel tasunud katuseremondi eest. Sellisel käitumisel puudub igasugune majanduslik põhjendus ning see ei ole ka usutav. Ü.E. poolt 28.09.2001.a. esitatud arve-saatelehe kohta väitis H.J, et tegemist oli hinnapakkumisega. Ka see väide on vastuolus tegelike asjaoludega, kuivõrd sellise seletuse kohaselt esitati hinnapakkumine tegelike tööde teostamise järgselt mitte aga enne tööde teostamist. OÜ P Sampo Pangas asuval arvel toimunud ülekanded ja OÜ S arveldusarvel samal perioodil toimunud tehingutest ilmneb, et maksimaalselt on OÜ P ja OÜ S vahel liikunud 70 000 krooni, mida on järjest sisse makstud ja P. P poolt sularahas OÜ S kontolt samas pangakontoris välja võetud. Nimetatud asjaolule viitavad tehingute toimumise kellaajad ja kontol toimunud liikumiste kronoloogia. Ka on H.J-i ütlused loogikaga vastuolus, tema ütlused on vastuolus ka tunnistajate Ü.P. ja Ü.E. ütlustega. Tunnistajate väidetel tellis H.J KÜ S nimelt katuse parandustööd objektil S, Tartu Ü.E.. Töid teostas Ü.P. perioodil juuni-august 2001.a. Katusetöödeks vajaliku materjali hankis suuremas osas H.J . Ei Ü.E. ega Ü.P. ei ole nimetatud töid teostanud ühegi firma nimelt, samuti olid neile tundmatud äriühingud OÜ P ja OÜ S . Neil pole kunagi nimetatud äriühingutega töö- ega teenistussuhteid olnud. Ü E kui füüsiline isik esitas H.J-ile ka arve –saatelehe 28.septembrist 2001.a., mille kohaselt KÜ S võlgneb katuseremonditööde ja mõningate ehitusmaterjalide eest kokku 26 307 krooni. Ü.E. ütluste kohaselt maksis H.J sellest summast vaid 5000 krooni. Eeltoodud tõenditega on tõendatud , et OÜ S ei ole arvel nr. 010829 märgitud töid teostatud. Arve on väljastatud tahtlikult OÜ S nimelt selleks , et OÜ P saaks riigilt tagasi nõuda raha teenuselt, mida ta tegelikult ei teostanud, väidetavalt makstud käibemaksu kokku summas 22 533 krooni. Nimetatud teod on kvalifitseeritud varavastaste ja mitte maksualaste kuritegudena KrK § 1481 või

