1 Ärakiri Kriminaalasi nr. 1-05-4 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 17.04.2006.a. Viru Maakohus koosseisus: kohtunik LEO SARNET rahvakohtunikud Jaan Griffel, Margit Tiidemaa sekretäri Virve Roots juure

§ 114p.1, 263 p.1,4 järgi; J.F , isikukoodxxxxx, eluk.

xxxx, ei tööta ega õpi, kriminaalkorras karistamata, väärteoasjas karistatud,

§ 263p.1,4 järgi; G.E, isikukood xxxx, eluk.

xxxx, ei õpi ega tööta, kriminaalkorras karistamata, väärteoasjas karistatud,

§ 263p.1,4 järgi; Z.L, isikukood xxxx, eluk. xxxx, töök. xxxx, kriminaalkorras karistatud: 1) 02.12.1998.a. Lääne-Viru MK Kr

K § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi 3 k v/k tingimisi 1 a katseajaga, 2) 08.05.2000.a. Lääne-Viru MK KrK § 139 lg.2 p.1,2 järgi 4 k v/k tingimisi 1 a katseajaga, 3) 05.12.2002.a. Lääne-Viru MK KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi trahv 5000 kr; 4) 11.04.2005.a. Lääne-Viru MK KarS § 199 lg.2 p.4,7 järgi 6 k v/k tingimisi 1 a 8 k katseajaga, mida 15.06.2005.a. Lääne-Viru MK määrusega pikendati 6 k võrra; väärteoasjas korduvalt karistatud,

§ 263p.1,4 järgi; VILJAR J.F, isikukood xxxx, eluk.

xxxx, töök. xxxx, vahetusmeister, kriminaalkorras karistatud 08.05.2000.a. Lääne-Viru MK KrK § 139 lg.2 p.1,3 järgi 3 k v/k tingimisi 1 a katseajaga, väärteoasjas korduvalt karistatud,

§ 263p.1,4 järgi; R.O, isikukood xxxx, eluk.

xxxx, Lääne-Virumaa Kutsekõrgkooli õpilane, kriminaalkorras karistamata, väärteoasjas korduvalt karistatud,

§ 263p.1,4 järgi; M.T, isikukood xxxx, eluk.

xxxx, Rakvere Kutsekeskkooli õpilane, varem karistamata,

§ 263p.1,4 järgi; O.D, isikukood xxxx, eluk.

xxxx, töök xxxx , varem karistamata,

§ 263p.1,4 järgi ja I.T , isikukood xxxx, eluk.

xxxx, töök. xxxx, kriminaalkorras karistamata, väärteoasjas korduvalt karistatud,

§ 263p.1,4 järgi.

Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutatud 17.04.2006.a. ja täisotsus antud kohtu kantseleisse 11.05.2006.a. 2 Kohtueelsel menetlusel süüdistatakse Z.F-i, J.F, G.E, Z.L, Viljar J.F, R.O, M.T, O.Dja I.Tselles, et nemad 14.02.2004.a. kell 20.30- 23.30 tungisid Vinni vallas Kaukvere külas asuvasse L L soojakusse, kus lõhkusid selle aknaid, loopisid lõhutud akendest sisse kõikvõimalikke kättejuhtuvaid esemeid (tööriistu, puukaikaid, lumekamakaid jms.), sõitsid L L autoga vastu soojakut ja peksid soojakus viibinud J T , L L , T T ja V K , kusjuures: Z.F lõi J T kurikaga vastu pead, õlga ja jalga; koos R.O ja Viljar J.F-iga tiris V K uksest välja, kus peksis teda kurikaga, valas soojaku ukse ette bensiini ja pani selle põlema; J.F peksis kumminuiaga V K ja lõi peksmise kartuses metsa põgenenud Jaanus Tiilenile kaikaga vastu jalgu; G.E lõi peksmise kartuses metsa põgenenud J T puust kurikaga paar korda vastu jalgu; Z.L lõi soojakus laua ääres istuvale V K korduvalt rusikaga ja ühe korra jalaga näkku, sõitis L L autoga vastu soojakut, lõi peksmise kartuses metsa põgenenud ja maas lamavale J T jalaga näkku; Viljar J.F tiris koos Z.F-i ja R.O-ga soojakust välja V K , keda lõi korduvalt jalaga ja puukaikaga kõhtu ja kehasse, samuti lõi ta puukaikaga T T ülakehasse ja lõi peksmise kartuses metsa põgenenud ja maaslamavale J T lauajupiga vastu jalgu ja selga nii kõvasti, et lauajupp murdus, misjärel jätkas peksmist jalgadega näkku ja ülakehasse, läks soojakusse tagasi, kus peksis maaslamavat L L jalgadega ja T T rusikatega ning tiris koos I.T-ga T T soojakust välja; R.O tiris koos Z.F-i ja Viljar J.F-iga soojakust välja V K , lõi läbi lõhutud akna T T puukaikaga vastu pead, peksis metsa põgenenud J T jalgadega selga ja kumminuiaga ribidesse ning soojakusse tagasi tulles peksis voodis lamavat L L kumminuiaga ja lõi rusikaga korduvalt näkku; M.T peksis V K jalaga kehasse; O.D lõi maaslamavat V K kaks korda jalaga kõhtu; I.T lõi maaslamavat V K jalaga kehasse ja tiris koos Viljar J.F-iga T T soojakust välja. Seega Z.F, J.F, Z.L, Viljar J.F, R.O, M.T, O.D ja I.T, rikkudes isikute grupis ja vägivalda kasutades rahu ja avalikku korda, panid toime KarS § 263 p.1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Z.F süüdistatakse kohtueelsel menetlusel ka selles, et tema 14.02.2004.a. kella 21.30- 23.30 Vinni vallas Kaukvere külas metsas oma isa vägisi kaasaviimise ja temalt raha nõudmise eest kättemaksu eesmärgil lõi peksmise kartuses metsa põgenenud J T kõigest jõust puust kurikaga pähe ja kõhtu, kükitas J T kõrvale ja vaatamata viimase palvetele peksmine lõpetada, tagus kurikat tagurpidi käes hoides korduvalt raiuvate liigutustega J T vastu pea külge, millega tekitas viimasele eluohtlikud kehavigastused- ajukolju kinnise tömptrauma ajukelmetealuste ja vatsakestesiseste verevalumitega- ja surma. Seega Z.F, tappes julmal viisil teise inimese, pani toime KarS § 114 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Esitatud süüdistuses tunnistavad Z.F, J.F, G.E, Z.L ja O.D end täielikult süüdi, V.J.F, R.O, M.T ja I.T aga osaliselt süüdi. Z.F kinnitab, et sai 14.02.2004.a. teada oma isa vägisi äraviimisest J.T poolt. Ta otsutas uurida asja ja kutsus endaga kaasa Z.L, J.F ja O.D ning koos mindi J.T elukohta. Uksele tuli J.T ise, küsis, mida tahetakse. Z.F küsis, kas tema isa on seal, mille 3 peale J.T vastas, et poisid mingu minema, ütles ka, et ega Ü.L kaua ei piinata, lüüakse kohe maha ja kui nad ära ei lähe, siis toob ta oma püssi. Nad lahkusid sealt. Tema arutas J.F-iga, et politsei nagunii ei tule ning otsustati isa vabastamiseks suurem kamp kokku ajada. Õhtuks kogunesid kõik süüdistatavad Tudu bussijaama. Kaasa võeti autosse kurikas ja kumminui ning kirves. Seal arvati, et M.E kui J.T sugulane saab temaga jutule, mindi uuesti J.T ukse taha, kuid J.Tiileni naine ütles neile, et mehed läksid minema. Seejärel sõideti nelja autoga ringi, otsiti J.T . Kaukvere teeristis helistas isa - Ü.L talle ja ütles, et on jooksu saanud, on vaba, kuid ütles, et kui nad J.T näevad, andku talle kere peale. Keegi arvas, et J.T võis minna L.I.T metsas olevasse soojakusse ning nad sõitsid kõigi nelja autoga soojaku juurde. Soojakusse läksid tema ja Z.L. Seal oli kolm meest. Kuna poisse oli palju, siis ta nõudis J.T , mis ta tema isaga tegi. J.T vastas, et ei midagi. Z.L tegeles samal ajal T.T . Tema nõudis J.T väljatulekut, kuid J.T ei tahtnud õue tulla. Siis lõi ta J.T kurikaga vastu õlga ja jalga. Seejärel tiriti koos teistega onnist välja V.K , keda väljas peksti. Kui meestel õnnestus soojaku uks seestpoolt kinni panna, hakati soojakut lõhkuma. I.T lõi akna puruks, akendest hakati sisse loopima kõikvõimalikke esemeid. Z.L sõitis L.I.T autoga soojaku suunas. Vahepeal otsustati bensiini maha kallata, seda tegi Z.L, tema pani bensiini põlema. J.T põgenes akna kaudu metsa, tema ja poisid jooksid talle järele. Ta lõi metsas kurikaga J.T selga. Vahepeal peksid J.T teised, Z.L lõi J.T jalaga näkku, J.F lõi kurikaga paar korda vastu jalgu, R.O lõi jalgadega selga ja kumminuiaga ribidesse, V.J.F lõi teda lauajupiga vastu jalgu ja lõi ka jalgadega ülakehasse ning lõpuks võttis tema puust kurika ja tagus J.T kurikat püsti hoides kurika käepidemepoolse otsaga meelekohta 4-5 korda. Ta kinnitab, et need löögid võisid olla J.T surma põhjuseks. Pärast läksid nad soojaku juurde, seal peksid R.O ja V.J.F L.L . G.E andis talle mingid dokumendid, mis ta sealt kaasa võttis, samuti võttis ta kaasa ühe sae, arvates, et need asjad on tema isa omad. J.F kinnitab, et ta nägi, kui J.T koos V.K viis Ü.L minema. Kui Z.F sinna tuli, siis ta rääkis juhtunust talle. Ütles ka, et Ü.L pandi vägisi autosse. Ta käis koos Z.F-i, Z.L ja O.D-ga J.T kodus, kuid nad aeti sealt minema. Ta oli nõus õhtul minema koos Z.F-iga tema isa vabastama. Kaukvere teeristis sai Z.F teada, et isa on vabaduses ja Sondas. Sellele vaatamata nõustus ta minema vaatama L.L soojaku juurde, kas J.T on seal. Kuna soojakus oli kolm meest, siis otsustati, et Z.F ja Z.L lähevad sisse. Mõne aja pärast järgnesid neile R.O ja tema. Z.F nõudis J.T , mis too tema isaga tegi. Kui J.T midagi ei vastanud, lõi Z.F teda kurikaga. Tema ja Z.F tõmbasid V.K soojakust välja, kus mitmekesi löödi V.K . Samal ajal õnnestus meestel soojak seest kinni panna. I.L lõi kaikaga ühe akna sisse. Seejärel algas üldine asjade loopimine soojakusse. Keegi hõikas, et J.T jooksis metsa. Ta järgnes Z.F-ile metsa. Metsas lõi Z.F J.T kurikaga, tema lõi J.T kaikaga vastu jalga ja turja. Juurdetulnud G.E lõi J.T kurikaga, Z.L peksis jalaga ja V.J.F lõi jala ja lauajupiga, R.O jalaga ja kumminuiaga. Lõpuks tagus Z.F kurika otsaga raiuvate liigutustega J.T meelekohta. G.E kinnitab, et nõustus Z.F-i aitama isa vabastada. Nad otsisid J.T . Mingil ajal sõitsid nad soojaku juurde, kus oli kolm meest. Sisenesid Z.F ja Z.L. Kui soojaku uks seestpoolt kinni pandi, siis ta tagus putkat kaikaga. Metsas lõi ta maaslamavat J.T kurikaga kaks korda vastu jalgu. Ta nägi, et J.T lõid ka Z.L, V.J.F, R.O. M.T näitas taskulambiga valgust. Z.F lõi lõpuks J.T , hoides kurikat kahe käega, ülevalt alla löökidega 6-7 korda vastu pead. Puhtsüdamlikus ülestunnistuses (tl. 46-47) kinnitas G.E, et vahetult enne onni juurde jõudmist oli keegi Z.F-ile helistanud ja öelnud, et isa on juba oma kodus, kuid siiski sisenes Mario koos Z.L-iga majja ja hakkas J T õiendama, et mis tema isaga tehtud 4 (jne). Siis lükati sealt välja üks mees (V.K ), keda Mario, Viljar J.F ja J.F ning I.T “togisid seal”. Keegi oli lukustanud maja ukse seestpoolt ja Z.L üritas seda taas lahti teha. I.T lõhkus ühe akna ja Z.F teise. Seejärel jooksis J.T metsa ja poisid järgnesid talle. Kui metsast kisa kostma hakkas, läks ta vaatama. J T oli pikali ja palus, et lõpetage ära. Keegi kloppis teda. Ta sai enda kätte kurika ja lõi sellega paar korda J.T jalgadesse, siis võttis Jaanus Põldmaa talt kurika ära. Viljar J.F lõi J.T jalaga kõhu piirkonda.Lõpuks haaras Z.F kurika ja kukkus selle alumise osaga J T vastu pead taguma. Z.L kinnitab, et Z.F kutsus teda appi oma isa vabastama. Ta käis koos Z.F-i, O.D ja J.F-iga J.T elukohas, sealt ajas J.T nad minema, öeldes, et neil ei ole vaja ennast vahele segada. Seejärel koguti suurem kamp poisse Ü.L vabastamiseks. Tema võttis kodust kaasa väikese kirve, kui äkki peaks vaja olema mõnd ust avada. J.T otsimise ajal Z.F ütles talle, et isa sai jooksu ning