p 1, 4 järgi lühimenetluses Prokurör Sirle Melk Süüdistatavad F.R - isikukood XXX; Eesti kodanik; keskharidusega; elukoht: XXXXXXX; töötab maalrina Härk OY-s (Soomes); varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega (trahvid tasutud); tõkendit kohaldatud ei ole; N.U – isikukood XXX; Eesti kodanik; keskharidusega; elukoht: XXXXXXX, õpib Tallinna Tehnikaülikooli III kursusel transporditehnikat ning töötab logistik-veokorraldajana K.Heinonen Eesti OÜ-s; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega (trahvid tasutud); tõkendit kohaldatud ei ole; P.L – isikukood XXX, Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXXXXXX; õpib Tallinna Transpordikoolis II kursusel (elektrikautomaatik); varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega (viimase trahvi tasumist pikendatud); tõkendit kohaldatud ei ole; Kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder 2 RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada F.R
p 1, 4 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 120 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni, on 6 000 krooni KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 80 päevamäära ehk 4 000 krooni.
alusel määrata, et tingimisi jäetakse karistus kohaldamata, kui F.R 3 (kolme)aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 2. Süüdi tunnistada N.U
p 1, 4 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 120 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 50 krooni, on 6 000 krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 80 päevamäära ehk 4 000 krooni.
alusel määrata, et tingimisi jäetakse karistus kohaldamata, kui N.U 3 (kolme)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 3. Süüdi tunnistada P.L
p 1, 4 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 90 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 50 krooni, on 4 500 krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 60 päevamäära ehk 3 000 krooni.
alusel määrata, et tingimisi jäetakse karistus kohaldamata, kui P.L 3 (kolme)aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja isikute grupis Süüdistatavad tunnistasid end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetsesid toimepandut; nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Nende kaitsja J. Tedder pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et F.R-i , N.U ning P.L-i süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks nende süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: -kannatanu ema S M ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 4-5), millest nähtub, et peksmise tagajärjel oli poeg toimetatud Mustamäe haiglasse; - kannatanu M M ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 6 - 7; 73 -74) peksmise ja talle tekitatud vigastuste kohta, pärast seda, kui ta oli grillipeolt üksinda lahkunud; - tunnistajate A P’i ütlustega (tl 8), V K ütlustega (tl. 9 - 10), S V ütlustega (tl. 69 - 70) ja M M ütlustega (tl. 71 - 72) kohtueelses menetluses selle kohta, et enne kannatanu M. M peksmist seltskonnas mingit tüli ei olnud; -F.R-i ütlustega (tl. 11; 13-15); N.U ütlustega (tl. 19-20; 22-24) ning P.L-i ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 28; 30-32), kus nad tunnistasid oma süüd kannatanu peksmises ja talle tervisekahjustuste tekitamises. Kõik süüdistatavad on 19.04.2005.a. Ida-Harju politseiosakonnas kirjutanud omakäelise süü ülestunnistamisele ilmumise ning puhtsüdamliku kahetsuse ning just nende endi ütluste alusel on kõige täpsemalt tuvastatud teo tehiolud. Nad ei ole eitanud, et kannatanule pandi jalg taha ja kui M. M pikali kukkus, hakkasid nad kolmekesi teda jalgadega peksma. Kui nägid, et kannatanu nägu oli verine, ehmusid nad ning jooksid minema. -isiku kohtuarstlikus ekspertiisiaktis nr 472 antud eksperdi arvamusega (tl. 51 - 53) ning väljavõttega M. M’i haigusloost (tl 49-50; 55-68) on tõendatud peksmise tagajärjel kannatanule tekitatud hulgalised vigastused. 4 Kõiki neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et F.R-i , N.U ja P.L-i süü on tõendamist leidnud, nende käitumine on õigesti kvalifitseeritud avaliku korra raske rikkumisena kahel tunnusel, s.o. vägivallaga ning isikute grupi poolt. Nende teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud ning nad tuleb süüdi tunnistada
Kui eeluurimisel on kannatanu hinnanud kuriteoga talle tekitatud kahjusid ca 200 000 krooni suuruseks, siis kohtuistungiks on ta oma nõudmisi täpsustanud. 2005.a. maist kuni 2006.a. novembrini on ta kandnud seoses hammaste raviga kulutusi summas 63 250 krooni ning 2007.aastal 16 650 krooni, s.o. kokku summas 79 900 krooni. Selle summa ulatuses on kannatanu esindaja A.Ennok esitanud ka raviprotseduuride täpse nimekirja ning süüdistatavad ning nende kaitsja seda hagi ei vaidlustanud. Kohus leiab, et hagi selles summas on põhjendatud ning kannatanu ravikulud tuleb süüdistatavatelt välja mõista solidaarselt. Lisaks varalisele kahjule nõuab kannatanu ka moraalse kahju hüvitamist summas 60 000 krooni ning põhjendab seda peksmise tagajärjel saadud vigastuste tõttu üleelatud kannatuste, valu ja ebameeldivustega. Seoses luumurdudega oli klambritega kokku tõmmatud kannatanu üla- ja alalõualuu, toituda sai ta esialgu vaid kõrre abil. Valude ja ebamugavuse tõttu ei saanud ta normaalselt magada, süüa ega rääkida. Seoses hammaste murruga tuli lasta välja tõmmata lõualuusse jäänud hammaste juured, seejärel paigutati implantaadid. Need ja järgnevad protseduurid olid ebameeldivad ja valutekitavad. Kõik erinevad protseduurid on kestnud pikemat aega ning langetanud kannatanu elukvaliteeti. Süüdistatavad ja kaitsja ka sellele summale vastuväiteid ei esitanud ning menetluse ökonoomika huvides nõustusid moraalse kahju väljamõistmisega kriminaalasja lahendamise käigus. Kohus leiab samuti, et ka moraalne kahju summas 60 000 krooni, sellelt makstud riigilõiv 3 250 krooni ning kannatanu esinduskulud 11 800 krooni tuleb süüdlastelt välja mõista solidaarselt. Karistuse mõistmisel lähtub kohus F.R-i , N.U ning P.L-i süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus nende kõigi süü ülestunnistamisele ilmumist ja puhtsüdamlikku kahetsust, P.L-i osas ka tema alaealisust kuriteo toimepanemise ajal. Karistust raskendavad asjaolud antud kriminaalasjas puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlaste isikuid, kes on varem kriminaalkorras karistamata, kes oma süüd pole kunagi eitanud, vaid aru saanud oma käitumise ohtlikkusest, kes oma ütlustega on kaasa aidanud kriminaalasja uurimisele. Kohus leiab, et süüdistatavatele tuleb karistuseks toimepandud kuriteo eest mõista mitte vangistus, vaid rahaline karistus, nagu taotlesid seda ka prokurör ja kaitsja. Arvestades aga seda, et toimepandud teost on varsti möödunud pea kolm aastat, uusi kuritegusid süüdlased toime pannud ei ole, neil tuleb tasuda suures summas kannatanu varaline ja moraalne kahju, aga ka menetluskulud, peab kohus otstarbekohaseks kohaldada
sätteid ja määrata, et rahalist karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetud 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 5 Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavatele mõistetavat põhikaristust (rahalist karistust) vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu (2 875 krooni võrdsetes osades ehk 1/3 igalt süüdimõistetult) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära (5 400 krooni). Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311, 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.