Obsah (5)

§ 345§ 209§ 63§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2007. a Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-1954 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi se

§ 345

lg 1 ja

§ 209

lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav N.B varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud ühel korral tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.B KrK § 186,

§ 345

lg 1 ja

§ 209

lg 2 p 1 järgi ning mõista

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui N.B ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

ilmub kriminaalhooldaja registreerimisele; määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

1. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
2. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt

§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus kriminaalhoolduse kriminaalhooldusosakonnale. teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista N.B-lt 5440 (viis tuhat nelisada nelikümmend) krooni Eesti Vabariigi kasuks, mis tuleb tasuda Sotsiaalkindlustusameti arveldusarvele nr 10002033069006 SEB Eesti Ühispangas. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista N.B-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 1000 (üks tuhat) krooni; sundraha 4400 (neli tuhat nelisada) krooni ja kaitsjale makstud tasu 1985.94 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend viis krooni 94 senti) krooni jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon N.B süüdistatakse selles, et tema esitas 07.05.2002.a Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale valeandmeid sisaldava pensioni määramise avalduse rehabiliteeritud isiku vanaduspensioni saamiseks koos ENSV Siseministeeriumi Informatsioonikeskuse teadvalt võltsitud õiendiga nr 18277 30.06.

1. a eesmärgiga omandada õigus saada soodustatud tingimustel vanaduspensioni kui rehabiliteeritud isik. Nimetatud õiendi kohaselt viibis N.B 25.03.1949-05.07.1954.a. asumisel Omski oblastis Kormilovski rajoonis. Sellega pani N.B toime teadvalt võltsitud muu ametliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, s.o. KrK § 186 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse N.B selles, et tema esitas 23.03.
2. a Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale valeandmeid sisaldava taotluse ENSV Siseministeeriumi Informatsioonikeskuse teadvalt võltsitud õiendiga nr 18277 30.06.
3. a represseeritu tunnistuse saamiseks, eesmärgiga omandada õigus tervishoiuteenuste, ravimite ja sõidukulu hüvitamise taotlemiseks kui represseeritud isik; esitas 28.06.
4. a Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale pensioni ümberarvestamiseks valeandmeid sisaldava avalduse koos võltsitud koopiaga Riigiarhiivi 23.05.
5. a arhiiviteatisest nr m174/RL, eesmärgiga omandada õigus saada suurendatud vanaduspensioni seoses täiendava tööstaažiga; esitas 31.07.
6. a Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale pensioni ümberarvestamiseks valeandmeid sisaldava avalduse koos võltsitud koopiaga Riigiarhiivi 26.07.
7. a arhiiviteatisest nr 19-7-3.6/4157RL, eesmärgiga omandada õigus saada rehabiliteeritud isikuna veelgi suuremat vanaduspensioni. Nimetatud arhiiviteatise kohaselt viibis N.B koos ema Maimu N.B-ga aastatel 1949-1958.a. asumisel. Sellega pani N.B oime võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, s.o.

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse N.B selles, et tema esitas 07.05.

1. a Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale valeandmeid sisaldava pensioni määramise avalduse ja ENSV Siseministeeriumi Informatsioonikeskuse 30.06.
2. a võltsitud õiendi, luues seeläbi pensioniameti töötajatele teadvalt ebaõige ettekujutuse, et tal on õigus saada rehabiliteeritud isikuna soodustatud tingimustel vanaduspensioni, mille tulemusel maksti N.B-le alates 07.05.
3. a kuni 30.06.
4. a õigustamatult välja represseeritud isiku vanaduspensioni kokku summas 43 654 krooni; esitas 23.05.
5. a Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale ebaõigeid andmeid sisaldava taotluse, millega lõi varalise kasu saamise eesmärgil pensioniameti töötajatele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning mille järgselt väljastati talle represseeritu tunnistus, mille alusel esitas N.B antud taotlused sõidukulude, tervishoiuteenuste ja ravimite maksumuse hüvitamiseks kokku 5 440 krooni ulatuses, mille riik talle ka hüvitas; esitas 28.06.
6. a Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale ebaõigeid andmeid sisaldava avalduse, millega lõi varalise kasu saamise eesmärgil pensioniameti töötajatele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning mille alusel suurendati seoses täiendava tööstaažiga tema vanaduspensioni. Selle tulemusel maksti N.B-le alates 01.07.2006.a. kuni 30.09.2006.a. õigustamatult välja represseeritud isiku vanaduspensioni kokku summas 3301 krooni; esitas 31.07.2006.a. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale pensioni ümberarvestamiseks valeandmeid sisaldava avalduse, millega püüdis luua pensioniameti töötajatele varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse eesmärgiga saada rehabiliteeritud isikuna veelgi suuremat vanaduspensioni. See kuritegu jäi aga lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel s.o. Pensioniameti Tartu osakonna töötajate sekkumise tõttu. Sellega pani N.B toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, so

-i § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe KrK § 186 ning

§-de 345 lg 1 ja 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör

§ 63lg 1 alusel kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Lähtudes

§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele kui N.B ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all

-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. N.B tuleb süüdi tunnistada KrK § 186,

§ 209

lg 2 p 1 ja

§ 345lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga on tekitatud kahju kokku 52 395 krooni, millest 46 955 krooni on alusetult makstud vanaduspension, mida peetakse kinni N.B vanaduspensionist riikliku pensionikindlustuse seaduse § 47 lg 1 p 2 alusel. Sotsiaalkindlustusamet on esitanud tsiviilhagi sõidukulude, tervishoiuteenuste ja ravimite maksumuse hüvitamiseks summas 5 440 krooni (tl 79). N.B on nõustunud tekitatud kahju suurusega, mistõttu tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 5400 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 1189.44 krooni ja kohtumenetluses 796.50 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. N.B on 80% töövõimetu. Tema ainsaks sissetulekuks on pension 2200 krooni. Arvestades eeltoodud asjaolu, käib kõigi menetluskulude hüvitamine süüdistatavale ilmselgelt üle jõu, mistõttu kohus jätab kaitsjatasu ja osa sundrahast riigi kanda. Põhjendatud on N.B-lt välja mõista osa sundrahast - 1000 krooni. Ingeri Tamm Kohtunik