arvas, et J.T peab ikkagi vastutama selle eest, mis ta isaga tegi. Kellegi ettepanekul sõideti L.L soojaku juurde. Tema ja Z.F läksid soojakusse, kus ta lõi V.K rusikaga, aitas Z.F V.K välja tõmmata. Seejärel pandi uks seestpoolt kinni. Ta loopis puupakku vastu ust, sõitis putka juurde L.L autoga valguse näitamiseks, samal eesmärgil valas putka ette maha bensiini, mille Z.F süütas. Loopis putkasse lumekamakaid. Kui J.T putkast minema jooksis, järgnes talle. Nägi, et Z.F lõi J.T kurikaga. Kui J.T kukkus, lõi ise teda jalaga näkku ja kõhtu. Puhtsüdamlikus ülestunnistuses (tl. 59) kinnitas Z.L, et lõi algul soojakus ühte meest kaks korda rusikaga näkku, kuna see tõmbas teda jopest. Z.F ütles J.T , et tule välja, see keeldus. Mario lõi teda kurikaga. Siis taoti vaguni aknad ja uks katki ning loobiti asju vagunisse. J.T jooksis siis metsa. Nad järgnesid talle ja Mario lõi teda kurikaga selga. J. T kukus ja Mario hakkas teda kurikaga taguma. Pärast viidi J.T autosse, katsuti pulssi,kuid seda ei olnud. V.J.F kinnitab, et nõustus Z.F-i aitama isa vabastamisel. Sai M.Eriksoni kodutee otsas teada, et Z.F-i isa oli jooksu saanud. Soojaku juurde jõudes pidid Z.F ja Z.L J.T välja kutsuma ja väljas pidid nad talle peksa andma Z.F-i isa kinnihoidmise eest. Tema tagus kaikaga vastu putkat, loopis lumekamakaid putkasse, viskas lumelabida läbi akna sisse. Ta aitas soojakust välja tirida V.K ja lõi teda jalaga, peksis ka T.Tingast. Metsas lõi ta J.T lauajupiga selga ja jalgadega kehasse. Ta nägi, et lõpus lõi Z.F J.T kurikaga korduvalt vastu pead. Puhtsüdamlikus ülestunnistuses (tl. 40-41) kinnitas V.J.F, et enne L L soojaku juurde sõitmist helistas Z.F-ile tema isa, kes ütles, et on pantvangist vaba ja oma Sonda kodus. Isa soovitas Mariole, et poisid otsiksid need mehed, kes teda pantvangis hoidsid, üles ja annaksid neile peksa. Seejärel sõideti L juurde ja mehed olid seal. Kõigepealt läks majja sisse Z.L ja seejärel Z.F. Alguses nad vaidlesid ja sõimlesid seal ja kutsusid J.T välja, tema aga keeldus. Seejärel lõi Mario teda kurikaga vastu jalgu ja hiljem vastu kätt. Seejärel tiriti köögist õue üks mees (V.K ), kellele ukse juures peksa anti. Hetk hiljem lõi I.T puruks ühe akna. Majja pilluti esemeid ja peksti igasuguste esemetega. Ka tema lammutas selle maja kallal, lõhkudes köögis mõned nõud ja lüües mingi kaikaga vastu seina. Kui Jaanus Tiilen metsa jooksis, järgnesid Z.F ja poisid talle. Z.F oli metsas suutnud J.T selga lüüa. Kui ta kohale jõudis, peksis Mario lamavat J. T kurikaga, R.O lõi J.T paar korda jalaga. Ta leidis ühe lauajupi ja lõi sellega J.T vastu jalgu, viskas siis kaika eemale ja lõi J.T paar korda jalaga. Ta nägi, et G.E lõi ka paar korda J.T jalaga. Ta tuli tagasi maja juurde ja rohkem sündmust ei näinud. R.O lõi majas L L ja temale tuli vastu üks mees (T.T ), kes tahtis teda lüüa rusikatega, kuid ta lõi teda ise. Lõpuks toodi metsast ära J.T , kellest ei saadud aru kas ta on elus või surnud. Tema ja teised kannatanud pandi autosse ja Z.L viis 5 nad Rakvere Haiglasse. R.O kinnitab, et nõustus aitama Z.F-i isa vabastada. Ta teadis enne soojaku juurde sõitmist, et Ü.L oli vabaks saanud ja Sondasse pääsenud. Soojaku juures aitas ta V.K välja tirida, lõi teda jalgadega. Lõi kumminuiaga ühe soojaku akna katki, viskas soojakusse redeli. Metsas lõi jalaga ja kumminuiaga J.T , kuna tekkis karjainstinkt. Hiljem lõi soojakus L.L rusikatega, kuna too ei tahtnud suitsusest soojakust välja autosse sooja tulla. Puhtsüdamlikus ülestunnistuses (tl. 53-57) kinnitas R.O, et enne Fordi mehe (L Le ) onni juurde sõitmist helistas Z.F-ile tema isa ja ütles, et sai põgenema ja teda püüti enne uputada. Mario viha kasvas, kui ta kuulis, et isa püüti uputada. Otsustati J.T veel otsida selle Fordi mehe onnist. Ta oli seal korra käinud ja seega sõitis nende auto kõige ees, teised sõitsid järgi. Kohale jõudes läks Mario kellegagi eespool ja koputas uksele, tegi ukse lahti ja ütles J.T , et tule nüüd välja, mis sa mu isale tegid? T tuli välja ja küsis: Kas tulite mulle peksa andma? Keegi ei vastanud ja siis läksid Z.L ja Z.F sisse. Nad rääkisid seal midagi. Mariol oli kurikas kaasas. Mõne aja pärast hakkas I.Tväljast putkat taguma. Kui Indrek ühe akna puru lõi, siis ühines temaga enamus kaasas olnud poistest. Tema võttis vennalt kummitoru ja lõi sellega vastu akent kuni see katki läks. Mario tuli vahepeal välja, lubas lüüa J.T kurikaga ja kutsus teisi endale appi J.T peksma või teda välja tõmbama. Mario sisenes ja kohe käis laksatus ja T ütles, et nüüd lõid mu jalaluu katki. Z.L läks ühele mehele (V.K ) kallale, tõmbas ta pikali ja tema aitas seda meest välja tõmmata ja talle jagati õues jalahoope. Siis loobiti akendest igasuguseid asju sisse. Siis jooksis J.T metsa ja Mario ning poisid jooksid talle järele. Ta järgnes neile ning nägi, kui Mario lõi J.T seljatagant kuklasse kurikaga ja Tiilen kukkus maha. Z.L hakkas J.Tiilenit jalgadega taguma. Mario lõi mõned korrad kurikaga. Tema lõi ise ka J.T jalgadega selga. Siis tuli G.E. Võttis Mariolt kurika ja lõi J.T sellega selja ja jalgade piirkonda. Jaanus Põldmaa võttis talt kurika ära ja ütles, et aitab küll. Viljar J.F lõi J.T jalaga kõhu poolt. Mario võttis aga kurika uuesti enda kätte ja lõi kurika teravama poolega mitmeid kordi J.T näo piirkonda. Seejärel mindi metsast välja ja J.T jäi lamama. Tema lõi putkas veel Loit I.T neli-viis korda näkku. I.Tettepanekul toodi J.T metsast välja ja pandi autosse. Nad lootsid, et J.T on veel elus ja otsustasid tema ja ta kaks läbipekstud kaaslast viia Rakvere Haiglasse. M.T kinnitab, et nõustus aitama Z.F-i isa vabastamisel. Tema kedagi ei löönud, kiskus soojaku küljest ühe lati ära ja näitas metsas valgust, kui teised peksid J.T . O.D kinnitab, et käis koos Z.F-i, Z.L ja J.F-iga J.T elukohas, kust nad minema aeti. Seejärel koguti suurem kamp poisse, otsiti J.T . Kodus teda enam ei olnud. Siis helistas Z.F-ile isa, et sai jooksu ja on Sondas, käskis kamba kokku ajada ja J.T õpetust anda. Soojaku juures tema aitas V.K välja tõmmata ja lõi teda mõne korra. Puhtsüdamlikus ülestunnistuses (tl. 43-44) kinnitas O.D , et enne Loit I.T soojakusse minemist helistas Z.F-ile tema isa ja kinnitas. et oli vabadusse saanud, kuid oli pidanud andma mingeid esemeid J.T 50 000 krooni eest. Majja sisenes esimesena Z.L ja seejärel Z.F . Nad tahtsid J.T välja kutsuda, kuid T ei tulnud. Seejärel tõmmati sealt välja üks mees (V.K ), keda tema lõi kaks korda jalaga. Seda meest lõid veel tema nähes J.F , Viljar J.F ja I.T. Kuna J.T ei tahtnud välja tulla, siis hakkasid I.T, J.F ja Z.F maja lõhkuma. Pärast seda kui aknaklaasid olid katki löödud, põgenes J.T metsa ja talle järgnesid Z.F, Z.L ja J.F. Metsas tema ei käinud. Hiljem nägi ta veel, et R.O läks majja ja andis ühele mehele peksa, teisele andis Viljar J.F. Putka lõhkumisel lõi I.T katki esimese akna ja Z.F tagumise akna. R.O viskas aknast sisse lumelabida, Viljar J.F viskas sisse puukaikaid. Z.F lõhkus ära esimese akna raami ja Z.F ja Z.L 6 lõhkusid ära välisukse, visates sinna vastu puupakke ja pekstes jalaga. I.T kinnitab, et nõustus aitama Z.F-i isa vabastamisel. Soojaku juures lõi katki ühe akna, tagus kaikaga putka katust. Tema ettepanekul toodi J.T metsast välja. J.T korises ja otsustati, et Z.L viib peksasaanud mehed autoga kiirabisse. Puhtsüdamlikus ülestunnistuses (tl. 49-51) kinnitas I.T, et enne punkrisse sisenemist oli selle tüübi (Z.F-i) isa helistanud, et oli Pika (J.T ) käest jooksu saanud. Putkasse sisenesid Z.F ja keegi veel. Seal hakati J.T aru pärima. Z.L olev rahvas muutus närviliseks. Tema sees ei käinud, kuid lõi seda putkat maast võetud rauatükiga paar korda ja lõi puruks ühe akna. Siis öeldi, et J.T jooksis metsa, talle järgnesid Z.F ja teised. Siis öeldi, et J.T saadi kätte ja talle anti peksa. Kui taheti ära minema hakata, siis ta ütles, et mehi ei tohi metsa vedelema jätta.Tema ettepanekul toodi J.T metsast välja, pandi autosse. Sinna pandi 2 kergelt peksa saanud meest ja Z.L viis nad Rakvere Haiglasse. Kannatanu L.I.T kinnitab, et Ü.L tegi talle metsatöid ja tema arvates jäi talle võlgu metsamaterjali eest ca 100 000 kr. Ta rääkis sellest V.Kuninga ja T.Tingase soovitusel J.T , kes nõustus aitama. Ta hoiatas J.T , et mingit vägivalda vaja ei ole, andis talle veoselehed, millel olid summad peal. Tal ei olnud selliseid pabereid, millega oleks saanud minna kohtusse või politseisse. 14.02.

