Obsah (9)

§ 266§ 199§ 329§ 181§ 64§ 68§ 87§ 75§ 74

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2007 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-07-2853 (kohtueelses menetluses nr

§ 266

lg 2 p 1,3; § 329; § 181 järgi advokaat Vello Sikut Süüdistatav Tiit Hunt Süüdistus Kaitsja

§ 266

lg 2 p 1,3; 199 lg 2 p 7,8 järgi advokaat Endel Tomson Süüdistatav Margus Tops Süüdistus Kaitsja

§ 266

lg 2 p 3; 199 lg 2 p 7,8 järgi advokaat Vello Sikut Süüdistatav V.A Süüdistus Kaitsja

§ 199

lg 2 p 7,8 järgi advokaat Vello Sikut Süüdistatav Aivar Pukman Süüdistus Kaitsja

§ 199

lg 2 p 7,8 järgi advokaat Endel Tomson RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: Tunnistada L.H süüdi karistusseadustiku (

) § 266 lg 2 p 1,2,3 järgi ja karistada 8 (kaheksa) kuulise vangistusega.

§ 329

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada 3 (kolme) kuulise vangistusega.

§ 181

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada 7 (seitsme) kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergeim karistus kaetuks raskeima karistusega, seega liitkaristuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, so alates 04.

1. 2006.a., seega vangistuse alguseks lugeda
4. Tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. tunnistada Tiit Hunt süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7, 8 ja

§ 266

lg 2 p 1, 3 järgi ja kuid karistusest vabastada ja tema suhtes kohaldada

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendi - käitumiskontrollile allutamist vastavalt

§ 75

sätestatule 6 (kuueks) kuuks; Tiit Hunt on kohustatud täitma

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi; määrata Tiit Huntile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxx ; tühistada Tiit Huntile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; tunnistada Margus Tops süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7, 8 ja

§ 266

lg 2 p 3 järgi, kuid vabastada karistusest ja tema suhtes kohaldada

§ 87

lg 1 p 1 sätestatud mõjutusvahendit – hoiatust; tühistada Margus Topsile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; tunnistada V.A süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja karistada 30 (kolmekümne) päevase vangistusega.

§ 74

alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus kohaldamata, kui ta 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi; määrata V.A-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxx; tühistada V.A-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; tunnistada Aivar Pukman süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7, 8 järgi, kuid vabastada karistusest ja tema suhtes kohaldada

§ 87

lg 1 p 1 sätestatud mõjutusvahendit – hoiatust; tühistada Aivar Pukmanile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes 2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult L. E. tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt L.H-lt , Tiit Huntilt ja Margus Topsilt 1500 (üks tuhat viissada) krooni L. E. kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 L.H-lt sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 3997.15 (kolm tuhat üheksasada seitse kr ja 15

1. s)2.2.2 Tiit Huntilt, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 3444.90 2.2.3 Margus Topsilt sundraha määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 3359.95 ( kolm tuhat kolmsada viiskümmend ühekesa kr ja 95
2. s)krooni; 2.2.4 V.A-lt sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2481.90 (kaks tuhat nelisada kaheksakümmend üks kr ja 90
3. s)2.2.5 Aivar Pukmanilt määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2382.90 ( kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend kaks kr ja 90 s); 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Vello Sikutile 2688.30 ( kaks tuhat kuussada kaheksakümmend kaheksa kr ja 30s ) krooni, Endel Tomsonile 1792.20 ( üks tuhat seitsesada üheksakümmend kaks kr ja 20
4. s)krooni, 2.3 Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises 3. Selgitada: 2 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; 3.3 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (sundraha puhul viitenumber 2800049874); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED 1. Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) L.H-le mõistetavaks karistuseks

§ 266

lg 2 p 1,2,3 järgi ja karistada 8 (kaheksa) kuulise vangistusega.

§ 329

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada 3 (kolme) kuulise vangistusega.

§ 181

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada 7 (seitsme) kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergeima karistus kaetuks raskeima karistusega, seega liitkaristuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, so alates 04.

1. 2006.a., seega vangistuse alguseks lugeda
4. 2) Tiit Huntile mõistetavaks karistuseks

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja

§ 266

lg 2 p 1, 3 järgi ja kuid karistusest vabastada ja tema suhtes kohaldada

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendi - käitumiskontrollile allutamist vastavalt

§ 75

sätestatule 6 (kuueks) kuuks;

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustused; määrata Tiit Huntile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxx; 3) Margus Topsile mõistetavaks karistuseks

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja

§ 266

lg 2 p 3 järgi kuid karistusest ja tema suhtes kohaldada

§ 87

lg 1 p 1 sätestatud mõjutusvahendit – hoiatuse; 4) V.A-le mõistetavaks karistuseks

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi ja karistada 30 (kolmekümne) päevase vangistusega.

