Obsah (7)
§§ 159§251§ 173§ 189§ 175§ 179§ 180Kriminaalasi nr.1-05-1673 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Käskmenetlus Kohus Tartu Maakohus Valga Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 04. jaanuar 2006. a Valga Kriminaalasja number 1-05-1673 (05260
§§ 159ja 254, kohus otsustas : Süüdi mõista Z.P KarS § 424 järgi ja karistada teda rahalise karistusega kolmesaja
(300)päevamäära (a´50 krooni) ulatuses, s.o. summas viisteist tuhat (15 000) krooni. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – Z.P suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KarS §50 lg.1 alusel võtta Z.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks
(3)aastaks. Välja mõista Z.P-lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049874) kohtukulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas neli tuhat kolmkümmend viis (4035.-) krooni. Välja mõista Z.P-lt kohtukulu – kaitsjatasu vandeadvokaat Otto Preemi osalemise eest kohtueelses menetluses summas viissada viiskümmend kaks
(552)krooni 24 senti (s.h.84.24 krooni käibemaks) riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049874). Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi 10220034796011 SEB EÜP, viitenumber 4100065035). a/k-le Rahaline karistus, sundraha ja kaitsjatasu tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s: Prokuratuuri taotlus 14.detsembril 2005.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Viljandi osakonna prokuröri abi A.Vilt edastanud Valga Maakohtule kriminaalasja Z.P süüdistuses KarS §424 järgi. Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses, Z.P süüdimõistmist KarS §424 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 300 päevamäära ulatuses, s.o. 15 000 krooni suuruse summas. Z.P-st süüdistatakse selles, et tema 28.10.2005.a. kella 20.10 ajal, olles alkoholijoobes, juhtis Valga maakonnas, Valga suunas mootorsõidukit (sõidukile mittekuuluv registreerimismärk), isikuna, keda varem on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, Valga Politseiprefektuuri poolt väärteokorras 30.06.2003.a. LS §74-19 alusel rahatrahviga 16 020 krooni. Mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes, isiku poolt, keda varem on karistatud sellise teo eest, pani Z.P toime KarS 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 Kohtu otsuse põhjendused, karistuse mõistmise põhjendused resolutsioon ja Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
§251alusel.
Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et Z.P toimepandud tegu vastab KarS §424 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas Z.P õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud Olev varblase süüd välistavaid asjaolusid ning Z.P tuleb KarS §424 järgi süüdi mõista. Süüdistatav Z.P tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. Karistusseadustiku ( edaspidi KarS ) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase Z.P vastutust kergendavad asjaolud tema käitumises puuduvad, samuti puuduvad vastutust raskendavad asjaolud tema käitumises. Z.P pani mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, toime rikkumise KarS §424 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus leiab, et Z.P-le tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas, kuna Z.P omab legaalset sissetulekut. Kohus leiab, et arvestades karistuseesmärke ja Z.P süü suurust, tuleb Z.P-st KarS §424 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada rahalise karistusega 300 päevamäära ulatuses, s.o. summas 15 000.- krooni. Samuti tuleb Z.P-lt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks aastaks. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud
§-s 175 ning
§ 173
lg 2 kohaselt hüvitab need
järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.
§ 189
lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
§ 175lg.1 p.4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.
Z.P määratud kaitsja Otto Preem on esitanud kriminaalasja materjalide juurde taotlus-aruande, milles palub välja mõista kohtueelses menetluses osaluse eest kaitsjatasu summas 552.24 krooni. Seoses Z.P süüdimõistmisega jääb see kohtukulu Z.P kanda.
§175
lg.1 p.9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis
§ 179
lg 1 p.2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (1,5x2690.-), s.o. 4035.- krooni. 3 Vastavalt
§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
Süüdistatavalt Z.P-lt ,, mõistetakse välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ning kaitsjatasu kaitsja osaluse eest kohtueelses menetluses summas 552.24 krooni - riigituludesse. Vastavalt
§ 189
lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (
§-de 383 – 392). Hele Ilisson Kohtunik 04.01.2006.a. 4