1. a. õhtul olid nad neljakesi soojakus, tema magas, ärkas hirmsa möllu ja klaasiklirina peale, sai mõned hoobid nuiataolise esemega ja kaotas teadvuse. Kui toibus, oli ümberringi pilkane pimedus ja täielik vaikus. Üle kere oli valu, pea oli kõvasti pihta saanud, muhud olid igal pool. Kõikjal oli kaos, redel oli soojakusse visatud, selle viskas ta õue. Mobiiltelefonid olid kadunud, auto oli kadunud. Mõni aeg hiljem tulid poisid autodega, J.F poissi tundis ta häälest. Tal soovitati võtta paremad asjad kaasa ja poisid viisid ta J.F-i poole, kuhu tuli ka politsei. Ta nõuab 5 290 kr soojaku remondikulude, külmavõetud kartulite ja kadumaläinud mobiiltelefoni ning bensiini eest. Kannatanu V.K kinnitab, et tegi koos T.T L.L metsatöid 2004.a. veebruaris, elasid sel ajal metsas soojakus. L.L rääkis talle, et Ü.L on võlgu ega ole ära maksnud eelmise aasta raha. Kui L.L tuli 13.02.2004.a. metsa nende juurde, oli tal nägu lõhki, verd jooksis. L.L ütles, et Ü.L oli teda löönud. Nemad T.T läksid uurima, miks see oli juhtunud. Tema lõi Ü.H paar korda, et enam L.L kallale ei läheks. Ta ei näinud, kas T.T ka kedagi lõi. 14.02.2004.a. päeval käis ta koos J.T ja T.R J.F-i pool. Seal tulid Ü.L ja J.T kahekesi auto juurde, Ü.L istus tagaistmele, ta jalad olid autost väljas ja J.T tagus neid jalaga ja ütles, et läheme käime kuskil ära. Pärast sõitsid nad J.T poole, kus tema jäi magama. Ü.L , J.T ja mingi võõras mees ajasid laua taga juttu. Hiljem aeti ta üles, sõideti Sondasse mingi kõrge viilkatusega maja juurde, kuhu Ü.L läks ja kus J.T kurtis, et Ü.L tõmbas ukse all nina kinni ja ta ei saanudki sisse. Siis sõitsid nad soojakusse, hakkasid viina võtma koos T.T . L.L heitis magama. Edasist ta ei mäleta. Tsiviilhagist kadumajäänud saeketi ja mobiiltelefoni eest V.K kohtuistungil loobus. Kannatanu T.T kinnitab, et 14.02.2004.a. õhtul võttis ta soojakus koos V.K , J.T ja L.L viina. Ta istus akna all, mingil ajal kuulis ta hääli, läbi akna löödi teda kuklasse nii tugevalt, et silmade ees lõi valgeks. Mäletab, et mingil hetkel oli V.K väljas trepi ees pikali, samuti mäletab ta pikka autosõitu. Mäletab, et traumapunktis oli tal pea lõhki, silm sinine, kõrv jooksis verd. Pead õmmeldi. Tema tsiviilhagi on 1 030 kr kadumajäänud telefoni, saevõtme ja mõõdulindi eest. Kannatanu esindaja Ü.T kinnitab, et tema tsiviilhagi on kokku 9 765 kr. 14.02.2004.a. oli Ü.L nende elukohas, lahkus omal jalal. Abikaasa sõnul võtsid mehed kodus viina. Tunnistaja Ü.L kinnitab, et tunneb Ü.L tänu oma vennale Ü.H , kuna nad on koos metsatöid teinud. 13.02.2004.a. tulid V.K ja T.T neile ja V.K lõi Ü.H . Ta kuulis, et löömise käigus nad küsisid, mis sa L L tegid. Järgmise päeva hommikul tulid J.T ja L.L , ähvardasid 7 õues Ü.H , et vaadaku, kellega läbi käib, ja lubasid hurtsiku põlema panna. Hiljem tulid nad tagasi, siis J.T lõi Ü.L , tahtis ka taburetiga lüüa, aga tema läks vahele. J.T helistas väidetavalt kas Tallinna või Moskvasse, rääkis vene keeles ja nii palju, kui tema aru sai, kutsus vene mehi appi ära koristama kahte meest- Ü.H ja Ü.L . Mõni aeg hiljem tuli L.L auto tagasi, roolis oli T.R , autos olid J.T ja V.K . J.T kutsus Ü.L välja, ütles, et “davai, lähme käime ära”. Kahevahel viidi Ü.L õue. Ü.Z.F tõmmati autosse, J.T tagus tema jalgu, kuna need jäid autoukse vahele. J.F hiljem ütles Z.F-ile, et ta isa viidi ära, et ehk saavad auto küla vahel veel kätte. Nad ei teatanud juhtunust politseisse, sest lootsid, et asi laheneb niisama. Sama päeva õhtul helistas Ü.L nende lauatelefonile ja ütles, et sai vabaks. Ta helistas sellest Kuldarile, Viljarile ja Mariole, proovis kõigile, kelle numbreid ta teab. Tunnistaja Ü.H kinnitab, et L.L rääkis purjus olles alati, et Ü.L on talle metsaveo eest võlgu; kainena ta sellest ei rääkinud. Ta aitas L.I.T juurde tööle T.T ja V.K . L.L tellis 13.02.2004.a. süüa ja viina, mis ta koos Ü.L soojakusse viis. Ta ei löönud seal L.L , vaid tõukas. Paari tunni pärast tulid V.K ja T.T J.F-i poole ja V.K lõi teda. Nad selgitasid seejuures, et sellepärast, et tema olevat L.L löönud. Ü.Z.F ja T.T omavahel natuke sakutasid. 14.02.2004.a. tuli J.T varahommikul ja soovitas mitte läbi käia Ü.L . Kella 11 paiku tulid J.T ja L.L tagasi, J.T oli käes mingi vihikuleht, millel olid mingid suvalised metsaveohinnad, nad istusid Ü.L maha ja J.T püüdis Ü.L selgeks teha, et L.L on oma materjali eest liiga vähe raha saanud. Erinevus võlasummas oli erinevatel päevadel 90 tuhandest 120 tuhandeni L.L jutu järgi, J.T sel päeval nimetas summaks 150 tuhat. Ü.L sellega nõus ei olnud ja J.T võttis tabureti ja lõi sellega Ü.L pähe. Ü.J.F tuli vahele, kui J.T tahtis lüüa veel taburetijalaga. J.T helistas ka kuhugi ja rääkis vene keeles, et kaks meest on vaja ära koristada- Ü.Z.F ja tema. Peale lõunat tuli J.Tiilen tagasi koos V.Kuningaga. J.Tiilen kutsus Ü.Z.F-i välja, Ü.Z.F läks vabatahtlikult, kuid autosse minna ta ei tahtnud. Siis pressiti ta autosse ja viidi minema. Öösel helistas Ü.L lauatelefonile Sondast, telefoni võttis vastu Ü.J.F. Ü.L ütles, et teda viidi Sondasse, kuid seal sai ta põgenema ja oma tuppa joosta. Ta kuulis, et Ü.J.F helistas poistele, et Ü.L on vaba. Tunnistaja Õ.Z.F kinnitab, et tema poeg Z.F hoidis oma isa Ü.L . Poeg on rõõmsameelse loomuga. Tunnistaja Ü.L kinnitab, et L.L on tema firmalt tellinud metsa ülestöötamist, väljavedu, materjali ostu ja realiseerimist. 2003.a. kui leping sai lõpetatud, oli L.L rahul, hiljem hakkas aga helistama, et ta oleks pidanud nagu rohkem raha saama. Tavaliselt rääkis sellest purjuspäi, kainena seda teemat kunagi üles ei tõstnud. 13.02.2004.a. tellis L.L temalt kasti õlut, paar viina ja süüa oma soojakusse. Nad sõitsid sinna Ü.H . Ü.H tõukas L.L , kuna viimane ei lasknud teda kohe soojakusse, vaid hoidis räästa all. L.L kukkus üle raiepaku, kulm ja kõrv said veriseks. Pärast lepiti ära ja L.L pakkus Ü.H pitsi viina. Samal pealelõunal tulid T.T ja V.K Tudusse, tormasid ilma koputamata J.F-i poole sisse ja V.K lõi Ü.H näkku. Ka T.T püüdis Ü.H lüüa. Tema läks vahele. V.K ja T.T ütlesid, et Ü.H oleks nagu Loitu löönud, sellepärast nemadki lõid. 14.02.2004.a. hommikul kella seitsme paiku tulid L.L ja J.T J.F tallu. Nad ähvardasid Ü.H , et kui ta edasi suhtleb temaga, pannakse majale tuli otsa. Lõuna paiku tulid L.L ja J.T linnast tagasi, J.T hakkas talle esitama pretensioone varem tehtud metsa kohta. Konkreetselt oli juttu 150 tuhandest, mille ta pidavat L.L võla katteks J.T maksma. J.T väitis, et L.L oli teda palganud võlga sisse nõudma. J.T tahtis, et ta viiks tema Oonurme, lõi teda taburetiga, pärast keeras taburetil jala alt ja tahtis sellega lüüa, aga Ü.J.F tuli vahele. J.T helistas, rääkis vene keeles, et kaks meest on vaja ära koristada. Siis tulid sinna ka T.R koos V.K , ta