§ 74

alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus kohaldamata, kui ta 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi; määrata V.A-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxxxxxxxx 5) Aivar Pukmanile mõistetavaks karistuseks

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi, kuid vabastada karistusest ja tema suhtes

§ 87lg 1 p 1 sätestatud mõjutusvahendi – hoiatus; 2.

Süüdistused, motiveeringud kohtulikul arutamisel kindlaks 3 tehtud asjaolud ja õiguslikud 2.

1. L.H-le, Tiit Huntile, Margus Topsile, V.A-le ja Aivar Pukmanile esitatud süüdistused L.H on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles varem toime pannud omavolilise sissetungimise,
2. augustil 2006.a. õhtul koos 15-ne aastase Tiit Hundiga tungis aknaklaasi lõhkumise teel Viljandi maakonnas xxxxxx L.H tungis kallale E. E`le., keda peksis jalgadega pähe ja vastu käsi. L.H süüdistatakse veel selles, et tema, olles varem toime pannud omavolilise sissetungimise,
3. augustil 2006.a. kella
4. 30 paiku koos alaealise Margus Topsi ja alaealise Tiit Hundiga tungi omaniku tahte vastaselt aknaklaasi lõhkumise teel xxxxxxx , kus L.H tungis kallale E.E`le., keda L.H peksis käte ja jalgadega pähe ja vastu käsi. L.H süüdistatakse veel selles, et tema, olles varem toime pannud omavolilise sissetungimise,
5. oktoobril 2006.a. kella
6. 30 paiku tungis omaniku tahte vastaselt K. A.i elamusse Viljandi maakonnas xxxxxxxx ning tungis kallale K. A. ile, kellel võttis kätega kõrist kinni ja pigistas tugevalt L.H pani toime

§ 266lg 2 p 1,2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

L.H süüdistatakse selles, et ta juhtis 22.05.2006 kell 23.30 Viljandi maakonnas Kõo vallas Kõo asulas mootorsõidukit Hyndai, sellele sõidukile mitte kuuluva registreerimismärgiga (832 AKS), kusjuures mootorsõiduki juhtimise õigus on temalt karistusena 06.12.2005 Jõgeva Maakohtu otsusega ära võetud 1 aastaks. L.H pani toime

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o karistuse täitmisest kõrvale hoidumise.

L.H süüdistatakse selles, et tema 15. augustil 2006.a. kallutas alaealist, 15-aastast Tiit Hunti ja 15-ne aastast Margust Topsi toime panema kuritegu, mis seisnes selles, et grupiliselt tungitigi valdaja tahte vastaselt kahel korral L.E. hoonesse ja ruumi. L.H pani toime

§ 181

järgi kvalifitseeritava kuriteo Tiit Hunti on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema võõra vara omastamise eesmärgil tungis

1. jaanuaril
2. a kella 15 paiku koos V.A , Vadim Steptšenko, Mariel Meriste, Aivar Pukmani ja Margus Topsiga ukseluku lõhkumise teel Viljandi maakonnas xxxxxxxx A.K. kuuluvasse xxxxxxx tallu, kust varastas kaks kirvest väärtusega kokku 200 krooni, kelgu väärtusega 200 krooni, jääpuuri väärtusega 100 krooni, põhjustades vargusega varalise kahju kokku 500 krooni. Tiit Hunt pani toime

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse teda selles, et tema

1. augustil 2006.a. õhtul koos L.H-ga tungis omaniku tahte vastaselt aknaklaasi lõhkumise teel Viljandi maakonnas xxxxxxxx , kus maja verandal tungis L.H kallale E.E., keda L.H peksis rusikate ja jalgadega näkku. Veel süüdistatakse teda selles, et tema, olles varem toime pannud omavolilise sissetungimise,
2. augustil 2006.a. kella
3. 30 paiku koos L.H ja alaealise Margus Topsiga tungis omaniku tahte vastaselt aknaklaasi lõhkumise teel Viljandi maakonnas xxxxxxxxxxx elamusse, kus L.H tungis kallale E.E., keda L.H peksis käte ja jalgadega pähe ja vastu käsi. Tiit Hunt pani toime

§ 266lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4 Margus Topsi on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema võõra vara omastamise eesmärgil tungis

1. jaanuaril
2. a kella 15 paiku koos V.A , Vadim Steptšenko, Mariel Meriste, Aivar Pukmani ja Tiit Hundiga ukseluku lõhkumise teel Viljandi maakonnas xxxxxxxxx A.K. kuuluvasse xxxxxxxx tallu, kust varastas kaks kirvest väärtusega kokku 200 krooni, kelgu väärtusega 200 krooni, jääpuuri väärtusega 100 krooni, põhjustades vargusega varalise kahju kokku 500 krooni. Margus Tops pani toime