§ 386järgi. Kr

K § 1481 kehtivuse ajal, ei näinud KrK §-s 1481 sätestatud kuriteokoosseisud ette maksupettusi, mis olid seotud valeandmete esitamise abil väidetavalt enammakstud käibemaksu tagastamisega. Kõik KrK §-s 1481 sätestatud koosseisud sätestasid kas deklaratsioonides või muudes maksuhaldurile esitatavates dokumentides valeteabe esitamise või maksusumma tähtajaks tasumata jätmise või ettenähtust väiksema maksusumma tasumise. Need koosseisud sätestasid juhused kui maksumaksja oli jätnud ise maksu tasumata või teinud seda väiksemas summas. Kui maksumaksja, esitades võltsitud dokumente või väärinformatsiooni, s.t. maksuhaldurile väärinformatsiooni esitamise abil soovis riiki petta alusetu käibemaksu tagastusnõude läbi, siis sellist koosseisu KrK § 1481 ette ei näinud. Selles tulenevalt on põhjendatud selline käitumine kvalifitseerida varavastase kuriteona, kus pettuse ohvriks on riik ning pettuse läbi väheneb riigi raha. KrK § 1481 sätestab maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste rikkumise koosseisud. Vastavalt 01.01.2002.a. kehtinud käibemaksuseaduse §-le 1 30 maksustatakse käibemaksuga sama seaduse §-s 4 sätestatud käive. Käibemaksuseaduse § 4 lg 1 kohaselt on maksustatav käive käibemaksu seaduse tähenduses Eestis toodetud või Eestisse imporditud vabas ringluses olevate kaupade ja Eestis osutatud teenuste käive ning kaupade import, välja arvatud KMS §-s 5 sätestatud maksuvaba käive. Käesoleval juhul OÜ-l P augustis 2001.a. käive puudus, seega puudus maksustamise objekt Käibemaksuseaduse tähenduses. Tuvastatud on, et teenuseid, mille ostmist OÜ P deklaratsioonides kajastas, ei ole OÜ P tegelikkuses ostnud. Seega ei olnud KMS mõttes käivet, s.t kaupade või teenuste ostmist-müümisest ning käibe deklareerimise, arvutamise ja maksmise kohustust. Maksustamisobjekti puudumisel ei rakendu maksuseaduses toodud kohustused ning neid kohustusi ei saa ka rikkuda. H.J esitades maksuhaldurile fiktiivsetel dokumentidel põhineva deklaratsiooni, püüdis viia maksuametnikke eksitusse ja saada seeläbi varalist kasu. Kelmuse katse riigilt pettuse teel 3188 krooni saamiseks. Äriregistri andmetest lähtudes on OÜ M asutatud H.J poolt 1998.a. Ajavahemikul 23.12.1998-18.12.2001.a. on H.J olnud OÜ M juhatuse liige. OÜ M osa on H.J võõrandanud R.T. ile notariaalse ostu-müügilepingu alusel 13.12.2001.a. (II kd tl 60) ning R. T on saanud ka uus OÜ M juhatuse liige alates 18.12.2001.a. Tunnistaja R.T. on kohtueelsel menetlusel andnud ütlusi (III kd tl 128-130) selle kohta, et temale rääkis V.K., et on võimalik raha teenida, kui lasta vormistada enda nimele mõni firma. K viis R.T. kokku I, kelle tegelik nimi oli I.V. ja K-nimelise naisterahvaga. R.T lasi enda nimele vormistada mitu firmat, s.h OÜ M. Äriühingute majandustegevusest, milles R.T. võttis endale juhatuse liikme kohustused, ei teadnud R.T. midagi, samuti ei ole tema täitnud ühtegi raamatupidamisdokumenti ega maksudeklaratsiooni. Samuti ei ole R.T. avanud OÜ M nimelt ühtegi kontot ega volitanud kedagi tegutsema OÜ M nimelt. R.T. ütlustest nähtub , et H.J müüs temale kuuluva OÜ M osa ja lasi end juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda selleks, et ennast mitte siduda OÜ-ga M. R.T. ütlused ei kinnita H.J-i ütlusi, et H.J jätkas R.T. alluvuses raamatupidajana ning esitas R.T. teadmisel maksudeklaratsioone. Tegelikkuses on OÜ M nimelt tegutsenud edasi H.J . H.J väitis, et tema, kui OÜ M raamatupidaja oli kohustatud esitama maksuametile deklaratsioone ja kuna tal ei õnnestunud R. T allkirja saada, allkirjastas ta ise OÜ M 2002.a. novembrikuu deklaratsiooni R.T. nimelt. Huvitav on asjaolu, et hetkest, mil R.T. sai juhatuse liikmeks, ei ole OÜ M esitanud käibedeklaratsioone, v.a. 2002.a. novembri- ja detsembrikuu deklaratsioonid (III kd tl 123 ja 124).H.J on oma ütlustes väitnud, et deklaratsioonide koostamiseks vajalikud dokumendid tõi talle R. T. Kuid R.T. juhatuse liikmena kui ainus äriühingut juhtima ja esindama õigustatud isik, ei ole ühtegi OÜ M raamatupidamisedokumenti koostanud ega esitanud. Seega ei saa andmed esitatud deklaratsioonidel põhineda tegelikult aset leidnud majandustehinguid kajastavatel dokumentidel. H.J-i poolt deklaratsioonis esitatud andmed on ebaõiged ja kantud soovist saada riigilt pettuse teel vara. OÜ M 2002.a. novembri- ja detsembrikuu käibedeklaratsioonid olid esitatud ainult selleks, et näidata OÜ-l M majandustegevuse olemasolu ning omakorda seeläbi õigustada juhatuse liikmele R. T tehtud töö eest väidetavaid töötasu väljamakseid. H.J oli