tassiti õue ja sunniti autosse istuma. J.T ütles, et tahab teda kaasa, et saada raha kätte. Niikauaks pidi ta pantvangiks jääma. Ü.J.F käis väljas, rääkis T.R , kuid see ütles, et ei saa 8 midagi teha. Ta viidi Oonurme J.T majja teisele korrusele. Lisaks J.T oli seal üks tumeda peaga vene mees. J.T nõudis temalt firma pangakoode ja soovis raha kohe kätte saada. Ta ütles, et raha pole ja koodid on raamatupidaja käes. Mingi aeg tulid sinna poisid, ta arvas, et tundis ära oma poja hääle. J.T käis poistega väljas rääkimas. Pärast ütles ta, et ainuke võimalus on, et kodus võib elukaaslasel mingi summa olla. J.T pani ta siis auto tagaistmele ning kahe autoga sõideti Sonda. Elukohas tulid J.T ja vene mees temaga kaasa, elukaaslane avas ukse, ta hüppas sisse ja sai ukse kinni lükata. Vene mees läks auto juurde ja J.T läks mõni aeg hiljem ka minema. Telefoni teel sai ta pojaga ühendust kella poole kümne paiku õhtul ning ta ütles, et sai vabaks ja kui poeg näeb J.T , püüdku teda kinni hoida koos oma sõpradega. Tunnistaja M.A kinnitab, et ta nõustus koos Z.F-iga otsima tema isa. Soojaku juures läksid sisse Z.F ja Z.L. Z.F oli käes kurikas. Ta kuulis, et Z.F küsis, kus isa on. J.T vastust ta ei mäleta. Z.F lõi J.T kurikaga vastu põlve. 3-4 poissi tõmbasid soojakust V.K välja, teda lõi J.F, ta ei mäleta, kas keegi veel lõi. Kui soojaku uks kinni pandi, hakati lõhkuma. Peaaegu kõik, kes väljas olid, lõhkusid. Kes lõi kaikaga vastu seina, vastu ust visati pakke, sisse visati igasuguseid asju, ukse ees tehti ka lõket. Juba oli neil tahtmine ära minna, kui selgus, et J.T pani jooksu. M.T, R.O jooksid ees talle järgi, siis Z.L. Ta läks ka metsa, nägi, et J.Tiilen oli pikali maas. Z.F, G.E ja teised viie-kuuekesi olid tema ümber. Ta nägi, et G.E lõi kurikaga paar korda J.T tuhara piirkonda, siis võttis J.Põldma temalt kurika ära ja J.Põldmalt võttis kurika ära Z.F. Z.F võttis kurikast kahe käega kinni ja lõi J.T vähemalt 3-4 korda pähe. Z.F oli sel hetkel põlvili või kükakil. Ta tuli esimeste hulgas sealt ära, teised tulid järgi soojaku juurde. I.L tegi ettepaneku tuua J.T metsast ära. J.T ei liigutanud, ainult korises. Otsustati panna ta L.L autosse ja Z.L nõustus sellega kiirabisse sõitma. Tunnistaja J.Põldma kinnitab, et kui L.L putka juurde jõuti, siis Z.F läks putkasse, küsis, kus isa on. Z.F oli kurikas käes. Soojakust tõmmati välja mees, kelle nimeks oli K ja siis ümberringi poisid lõid teda. Ta nägi, et putkas lõi Z.F kurikaga J.T vastu jalgu. I.L lõi raudtoruga vastu katust siis, kui putka uks kinni pandi. I.Le lõi sisse maja vasakpoolse akna. Majja loobiti mitmesuguseid esemeid. Ukse ette pandi lõke põlema, tema keelas teisi, et ärge jamage, panete maja põlema, mispeale tuli ära kustutati. Mingi aeg Z.F karjus, et J.T sai jooksu. Z.F ja M.T jooksid talle järele, R.O järgnes neile. Ta jooksis ka sinna lähemale. G.E lõi sel ajal J.T kurikaga kaks korda vastu jalgu. Ta võttis selle kurika G.E-lt ära, kuid samal hetkel haaras Z.F temalt kurika käest ja hakkas sellega J.T pähe lööma. Z.F nagu ei pannud tähelegi, oli nagu teises maailmas, ütles vaid, et kas nüüd on hea, kas nüüd on hea. I.T ettepanekul toodi J.T metsast välja ja pandi koos V.K ja T.T autosse ning Z.L viis nad traumapunkti. Z.F võttis soojakust veel mootorsae, ütles, et see on tema isa saag ja pani selle autosse. Tunnistaja M.E kinnitab, et teda kutsuti kaasa J.T kui sugulasega rääkima Ü.L vabastamisest. Oonurmes J.T elukohas ütles Ü.T , et mehed läksid minema. Onu maja juures rääkis Z.F oma isaga ja sai teada, et isa on Sondasse läinud. Ta kinnitab, et tema onu J.Tiilen oli purjuspäi suhteliselt vägivaldne inimene. Nad jõudsid soojaku juurde viimasena, nägi, et Z.F ja Z.L olid juba sisse läinud ja Z.F lõi J.T kurikaga vastu jalgu. Puhtsüdamlikus ülestunnistuses (tl. 61-62) kinnitas M.Erikson, et kui jäädi tema teeotsa seisma, siis helistas Mariole tema isa ja ütles, et ta sai jooksu ja teda oli tahetud kuskil keldris uputada. Seejärel mindi L L soojaku juurde. Z.L ja Z.F läksid sisse. Seal toimus vaidlus. Z.L lõi ühte meest (V.K ). Siis lõi Mario kurikaga J.T vastu jalgu. Z.L ja Mario tõmbasid V.K õue, kus teda peksid jalgadega R.O, Viljar J.F, M.T ja kurikaga Z.F . Tema jooksis vahele ja käskis peksmise lõpetada. Kuna 9 soojaku uks oli kinni pandud, siis lõi I.T ühe akna katki ja M.T, R.O, Z.L, J.F-i Z.F hakkasid aknast igasuguseid asju J.T pihta loopima. Lõpuks jooksis J.T metsa. Ta kuulis metsast karjumist. Mõne aja pärast tulid poisid tagasi ja R.O jooksis tuppa ja peksis läbi vasakpoolses toas magava mehe. Tema ja Indrek karjusid R.O-le , et lõpetagu ära. Nad tõid selle mehe ja panid autosse. Tema ettepanekul toodi metsast ära J.T ja pandi samuti autosse. Autosse pandi ka V.K ja Z.L tõi nad kõik Rakvere Haiglasse. Maakohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et käesolevale kriminaalasjale eelnes L L poolt J T värbamine oma väidetava võlasumma sissenõudmiseks Ü L . Ü L oli teostanud Loit I.T metsamaterjali väljavedu ja realiseerimist ja L L leidis, et ta sai liiga vähe raha. Ta oli Ü L raha küsinud, kuid viimane keeldus, kuna küsija oli küsimise ajal tavaliselt alkoholijoobes. 14.02.2004.a. kohtus J T Vinni vallas Tudus Ülle J.F elukohas Ü L ja nõudis temalt L L kasuks 150 000 krooni üleandmist ja selle soovi täitmiseks viis mõni aeg hiljem koos V K jõudu kasutades Ü L autosse, milles juhina viibis T R , ning viis ta oma elukohta, kus jätkas L.I.T võlasumma väljanõudmist koos eeluurimisel ja kohtus tuvastamata vene rahvusest mehega. Vaidlust ei ole ka selles, et esialgu tegutsesid kõik süüdistatavad heal ja õilsal eesmärgil vabastada Ü.L pantvangist. I. Maakohus peab käesolevas kriminaalasjas episoodis KarS § 263 järgi kaitstavaks õigushüveks avalikku korda, mis on määratletud tavadega, heade kommetega, normide ja reeglitega ning mis peavad tagama igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Maakohus peab Loit I.T tee ääres asuvat soojakut ja selle lähiümbrust avalikuks kohaks, sest sinna oli vaba juurdepääs peale soojakus viibivate J.T , L.L , T.T ja V.K veel kohale tulnud 9-le süüdistatavale ja nendega kaasas olnud tunnistajatele- M.Eriksonile, M.A ja J.P . Kellelegi ei ole antud õigust tungida kättemaksuks võõrasse hoonesse (soojakusse) suure grupiga, lõhkuda hoonet, loopida puruks aknaid, loopida kättesattunud asju hoonesse, teha lõket ukse ette, peksta ettesattunud inimesi. Antud süütegu rikub avalikku õigusrahu. Avaliku korra tagamise alla kuulub isikute õiguste ja vabaduste kaitse ka suhteliselt eraldatud kohtades, kui süüdistatavate tegevuse laadi spetsiifika tõttu kasvab isiklikul motiivil alanud tegevus üle avaliku korra raskeks rikkumiseks. Käesoleval juhul isiklikult pinnalt alguse saanud konflikt väljus