1-06-11517\12

1-06-11517 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2007.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-06-11517 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Jüri Paap, Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi P.M-i ja D.E süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.7,8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. novembri 2006.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatavad P.M ja D.E Prokurör Alar Lehesmets Süüdistatav P.M, ik. xxx, ei tööta , eluk. x, varem kahel korral kohtulikult karistatud:
3. mail 2004.a.Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 järgi 4 kuu vangistusega tingimis 3 a. katseajaga koos mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks;
4. mail 2004.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi rahalise karistusega 12000 kr., koos mootorsõiduki juhtimisõiduse äravõtmisega 3 a..
5. juulist 2006.a. viibib vahi all Tallinna Vanglas. D.E, ik. xxx, ei tööta, eluk. x, varem kohtulikult karistatud
6. detsembril 2005.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 263 p.1 järgi 5 kuu vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga,
7. juulist 2006.a. viibib vahi all Tallinna Vanglas. Kaitsja vandeadvokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
8. novembri 2006.a. otsus P.M-i ja D.E suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 14.veebruaril 2007.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule, 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
9. novembri 2006.a. otsusega tunnistati KarS § 199 lg.2 p.7,8 järgi süüdi ja karistati: P.M-i 4 kuu ja 20 päeva vangistusega, millist karistust suurendati Tallinna Linnakohtu
10. mai 2004.a. otsuses järgi ärakandmata 4 kuu vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud ja 20 päeva vangistust; D.E 4 kuu ja 20 päeva vangistusega, millist karistust suurendati Harju Maakohtu
11. detsembri 2005.a. otsuse järgi ärakandmata 5 kuu vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuud ja 20 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati KarS § 199 lg.2 p. 7,8 järgi süüdi ja karistati E.A, kuid tema osas kohtuotsust apellatsiooni korras ei vaidlustata. Süüdistatavatelt P.M-ilt, D.E-lt ja A. E.A-lt solidaarselt mõisteti välja OÜ K kasuks 5880 kr. P.M ja D.E tunnistati süüdi selles, et nad grupis kaassüüdistatava E.A-ga
12. juuli öösel vastu
13. juulit 2006.a. Tallinnas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungisid x maja katusele ning võtsid sealt ära OÜ-le K kuulunud 25 rulli ruberoidi Unifflex EPP, koguväärtusega 10500 kr. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonides süüdistatavad P.M ja D.E ei vaidlusta kuriteo toimepanemist ega sellele antud õiguslikku hinnangut, vaid taotlevad esimese astme kohtu poolt mõistetud karistuste kergendamist. Süüdistatav A. Podskebõsev motiveerib taotlust asjaoluga, et tema südamehaigi ema ning 2 a. vanune väikelaps vajavad abi ning toetust. Süüdistatava D.E apellatsiooni kohaselt pole ta kurjategija ja varem sai karistada peretüli pärast. Vahistamise eel oli ta leidnud töö ja avanenud võimaluse tasuda varem määratud rahatrahvid. Veel taotleb süüdistatav D.E OÜ-gu K kasuks väljamõistetud summa kolmes osas tasumise võimaldamist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsioonides pole esitatud ega ringkonnakohtu istungil selgunud ühtegi asjaolu, mis karistuse mõistmisel jäänuks esimese astme kohtu tähelepanuta ning ringkonnakohtus arvesse võetuna, võiks seda kahtluse alla maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuse mõistetud karistuste osas. Süüdistatavale P.M-ile oli kuriteo toimepanemisele asumisel teada ema tervislik seisund kui ka oma lapse ülalpidamise ning tema kasvatamisest osavõtu vanemlikud kohustused. Samas ei mõjutanud lähedaste heaolu kindlustavad kaalukad kohustused süüdistatavat A. Poskrebõsevi hoiduma kuriteo toimepanemisest. Seetõttu pole ka ringkonnakohtul alust eeldada, et need asjaolud võiks süüdistatava käitumist oluliselt mõjutada vahi alt vabastamise ja mõistetud tähtajalise vangistuse tingimisi täitmisele mittepööramise järel. Uue kuriteo eest karistuse mõistmisel on õigusliku tähenduseta süüdistatava D.E apellatsioonis nimetatud asjaolu - eelmise kuriteo toimepanemisest oma perekonnaliikmete vastu. Samuti pole apellandi kavatsus tasuda varem määratud rahtrahvid uue kuriteo eest mõistetud karistust kergendavaks asjaoluks. Karistusena määratud rahaliste kohustuste täitmine on süüteo toimepannud isiku kohustus, mitte omaalgatuslik hea tahte avaldus, millele apelleerides võiks loota järgneva süüteo toimepanemise eest mõistetud karistuse leevendamist. Kuriteoga tekitatud kahju süüdlaselt väljamõistmise eesmärgiks on kannatanule endise, s. o. kuriteoeelse olukorra taastamine. See eesmärk on kõige lihtsamalt saavutatav omanikule temalt äravõetuid vara samas seisundis tagastamisega või samaväärsega asendamisega. Kui nimetatud võimalused on kahju tekitanud süüdlaste poolt jäänud kasutamata, siis tuleb äravõetud vara väärtus hüvitada rahaliselt summas, mis võimaldab kannatanul endal soetada äravõetuga samaväärne vara. Äravõetud ja tagastamata ehitusmaterjali rahaline väärtus summas 5880 kr. on OÜ K kasuks solidaarselt välja mõistetud kolmelt süüdistatavalt. Seega võib iga süüdistatava koormis kahju solidaarsel heastamisel piirduda ühe kolmandikuga kogu väljamõistetud rahasumma suurusest. Kannatanu, OÜ K, jaoks on olukord ennistatud vaid olukorras kui on laekunud rahasumma kogu äravõetud vara väärtuses, mitte ainult ühe kolmandiku ulatuses. Kuriteoga tekitatud kahju võimalikult kiire heastamine teenib kannatanu huve ja on kooskõlas kriminaalmenetluse üldiste eesmärkidega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole süüdistatavatelt väljamõistetud 5880 kr. nii suureks rahasummaks, mille solidaarne tasumine võiks kolmele isikule olla ülejõukäiv. Karistuste mõistmisel on esimese astme kohus juhindunud KarS § 56 sätestatud karistamise alusest ning võtnud arvesse karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistused on mõistetud seaduses kehtestatud sanktsiooni alamäära lähedal ja liitkaristused moodustatud õigesti. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
14. novembri 2006.a. otsuse süüdistatava P.M-i ja D.E suhtes muutmata ning nende apellatsioonid rahuldamata. I. AMANN J. PAAP M. PREIMER