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse teda selles, et tema, olles varem toime pannud omavolilise sissetungimise,

1. augustil 2006.a. kella
2. 30 paiku koos L.H ja alaealise Tiit Hundiga tungis omaniku tahte vastaselt aknaklaasi lõhkumise teel Viljandi maakonnas xxxxxxxxx elamusse, kus L.H tungis kallale E.E. , keda L.H peksis käte ja jalgadega pähe ja vastu käsi. Margus Tops pani toime

§ 266lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.A on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema võõra vara omastamise eesmärgil tungis

1. jaanuaril
2. a kella 15 paiku koos Tiit Hundi, Vadim Steptšenko, Mariel Meriste, Aivar Pukmani ja Margus Topsiga ukseluku lõhkumise teel xxxxxxxxx A.K. kuuluvasse xxxxxxxxx tallu, kust varastas kaks kirvest väärtusega kokku 200 krooni, kelgu väärtusega 200 krooni, jääpuuri väärtusega 100 krooni, põhjustades vargusega varalise kahju kokku 500 krooni. V.A pani toime

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Aivar Pukmani on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema võõra vara omastamise eesmärgil tungis

1. jaanuaril
2. a kella 15 paiku koos V.A , Vadim Steptšenko, Mariel Meriste, Tiit Hundi ja Margus Topsiga ukseluku lõhkumise teel Viljandi maakonnas xxxxxxxxxx A.K. kuuluvasse xxxxxxx tallu, kust varastas kaks kirvest väärtusega kokku 200 krooni, kelgu väärtusega 200 krooni, jääpuuri väärtusega 100 krooni, põhjustades vargusega varalise kahju kokku 500 krooni. Aivar Pukman pani toime

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.1.

1. Kohtu seisukoht süüdistusete asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistusete asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 5 Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning L.H tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 266

lg 2 p 1,3; § 329; § 181 järgi; Tiit Hunt tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 266

lg 2 p 1,3; 199 lg 2 p 7,8 järgi; Margus Tops tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 266

lg 2 p 3; 199 lg 2 p 7,8 järgi; V.A tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 199

lg 2 p 7,8 järgi ja Aivar Pukman tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 199lg 2 p 7,8 järgi.

2.1.

1. Tsiviilhagide otsustamine L.E. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1500 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

§ 266

lg 2 p 1,3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega, § 329 järgi karistatakse rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega, § 181 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid L.H karistamise kokkuleppemenetluses. L.H karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 266

lg 2 p 1,3 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, 199 lg 2 p 7,8 näeb ette süüdlase karistamise kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Tiit Hunti karistamise kokkuleppemenetluses. Tiit Hunti karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 266

lg 2 p 3; 199 lg 2 p 7,8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Margus Topsi karistamise kokkuleppemenetluses. Margus Topsi karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 199lg 2 p 7,8 näeb ette süüdlase karistamise kuni viieaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid V.A karistamise kokkuleppemenetluses. V.A karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 199lg 2 p 7,8 näeb ette süüdlase karistamise kuni viieaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Aivar Pukmani karistamise kokkuleppemenetluses. Aivar Pukmani karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 5400 krooni. esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 9000 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja 6 määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud L.H-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 3101.05 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 896.10 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud Tiit Huntile hüvitamisele kuuluvaks summaks 2548.80 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 896.10 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud Margus Topsile hüvitamisele kuuluvaks summaks 2463.85 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 896.10 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud V.A-le hüvitamisele kuuluvaks kriminaalmenetluse kulu 1585.80 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 896.10 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud Aivar Pukmanile hüvitamisele kuuluvaks summaks 1486.80 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 896.10 krooni. Kaitsjate esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tulevad välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. 7 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) L.H-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5400 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 3997.15 krooni riigieelarve tuludesse; 2) Tiit Huntilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5400 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 3444.90 krooni riigieelarve tuludesse; 3) Margus Topsilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5400 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 3359.95 krooni riigieelarve tuludesse; 4) V.A-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5400 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2481.90 krooni riigieelarve tuludesse 5) Aivar Pukmanilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5400 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2382.90 krooni riigieelarve tuludesse. Kohus leiab, et alaealistelt Tiit Hundilt, Margus Topsilt ja Aivar Pukmanilt jätta välja mõistmata sundrahad, kuna nad on alaealised ja neil puudub iseseisev sissetulek. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
4. Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. L.H on kahtlustatavana kinni peetud 04.10 2006 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 06 10 2006, seega on L.H viibinud eelvangistuses 5 kuud ja 5 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Arvestada eelvangistuse esimene päev 04 10 2006 karistusena mõistetud vangistuse esimeseks päevaks. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Helle Tamm Kohtunik 8