esimestest käitumisaktidest alates isikuvastase ründe raamidest ja omandas avaliku korra vastu suunatud tegevuse sisu, kusjuures ta häiris kõigi soojakus kohalolnud kannatanute rahu. Kogu ründe vältel loobusid süüdistatavad konflikti lahendamise mõistlikest võimalustest ja valisid konflikti lahendamise viisiks paljusid isikuid ohustanud vägivalla. Maakohus leiab, et Z.F-i ja Z.L poolt isiklikul motiivil alustatud tüli L.L soojakus, kus Z.F lõi kurikaga J.T jalgasesse, et maksta kätte oma isa pantvangis hoidmise eest ja Z.L poolt V.K ilma põhjuseta löömine, kasvas üle avaliku korra raskeks rikkumiseks momendist, kui Z.F, Z.L, J.F ja R.O tõmbasid koos soojakust välja V. K ning ruumis olnud J.T õnnestus uks lukustada. Sellest momendist alates hakkasid kõik süüdistatavad avalikku korda rikkuma otsese tahtlusega. Kes lõhkusid soojakut, kes loopisid asju soojakusse. Z.L ja Z.F tegid lõkke ukse ette, et kannatanuid soojakust välja suitsetada (J.Põldma vahelesegamise tulemusel tuli kustutati). Maakohus leiab, et kohtuistungil on tõendamist leidnud, et süüdistatavad on süüdi avaliku korra raskes rikkumises ja nende tegevused on tõendatud alljärgnevalt: Z.F: võttis kaasa kurika putkasse ja lõi sellega T vastu õlga (ise kinnitas, samuti K. 10 J.F, Z.L), lõi J.T vastu jalga (tõendasid R.O, O.D, J. Põldma, M. E ); lõi akna katki ( tõendasid G.E, M.T, O.D ); tõmbas aknaraami eest ja tõmbas kurikaga riiuli puhtaks (kinnitas Z.L), loopis asju onni (kinnitas O.D); tõmbas K putkast välja ja peksis teda (ise väidab, et ainult lükkas jalaga K välja, uurijale on ise öelnud, et lõi K kaks korda jalaga tagumikku, kohtus ütleb, et see oli rohkem nagu lükkamine; tõendasid ka V. J.F, R.O), valas bensiini lumele putka ette (ise kinnitas ja väitis, et taheti valgust teha, aga uurijale on rääkinud, et keegi ütles, et „tossutame nad putkast välja, kas on bensiini“ , tõendasid V. J.F, M.T, O.D), metsas lõi kõigepealt T kurikaga selga, nii et T kukkus ja siis lõi paar korda kurikaga kõhtu (ise kinnitas, tõendasid Z.L, R.O, M.T). J.F: peksis Vahur K jalgadega kehasse ja puukaikaga jalgadesse ja vastu õlga (ise kinnitas, tõendasid V. J.F,G.E, R.O, M.T, O.D, Z.F, M. A ), lõhkus putka aknaid ja tagus kaikaga katust (ise kinnitas ja kinnitas ka O.D), metsas lõi T kaikaga jalgadesse ühe korra (ise kinnitas, tõendasid Z.L, V. J.F. Z.F väitis, et peksis turja piirkonda). G.E: tagus putkat puukaikaga (ise kinnitas), metsas lõi T kurikaga kaks korda vastu jalgu (ise kinnitas, tõendasid M. A , J. Põldma, V. J.F, R.O. Z.F väitis, et 2-3 korda lõi kurikaga selja ja tagumiku piirkonda). Z.L: võttis kaasa kirve ( kinnitas ise ja J.F), peksis V K rusikate ja jalaga (kinnitas ise, tõendasid J.F, G.E, V. J.F, R.O, Z.F), viskas puupakkudega vastu ust (ise kinnitas, tõendasid M.T, O.D, Z.F, M. A ); tõmbas T putkast välja ( kinnitas G.E), tahtis autoga putkat rammida, aga jäi lumme kinni ( tõendasid G.E, I.T ,V. J.F, O.D), pani bensiini putka ees põlema ( ise kinnitas ja tõendasid M.T, O.D, Z.F); loopis putkasse lumekamakaid ja puupakke (ise kinnitas), metsas peksis Tiilenit jalaga näkku, kõhtu (ise kinnitas, tõendasid R.O, M.T). Viljar J.F: peksis soojakut kaikaga (ise kinnitas, tõendasid G.E, M.T), loopis lumekamaksid putkasse ja viskas lumelabida sisse , lõhkus aknaid (ise kinnitas, tõendasid M. A , M.T , O.D . Z.F ütles, et viskas lumelabidaga T vastu pead), aitas tirida K soojakust välja ja lõi teda jalaga (ise kinnitas, tõendasid G.E, R.O, M.T, O.D, Z.F ), peksis V. T (ise kinnitas ja kinnitas ka G.E ), metsas lõi kaikaga T lauajupiga vastu selga ja peksis jalgadega kehasse (ise kinnitas, tõendasid J.F, R.O. Z.F väitis, et V. J.F lõi 5 korda T pea piirkonda, tagus jalaga kuskile vastu õlga kinnitasG.E); peksis jalaga L (ise kinnitas). R.O: aitas K välja tirida (ise kinnitas); peksis K jalgadega (kinnitas V. J.F, kaitsjale vastates kinnitas, et võib ka eksida, Z.F väitis samuti, et päris kindel selles ei ole), lõi kumminuiaga aknaklaasi katki (ise kinnitas); viskas redeli putkasse ( kinnitas M.T); metsas lõi T jalaga kaks korda vastu tagumikku (tõendasid G.E, Z.L, V. J.F, M.T, ise kinnitas, et lõi jalaga ja kumminuiaga 2 korda vastu külge, kuna tekkis karjainstinkt ja et mitte niisama vaadata, siis lõi ka. Kumminuiaga löömist kinnitas ka Z.F), peksis Loit I.T rusikatega (ise kinnitas, et lõi 4 korda rusikaga näkku, kuna kannatanu ei tahtnud autosse sooja tulla, tõendasid ka Z.F ja V. J.F), lõi läbi akna T (kinnitas V. J.F uurijale, kohtus eitas, vastuolu ei osanud seletada). 11 M.T: Võttis kaasa kumminuia (kinnitas J.F), peksis K kätega (kinnitas V. J.F, jäi selle juurde ka kaitsjale vastates); kiskus soojakult ühe lati küljest, mis oleks võinud autole kukkuda (ise rääkis); näitas valgust, kui teised peksid T (ise kinnitas ja kinnitas ka Z.F). O.D: aitas välja tõmmata K putkast ja peksis teda (ise kinnitas, tõendasid ka G.E, R.O ja Z.F). I.T: lõi katki ühe akna (ise kinnitas, tõendasid ka G.E, O.D, Z.F, J. Põldma), tagus putka katust (ise kinnitas, tõendasid Z.L, R.O, M.T, O.D, M. Alliksaar ja J. Põldma), peksis seda meest, kes esimesena välja tõmmati (V. K ) - kinnitas G.E . Rahuldamisele ei kuulu kaitsjate taotlus ümberkvalifitseerida osa süüdistatavate käitumine KarS § 263 p.1, 4 - lt KarS § 121 või 203 järgi, kuna väidetavalt on tegu ainult isikuvastase kuriteoga, mille käigus lõhuti soojakut ja selles olnud vara. Maakohus leiab, et kõigi süüdistatavate süü on tõendatud just avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga ja grupis, mis on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p.1, 4 järgi ja täielikult tõendamist leidnud kohtuistungil. Z.F-i süü J.T tapmises on tõendatud tema enda ütlustega, et metsas läks ta J.T selja taha ja lõi teda kurikaga selga ning J.T kukkus pikali, siis lõi teda kurikaga kehasse. J.F lõi J.T kaikaga vastu jalgu ja turja. G.E võttis temalt kurika ja lõi sellega korduvalt J.T kehasse; Z.L lõi jalaga J.T kõhtu. Viljar J.F peksis J.T jalaga ja lauajupiga kehasse ning R.O lõi J.T kumminuiaga ja jalaga kehasse. M.T aga näitas teistele taskulambiga tuld. Lõpuks võttis ta kurika enda kätte ja lõi selle otsaga vähemalt 4 korda J.T pähe ja ta nõustub, et tema viimased löögid võisid olla J.T surma põhjuseks, sest teised J.T pähe ei peksnud. Z.F-i süüd kinnitavad kaaskohtualused: G.E kinnitas, et lõpus kükitas Z.F J.T pea kohale ja lõi teda, hoides kurikat kahe käega raiuvate liigutustega 6-7 korda vastu pead; Viljar J.F kinnitas, et Z.F lõi lõpus J.T kurikaga vastu pead üle nelja korra kindlasti; R.O kinnitas, et lõpus kummardus Z.F J.T kohale ja lõi kurika alumise poolega talle korduvalt vastu pead; J.F kinnitas, et lõpus Z.F olles kükitavas asendis J.T kohal lõi talle mitu korda vastu