kavatsus OÜ M 2002.a. novembrikuu käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonidel (vorm TSD) ja selle lisal nr 1 ( III kd tl 121-122) andmete võltsides näidata väljamakseid R. T, et R.T. residendist füüsilise isiku 2002.a. tuludeklaratsioonil R.T. tulude kohta ebaõigeid 31 andmeid esitades saada tagasi väidetavalt enammakstud tulumaksu 3188 krooni. Varalise kasu saamiseks esitas H.J võltsitud ebaõigeid andmeid sisaldava residendist füüsilise isiku 2002.a. tuludeklaratsiooni (III kd tl 126), kusjuures palus enammakstud tulumaksu kanda OÜ M pangakontole, mille allkirjaõiguslikuks isikuks oli H.J . H.J-i seletuse kohaselt R.T. palus tal deklaratsiooni esitada ja andis ka vajalikud andmed. R.T. ütluste kohaselt suhtles ta H.J-iga viimati 2002.a. seoses äriühingute tema nimele vormistamisega, rohkem ta H.J-i näinud ei ole. Füüsilise isiku tuludeklaratsioon on koostatud 31.03.2003.a., s.o. hiljem kui R.T. H.J-i viimati kohtas. Samuti R.T. menetluses tunnistanud, et ta ei ole OÜ-st M ja OÜ-st M töötasu saanud. Nähtub, et H.J on leidnud lihtsalt ühe isiku, nn. „tankisti“, kellel sissetulekud puuduvad ning kes ise ei oleks H.J-ile teadaolevatel andmetel Maksuametile deklaratsiooni esitanud. Seega H.J ,näidates eelnimetatud deklaratsioonides valeandmeid, püüdis R.T. nimelt riiki petta ja esitas alusetu maksutagastusnõude. Ka viimatikirjeldatud kuriteoepisood on kvalifitseeritud varavastase kuriteona. Seejuures kehtivad tulumaksu tagastusnõude puhul kõik eelmise episoodi juures esitatud põhjendused. Põhjused miks tegemist on tulumaksunõude puhul varavastase ja mitte maksualase kuriteoga on järgmised: Vastavalt tulumaksu-seaduse § 1 lg-le 1 maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Tõendid kinnitavad, et käesoleval juhul maksuobjekt puudub -R.T ei saanud OÜ-st M tulu. Teiseks saavad maksualaste kuritegude subjektideks olla erisubjektid – isikud, kes on kohustatud maksuseaduste alusel maksudeklaratsioone esitama ja makse tasuma. TuluS § 2 kohaselt on tulumaksu maksjaks füüsiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. H.J puudus seadusest tulenev kohustus R.T. tulude deklareerimiseks ja tulumaksu maksmiseks, ta ei ole käesoleva episoodi puhul erisubjektiks TuluS § 2 mõttes. Seega ei saa ta olla ka maksukuriteo subjektiks, vaid tegemist on varavastase kuriteoga – kelmusega. Dokumentide võltsimised ja võltsitud dokumendi esitamine. H.J-i süüdistatakse OÜ M 2002.a. novembrikuu ja detsembrikuu ning 2003.a. jaanuarikuu käibedeklaratsioonidel (III kd tl 162-164) kajastatud andmete võltsimises ja OÜ M juhatuse liime R.T. allkirja võltsimises ning OÜ M 2002.a. novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonil ja selle lisal nr 1 (III kd tl 160-161) kajastatud R. T tehtud väljamaksete kohta andmete võltsimises. Samuti R.T. füüsilise isiku 2002.a. tuludeklaratsiooni võltsimises (II kd tl 212-213). Käekirjaekspertiis tõendab, et kõik eelnimetatud dokumendid on täidetud ja allkirjastatud H.J-i poolt (II kd tl 152-153).H.J on ka ise kriminaalmenetluses kinnitanud neid asjaolusid, kuid väitis , et raamatupidajana oli tal kohustus deklaratsioone esitada ja R.T. kättesaamatuse tõttu pidi ta deklaratsioonid ise allkirjastama. OÜ M juhatuse liikme R.T. ütluste kohaselt ei toimunud OÜ-l M mingit majandustegevust ning tema pole OÜ-st M töötasu saanud. Seega on kõik eelnimetatud maksudeklaratsioonidel esitatud andmed ebaõiged. Ebaõigete, võltsitud andmetega deklaratsioonide koostamise ja nende võltsitud deklaratsioonide esitamise eesmärgiks oli riigilt pettuse teel varalise kasu saamine, milliseid tegusid on kirjeldatud kelmuse episoode käsitledes. Karistuse mõistmine 32 H.J on varem kriminaalkorras karistamata. Tema käitumises puuduvad süüd kergendavad ja -raskendavad asjaolud. Üks kuriteoepisoodidest, nimelt riisumine KrK § 1411 lg 1 järgi, jääb KrK kehtivuse aega, seega tuleb kontrollida, kas nimetatud tegu on karistatav ka

-i järgi. KrK § 1411 koosseisule vastab

§-s 201 sätestatud omastamise koosseis. Kuivõrd võltsitud dokumentide esitamine on kelmuse toimepanemise viis ja selle osa, siis tuleb kelmuse ja võltsitud dokumentide esitamise eest

§ 63lg 1 alusel mõista üks karistus.

H.J poolt toime pandud teod on teise astme kuriteod. Temale tuleb mõista hoiatusliku sisuga karistus, et teda edaspidi ära hoida uutest kuritegudest. Temale on otstarbekas kohaldada tingimuslikku vangistust kontrollnõuete täitmise kohustusega ning määrata katseajaks 18 kuud. Menetluskulud mõista KrMS § 180 alusel välja H.J-ilt , KrMS § 179