meelekohta. Tunnistaja M A kinnitas, et nägi eemalt kui Z.F lõi peksmise lõpus vähemalt 3-4 korda J.T pähe. Tunnistaja Jaanus Põldma kinnitas, et Z.F võttis tema käest kurika ja lõi sellega mitmeid kordi J.T pähe, ise kordas: “Kas nüüd on hea? Kas nüüd on hea?” Rahuldamisele kuulub prokuröri taotlus Z.F-i süüdistuse ümberkvalifitseerimiseks KarS § 113 järgi, kuna kohtus pole selgunud, et Z.F oleks olnud J. T julmal viisil tapmiseks tahtlust. Pole tuvastatud, et ohvri kallal julmutsemine oleks olnud Z.F-i eesmärk. Rahuldamisele ei kuulu Z.F-i kaitsja N S taotlus ümberkvalifitseerida Z.F-i käitumine KarS § 115 järgi, kuna väidetavalt on J.T tapmine toime pandud tugevas hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas kannatanu J. T oma eelneva vägivaldse käitumisega tema isa suhtes. Maakohus leiab, et Z.F teadis oma isa vabaks saamisest ja oma koju Sondasse jõudmisest enne konflikti kohta (L L soojaku juurde) sõitmist. Seega puudus tal vajadus teda vabastada ning kõik tema järgnevad sammud olid tingitud J.T kättemaksmise 12 soovist. Maakohus leiab, et Z.F-i poolt J T kurikaga korduvate löökide löömine pähe ja saabunud tagajärg – J T surm - on põhjuslikus seoses. Vastavalt kohtumed. eksperdi M.J arvamusele oli J T surma põhjuseks ajukolju kinnine tömptrauma ajukelmetealuste ja vatsakestesiseste verevalumitega. Eeluurimisel ja kohtus pole selgunud, et keegi peale Z.F-i oleks löönud korduvalt J.T pähe. Z.F-i poolt J.T tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, sest Z.F pidas kohtuistungil ja eeluurimisel võimalikuks, et tema korduv J.T kurikaga pähe löömine võis põhjustada kannatanu surma. Maakohus leiab, et lüües teist inimest kurikaga korduvalt elutähtsa organi pea pihta, möönab süüdlane mistahes tagajärje, sealhulgas surma saabumist. Süüdistatavate süüd toimepandud kuritegudes tõendavad veel sündmuskoha vaatlusprotokoll, V.J.F, O.D, G.E, I.T, R.O, Z.L ja Z.F-i puhtsüdamlikud ülestunnistused, kumminuia võetuse määrus ja protokoll, kurika võetuse määrus ja protokoll, asitõendite vaatlusprotokoll ja asitõendite kriminaalasja juurde liitmise määrus, Z.F-i ütluste olustikuga seostamise protokoll, J.T pluusi rinnataskust leitud kirjad, kassett sündmuskoha vaatlusel tehtud filmiga. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr. 65, 16.02.2004.a. nähtub, et J T surma põhjuseks oli ajukolju kinnine tömptrauma ajukelmetealuste ja vatsakestesiseste verevalumitega. Laiba kohtuarstlikul lahangul sedastati järgmised vigastusedverevalum kõõlustanul, haavad paremal pool kiirul ja kulmupealse piirkonnas, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused parema kõrvalehe ja sarnaluu piirkonnas, nahaalused verevalumid paremal pool otsmikuköbrul, vasaku silmanurga ja parema õlavarre piirkonnas ning parema ja vasaku labakäe välispinnal, nahamarrastused vasakul pool otsmiku ja lõua piirkonnas ning parema sääre esipinnal ja selja piirkonnas piki lülisammast, pindmine haav vasaku reie sisepinnal. Eksperdi arvamuse kohaselt on kõik J.T laibal sedastatud vigastused elupuhused, mida tõestab verevalumite esinemine vigastuste piirkonnas ja verejooksu tunnused haavadest. Vigastused on saadud vahetult enne surma mitmekordsel löömisel rusikate, jalanõus jala ja puukaikaga vastu ülalnimetatud piirkondi. T.T diagnoositi peapõrutust, põrutushaava vasaku kiiru piirkonnas, nahaaluseid verevalumeid vasaku silma piirkonnas, nahamarrastusi ja nahaalust verevalumit vasaku kõrva piirkonnas. V.K esines nahaalune verevalum parema kõrva piirkonnas ja näo põrutus koos nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega. L.L , kes pöördus Rakvere haiglasse 15.02.2004.a. kell 05.45, diagnoositi pea põrutust, nahaaluseid verevalumeid pea piirkonnas, silmade laugudel, parema kõrva piirkonnas, turset nina piirkonnas, nahamarrastusi ja nahaaluseid verevalumeid kogu kehatüvel, kätel ja jalgadel ning ninaluude murdu. L.L , T.T ja V.K tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud. Maakohus leiab ka, et Z.F-i poolt oli lubamatu viia kogu noorukite grupp L.L soojaku juurde kuigi tal oli isaga eelnevalt telefonikõne ja ta teadis, et isa on vabaduses ja oma elukohas Sondas. Lubamatu oli ka Ü L käitumine, kes helistas oma pojale enne traagilist sündmust, teatas pojale, et on vaba ja sellele vaatamata ässitas oma alaealist poega koos kaaslastega J.T kätte maksma. Maakohus pidas kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel vajalikuks juhindudes KrMS § 275 ja 306 lg.1 p.9 muuta kahe süüdistatava tõkendid – elukohast lahkumise keelud – ja valida neile uueks tõkendiks vahi all pidamine otsuse täitmise tagamiseks ja üldpreventatiivsel eesmärgil. Z.F-i, kui süüdistatava KarS § 263 p.1,4 ja 113 järgi, tõkendi otsustas kohus muuta, sest kohtuistungil on tõendamist leidnud, et tema algatusel kogunes kogu noorukite grupp, esialgselt tema isa vabastamiseks, kuid ta teadis kõnelusest oma isaga, et viimane on vaba ja oma kodus. Seega sattusid tema otsesel süül kõik ülejäänud grupi liikmed edasisse konflikti, 13 sest Z.F oleks pidanud loobuma järgnevatest tegevustest ja asja üle andma politseile. Z.L tõkendi otsustas maakohus muuta ja valida uueks tõkendiks vahi all pidamise, kuna tema oli Z.F-i kõrval teine kõige aktiivsem osaline, kellele ka prokurör nõudis nn. šokivangistust. Kohus leiab, et šokivangistus on kõige efektiivsem, kui seda kohaldatakse alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Kuna Z.L suhtes algatati vahetult enne viimast kohtuistungit Ida-Virumaal uus kriminaalasi, siis pidas maakohus vajalikuks muuta tema tõkend ka uute kuritegude ärahoidmiseks. Süüdistatavate karistust kergendavad asjaolud on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, Z.F, J.F, M.T ja O.D ka alaealisus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi, kohtualuste isikuidt iseloomustavaid andmeid, nende osaluse aktiivsust toimepandus. Kõigil süüdistatavatel on kindel elukoht, Z.L, V.J.F, O.D ja I.L töötasid, Z.F, R.O ja M.T õppisid, K.Lookko ja G.E töötanud ega õppinud. Z.L ja V.J.F on varem kohtulikult karistatud, teised kõik on varem kohtulikult karistamata. Maakohus peab vajalikuks karistada Z.F-i reaalse vangistusega, Z.L „šokivangistusega“ ja tingimusliku vangistusega ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile , R.O ja G.E tingimusliku vangistusega ilma käitumiskontrollita kuna nad soovivad välismaale tööle minna ning J.F, V. J.F, M.T , O.D ja I.T tingimusliku vangistusega ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Juhindudes KrMS § 306-313, maakohus otsustas: Z.F süüdi mõista ja karistada teda: KarS § 113 järgi 6 (kuue) aastase vangistusega; KarS § 263 p.1,4 järgi 1 (ühe) aastase vangistusega. KarS § 64 lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista Z.F-ile liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust, millest KarS § 68 lg.1 alusel lugeda kantuks eelvangistuse viibitud aeg 15.- 20.02.2004.a., s.o. 6 päeva ja Z.Fjääb kanda 5 (viis) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 24 päeva vangistust. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada, Z.F võtta vahi alla, karistusaja alguseks lugeda tema kinnipidamise päev. Süüdi mõista J.F KarS § 263 p.1,4 järgi ja karistada teda 7 (seitsme) kuulise vangistusega, millist karistust KarS 74 alusel tingimisi mitte kohaldada 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja alguseks lugeda 17.04.2006.a. Süüdi mõista G.E KarS § 263 p.1,4 järgi ja karistada teda 6 (kuue) kuulise vangistusega, millist karistust KarS 73 alusel tingimisi mitte kohaldada 3 (kolme) aastase katseajaga.. Katseaja alguseks lugeda 17.04.2006.a. Süüdi mõista Z.L KarS § 263 p.1,4 järgi ja karistada teda 9 (üheksa) kuulise vangistusega, millest KarS § 74 lg.2 alusel kuulub koheselt kandmisele 3 (kolm) kuud vangistust, millest omakorda KarS § 68 lg.1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 15.18.02.2004.a., s.o. 4 päeva ja Z.L kuulub kohe kandmisele 2 (kaks) kuud ja 26 päeva vangistust. Ülejäänud 6 (kuue) kuu vangistuse kandmisest vabastada Z.L KarS § 74 alusel tingimisi 2 (kahe) aastase katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja alguseks lugeda 17.04.2006.a. Z.L võtta vahi alla, vangistuse kandmise aega arvata tema kinnipidamise päevast. Süüdi mõista VILJAR J.F KarS § 263 p.1,4 järgi ja karistada teda 9 (üheksa) kuulise 14 vangistusega, millist karistust KarS 74 alusel tingimisi mitte kohaldada 2 (kahe) aastase katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja alguseks lugeda 17.04.2006.a. Süüdi mõista R.O KarS § 263 p.1,4 järgi ja karistada teda 9 (üheksa) kuulise vangistusega, millist karistust KarS 73 alusel tingimisi mitte kohaldada 3 (kolme) aastase katseajaga. Katseaja alguseks lugeda 17.04.2006.a. Süüdi mõista M.T KarS § 263 p.1,4 järgi ja karistada teda 6 (kuue) kuulise vangistusega, millist karistust KarS 74 alusel tingimisi mitte kohaldada 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja alguseks lugeda 17.04.2006.a. Süüdi mõista O.D KarS § 263 p.1,4 järgi ja karistada teda 6 (kuue) kuulise vangistusega, millist karistust KarS 74 alusel tingimisi mitte kohaldada 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja alguseks lugeda 17.04.2006.a. Süüdi mõista I.T KarS § 263 p.1,4 järgi ja karistada teda 5 (viie) kuulise vangistusega, millist karistust KarS 74 alusel tingimisi mitte kohaldada 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja alguseks lugeda 17.04.2006.a. KarS § 75 alusel määrata Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhatajal J.F-ile , Z.L-ile, Viljar J.F-ile, M.T-le, O.D-leja I.T-lekatseajaks kriminaalhooldusametnik. Kohustada J.F, Z.L, Viljar J.F, M.T, O.D ja I.T katseajal järgima KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: J.F xxxx; Z.L xxxx 2; Viljar J.F xxxx; M.T xxxx ; O.D xxxx; I.T xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Z.L-i mõista Z.F-ilt(eluk. xxxx J.F-ilt(eluk. xxxx), G.E-lt (eluk. xxxx), Z.L-ilt (eluk. xxxx), Viljar J.F-ilt (eluk. xxxx), R.O-lt (eluk. xxxx ), M.T-lt (xxxx), O.D-lt (eluk. xxxx) ja I.T-lt (eluk. xxxx ) solidaarselt: - 5290 kr L L (eluk. xxxx) kasuks ja - 1030 kr T T (eluk. xxxx) kasuks tsiviilhagide katteks ning - 5520 kr kohtukulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) teostatud 3 isiku kohtuarstliku ekspertiisi eest. Z.L-i mõista Z.F-ilt (eluk. xxxx): - 9765 kr Ü T (eluk. xxx) kasuks tsiviilhagi katteks; - 6800 kr kohtukulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) teostatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest; - 7500 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.1 alusel; 15 - 450 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. M.Schmidti osalemise eest eeluurimisel ja - 19861.70 kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) kannatanu Ü T esindaja adv. N.Lausmaa osalemise eest kohtus. Vandeadvokaat Natalja Lausmaa kasuks kaitsetasu väljamaksmine on kogu summa ulatuses toimunud 22.11.2005.a. ja 04.04.2006.a. määrustega samas kriminaalasjas. Z.L-i mõista J.F-ilt (eluk.xxxx): - 4500 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel ja - 10830 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. M.Schmidti osalemise eest eeluurimisel ja kohtus. Z.L-i mõista G.E-lt (eluk. xxxx) 4500 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel. Z.L-i mõista Z.L-ilt (eluk. xxxx): - 4500 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel; - 177 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. L.Viitase osalemise eest eeluurimisel ja - 15345.90 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. K.Vedro osalemise eest kohtus. Z.L-i maksta vandeadvokaat Kristel Vedrole kaitsetasu 5 516.50 krooni Z.L kaitsmisega määratud korras kriminaalasjas 1-05-4 KarS § 263 p.1,4 järgi. Ülejäänud summa 9829.40 krooni on tema kasuks välja mõistetud samas asjas 22.11.2005.a. määrusega nr.1-19/
2. Z.L-i mõista Viljar J.F-ilt (eluk. xxxx) 4500 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel. Z.L-i mõista R.O-lt (eluk. xxxx) 4500 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel. Z.L-i mõista M.T-lt (eluk. xxxx): - 4500 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel ja - 17558.40 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. L.Viitase osalemise eest eeluurimisel ja kohtus. Z.L-i mõista O.D-lt (eluk. xxxx): - 4500 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 16 alusel ja - 15699.90 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. L.Nirgi osalemise eest eeluurimisel ja kohtus. Z.L-i maksta vandeadvokaat Lembit Nirgile kaitsetasu 5 870.50 krooni O.D kaitsmisega määratud korras kriminaalasjas 1-05-4 KarS § 263 p.1,4 järgi. Ülejäänud summa 9829.40 krooni on tema kasuks välja mõistetud samas asjas 22.11.2005.a. määrusega nr.1-19/
3. Z.L-i mõista I.T-lt (eluk. xxxx) 4500 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel. Asitõendid- kurikas, kumminui, puidust kaigas, lauatükid, voodilina, märkmikud, mis asuvad kriminaalasja juures- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kassett sündmuskoha vaatlusel tehtud filmiga hävitada otsuse jõustumisel. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 15 päeva möödumisel apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtu kantseleis tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik: /allkiri/ L.Sarnet Rahvakohtunikud: /allkirjad/ J.Griffel, M.Tiidemaa Ärakiri õige №oremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus
4. jaanuaril 2007.a. Riigikohtu kohtumäärusega. №oremreferent I.Golubev